Blogiarhiiv

Kuvatud on postitused sildiga Monotonik. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Monotonik. Kuva kõik postitused

11/05/2026

Dead Eros -- When EP (2005)




Monotonik

  • Indietronica 
  • DIY 
  • Art pop 
  • 8-bit 
  • Electronic 
  • Lo-fi 
  • Experimental pop 
  • IDM 
  • Tracker music 
  • Microsound 
  • Plinkerpop 
  • Ambient pop

4-looline taies oli artisti esimene üllitis, et iga kahe aasta järel üllitada veel kaks taiest ühe ja sama netiplaadifirma ehk Monotoniku all. Nõndaks Dead Erose looming on isoleeritud tänapäevasest kuulajast puhtalt ühe kümnendiga. Puhverdekaadiga. Siin on nii filtreerimata emotsioonide väljendamist kui peenemat kujundlikkust, aga plaadiümbris osutab ähmasuse taotlusele -- ilmselt nii stiililiselt (indi ja erinevat laadi elektroonika ning IDM-i vahel) kui ka helitugevuslikku ebaühtlust. Suhtumine on lo-fi, väljendusviisi on kujundanud isetegevusrõõm ja -tuhin. 21 aastat tagasi ei tundunud kaheksabitine muusika jäänud kaugele selja taha -- iseäranis telekamängudest tuttavlik saund, mis kohati resoneerus industriaalmuusikapioneeride varaste katsetustega (nt Cabaret Voltaire'i" Do The Snake"). Arenguvektor oli tänu Playstationi pealetungile muidugi suunatud tänapäevasele uue põlvkonna graafikale ja kvaliteedile nii pildis kui helis. Võib-olla just seetõttu tundub EP asjakohasem kui kunagi varem -- kui uuendustest tingitud pinge on maandatud, uus vool on kindla positsiooni saavutanud ning vana asi nišitooteks taandunud. Eks seegi ole hämmastav, et 8 miljardi elaniku olemasolul on sellel nõnda vähe hinnanguid Discogsis. Ent imesid juhtub. Aga jah, Dead Erose helid on kohati vulgaarsed, valusad kõrvadele; kuulaja kõrvadesse paisatakse pinisevaid ülemhelisid ning põrkavaid rütme. Samas on sellel 15-minutilisel taiesel ka vaevukuuldavat, allasurutud helikude, mis tasapisi otsib väljapääsu omaenda hiireurust ("I Don't Need To Wake Up", mis võib-olla on inspireeritud The Smithsi loost "Asleep", kuigi kõlab rohkem justnagu Bebe ja Louis Barroni abstraktne elektrooniline muusika 50ndatest). "When We Are Home" joovastub kõrgelennulistest ja ülevatest süntesaatoritest ning käikudest; ehk midagi säärast, kuidas M83 püüdis kitarrihämu elektrooniliseks ulmaks tõlkida (või kuhu Boards Of Canada tänavuse albumig "Inferno" mõne looga jõudis). Dead Erosel võib-olla transformatsioon õnnestub pareminigi, kuna ei ole kohustatud haibist ning mõjutatud produktsioonivanakeste "õigest" käekirjast. Ehk teisisõnu -- kuulates tajun, mis on õige ning mis paneb mind naeratama. Tore on see, kuivõrd korduvatel kuulamistel - lühikesed pausid kuulamiste vahel - toob välja nüansse esmapilgul suht verevaesest taiesest. 8.5 (7.5-9.0)

10/15/2026

ST -- I'll meet you there EP (2004)



Monotonik

  • Indietronica 
  • Shoegazing 
  • Synth-pop 
  • Alternative pop 
  • Electronic 
  • Indie pop/rock 
  • Post-rock 
  • Ambient pop

