Overthruster -- 20knps 23 (2025)

20kbps

• Digital hardcore 
• Power electronics 
• Breakcore 
• Electronic music 
• Rhythmic noise 
• Breakbeat 
• Jungle 
• Gabber

Legendaarse Šveitsi netiplaadifirma 20kbps all üllitatud järjekorras 381 taiesel mitte vähem legendaarse Seth Vanhorn'i ehk Overthruster'i poolt saab kuulda tekstuuri põletamist, pinnase raputamist ning masinlikku mürtsumist. See on pigem eluterve karikatuur neist loojatest ja nende loomingust, kes justkui karmi liini ajavad, saamata aru, et asi muutub mingist hetkest naeruväärseks, saamata aru, et rütmide intensiivsus võib muutuda nüristavaks, kui sellest kaob sügavus ning orgaaniline nõtkus. Säilenõtkus jäägu meite maile, nii et peerud kahest otsast lausa löövad põlemaie. Aga pauer on ka siiski oluline, rütmide nurgelisus lõikab ning keegi peab seda tera nii teritama kui ka kuulaja pehmostunud hinge vajutama. Overthruster pärineb veel sest ajast, kui trumm ja bass hakkas vesiseks muutuma, gabber muutus paberiks. Tuli pöörduda nimetatud stiilide juurte manu, lihtsalt vahepeal omandatud uute tehnikate kasutuselevõtuga oskuslikult kanaliseeritud energia tuli muuta 90ndate alguse jungle'i kunstiliseks metsikuseks. Kõik see risu-räsu tantsib siin kenasti, pöörleb-keerleb erinevates tõmbetuultes, metallile näpu andnud okultistlik võnge pühib ratsionaalsed kaalutlused vaiba alla, kõik see õitseb nii ootusärevas ülesehituses kui põleb heleda leegiga lõpuks lahvatanud energiamöllus. Või mis irooniline kommentaar see ikka eelpoolmainitud stiilide dekadentsile on -- see ongi eluterve ja konstruktiivne versioon nimetatud stiilidest. Trotsi, kompromissitust ning tahet läppunud vett uuesti loksuma panna. 8.0 (8.0-8.5)

[Teaser of the day] DF90 - Frequency Drop

• Electronic music
• Deep techno
• Dub techno
• Ambient techno

Artist: DF90

Release: Forgotten Moments

Label: Insectorama

Year: 2026

[Teaser of the day] CLOUDWARMER - The Village Wants to Kill Me on Monday

blocSonic

• Electronic 
• Hip-hop
• Hauntology 
• Easy listening
• Sampledelic
• Film noir
• Cinematic
• Breaks 

Artist: CLOUDWARMER 

Release: Nostalgia For a Future That Never Happened

Label:  blocSonic 

Year: 2024

[Teaser of the day] Lopkerjo - Suicide Eagle

Free Music Archive 

• Folk rock 
• Americana
• Folk rock 

Artist: Lopkerjo

Release: Dickwagon Wars

Label: Free Music Archive 

Year: 2026

Multiple Personality 3 -- GLAUKO PSYCHE (2025)

Le Colibri Nécrophile

• Lo-fi 
• Avant-garde 
• Improvised music 
• DIY 
• Outsider music 
• Experimentalism 
• Psycho-acoustic 
• Avant-hop 
• Post-psychedelic 
• Krautrock 
• Cloud rap

Vaimsete pingete aluseks on soovimatus kogeda õigustatud kannatusi. Siin tunduvad heliliistud ja -naastud, mis justkui sümboliseeriksid kannatusi - olema seotud üksteisega kiht-kihi haaval. Seda kõike aitavad natukenegi leevendada psühhedeelsed elliptilist trajektoori järgivad poognad, mis sellest helindist mõjusalt välja kasvavad. Siin on nii mõneski loos orkestratsioone, mis samas sama orgaaniliselt ja sünergiat tootvalt muljet ei avalda. Aga jah, näituseks "Annihilation Accidental Instrumental Reprise" on täiesti vaimustav eelpoolkirjeldatud pinge(status)t levitamas üle mänguvälja. Muidugi on Ed End'i - kes Le Colibri Nécrophile-netiplaadifirma taieste taga on - madistamised sageli "katki", kuivõrd helisid on sikutatud ning efektselt tasakaalust välja viidud. Tema ajukoores kohtuvad avantproge, krautrokk, psühhedeelia kui ka lihtsalt hälbinud vaade heliloomele, mis töötab kahevalentselt -- ühelt poolt standardeid rikkudes ning sellest põhust tekkinud uue esteetilise tootemi käitamisena. See on säherdune kompromissitu käiamine justkui homset päeva ei olekski! Kohati see meenutab raadio kuuldemängu, mis sageli on osutunud helikunsti viljakaks loomisväljaks (mõtleme näituseks BBC Radiophonic Workshop'ile).See võib vaimusilmas kangastuda raadioülekandena jaamast, mis saate ajal füüsiliselt koost laguneb. Nende n-ö katkiste lugudega kombineerides ei mängi artist lihtsalt muusikat; ta viib läbi omadel tingimustel rituaali helikunstis. Seal, kus sisenevad robustsed - et mitte öelda primitiivsed - rütmid, seal võib-olla tegeletakse räppmuusika homse päevaga. Mündiviske vältel narratiiv üliäkki muutub -- nii paganama pilves näikse see kõik olevat! Heli tasakaalustamata olemus hoiab nii loojat kui kuulajat vastavalt üliteadvustatud loomis- ja vastuvõtuseisundis. Emotiivselt võimsalt laetud ning järelikult heliliselt hästi toestatud 63 minutit rulluvad me ees. 9.0 (8.0-9.5)

