Blogiarhiiv

Kuvatud on postitused sildiga Folktronica. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Folktronica. Kuva kõik postitused

2/01/2011

Wings Of Icaro Andirubio (Jamendo)


Wings of Icaro is a project from Priego do Cordoba, Andalusia, Spain, more concretely, a project of José Rodríguez who is also known from another project Other Track. All the action began in the late of 90`s while Rodríguez was studying physics in an university, so it was his way to balance himself through expressing concepts, ideas or occurrences which were distorted inside him in the meantime. The spaniard`s first issue called Imbalance (2008, Jamendo) contained the section of tracks from the first half of the 00`s, being stilistically poised between soothing downtempo, chillout, and IDM-esque beats.

The follow-up Andirubio is much shorter, being represented with 5 tracks (within 23 minutes) only, yet, noting the change upon new frontiers and influence realms. However, the soundscape is more richer and sophisticated, which is partly set off by lots of collaboration acts by other musicians for sure. By supplied with vast amount of air, indeed, let`s enter and make acquaintance with subtle folktronic fingerpickings and arpeggios, soulful commitment of female vocal affections, trip-hop grooves and turns (often reminiscent of Portishead). At times the beats will be evolved into a more idiosyncratic approach, for example at Hazardous Waste, which is made out by the interplay between sublimely dark-hued flutes and massive rhythm shuffles turned out as an example of neofolk-ish shivering. Or the last track Wild Guess which at its noir-ish outlook seems to obviously be influenced by the Bond theme and the aforementioned Bristol-based trio again. And not only by them. In a nutshell, a really impressive accompaniment indeed.

Listen to it here

9.5

1/06/2011

Pinkle House Plants (Aaahh)


Let`s still continue with some handsome sounds from Chicago (the previous time was dedicated to the (post-)psychedelic experimentalism-drenched ensemble Crouching_World) this time it is focused upon the singer-songwriter Bryn Martin aka Pinkle`s follow-up to the Invertible (2009, self-released/Jamendo) and shitloads of albums previously released on Jamendo. Beside it he is used to upload and show up his works in progress and a bunch of completed songs on his home page.

By studying himself in Lausanne, Switzerland, Europe the 13-track album House Plants is released under the German-based label Aaahh Records, obviously not incidentally though, as Martin`s music is getting really close to the mid-European indietronic/folktronic tradition. The restraint acoustic guitar/ukulele loops are mingled together with his soulful, half-filtered vocals and mostly sublime electronica (using legendary electric/electronic keyboards like the Mini Moog synth and the Farfisa organ among the vast array of acoustic instruments), sometimes letting come forth some abrupt sonority as well, by this way, reminding of Beck (Alibi). In general, it can be resumed up to be more album-oriented music.

In conclusion, by supposing him as a kind of simple (not simplistic at all, though) and gentle musician as a person on his own, in any cases, his music is really worth to get a try to letting you to be thrown away from disturbingly surrounding accidental noise over to the middle of grass and flowers.

Listen to it here

8.9

12/29/2010

[Compilation] Totokoko Christmas Compilation (Totokoko)


Here is a compilation of 19 tracks from Japan, though, more concretely, if to check out for the names, not all the artists are the Japanese heritage by their roots. For instance, Ryan Cohen, who offers opportunity to Ron Sexsmith`s Maybe This Christmas. This is a compilation which is dedicated to the Christmas (as the Christmas present with music, drawings/illustrations/photos and one video by the Totokoko label) showcasing a vast array of diverse indie spheres, veering from restrained keyboards-driven indie pop and folktronica/fingepicked guitar pop wrapped in by glockenspiel chords and accidental concrete music sounds to more shibuya-kei-touched dynamic outputs, chamber-alike infused progressions, lo-fi-inflected sonic backbones, creeping, capella-near notches and some instrumental, piano-relied "interludes". The only exception is the closure track Wallpaper of the Soul by Kraffa which is used to be a 100 percent-electronic one being deep(ly) techno(-)reflected and even slightly dubstep-hued. The favorites of mine are [.que]`s Silver Light, Wool Strings`s Sleep Green, and AMERICAN GREEN`s The Clock Tower And The Fountain, and Ibuki Yushi`s Noel Readying Experience.

