Charles Amirkhanian -- Ratchet Attach It (2025)

Other Minds/Bandcamp

• Art music 
• Avant-garde 
• Post-classical 
• Experimentalism 
• Improvised music

Teise Ilmasõja lõpuaasta jaanuaris sündinud ameeriklase Charles Amirkhanian'i (CA) rolli hinnatakse tänu teenetele nii Other Minds-nimelise plaadifirma asutamisel ning teiste artistide promomisel, aga ennekõike tema enda, konkreetsemalt helipoeetilise tegevuse tõttu, mis muusikastiilina teatavasti keerleb ümber inimvokaali võimalikkuste kasutamise ja laiendamise. Selle valdkonna suurnimed on-olid Meredith Monk, Demetrio Stratos (1945-1979), Michael Lentz, Laurie Anderson, Jaap Blonk, aga ka Roomet Jakapi Eestist (arvestades ainuüksi muusik-filosoofi mahukat koostööajalugu rohkem ja vähem kuulsamate avangardistidega üle ilma). Kahtlemata nimetatud artistidel kõigil on omad eripärad ning rõhuasetused (nt CA kasutas vokaali rütmina, st korduste põlistajana, millele ehitati kõik ülejäänu peale); ning mitte alati ei pidanud-pea vokaal olema kesksel kohal. Helipoeesial on olnud kanda ka poliitiline roll, kuna võimaldab semantikat vältides häält kasutada maksimaalselt vabalt. Häälevabadus on suurem kui sõnavabadus. 11-loolisel taiesel on vokaali vähe - ühes kohas on küll vaevu kuulda ingellikku fluidumit, ent enam jäävad meelde lõbusad palakesed mängituna honky donk-kõrtsiklaveril ("Hopper Popper", "Ticklish Licorice", "Tyrannus Rex"). Meeldib naljatamisi mõelda, et seesuguse tulemuseni jõudnuks ühiselt klaver taga jõmisedes Dennis Hopper ja Karl Popper, kui nad veetnuks trahtris tunde märjukest manustades. Purjakil olles ei pea midagi ei verifitseerima ega falsifitseerima, piisab toredast ühistegevusest. Muusika loomusse kuulub loomuldasa duaalsuse ja vastandlikkuse ületamine, mistõttu isegi "totter" kompositsioon võib tõe taotlusest kõlada ülevamalt. Tõeotsijad on sageli liigagi tõsised vanad, palju veetlevam külg mõtlemises on mängulisus ja vimkade viskamine -- teaduslik mõtlemine on oluline, ent metafüüsika ei tohiks kindlasti jääda tagaplaanile. Teisalt jah, Popper'i-Hopper'i olukorda võiks visandada groteskseks - seda enam, et mainitud loo lõpuossa sugenevad deliirsed elemendid, kuivõrd just joobnutes tõuseb esile eriline (oma) tõe lauda virutamise tung. Kuivõrd albumil kaasalöövate artistide nimekirjas on välja toodud kuus perkussionisti, siis ei oleks raske järeldada trummeldamise osakaalu üle (aga trummeldamist on sellele vaatamata kasinalt). On nii marssidel põhinevat improt kui ka roostes mängudoosi kriginatest-kahinatest produtseeritud abstraktsioone ((ilmselt helid on siiski tekitatud tellitava mutrivõtme kasutamisega (sic!)). Aga klaveril loodud sisutühje mõtisklusi, mis pigem tekitavad kahetsuslikke mõtteid pärast kõva pummelungi, et oli siis vaja oma aega, tervist ja raha sellele kõigele kulutada - hing jäi tühjaks ning kõht sai kurjaks. Akadeemilisi ringkondi halvav paatos tõsiseltvõetavuse üle -- mida muuseas märkis mõned kuud tagasi Elliott Sharp intervjuus Postimehele, et elektrikitarriga on raske teenida helilooja tiitlit sealsetes ringkondades -, mistõttu tuleb sisse mittemidagiütlevaid kompositsioone. Võinuks pigem pakkuda veel seesuguseid lugusid nagu "The U.S. Army Postal Unit at Blandford, Dorset, 1944", mis kõlab justkui celesta-klaveril mängitud eksootilise kaemusena (kui palju see tehnitsistlikus plaanis huviäratav on, eristub muidugi ise küsimuseks). Kokkuvõtvalt ikkagi pigem plusspoolele jääv teos, samas üldplaanis pakkumata sügavamat elamust. Võinuks siiski vokaali varjatumaid pälvusi eksperimentidesse sisestada või siis panustada üksnes kõrtsiklaverile, et komponeerida suurepärane üllitis. Kitsamas plaanis mainitud instrumendil improviseeritud asjad siin panevad hinge õkva tantsima. Milleks tekitada katkestusi - seda enam, et kahtlaste avantüüridega?! 7.5 (6.5-8.5)

Charles Boone – Solar One (2021)