[Teaser of the day] Coastgoth Community Center - garden shapes (reel 7)

• Ambient pop
• Experimental pop
• Electronic
• Ambient noise
• Avant-pop
• Art pop

Artist: Coastgoth Community Center

Release: The Shadow On The Shore

Label: Diabetic Koala 

Year: 2020

[Teaser of the day] Velha - Aguarrás

• Alternative pop
• Baroque pop
• MPB 
• Art pop 
• Chamber pop

Artist: Velha

Release: Velha

Label: Midsummer Madness 

Year: 2026

[Teaser of the day] Gultskra Artikler - Starik Hotabitch

Autoplate

• Experimentalism
• Electronic
• EAI
• Avant-garde

Artist: Gultskra Artikler 

Release: Gololed

Label: Autoplate

Year: 2004

Dirge -- Fountain EP (2004)

Autres Directions In Music

• Art rock 
• Indie folk 
• Chamber rock 
• Slowcore 
• Post-rock 
• DIY 
• Folk indie

Ei ole paha taies see viielooline, kuigi purskkaevust ootaks isegi suuremaid üllatusi välja purskumas. Pigem ootaks traditsioonilisest rokkbändi pillipargist ning tšellost sügavamaid helisid välja immitsemas. Kõik instrumendid on kenasti esindatud, ent võib-olla jäävad esmapilgul üksteise suhtes liigagi paralleelseks ning segunematuks. Iroonilisel kombel lugu "Hidden Track" kannab laulukirjutamisoskuse kõige paremini välja. Midagi nende kaasmaalaste Natural Snow Buildings'i - mis teatavasti on ilma parim punt - ning Low' muusika ristumiskohtade inspiratsioonipurukestest toituv eepilisus. Kaunis ballaad, sugereeriva vokaaliga, ning jää hakkab lõpuks liikuma. Teisisõnu, kui spordist -näiteks jäähokist - otsida analoogi, siis otsiks võrdlust mängijaga, kes tritsutab omalt poolelt, mängib üle vastaste viis mängijat ning tehes veel enne täistabamust efektse pirueti ümber värava. Muusikalises mõttes seda Prantsuse trio teebki, võib-olla värav jääb neil viskamata, ent mängu põnevus on sammhaaval üles köetud. Loos "Phone" lisanduvad eelpoolmainitud instrumentidele süntesaatoril visandatud telefonitooni tukslemised, kuigi ka kitarriakordid muutuvad seestunumaks. On tunda rünkpilvede kogunemist, õhu galvaniseerimist enne välgu sähvimist. Kõik muutub kardinaalselt kuulaja ümber. Ka sissejuhatuseks on Casio'ga tehtud elektromehaaniline hõllandus. Kokkuvõtvalt on siin loodud oma hoolest, pingseisunditest (nt ühe bändiliikme paha pohmakas pärast jama jõulupidu, tundes talumatut vaikust sisemuses) ning tõestamisvajamatusest kummastav heliilm, kus igal noodil ja helivarjundil on tugev emotiivne loogika -- hoides kuulajat kütkeis. Algul mainitud pealispindsus tagantjärele osutus nii viirastuseks kui ka lõksuks, muutudes mängu loogika oluliseks osaks. 8.5 (8.0-9.0)

[Teaser of the day] The Hirundu - Bricked Up Witch

• Electronic
• Avant-garde 
• DIY
• Experimental music
• Lo-fi 
• Outsider music 
• Psychedelic 

Artist: The Hirundu

Release: Pain Levels Of The Rich And Famous

Label: Pitch And Putt

Year: 2017

[Teaser of the day] CAlix✦ - Keep Your Loves Where They Cant Hurt You

The Vapor Vault

• Art pop
• Electronic music 
• Ambient pop
• Avant-pop 
• Vaporwave
• Experimental pop

