Jamendo
Hip-hop Sampledelic Rap Remix
Raske on näppu täpselt peale panna, et mis teeb ühest hip-hop-albumist nauditava albumi. Näiteks kuulasin hiljuti Wu Tang Clan'i esikalbumit, ent üldisest kiidukoorist hoolimata jäi see minu universumis kuhugi ripakile. Midagi oli kas liiga palju või hoopis vähe -- või siis vales vahekorras. Ilmselt nagu üleüldiselt muusika puhul on oluline voolavus -- voolavus nii helis kui meeleolus. Saavutada mõlemat üheaegselt ei ole vist kuigi kerge ülesanne. Voolavus meeleolus eeldab kergust ja õhulisust -- rämeräpparite kiuste. Tegelikult viimatimainitud omadus on just kontrasti loov eeldus ja mängu osa. 10-looline taies krutib korralikult rämeda ent mängulise vokaali, õhuliste ent huvitavate sämplite ning sugereerivate rütmide õiges kihistuses ja järjestuses. Enamik koostisosi on õigesti doseeritud ja kokku segatud. Ka ei ole taies liiga pikk, et hakkaks iseennast kordama ning kuulajat tüütama. Kusjuures autor ise ei olnud rahul originaaliga, mistõttu ta tegi selle ümber MF DOOM'i sünnipäeval, mälestades niiviisi tema arust läbi aegade suurimat räpi kurikaela. Kiidame igati heaks.
Kuvatud on postitused sildiga Jamendo. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Jamendo. Kuva kõik postitused
2/16/2024
KobrA -- Madvillainy X Madscience Remix (2023)
12/15/2023
Mitseliy – Forgotten Pine Trails I (2023)
Enough
Microtonal Ambient Musique concrète Ambient drone Dreamwave Space music
Peenekõlalised hõllandused, pakituna viielooliseks albumiks, millest kostub läbi nii ämbient, konkreethelid kui droonmuusika. Kohati omandab kergpsühhedeelse varjundi, avardades hinge- ja vaimuruumi. Suur küsimus ämbiendi puhul on ühe või teise albumi poolne kõnetamine -- on selles piisavalt vaimusügavust ja emotiivsust või on tegu pelgalt helirondiga (eks see omakorda ole kunstlik konstruktsioon -- puhtaid vorme sisuliselt ei esinegi). Ka rondistatud heli võib tinglikult, st teatud eluhetkedel või situatsioonides kõnetada, ent enamasti mitte. Vene artisti Mitseliy muusika kõlab kohati simulaakrumina kosmoselennule, milles Maa päritolu tuletatakse meelde üksikute linnulaulu fragmentidega. Hästi produtseeritud, ent liiga ulme -- vajaks rohkem olmet, rohkem rikkeid, roostet ja vastuolusid, mis sellesse masinavärki mõrasid tekitaksid -- isegi kui see viiks kosmoselennu katastroofini. Kokkuvõtvalt on käesolev ikkagi auhinda väärt.
9/09/2023
Nihil Limit -- First EP (2004)
17 Sons//Jamendo//Bandcamp
Alternative dance/Hi-NRG/Electronic music/Electro/Electro-house/Minimal synth
Mida muud võikski oma esimese üllitise pealkirjaks panna kui mitte "esimene". Numbriline markeering on päris hüva, kuna nimelise üllitise puhul paneb mõtlema, et mitmes see või too artisti diskograafias üleüldse on. Prantsuse leibel 17 Sons oli viljakas plaadifirma, mis üllitas huvitavat muusikat nullindate keskpaigast kümnendate alguseni. Käesolev 21-minutiline on just seesugune, mis plärtsub eri stiilide piiridel, olemata tegelikult tõupuhas vaatamata ülalmainitud stiilidele -- seesugused asjad kipuvad piisavalt mängulised ja huvitavad olema, et kõrv kreeni vajuks ja jalg tatsuma hakkaks. Ühelt poolt minimalistlik -- et mitte öelda helilistelt eeldustelt kasin -- ning teisalt meeliliigutavalt kombineeriv. Rütm taob suht monotoonsel sagedusel, ent paralleelkanalis elavad vilgast elu elektrojurakad. Jörisevad, undavad, huugavad -- justkui elegantselt krampides tõmmeldes. Ning pannes ka kuulaja võnkuma. Minimalistlikust sündimuusikast väljakasvanud äge tantsukas.