All in all, in fact, it may be seem at times that the compilation is not pretended to be upon the highest aesthetical level because of the natural restriction of conceptual thing on its own, on the other side, it is filled with heartful touches for the biggest red-letter day and quiet times.

Listen to it here

11/20/2010

Plantae Pinguin (Qulture Production)


Plantae comes from Izhevsk, the Udmurtian Republic, the Russian Federation, having previously released the albums Feld, and Distance under the likes of Datenbits, and 8081, respectively. Pinguin does offer 7 tracks within 35 minutes. On the site of Qulture Production, on the record site, the album is being described as "minimal toy techno", "acoustic", and "IDM". No, doubt, any kind of experiments with toytronica, with its mellow sense of fluctuant harmonic crests has been quite popular in those days, giving some different touches and angles of views to our weary listening experiences to be changed, at least a little. In addition to it, however, it can be mentioned to have a cute cartoon-esque coverprint and all the track names are titled in German (Wanderung; Entspannung, Schwimmen; Niedergang etc). However, regarding penguins (or pinguins as a kind therefore showing up its deviation in reference to the IDM-based conceptions), such an infantile soundscape, and folktronic-infused album, it is impossible not to see a connection between Plantae`s recent issue and the minimal approach of Penguin Cafe Orchestra (Pinguin is used to express itself especially on this mode in the beginning of the album). No doubt, all of those samples of unconventional instruments imbued with synthetic cadences do construct an organic whole here. A solid work indeed.

Listen to it here

9.0

11/02/2010

Ballpen The dreams trilogy (La bèl)


In recent years, among others, I am used to get deeply involved in music of some Italian labels having stylistically been offering different yet conceptually cutting-edge outputs. More specifically, every release under Barbie Noja, Chew-Z, Kill Mommy, Zymogen, and La bèl is an unexpected one and really worth to give a try. In fact, concerning specifically on in Italy residing projects I have discovered such ones like The Last Meredina, Nicola Ratti, con_cetta, Christian Alati, Barbagallo, The Japanese Gum, Menion, Elisa Luu, Difondo. By the side, speaking about the music from the Apennine Peninsula in a more general way, it would be a kind of crime not to mention the likes of Hox Vox, Ornitology, Les Dix-Huit Secondes, The reason is clear - because all of these aforementioned bands have put on their very own mentality to some Anglo-American influences. However, it seems so that there are two geographical peripheries in Europe which are really rich by their innovative music - Finland (their powerful avant-garde folk experimentations, so-called forest folk) and Italy. In the context, no chance to get over by Kraftwerk - Eleganz und Dekadenz Europa endlos

Actually the array will be completed with adding of Ballpen, the project of Alessandro Coronas, conjuring up really interesting and intimate dream-alike soundscapes. (And other billions of strange and funny combinations of the puzzle-pieces of my life - as he says himself) 11 tracks do search for their place and borders hovering between folk music, cowbell indie, sub-IDM beats, chamber music, dream pop, child music, even the classical approach of minimal, sometimes really minimal sonic palette (which is not suprising because of Coronas` conservatory-related background). Of course, the easiest way to chart the whole it would be tagged as "folktronic music", and indeed, this is correct on its own - at least partly. For example, fabulous tracks Anna Lisa goes to bed, and The magazine dream. On the other hand, all of those slowly progressing chamber music lines built up to half-evolved crescendos, intimate sonic insights and introspections, a lot of key changes, subtle minimal electronic and glitch-y ghosts-infused undercurrents are up for to eliminate stylistic walls around its concept and allowing to bring forth a lot of transcendental feelings for a subject. Listening to this I can remember (or it is remembered by) for some soul mates - Oscar Hallbert (Sweden), and Thuoom (Finland). Altogether, a great composition indeed.

Listen to it here

9.7

10/11/2010

Multi-Panel Train Times For Sway (No-Source)


Utrecht`ist pärit Ludo Maas läheneb 2004. aastal salvestatud, kuid muusikatööstuse radaritele nähtamatuks jäänud albumil folkmuusikale tervistavalt nihestatud ülekandega, andes nimetet žanrile uue mõõtme ja vitaalsuse. Tõsi see on, et noore hollandlase muusikat iseloomustab tabavalt multipaneelsuse mõiste, andes seeläbi võimaluse kokkupuutepunktidele ning ohtratele vihjetele.