Artist: CAlix✦

Release: Stayhomekid

Label: Wizard Of Darkness/The Vapor Vault 

Year: 2014

[Teaser of the day] Erasers - Lost///Found

• Drone pop 
• Post-minimalism
• Experimental pop
• Indietronica 
• Neokrautrock
• Psychedelic
• Avant-pop 
• Organcore 

Artist: Erasers

Release: New Weird Australia, An Index Of The Modern Era 2009-2024

Label: New Weird Australia 

Year: 2024

The Silent Ballet: Volume 4 (2007)

Lost Children

• Post-rock 
• Art rock 
• Alternative rock 
• Ambient rock 
• Experimental rock 
• Psychedelic

Üks on öelnud, et tsivilisatsiooni ei hävita õelad mehed; selle hävitavad nõrgad mehed, kes ei suuda head kaitsta. Olles hiljuti vaielnud ühe sõbraga Led Zeppelin'i headuse ning väärtuslikkuse rokkmuusika ajaloos, saan aru, et nad vedasid pjedestaali mäe otsa, et sealt teistele alla vaadata. Mis lihtsalt tähendab muidugi seda, et ullikesed lollitavad endast tuhmimaid; mis omakorda tähendab seda, et Lääne popkultuuri peavoolu aluseks olevad algoritmid on lihtlabaselt ettekirjutatud, isegi mõõdetud stsenaariumid. Mõnes mõttes on bändile traagiline, kui ta sellesse valemisse sobitub. Samas oleks jälle veider mõelda, et LZ asemel olnuks Captain Beefheart või Keiji Haino (või ta bänd Fushitsusha). Frank Zappa, kes juba 60ndatel tajus konformismi rokkmuusikas, võttis aeg-ajalt vaevaks seda kõike parodeerida ja naeruvääristada. Eks kõiges selles ilmneb ka popmuusikatööstuse kontrolliv mehhanism sotsiaalsel tasandil. Popstaarid ulatavad sööda ning hoiavad samuti konksu otsas. Ka nemad ise on konksu otsas -- see ei ole ainult lõbu (kuigi peaks ideaalis olema), see on kolmandasse pensionisambasse raha kogumine. Alternatiivid -- tegelikult alternatiivid jooksevad ju paralleelselt, ning alati võib ning peabki ka neis kahtlema. Suhtun aeg-ajalt umbusuga nii My Bloody Valentine'i, Radiohead'i, Pulp'i, Suede'i, Sonic Youth'i, Tortoise'i, The Fall'i, GYBE!'i kui Stereolab'i. Isegi The Smiths'i ja CAN'i suhtes väheneb usk kunati. Ka siin ilmutab popkultuur sümptomeid -- (kvaasi)revolutsioonilisi nõrkushoogusid. Samas päris nii ka ei ole, et kui oled tuhm ja sul ei ole enam palju alles, siis muutud tugevaks. Kuigi jah, ilma fantaasiamänguta ei ole ilmselt ükski loominguline teos sündinud, samas see fantaasia on suht kohitsetud ja nõrk, et kangelased saaksid üleelusuuruseks sirguda. Mistõttu mõni kodus nikerdav melomaan kõlab palju huvitavamalt ja usutavamalt (eks selle valguses saigi Ariel Pink'i fenomen võrsuda). Rääkides sellest 13-loolisest kogumikust, siis siin on ansambleid nii Ühendriikidest kui Kanadast; kuni Rootsi ja Soomeni ning sealt Hispaania ja Austraaliani ning sealt Iirimaa ja Belgiani välja. Raskuskeskmeks kahtlemata on Ühendriigid - mis ei ole ka ime -, kuivõrd seal on artiste rohkem kui võimsal sõjaväekompleksil rakette. Tuntuimad ilmselt on Montréali punt Destroyalldreamers ning Texase oma Balmorhea. Esimesena nimetatu lugu on üks kogumiku tipphetki igatsuslikult sisisevate kitarridega, mis mõjusalt laiendavad kuulamisspektrit; Amplifier Machine ei lukusta endid meetristikku, vaid lahustab kitarrid õrnaks uduks ning orkestraalseks hämuks, mille vektor on pigem suunatud ülespoole. Ehk kitarridega tehtud ämbient, on ju? Ülejäänud artistid kinnistavad postroki kui žanri tuumikut crescendo'deks paisuva kitarrienergiaga. Igati aus kraam, mis lisaks dokumenteerib tõetruult nii sotsiaalmeediat (MySpace!) kui nullindate rokiaktsente. Pöördudes jutuga algusesse -- no mida sa ikka nii väga ihaldad? Ning kogumikele punkte ka ei ole mõtet panna.