8.0 (7.5-8.5)
11/01/2022
Elvii Marten – Mohelemenc (2022)
- Free jazz
- Avant-jazz
- Improvised music
- Experimentalism
- Electronic
Džässmuusika mõistmise ja mõtestamisega on nii ja naa. Ühelt poolt on jäts kogu aeg kaasajastunud ning kas jagunenud paljudeks harudeks või moodustanud teiste stiilidega ristandeid; teisalt jääb küsimus muusikastiili olemuse järele, kuivõrd erinevus tavalisest poploost on struktuuriliselt vägagi erinev. Ilmselt ka emotiivne konverteerimine on teistsuguse iseloomuga. Üheks küsimuseks on, et kuidas jätsu peaks hindama? Kas selleks kasutada popmuusika hindamise standardeid või peaks jätsu jaoks spetsiifilise (kirjeldamis)keele välja mõtlema? Läheb vist liiga keeruliseks. Ehk piisab, kui esimese eeldusena kaardistada konkreetse taiese piirid ja võimalik intensiivne siht. Kuigi jah, lõpliku hinnangu annab kuulaja isiklikust heaolust lähtuvalt, mis omakorda põhineb isiklikul muusikalisel kogemusel ja kvalitatiivsetel standarditel. Ilmselt ka võrdlusmoment artisti varasema looduga, samuti kaasaegsete ja eelnenud žanrite viljelejatega ei ole tähtsusetu.
Leedu eksperimentaatori Martinas Rakshtinas'e järjekordne džässalbum võrreldes tema sel aastal varasema looduga (Martin Rach And His Imaginary Band`i nime all suurepärane album "Year of the Goat") on aeglustatud, ehk ka nurgelisem ja happelisem – mitte et elektroonikat oleks rohkem (seda siin jätkub, ilmnedes erinevates variatsioonides), aga puhkpille on korralikult väänatud ja tükeldatud. Ebatavaline vabajätsualbum on see 8-looline, kuna hoog on maha võetud ning heliepisoode vaadeldakse suurendatult ja kaemuslikult. KorralikuIt lõikav kuulamine, mida ei peakski eelmise albumiga võrdlema, vaid arvama sellest kui järjest (hoolimata tõigast, et on väljastatud teise pseudonüümi all). Kindlasti isiklik eksperimentaalelektrooniline taust ja mõtlemine annavad asjale teistsuguse tunnetuse.
8.0 (7.5-8.5)
6/11/2022
Elvii Marten – D`ansphurdoux (2018)
- Experimental electronica
- Improvised music
- Avant-electronica
- Post-psychedelic
- Electronic music
- Avant-funk
Leedu eksperimentaatori Martinas Rakshtinas'e ehk Martin Rach'i ehk Nin Martoize'i ehk Elvii Marten'i teos on elektrooniline, ent teostatud impro-artisti mängulisusega. Kummastav on artisti lähenemine, milles ristuvad nii tervikute ja kontekstide lahtiharutamine kui uute kokkuklopsimine, nii kindel pind kui selle vee alla uputamine ning mädasooks muutmine. Identiteet, selle muutumine, hägustumine ja hääbumine. Et siis uuesti tekkida. Tsipa teistsuguses konfiguratsioonis ja permutatsioonis. Ühelt poolt on omanäolistele elektroonilistele artistidele ette heidetud tahtmatust muutuda, teisalt igasugune teisenemine muudab artisti haavatavaks; haavatavamaks kindlasti. Eks sellest johtuvalt paljud artistid teevad erinäolist elektroonikat eri aliaste all. Martinas on teravmeelne, kuna eeldab konkreetse albumi piires avarat mänguruumi. Ilmselgeteks lemmikheebliteks on tal kiirendus- ja aeglustusnupud, ent toores elektrooniline kude – mis iseenesest on täiesti nauditav – omandab aeg-ajalt tantsulise funk-motoorika. Selline varjatult esiletulev fenomen on ilmselgelt tektoonilisem. Seda enam, et protsess on immanentselt orgaaniline – rõõm, tegutsemistahe ja musikaalsus on veatult ühte langenud. Lisaks eelpoolmainitule sisalduvad siin ka hip-hop'i eksperimentaalsed harud nagu chopped and screwed ning cloud rap. Ta osaleb selles, olemata kuidagi rap-artist, see on lihtsalt Martinas'e mänguruum- ja rõõm. See on fantastiline masin – isegi kui algul pahviks lööduna tuleb selle trajektoorilt mõneks ajaks maha astuda, et tabada leedulase muusika mõtet ja rütmi, tasub see lõpuks kuhjaga.