13-looline album on täidetud meloodikalaadsetest progressioonidest, drone-liinidest, shoegaze`i mikroskoopilistest fookustest, strummivatest akustilistest kitarridest, minimalistlikust elektroonikast ja IDM-rütmikast, lehmakellaindie`st ning lo-fi-laadsest koendist. Vahetevahel paisuvad osad mini- ja kvaasisümfooniateks, teinekord sumbub helijoon kestvasse hillitsetusse (kuigi see on kaunis sumbumine). Eriliselt märkimisväärt on modernklassika ja ambient`i vahele paigutuvad sünkjalt tüüned osised. Omaette väärtus on Maas`i värelev ja varjuküllane vokaalmaneer, kaasates vahetevahel ka amsterdamlanna Pien Feith`i (sooloEP "The Wilderness Sound" aastast 2007, samuti osaline ansamblites The Very Sexuals ning Neonbelle) - kelle vokaal justkui pärineks tänapäeva Põhja-Ameerika eksperimentaalfolgi traditsioonist -, pakkudes suuri momente. Keskmise inditroonilise muusika anonüümsusest kontrastselt eeskujulikum üllitis.

Kuula albumit siit

9.3

10/09/2010

Min-Y-Llan/Bagpipe Whiskey The West Coast (Kift Flipper)


Wales`i muusikast rääkides tulevad ennekõike meelde kaks folgipõhjaga eksperimentaalset indie-ansamblit (Gorky`s Zygotic Mynci, Super Furry Animals), paar edetabeleid vallutanud rühmitust (Manic Street Preachers, Catatonia), paar uue aja ansamblit (Los Campesinos, Joy Formidable) ning üks karmima kõlaga punt (Feeder). Suurbritannia mõistes on kaguosa kahtlemata perifeeria - teistsuguse kultuurilisuse kants -, mis on siirdanud olulist ning (teise)tähenduslikku Briti popmaastikusse.

Verisulis plaadifirma Kift Flipper`i kolmas reliis on kahasse kirjutatud label`i kahe esimese üllitise autori - Min-Y-Llan`i ja Bagpipe Whiskey`i -, väidetavalt Pembrokeshire`i krahvkonna parimate technoratsanike poolt. Hip-hop-räppi ning "läänekallast" siit eest ei leia, kuid tulemuseks on 10-looline igati korralik ja mitmekülgne teos, mis avab programmeeritud kitarrimuusika/folktroonika, dünaamilise technopõrke, ämbiendi, downtempo ning moodsa klassika uksi. Nurgelised rütmid, kriipivad keel- ja pseudokeelpillid, nobedalt lippavad klaveriakordid, eepilised orkestratsioonid jpm moodustavad orgaanilise terviku (isegi sel juhul, kui need moodustavad teineteise suhtes ontliku järjestuse). Korraliku viimistluse, ideede eeskujuliku realiseerimise ning sentimentaalse lainetuse kombinatsioon on alati kõrgeid punkte väärinud.

Kuula albumit siit

8.8

9/18/2010

[Vana ning oluline] 7oi Lost under a pile (7oi)


Kas teile meeldib Islandi muusika? Juhtumisi meeldib. Nimetet saare muusikaga on olnud nõndamoodi, et nende tuntuimad popsaadikud on teinud kõrgkunstilist popmuusikat, mis paradoksaalsel kombel leidis laialdast vastukaja paljudes sootsiumites üle ilma. Kas põhjus oli nende kunstiline üleolek teiste maade artistidest? Üks tegur oli kahtlemata Björk - tuntuim ning ilmselt ka meisterlikeim neist kõigist -, teine aspekt võis kurioosumi aktsepteeritavuses peituda. Isepäise muusika mudeli vaikimisi jaatamine ning testimine popmuusika jäigas ning staatilises maailmas (enne Interneti iseenesestmõistetavat kohalolu). Kolmandaks eksootilisuse otsimine turvalisest kohast - läänemaailmast. Praeguseks hetkeks on palju muutunud ning üleilmses globaalkülas on Islandi artistid pelgalt ühed teiste seas. Palju kaugemate maade eksootilisus ning ka tavapärasus on saanud meie elu sagedaseks kaasnähuks.

