CAN -- Inner Space (1979)

Harvest/Bandcamp

• Krautrock 
• Avant-rock 
• Psychedelic 
• Kosmische Musik 
• Space rock 
• Avant-funk 
• Experimental rock 
• Art rock 
• Alternative dance 
• World music 

"Inner Space" oli taies, mida mul oli au CAN'i albumitest esimesena kuulda ning mis loomulikult väga inspireeris (sõber Kaupo oli selle endale hankinud -- loomulikult sai kohe kassetile ümber võetud -- ning seda linti sai järgmiste aastate jooksul lugematult käiatud); albumit, mis angloameerika kultuuriruumis on (vasakpoolsete) kriitikute (ent paraku varjatult kapitalistlikust ja kolonialistlikust) meelelaadist tulenevalt vägagi maha tehtud -- lähtudes printsiibist, et mis vana, see maha (ning seda kergekäelisemalt, kui kultuuritaies jäi väljapoole eelpoolmainitud sfääri). Ma ei saa aru, kuivõrd see kaheksalooline on algusest lõpuni puhas jõudemonstratsioon, mis algab juba plaadiümbrisest -- läbi pilvede taevasse sirutuv hiiglaslik mutrivõti kui tehnitsistlikku laadi tootem (uute helimaailmade mesiterdamiseks). Bassist Holger Czukay (HC) oli paar aastat tagasi kõrvale astunud, et anda ruumi Jamaika bassistile Rosko Gee'le. (HC põhjendus oli, et ta pillimänguoskused ei rahuldanud enam bändi ambitsioone; aga ta oli ka huvitatud stuudiost kui instrumendist muusika salvestamisel). Inimtrummi nimega Jaki Liebezeit abistab trummeldamisel Anthony "Rebop" Kwaku Baah -- samuti kolmandat albumit järjest. Ometi HC võtab ja toimetab stuudios helisid viisil, et võtta kuulaja kaasa tähtedevahelisele reisile. Siin segunevad maitsekalt funk ja psühhedeelia, kunstilise- ja ruumiroki krehvtisemad elemendid. Aga ka albumi "Saw Delight" (1977) varjamatu maailmamuusikaflirt on siin peenelt peidetud teiste kihtide vahele. Sekka ka eneseirooniat (noh, eks ikka too Jacques Offenbach'i ilmakuulus motiiv, valikusse langes see ilmselt ka seetõttu, et vihjab nii bändile kui albumi alternatiivsele nimele), mis on kõike muud kui lame ja hõre. Michael Karoli näitab, et ta on väga boss kitarrist; pakkudes sageli pika poognana üle taevavõlvi kulgevaid kaleidoskoopilisi mustreid, samuti on kitarrid hüpnootiliselt elektrifitseeritud (iseäranis transtsendantaalses kompositsioonis "Safe"), tekitades suisa maitsetundmusi. Kölni legendid ei tee nende 35 minuti vältel mitte midagi ei valesti ega üleliia: võttes oma talletatu ja kogemused, lastes selle paisu tagant valla lihtsalt voolama (nt "Sunday Jam"). Kõik CAN'i taiesed on sümpaatsed, ent "Monster Movie'i", "Ege Bamyasi", "Soon Over Babaluma" ja "Flow Motion'i" kõrval on see personaalne meelistaies. Ka julgen väita, et siin on CAN kõige lähemale jõudnud stiilimääratlusele "Kosmische Musik" (termin, mida ühelt pool arvati krautroki liikumise sekka, ent teisalt eraldavalt tähistas see progressiivelektroonilisi "kosmilistele muusikamasinatele" toetuvaid bände ja projekte. Pärl sigade ees ehk klassika, mis ootab veel tunnustamist (aga asjad liiguvad õiges suunas -- CAN'i (bändi)biograafia raamatu nimi pandi just albumi avaloo "All Gates Open" järgi). 9.5 (8.5-10)

The Stranglers -- The Raven (1979)

United Artists

• Zolo
• Art rock 
• Psychedelic 
• Post-punk 
• Pronk 
• Baroque pop 
• Synth-rock 
• New Wave 
• Experimental pop

See on ilmselt mu lemmiküllitis The Stranglers'ilt, kuivõrd 11-loolisel üllitisel on küll ja küll öelda, argumenteerida ning ülbelt lahtise käega vastu vahtimist lajatada -- süvitsi kuulates ilmuvad välja kummastavad struktuurid, mis kohati ei näi mitte ainult süntekatega sügavalt kaevamisena, vaid suisa tulevikku suunatud helidega eksperimenteerimisena (loos "Meninblack" on lugu aeglustatud, tekitamaks känkralikku rütmiefekti, mille kohal sugereerib õrnalt kallutatud efektiga vokaal ning helipilti söövitab vagusid hapet nõrutav helikosmos); teisalt jah, siin tegeldakse analoogsüntesaatorite hinge destilleerimisega, mis viib bändi proge valda (kuigi neile helidele samaväärset annab sellest žanrist otsida). Kummituslikus on üks märksõnadest, kuivõrd klahvpillid tavapärasemas seadistuses kõlavad sageli baroksena -- justkui Händel või Haydn improviseeriks klavessiinil, tuues kohale mälu ning tekitaks sel viisil toimides segadust ning katkestusi (iseäranis tuleb esile tõsta loo "Baroque Bordello" algust). Kõik see on veidi väändes ning kergelt perversne; seda enam, kuivõrd asja lükkab edasi punkenergia. Kuivõrd kummituslikkust tuleb fenomeni tasandil mõista viisil, mis ei kuulu ei siia ega sinna, siis ka Kägistajate positsioon ei siia ega sinna kuuluvana peidab nad seinte taha. Loos "Ice" - mis käsitleb Nipponi rituaalset enesetappu - on tunda iroonilist torget Kraftwerk'i suunas ning lugu "Duchess" ennustab 15 aastat hijem tärkavat eurodiskot. Süntekal süüdimatult - et mitte öelda vulgaarselt - mängitud meloodiad-hamooniad ei tundu kohatutena, muutes selle üheks albumi tipphetkeks. Mõned kompositsioonid kõlavad Sparks'i ning Soft Machine'i sohilapsena, kellel õnnestus sirguda pealtnäha normaalseks inimeseks, ent kellel siiski aeg-ajalt löövad välja lapsepõlveneuroosid. Bändile on ette heidetud, et nende muusikas on pubiroki elemente, ent "The Raven'it" selle kandmises süüdistada oleks ülekohtune. Eks nende kompositsioonide saatel hakkab kuulaja tasapisi vajuma unustusse - minevik siseneb olevikku. Olev hääbub, asendudes topelt-eimiskiga. 8.5 (8.0-9.5)

Jaime Munarriz-Susanna Millaruelo-Amanda Rejas - The Basement Tape (1979)

16RPM

9.3

/Tape music, Post-punk, Acid pop, Psych-pop, Electronic music, Avant-garde, Krautrock, Lo-fi, DIY, Experimentalism, Psychedelic/

Comment: this rarity of 8 compositions comes out from the year 1979 made up of psychedelic grooves, noiseful experiments, offbeat sonic effects. However, all these reliefs used to base on analog synths and sonic treatments. Indeed, it sounds like an instance of obscure post-punk, early industrial, krautrock musician or some demented classically trained composer from the 1950s sitting heedlessly in front of a keyboard while permanently changing phases and turning acidic sounds and thereafter taking some parts from the recording away and cutting and pasting them together otherwise. In a word, it chimes refreshingly and punk-y even at the moment.