8.5 (8.0-9.0)
5/03/2022
Paperclip Crown – What Are Paperclips Made Of (2021)
- Post-industrial
- Avant-garde
- Modern classical
- Abstract
- Experimentalism
- Micronoise
- Minimalism
- Experimental electronica
- Hauntology
Teeneka Portugali plaadifirma enoghrecords'i alt on ilmunud üks suhteliselt lühike, ent intrigeeriv üllitis. Kui välja arvata üks kitarriplõnnimise saatel mängitud lugu (mis võinuks lisamata jääda!) – mille keskosas lisanduvad albumile nii elektroonilised kriiped kui albumile nii iseloomulikud sahinad ja prügistatud helindid. Stiilimääratlused (moodne klassika ja abstraktne tehno näituseks) ja põiked erinevatesse žanritesse ei pruugigi olla siin eesmärk omaette, vaid lihtsalt opereerida eelpoolmainitet perifeersete helinditega. Uurida selle võimendavat ja võimestavat iseloomu – nii füüsilises kui psüühilises võtmes. Tegelikkuses see perifeeria on albumi kõige etem osa – tekib metafüüsiline huvi kuulda neis sagedustes midagi intrigeerivalt ebamaist. Ilmselt sarnane tunne raadiosageduste püüdjate-dešifreerijatega, kes lootsid läbi raadiolainete rägastike lisaks vaenlase jutule kuulda ka tulnukalikku. Ent oskuslik madalate sageduste võimendamine juhatab kuulajale ka psüühilises plaanis õige otsa kätte. Selleks ei ole tarvis istuda suletud ruumis ja kuulata pikki tunde madalsagedusi nagu kord Pan Sonic'u mehed olla teinud.
7.5 (6.0-8.5)
10/10/2021
Ant GM – Herbal Underground (2018)
- Synth-pop
- Techno pop
- Dubtronica
- Electronic music
- Electro pop
- Tech-electro
- Kraut-electro
Umbes kaks kuud tagasi kirjutasin Hispaania pealinnast pärit Antonio García ühemeheprojekti Ant GM EP`st “Pekulliar” (väljaandjaks Enoughrecords), mis ühelt poolt oli popilik ning teisalt piisavalt käänuline ja mitmekihiline, et kuulajat sügavustesse kukutada. Madridi muusik on viimase viie aasta jooksul ainult reliisinud muusikat kas EP´de või singlitena, mis kahtlemata on huvitav lähenemine. Kolmeloolise “Herbal Underground`i” andis välja Soisloscerdos netiplaadifirmade päeval kolm aastat tagasi; Barcelona plaadifirma on peaasjalikult üllitanud elektrot ja tehnot, mille taamal on rippunud kuulsusrikas krautroki mõõk. Ega siis seesuguse “terariista” vastu ei tahagi vist midagi omada – las lõikab sisse ja mõjutab! Plaadiümbris annab liialdatult edasi mehe ja naise vahelist (füüsilist) armastust ja kehamuusika tungi – anatoomiliselt südamed väljas üksteise vastu asetatuna. Ilmselt “taimne/ravi-” osutab ka orgaanilisusele, mida García loob peamiselt niinimetatud raudvara ehk pärissüntesaatoreid kasutades. Ilus muusika, mis võiks ju päevasel ajal raadiojaamades mööbeldada – kaasahaarav elektro- ja tehnopop, mille laiem levipiilsus ilmneb süntpopi haakide ja teemaarengutega; mille taamal omakorda Neu!, Kraftwerk`i ja Faust`i motoorne pärand kangastumas.