7oi ei ole kindlasti tuntud artist, kuigi tegutsenud juba kümme aastat ning üllitanud omal käel 6-7 albumit (arv oleneb sellest, kas otsustaja arvestab (nullinda) albumi nimega "0" sisse või mitte). Käesolev album oli salvestatud 2004. aastal suveonnis, mängitud sisse looduslikus eraldatuses paari nädala jooksul. See on ka seletus sellele, miks "Lost under a pile" kõlab ehk veidi naturaalsemalt ja naturalistlikumalt kui islandlase eelnev (islandikeelset tiitlit kandev) üllitis. (Tõsi, täitsa esiotsa muusika oli märksa selgemalt mõjutatud Aphex Twin`i ja Autechre`i loomingust). Venitatud helielemendid, miniorkestratsioonid, orgaaniline elektroonika, nukilised rütmikäigud, manipuleeritud vokaalsämplid, instrumentaalmuusika, kellamäng, introspektiivne kitarritinistamine - nagu ikka seesugune muusika, mida kirjeldatakse žanrimõistete "folktroonika" ja "inditroonika" kaudu. Ometi suudab 7oi end märksa rohkem välja sirutada. Kuigi kummastavate efektidega täidetud sulnis meloodikaelektroonika siin-seal läheneb mùm`i loomingule, suudab 7oi omapära säilitada. Eripära on põhjamaine - siit miilab palju õhku, tüünust ning suvist kargust. That`s a Wrong Opinion ja The Outlines Of The Distant Hills Are Clearly Discernable eristuvad teistest vastavalt agressiivsemate rütmide ja kriipivate sündisaundidega, ning robopopefektidega - luues üleva kontrastefekti. Ning loomulikult ka It’s OK, I Didn’t Feel Like Eating That Anyway võimsa viipega haldjaorkestratsioonid. Väga broo kuulamine.

Kuula albumit siit

8/03/2010

Oskar Hallbert doodling (Resting Bell)


Olen täiesti veendunud, et päris paljud lisaks siinkirjutajale ootasid pikisilmi Põhja-Rootsis metsade keskel elava eraku kolmandat albumit. Tema eelmised, "Sid Apartement EP" (2008, Rain Music) ja "1123581321345589" (2009, Zymogen), peegeldasid südame alt külmaks võtvaid minoorseid meloodiaid läbi elektroakustika, folktroonika, kammermuusika, slowcore/sadcore`i, musique concrete`i ning sound-art/digitaalse helitöötluse võtete. Tema esimest taiest on muuseas kirjeldatud kui “näpupuute-kitarrimuusikat kusagil tänava keskel või ülerahvastatud maja kauges nurgas”.

Ka uus, 5-looline EP kasutab samu võtteid ning kulgeb eelpoolmainitet žanrite piires või sinna vahele jääval eikellegimaal. Rahvamurru hääled, tänavamüra, kõiksugu sahinad-kahinad, kitarrinäpped ja mandoliinisillerdused; progresseeruvad, vaikselt hinge juurduvad meloodiajupid annavad kogu kupatusele sihi ja mõtte. Ja kuidas veel! On ilmselgelt kuulda, et rootslane on teinud rahu maailma ja Kõigevägevamaga. Muidugi, küünitsedes võiks väita, et käesoleva üllitise suurim viga üleüldse on selle lühidus (12min ning 12 sekundit). Kuid geenius ei peagi ruttama penikoorma sammudega, piisab, kui annab vahetevahel enesest märku. Jään pikisilmi tema järgmist üllitist ootama.

