Malameccanica – Noli Tangere (2010)

Turbinicarpus

• Trip-hop 
• Electronic music 
• Ambient pop 
• Avant-pop 
• House 
• Experimental pop 
• Dream house 
• Dub 
• Post-industrial 
• Art rock 
• Progressive rock 

Ühest küljest küll oma ajastu muusika, ent teisalt kõlades ka kaksteist aastat hiljem adekvaatselt. Itaallased võivad teha lääget (italo)poppi, ent teisalt on nende seast sirgunud loendamatu hulk väljapaistvaid eksperimentaalartiste, kes flirtinud nii industriaal- kui müramuusikaga. Aga ka italodisko, mis mainitet imaluse osavalt kätkes tantsumuusika elektroonilisusesse, andes sellele kohase vormi kunatises popsituatsioonis. Malameccanica võtab nii siit kui sealt, mida tänapäeva kontekstis võib vabalt pidada popmuusikaks. Võttes küll teravamaid servi, ent mähkides neid pehmematesse vormidesse, ennekõike itaallaste dream house'i ja atmosfääril poppi. Aeg-ajalt artisti muusika on vürtsitatud sugereeriva jutlust pidava meesvokaaliga, mis varieerudes hoiab ülal narratiivi ja huvi. Ka elektrikitarr ja dub-vaibid käivad siin-seal osavalt ja kõlavalt läbi, otsides ja leides toetuspinda kunst- ja progerokis. Vaatamata žanrilisele mitmekesisusele on see korralik kraam igatpidi.

8.5 (8.0-8.5)

Gamardah Fungus Two Hemispheres, Two Worlds (Turbinicarpus)

Varasemate või paralleelprojektidega muusikaliselt ja stilistiliselt karastunud Ukraina duo Absurd Maers-Igor Jalivetš on viimase aasta vältel üllitanud 2 majesteetlikku taiest. Esimene neist, "The Way To Build Your Future" (Nocharizma), hiilgas post-rock`i, noise rock`i ja avant-metal`i segamisega, millel oli detaile nii doom(gaze)`ist, found sound`ist, sludge`ist kui ülevast popatmosfäärikast. (Kaks viimast lugu - Drunk Astronaut ja Skeleton Key käivad artistide M83 ja God Is An Astronaut`iga suht ühte jalga). Hindeks 8.8.

Hemisfääride-albumil otsivad dnipropetrovskilased (rokkeksperimentalistidele sümptomaatiliselt) juba uusi knihve. Siin on kordusmotiividele rajatud transsiloovat psühhedeeliat ning kirikulaulu kaja. Näiteks Kurtulus on sulnis segu türgikeelsest spiritaalsest laulumanast, ümbritsevatest loodushelidest ning kitarrifluidumist. Vanadest mustritest domineerivad jätkuvalt Maers`i slide-kitarrid, mis, tõsi, seekord on märksa pastelsemad ning kaemuslikumad, mida sageli "häiritakse" massiivsete müraseinte-pursetega. Teisisõnu, drone doom/doomgaze-karkasside (müra) ja sisemusse kapselduvate motiivide (vaikus) vaheldumine viitabki erinevate maailmade ja sfääride tekkeloole ja olemasolule. Reiting võinuks kõrgemgi olla, kui ei oleks olnud toda artikuleerimatut lõputräkki Black Ode To White Cherub ning tasapisi struktuuride ülesehitusse sugenevat väsimustunnet. Sugulushingedest soovitan ennekõike kuulata Our Subatomic Earth`i (teljel post-rock´i ja eksperimentaalmetal`i vaheldumine ning segunemine).

Kuula albumit siit

8.5

[Artistid] Gamardah Fungus

Nocharizma
Turbinicarpus
Myspace
Lastfm