- Avant-garde
- Freeformfreakout
- Post-psychedelic
- Outsider music
- DIY
- Avant-blues
- Experimentalism
- Improvised noise
- Avant-rock
- Black noise
Kummaline oli vaadata neid stiilimärksõnu, milledega olin püüdnud inglise keeles kirjeldada seda albumit kümme aastat tagasi. Väga mööda. Ei ole see ei tehniline ega metallmuusika. See on tribuut mürale ja ekstaasile, eksperimentidele ja raadiolainetele. Hinge sügavatest soppidest kasvavad välja tummised bassikõminad ja elektrooniliselt risustatud kajaefektid. Vahele vokaalseid sõnarünnakuid, mis annavad albumile inimliku(ma) mõõtme. Ekstaasi ülalhoidmine ei õnnestu, selleks on teos liiga sakiline ja hüplev, liiga kiiresti kuju muutev. Metallmuusika asemel seestub muusika bluusipõhiselt, sel viisil meenutades umbes samal ajal alustanud brasiillast Lucas Pastina't. Noil hetkil asi vägagi töötab. Kitarrid kiunuvad elektrisupis, heliline metabolism töötab ning samal ajal neelab alla iseenda heitmeid. Toitub ja mürgitab end samaaegselt. Samal viisil töötab asi ka siis, kui kitarrid on vahetatud raadiolainetega manipuleerimise vastu. Väärt kõrvaamps.
8.0 (7.0-8.5)