Other Minds

• Free jazz 
• Improvised music 
• Avant-garde 
• Experimentalism 

Kuigi see kahelooline album on üllitatud eelmisel aastal plaadifirma Other Minds alt, siis mõlemad lood pärinevad nelja dekaadi eest. Siis kui Ameerika Ühendriike valitses Ronald Reagan, kelle suurimaks rolliks osutus Punase Kolossi-Kalossi lagundamine, mille hullunud järelmõjusid tollal Dresdenis õlut nautinud KGB residendi esitluses praegu kogeme. Ja kuulates tänast isa-poja-ja paha vaimu raadiosaadet, siis vanahelme kiitis jälle Vene mobilisatsiooni väge ja tuumajõu heidutust (nagu NATO ei omaks seda ja ei tuleks neilt sellele vastust!) ning noorhelme süüdistas peaministrit tanki äraviimisega venelaste ülesärritamises (kas mitte noorkaabu ise ei olnud see, kes paar kuud tagasi nõudis tanki teisaldamist?). Kas mitte vanakaabu ise ei vingunud Riigikogu toolist märtsi algul, et Ukrainaga on nüüd lõpp? Midagi soniti ka Kiievi pommitamisest ja välisriikide ekspertide tapmisest Kinžall-rakettidega, ent see on juba pehmete seintega toa teema. Suured strateegid väiksevoova sündroomiga. Inspiratsiooni on ammutatud kahest inimeste valmistatud objektist Californias – üks neist on elektrijaam ja teine katoliiklikke katedraale meenutav tornide kogum (mis on ka esitletud plaadiümbrisel). Kompositsioonid on üsna erinevad - esimene lugu põhineb lärmakaI puhkpillide improvisatsioonil ning teise aluseks on tablatrummide rütmistik. Pealtnäha võib teine lugu esmapilgul näida staatiline suletud piirides ringlemise tõttu, ent põhjalikul kuulamisel avanevad varjatud fraktaalid kuulaja rõõmuks. 

7.0 (6.5-8.0)

Charles Amirkhanian – Miatsoom (2021)

Other Minds

Bandcamp

• Sound poetry 
• Avant-garde 
• World music
• Ethnic music 
• Sound art 
• Electro-acoustic 
• Musique concrète 
• Spoken word 
• Radiophonic art 
• Experimentalism 
• Sound collage 
• Micronoise 
• Improvised music 
• Field recording 

Tuntud Armeenia juurtega USA helieksperimentaatori Charles Amirkhanian`i (1945) 4-looline album on inspireeritud mehe Karabahhi juurtest. See on kohati väga pöörane üllitis, rakendades mehe varasemaid kogemusi eksperimentaalhelide genereerimisel, kus põhirõhk on vokaalakrobaatikal ning selle efektiivses kanaliseerimises – tekitades huvitavaid stereoefekte, sugereerivat konkreethelide ja müra (ümber)paigutamist, “vale” koha pealt katki lõigatud sämplitele ehitatud kordusi, kaugesse minevikku jäävate meloodiatega manipuleerimist ning kussutavat kaunikõlalist laulu; teisalt on siin jutulõike, mis räägivad Armeenia ajaloost, armeenlaste nimede tekke taustast; samuti on kohalikku rahvalaulu ja -tantsu (sic!), armeenia keele näiteid sünkroonis inglise keelega. Ühes kohas alustatakse armeenia sõnadega Saksa hümni laulmist (?!). Hea kuulamine, mis on välja antud mehe enda leibeli Other Minds all.

Henry Birdsey – HALF-DRAGGED (2021)

Other Minds

• Drone 
• Microtonal 
• Post-rock 
• Electro-acoustic 
• Experimentalism
• Acousmatic music 
• Guitar ambient 
• Avant-rock 
• Sound art 
• Micronoise 
• Avant-garde 
• Art music

Kuidas see ütelus oligi – kõige vaiksematel on kõige valjemad mõtted. Kujutage ette, et müra on esindet mikroskoopilisel kujul – kaks võimalust on seda mõista; kas väheste väljajagatud bittide jagu või siis summutatud viisil. Vermontlane Henry Birdsey summutab-võimendab havai kitarri (lap steel), prepareerib pilli keeli, kasutab erinevaid salvestusviise, kasutab metallobjekte (mis objekte?; mis metalle?), distantseerub teadlikult instrumendi subjektiks olnud žanritest ja laseb kuulmisvalendikku veerandvinnas-poolvinnas-kolmveerandvinnas-täisvinnas droonhelid, milles pulbitseb energia, kaemuslikkus, tapjainstinkt, mis iganes. Kohati see droon omandab Siberi kõrihäälikute intonatsiooni. Antakse veel takka, et kuulake seda täiel helivõimsusel kusagil väljas metsas. Kas teised loomad mõistaksid seda? Mõned loomad kuuleksid seesuguseid helisid, mida inimkõrv kinni ei võta. Peaks neid tegelikult kadestama seesuguse puritaanliku muusika tajumisel eeldusel, et hulluks ei aja. Sarviline seda kindlasti teab – äkki ilmub metsast vägagi kutsumata külalisi välja, kellele ei hakka ei ussi- ega püssirohi. Ameeriklased peaksid väga ettevaatlikud olema, kuna Vermont ei asu Uus-Inglismaast kuigi kaugel. Soomeugrilastel erinevalt germaanlastest ei ole midagi karta – mets on oma. On küll esteetiliselt väljakutsuv ja šamanistlikult transsiviiv see neljalooline album, muideks, mille produtsendiks on tuntud helipoeet Charles Amirkhanian. Plaadifirmaks on Other Minds Records.