Kuula albumit siit

9.3

5/14/2010

dmyra Everywhere is Everywhere (Clinical Archives)


Robert Demes II on ühendriiklane, kes viimased 7 aastat on koos perega veetnud Kostariikas - enda sõnul helide helipilti/studying the sound of sound/tudeerimas. Demes on kaheldamatult andekas muusik - tema kui dmyra 4 stuudioalbumit paljastavad huvitavaid lähenemisi folk-muusikale, tema kõrvalprojekti Windowbox Ensemble`i eksperimendid on rajatud minimalistliku ja kammerliku kõlaga muusikale, mille vundament on ehitatud tšellode, piaanode, viiulite, metsasarvede, oboede, klarnetite ja trompetitega. Neoklassitsistlikust hoiakust hoolimata kumab sellest kohati läbi vahemeremaalikku kergust ning virvendavat improvisatsiooni.

Missugune on dmyra kui helihüdra muusika? 7-looline "Everywhere is Everywhere" peegeldab eelnevaid albumeid, ja vastupidi - varasemad üllitised ennustasid käesolevat ette. Põhivundament on folk ja bluus - moodne folgil ja bluusil põhinev singer-songwriterlus, mida segatakse psühhedeelia ja elektrooniliste elementidega. Klassika ning juured on allutatud 21. sajandi heliproduktsioonile. Nurgelised ning jäigad folktroonikabiidid ning kvaasiorkestratsioonid avardavad kontseptsiooni - võib paralleele tõmmata nii mehhiklase Molloy and his bike`i kui eestlase Pastaca loominguga. Ning Wales`i popgeeniuste Super Furry Animals`i folgihetkedega, mis tihtilugu oli nende muusika üks rajumaid peatükke. On albumeid - näituseks "Love in the Air" (2009) -, millel folkmuusika kohtub lisaks eelpoolmainitud liidetele ka downtempo, dub`i ja proge-elementidega. Siin see puudub - v.ä äkiline, dünaamiline ja kriipiv proge avaloos Found You -, kuigi eksperimentaalselt ja leidlikkuselt on see ikkagi raju album. Taaskord. Mis veelgi olulisem - nagu juba eelpool mainitud sai - on Demes andekas moosekant, kes suudab kindlalt oma visiooni reaalsuseks vormida. Tulemus on väga hea. Kindlasti kuulake ka tema varasemaid šedöövreid.

Kuula albumit siit

9.3

3/10/2010

[Kogumik] Stereogum Presents... Enjoyed: A Tribute To Björk's Post (Stereogum)


Björk`i kaverdamine ei ole kindlasti ülesanne kergete killast. Veelgi vastutusrikkamaks muudab selle fakt, et tõlgitsetakse paljude kriitikute arvates ühe olulisima (nais)muusiku parimat albumit. Teisalt on vähe indiemuusikuid, keda Björk`i muusika ei oleks puudutanud. Seetõttu tänuvõlgluse ning hingestatuse üle ei tohiks muusikud kaebelda. Tõsi, ka ei ole see islandlanna esimene remiksalbum - 90ndatest pärineb "Telegram" - mille keskmes oli samuti "Post" - , kus kaverite-remikside eest hoolitsesid elektroonikud (Graham Massey, Mika Vainio, Dillinja, Outcast, LFO) ning keelpilliartistid-orkestrid (Deodato, Brodsky Quartet, Björk isiklikult). Igatahes suurepärane täiendus originaalile. 11-12 aastat tagasi sai kassett suht ribadeks kuulatud.

Muusikamaastik on kümne aastaga märgatavalt teisenenud - klubielektroonika on taandunud-lahustunud ning esile on tõusnud eksperimentaalne indie/indietronica/post pop. "Stereogum Presents... Enjoyed: A Tribute To Björk's Post" üllitati 2008. aastal ning siin on esindatud tänapäevase indie raskekahurvägi - Atlas Sound, Liars, Dirty Projectors, Xiu Xiu, Final Fantasy, No Age. Muusika ulatub baroque pop`ist (Final Fantasy & Ed Droste) ja folktronica`st (High Places) noise rock`i (No Age), trikitava elektroonika (Bell) ja ülevõimendatud bassimüdistamiseni (Liars). Hinge soojendavad siiski enim Evangelicals`i psühhedeelse puutega versioon loost You've Been Flirting Again, Pattern Is Movement`i veiderdav kammerpop ning Xiu Xiu õõnes-õõvastav sissevaade loosse Isobel.

Kuula albumit siit