9/19/2021
A.J. Kaufmann – Silent Revolution, Deafening Meditation (2020)
- Post-punk
- Indie rock
- Noise rock
- Lo-fi
- Art punk
- Outsider music
- Psychedelic
- Rockabilly
- DIY
- Alternative rock
Täna saanuks Onu Bella 60-aastaseks. On väga vähe neid artiste popmuusikas, kes tõsiselt korda oleks läinud. Muidugi lisaks ka Mark E. Smith ja Glenn Branca. Mehed, kes lõid midagi erakordset, olles eelnevalt minevikust õigesti aru saanud. Huvitav, et kõik nad surid ühel ja samal aastal ning sama haiguse tagajärjel (vastavalt 2018 ning vähk). Muideks, täna on sünnipäev ka Jarvis Cocker`il, kes seisab minu edetabelis neile kõige lähemal. Mäletan Bella saateid R2-s. Osa neid olid reisisaated, k.a Londoni päevikud. Ka see 16-looline üllitis on inspireeritud ühe poolaka viibimisest Suurbritannia pealinnas, muusikaliselt ratsutades kunstilise pungi elik postpungi-nimelise lohe seljas. Muidugi on siin ka postpungist edasi arenenud alternatiivrokki – nt primalscreamilikku bluuspsühhi ja rockabilly`t aastast 94. Hea on, et artist ei aja asja hermeetiliseks ja tõsiseks, lastes struktuuridel ja helikvaliteedil siin-seal lihtsalt ära laguneda. Tõmmates piduri maha enne, kui asi tõsiseks muutub. Roheline, korduvkasutatav ja DIY. Muutumata silmakirjalikuks nagu rikkad Lääne-Euroopa riigid, kes räägivad rohepöördest, aga forsseerivad metsade mahavõtmist peamiselt vaestest riikidest nagu Rumeenia (dokfilm “Lageraie – Euroopa hääbuvad metsad”). Eriti masendav on, et metsa mahavõtmist ajendab inimeste mõttetu tarbimine nagu paberrätikute nõudlus. Paberrätikud tuleks tavakasutajatele üleüldse ära keelata! Nõukogude ajal nuusati nina riidest rätikutesse ning ei olnud see kuidagi ebahügieeniline. Nimetatud halb harjumus-fetiš (et mitte öelda kuritegelik vajadus) tuleks inimestest esimese asjana välja juurida, sest see on ökosüsteemide ja looduskeskkondade arvelt! Albumi on üllitanud Portugali leibel Enoughrecords.
Sildid:
2020,
Archive.org,
Bandcamp,
enoughrecords,
Jamendo,
Scene.org
8/07/2021
ANT GM – Pekulliar (2019)
- IDM
- Electronic music
- Deep house
- Ambient techno
Pealkirjale viidates ja sisule osutades küsiksin vastu, et on siis see Hispaania projekti kolmelooline tõesti (nii) immelik? Ja kas peakski olema immelik? Oma eriilmelise loomuse poolest – ulatudes subliimsest IDM rütmialkeemiast haussmuusika sünkjashägusate hõllanduste ja eksistentsialistliku aegkontiinumi kujutamiseni elektroonilise muusika võtmes – meenutab see kõhklustest-mängulisusest tingitud üllitis elektroonilise muusika suurkujude Aphex Twin'i ja Autechre'i algusaegu. Ent see mängulisus kannab igati välja – see on loodud ilma kõhklusteta. Lisaväärtust lisab lugude kulgemine sahina saatel. Ja ärge unustage, et noise reduction-nupud on saatanast! Õnneks kaasajal on sahinad-kahinad niikuinii legitimeeritud. Üllitaja on Ibeeria poolsaare väiksema riigi oluline plaadifirma Enoughrecords. Ei saa eraldi märkimata jätta, et "Ether" on superhauss.
