Bob Arktor -- Disconnected (2025)

Liminal Recs

• Post-industrial 
• EBM 
• Synth-industrial 
• Electronic music 
• Minimal synth

Bob Arktor'i 5-loolist taiest kuulates taipad ruttu, et selle muusika juured peituvad industriaalmuusikas, ent on juba läbinud postindustriaalse faasi ja kategoriseerimise. Juba esimestest rütmidest nõuab see tähelepanu -- manipulatiivselt metsiku ja veidi higist leemendava kutsena, aga ka kalkuleeritud näitemänguna. Rütmid kalduvad elektroonilise kehamuusika suunas, kuid žanrile omast klubilist katarsist ei ole ega ka tule. Selle asemel tundub iga löök, iga efekt planeeritud mikroskoopilise plahvatusaktina, iga bassiliin kunstliku värinana, iga atmosfääriline ilming toksiliste aurude surve all kokku surutuna. Muusika nõuab kuulaja kohalolekut, kuid julgustab sind edasi minema ja riskeerima -- see on proovikivi, kuivõrd sa oled valmis lähenema servale ilma kukkumata. Hoog on pidev, kuid mitte kunagi destruktiivselt plahvatuslik, justkui teades, et ekstaas on kaosest vaid mõne sammu kaugusel, ning ollakse rohkem huvitatud tera(viku) jälgimisest kui tühjusesse kukkumisest. EBM-i mehaaniline distsipliin, industriaali miilav oht, võib-olla ka coldwave'i eemaloleku kontuurid loovad konfiguratsioone. Üllitise muudab väärtuslikuks nimetatud tahkude väljendusrikas enesekindlus. Enesest teadlikuks saanud estetiseeritud jõud ei ilmne kohe, vaid pärast toore jõu näitamist helide käitamisel ning struktuuride loomisel. Lavastus on puhas, piirnedes steriilsusega, võimendades tunnet, et see muusika ei ole sisse töötatud, vaid pigem kujundatud. Samas see tagab teatava kindlustunde -- nagu seisaksid vaikses, ent eesootavast õõvast tiines tehases: masinad sumisevad, õhk on külm, seintelt niriseb ja laest tilgub metronoomilise täpsusega kondentsvett; ning kusagil sügaval sisemuses tead, et kui see kõik korraga ellu ärkaks, ei jääks sa ellu. 7.5 (7.0-8.0)

PanDub Bear -- Upperground (2025)

Liminal

• Kraut-electro 
• Electronic music 
• Psychedelic 
• Alternative dance 
• Synth-wave 
• Big beat 
• Dubtronica 
• Acid techno

Peaaegu alati on meeldiv elektroonilises muusikas kuulda psühhedeelse muusika mõjusid, viies kuulaja ajarännakus tagasi 80ndate lõpu ja 90ndate algusesse, kui produtseeriti mudaseid ja hämuseid, ent nakkavaid rütme uue innu ja lootusega. Mitte ainult esteetilises otsekäigus, vaid vargsi loodeti ka poliitilistele muutustele. Loos "AE Syndicate" lisanduvad unenäohausi atmosfääriliselt käänduvad süntesaatorid ning kaasaegsem big beat, millel on isegi kerge motoorne maik man. Minevik muundub ajakanalit läbides kaasaegseks. Lugu äigab vaieldamatu energiaga, kuivõrd olles ise teadlik enese energiast. Järgmises ("Aight") lisandub tugev dub-võnge paati kõigutama; lugu liigub edasi sugereeriva motiivi laineharjal. Siin on kõik tõmmatud võimalikult laiaks ja panoraamseks. "North Pole" kätkeb eneses virmalisi, mis vilguvad intensiivselt selles tehisilmas. Piisavalt intensiivsed, et tungida kuulaja siseilma, luues võimsa ja peaaegu transtsendentaalse kogemuse. Lõpetav nimilugu seob kokku selle šamanistliku taiese otsad, ent omalt poolt pakkudes lisaks inimhäältekahinaid, tablatrumme ja jämedaid sündijurakaid, mis on kergelt elektriseeritud, surisedes ja urisedes. Kokkuvõtvalt võib möönda, et seesugusele muusikale paratamatult lisanduv tehnitsistlik taak jääb seekord õnneks šamanistlikule tahule alla. Masina pinnale hakkab tekkima elumärke selle intrigeeriva, ent tervikliku taiese saatel. KLF, Death in Vegas, A.R. Kane, Shamen, The Future Sound of London saavad siin kenasti kokku. 8.5 (8.0-8.5)

[Artistid] Lunatick

Liminal Recs
Lunatick

n Left (Liminal Recs)

Pean häbiga tunnistama, et kuigi minu lemmikplaadifirmade hulka on kuulumas ka Liminal Recs (põhiliselt IDM, dark ambient, downtempo, elektrooniline psühhedeelia, ambient, trip-hop, ambient dub, noise, subtle soundfields), ei ole ühestki selle alla kuuluvast artistist veel arvustust kirjutanud või ülevaadet andnud (videod, lingid). Vene leibel on kaheldamatult teenekas - tegutsenud ligi 4 aastat ning välja andnud 106 reliisi.

"Left" on artisti n debüütreliis. Ei hakkagi keerutama - kõigile 10 träkile kribib siinkirjutaja kahe käega alla. Üks impressiivseimaid üllitisi AD 2010, st mis suudab puudutada iga tahu kaudu, ning erinevaid tahke on palju. Kuigi Venemaal valminud, on see must muusika - süngelt roomav ja rohmakalt kinemaatiline Bristol`i saund (trip-hop`i püha kolmainsus Tricky, Massive Attack, Portishead), kuid peaasjalikult tumefääriline dub(step). Loos Shiver (feat. ЯСК_ZCR) on jungle`i võnget tunda ning Air tungib ambient-esoteeriasse. Helikihtidest immitseb ängi, raevu ning melanhooliat. Mingid loop`id mingi hetk seiskuvad, avarduvad ning hajuvad interferentsi. Teisalt progressioonid-üleminekud murravad püstloodis (t)ajju. Ainuüksi need valjult raksatavad vinüülikrõbinad-sahinad ise on miljoneid väärt. Rabavad kompositsioonid. Kujutage ette Burial`i, kes on ohtra vinüülirisuga üle valatud. Tõsi, William Bevan ei liigu nii elliptilist trajektoori pidi.

Kuula albumit siit

9.8