Monotonik oli vaieldamatult üks olulisemaid netiplaadifirmasid oma tegutsemisajal; kindlasti olles üks neist, kes võtsid kasutusele uue - digitaalse - võimaluse; st muusikat ei pea ilmtingimata üllitama füüsilisel kandjal. Simon Carless alustas sellega juba 90ndate teise pooles, kahtlemata põrandaaluseid trende tajudes, aga ka luues oli loov ning teednäitav. Heites pilgu Archive.org-i kuulamis- ja allatõmbamisnäitudele, siis nii mõnegi üllitise puhul näidud ulatuvad sadadesse tuhandetesse, k.a käesoleva puhul (üle 350 000). Kahtlemata see taies resoneerus tollal Teutoonimaal populaarse teise-kolmanda laine krautroki ja tehno- ja sünt(popi)laine seguga, mis enamasti oli nutikas, ilmutades eksperimentaalseid instinkte. Kui algul tajusin, et Stefan Ternemari loodud 3-loolisel on kohti, kus tunnen, et võinuks rütmid piisake rohkem olla töödeldud, siis mingil hetkel olin läbi teinud täieliku metamorfoosi. Sain aru, et siin on ju kõik suurepäraselt parlanksis -- mingi muutuse järgnedes sain aru, et elu selle saatel on lill -- rütmid ja süntekad, elektriklaverid ja elektrikitarrid tekitavad heliversumi, milles on nii jahutavat vibratsiooni kui kunstipärast kinnisideelisust. Hõredamate struktuuride kohal hõljuvad muretu elu filmilinalikud heiastused, mis võtab hinge ning küllastab seda veelgi. Võtame ette nimiloo, milles on etendada kitarridel kandev roll; siinkirjutaja päeva tipphetke loovad kingapõrnitsemise ja postroki piiride uuesti kaardistavad instrumendid. Atmosfäärilisust ja sfäärilisi imesid aupaistele upitavad, millele alusepanijate sekka kuulusid Slowdive ja Chapterhouse; nimetatud puntide mõju oli raske üle hinnata, kuivõrd nullindate algust määratles olulise Morr Music-nimelise plaadifirma Slowdiveˋi tõlgenduslugude kogumik. Lisame siia ka veel efektid, mis iga kuulamisega tulevad üha reljeefsemalt esile; ilmselt seetõttu, et ruum on struktureeritud, samas piisavalt avar, et iga sisestatud elemendi lisandudes ei tekitaks küll pinnast värisema panevat efekti, ent igatahes lööb peegelpindse pinna mõnusalt lainetama. Igal juhul ka vokaalid - nii meeshääl (Henrik José) kui naishääl (Sofie Eriksson) eraldi eri lugudes - lisavad emotsionaalset avarust, lüürilist melanhoolist, kultuurilisi äratundmispunkte, sensuaalsust ja ülevat surinat kupatusse -- tegelikult ju konstitueerivad seda. 9.0 (8.5-9.5)

3/14/2017

Crashed By Car – Fictions And Fires (2003)




  • Indietronica 
  • Modern classical 
  • Alternative
  • Poptronica 
  • Electronic pop 
  • Ambient pop 
  • IDM 
  • Post-classical

Comment: this set of 6 pieces used to silently chug alongside angular landscapes of beats, volatile piano chords and spacey motives. It is not supposed to be a very interesting issue because of these elements being represented only. However, it is an interesting issue because these elements are designed and depicted in a very intriguing fashion. On the other side, it can be called a solid one. One can perceive coherent tie-ups between the aforementioned elements where one can see inner logic and interior power pouring out of it. Elfin and miniature elements are set up in the way to create something stunning in the macroscopic level. Those rusty noises here and there are up there to be a sturdy and caustic adhesive between the sonic blocks. It reminds me of those times in the beginning of the 00s when such sort of sound was very hype-y in Europe thanks to such label as Morr Music. This outing was released at the same time. The issue is a bit of the discography of another legendary imprint, Monotonik.

2/27/2012

Malty Media - Buk Buk Buk EP (2009)



/Psyambient, Sampledelic, Cut and paste, Plunderphonics, Sound collage, Experimental electronica/

Comment
: Stuart McDonald aka Aquaboogie, and Michael Upton aka Jet Jaguar (who had produced together in MonkeyShuttle, an ambient combo from Wellington, New Zealand back in the 90s) offer up a handful of notches over 17 minutes exploiting a shitloads of samples extending from concrete sounds and elusive orchestration scatterings to glimmering electronic bits to spoken word snippets and pulsating trance rhythms (placed in between dub mixed ambient a la The Orb, and electronic trance rock a la Spacemen 3`s Big City (Everybody I Know Can Be Found From There). For instance, it is all about a track entitled as Chook Nocturne. In a nutshell, it is a very intriguing issue released on the legendary Monotonik records.