10/25/2020
Insanity13 – Get Your Clothes Off (2013)
- Electronic music
- Psychedelic
- Alternative pop
- Ambient pop
- Trip-hop
- Electro
- Breaks
Insanity13 on kollektiiv Izhevski'st Venemaalt. Pigem vanakooli trip-hop'i kui tänapäevase rütmi-tilulilu poole kaldu (ei ole autotune'i, ei ole piinlikult primitiivseid rütmimustreid ega digitaalselt hõredat nõmedust/eemaletõukavat steriilset üleprodutseerimist). Stiliseeritud mõõdukas süngus ja tüüne sügavus, mida juhib ja hoiab koos kogu 4-loolise albumi vältel kaunilt unelev naishääl Oxy. Näiteks lugu "Turning a Blind Eye" on suurepärane näide, kuidas kõrgema sagedusega, samas hõredama astumisega rütm võinuks lahjaks jääda, kui ei olnuks toetamas vilgas elektrokäik ja pärast lisandunud loo narratiivi edendavad orkestreeringud-helikihid. Kõik on kinni pisiasjades – ning pisiasjad on kinni suhtumises. "Red Mattress" kõlab kui eksperimentaalne Garbage, mille on produtseerinud Robert Del Naja või Tricky. Selles on toda musta energiat, seda musta sügavust, mis viirab tasahilju ja haarab kuulaja uute keskkonda. Albumi on üllitanud Mixgalaxy. Vana kool, mis kunagi ei vanane, vaid läheb ajapikku pigem paremaks.
2/02/2020
Chuzausen – Corrupted Projects (2019)
- IDM
- Electronic music
- Electro pop
- Chiptune
- 8-bit
- Bitpop
- Alternative dance
- Robot pop
Comment: first of all, this great album is issued by a Portuguese imprint, Enoughrecords which is apparently the oldest netlabel being active so far. All other netlabels which started earlier and some of those which would embark on later than 2001 are unfortunately defunct now. However, here it is an elegant gross of jagged intelligent dance mould – sorry, music – from neighbouring Spain which is spiced up by galvanized electro riffs and noisy chiptune undercurrents. For instance, an astounding track called 2000 Problems which almost sounds like an electro(nic) version of Gang Of Four (RIP Andy Gill). Superb cyber punk composition where brittle electronic fabric and air are exquisitely balanced to go ultimately up to an ecstatic dance-appealed apotheosis. However, merry companion by robots can be met everywhere throughout the course of this 9-track outing. Even more, it may sound like an indulgence for a fully mechanic world to come when human race could not keep the pace anymore and robots are singular enough...to single out. And those joyous samples from vintage TV adverts just accentuate a steep gap between the different eras, between the past and future. Forthcoming dance party based purely on reason. Pure reason is a pure fun.
Sildid:
2019,
Archive.org,
Bandcamp,
enoughrecords,
Jamendo,
Scene.org
11/26/2019
Dereleech – Deadspace (2012)
- Ambient drone
- Drone doom metal
- Avant-metal
- Minimalism
- Dark ambient
- Dystopbient
6/02/2019
Olympic Smoker – Noises And Echoes (2009)
- Electronic music
- Alternative dance
- Breaks
5/02/2019
Tracing Arcs – Waste Not, Want Not – Wasteland Remixes (2016)
- Electronic music
- Remixes
- Alternative dance
- Breaks
- Art pop
- Ambient pop
- Space pop
- Chilltronica
- Easy listening
4/24/2019
Yris – Histoire Naturelle (2019)
- Electronic dance music
- Post-disco
- Electronic pop
- Hi-NRG
- Remixes
- Club dance
- Dance pop
1/29/2019
Fortadelis – Cinematique (2018)
- Kosmische musik
- Conceptual
- Cinematic
- Electronic music
- Berlin School
- Epic
12/27/2018
Bruno Susio – Keep Calm And Enjoy the Music (2018)
- Easy listening
- Mood music
- Smooth jazz
- Acid rock
- Vaudeville music
11/25/2018
Tony Diana – Orbis Alius (2018)
- Dark ambient
- Electro-acoustic
- Post-industrial
- Art music
- Space music
- Abstract
- Electronic music
- Neoclassical
11/22/2018
Bendja – Primitive Encounters (2018)
- Psytrance
- Electronic music
- Alternative dance
- Psyelectro
- Goa
11/17/2018
K4mmerer – Mind Train (2018)
- EDM
- Electro pop
- Electronic pop
- Alternative dance
- Post-disco
- Dance pop
- Synth-pop
- Ambient pop
Tellimine:
Postitused (Atom)