BlackHazr -- BlackHazr (2026)

Mahorka/Bandcamp/Archive

• Modern classical 
• Musique concrète 
• Sound poetry 
• Electronic 
• Drone 
• Microtonal 
• Experimentalism 
• Dark ambient 
• Post-industrial 
• Ambient drone 
• Abstract 
• Post-classical
• Ambient 
• Avant-garde 
• Sound art 
• Illbient 
• Organic electronica 
• Post-minimalism 
• Micronoise 
• EAI

BlackHazr on portugaallase Pedro Maras'e (PM) uus muusikaline kehastus, uurimaks uusi territooriume ja mõttetervikuid eripäraste heli- ja muusikalähenemisviiside vahendusel. Ainuüksi käimatõmbavast avangust minu muusikamängijas - tegelikkuses hoopis lõpulugu - "A Despedida" saab rääkida küll ja küll --kaasaegne uusklassikaline taies, ent milles on müstiline, samas ka pehme kaemus pealispinda mahendamas ning kultiveerimas -- katedraalioreli vaevu kaeblik tämber viib säherduses muusikalises vormis väga kaugele ning sügavale uitama. Füüsika teiseneb metafüüsikaks, aistitavad vormid muutuvad ideede ja sõna tasandiks. Varsti on tulemas suur(im) püha ning ei oleks üldse sobimatu seda kanamunade värvimise ja koksimise kõrvale kuulata; ent samas ärgitada omi mõtteid elu ning (Suurele) Loojale mõeldes. Miks me siin oleme ning miks me siin midagi teeme? Sellele järgnev "Ruína" - jälle mu muusikamängija poolses järjestamises - kontrastina ilmutab industriaalmuusikalist karmust nii tämbrites kui rütmides, mida hoolimata (või vastuoksa -- tänu sellele?) avarusest on oskuslikult rõhutatud. Sellele järgnev "Devagar" seevastu on peenetundeline granulaarämbient, mis nii ühtaegu võimaldab mõtteid hajutada kui ka neid ideestada. BlackHazr osutab mustale ohule, ning seda mustavat energiat ning tumedaid voogusid on siin ka selgelt kuulda (võib juhtuda, et ka poolsummutatud, ent siiski tektoonilise müdinana), mis samas võivad olla peenelt säbrustatud pärishelide ning hingestatud, isegi religioossete tundmuste ja kõrgusteni küündivate droonhelidega (näiteks "A Guerra do Homem O'"). Antud 9-loolise väljalaske ajendiks sai artisti viibimine kodumaises Alentejo mäestikus (Suure Reede valguses saab rakendada ka kõrbe analoogiat). Küllastatuna vaikusest, hakkas PM neid helisid märkama ja salvestama -- mida veelgi kontrastina (või käesolevas muusikalis-narratiivses kontekstis -- kontrapunktina) võimendas enamgi veel viibimine müraküllastes tsivilisatsioonikeskmetes. Ning artist realiseerib vilunult ettevõetud kavatsuslikkust -- ülaltoodud stiilide rohkusele vaatamata on tegu täpselt kalibreeritud ning aeg-ajalt ka sissepoole pööratud meistriteosega (iseäranis "Caminho" ning "Corvo") -- mis otstest ei narmenda ega tegele kunstilise tühikargamisega ((st pinnapealsuse ning (ühis)mõõdutuse peenhäälestamisega)). Vapustav kompositsioon on "Guarda", milles pahaendeline, vokaalide manipuleerimisest tulenev energia kandumine ning järk-järguline lõdvenemine loob katarsise tunde. Ilma mingisuguste kahtlusteta raputav meistriteos, mis sarnaselt MP BedouinDrone-nimelise projekti debüütalbumiga ("The Border", 2018) ning oma nime all üllitisega ("The Tipping Point", 2020), ilmub ka BlackHazr'i debüütalbum Bulgaaria (neti)plaadifirma Mahorka all nii CD-na kui digitaalsel kujul. 9.5 (8.5-10)

[Teaser of the day] Yumenoma - Constellations Of Music

La bél

• J-pop
• Indie dance
• Easy listening 
• Electronic 
• Shibuya-kei
• Alternative dance 

Artist: Yumenoma

Release: Vespatine e.p.

Label: La bél

Year: 2019

[Teaser of the day] Lost In Transmission - Breach

Enoughrecords 

• Jungle
• Electronic music
• Big beat
• Drum and bass
• Breakcore

Artist: Lost In Transmission

Release: Novocain Rainbow Hurt

Label: Enoughrecords 

Year: 2026

[Teaser of the day] Meion - Conjecture

• Downtempo
• Hip-hop
• Post-industrial 
• Electronic music
• Breaks
• Illbient

Artist: Meion

Release: Drowned Memory

Label: Mahorka 

Year: 2025

Nick & the Nod -- The Lackey Circle (2024)

Chicken Shack

• Synth-punk 
• Alternative rock 
• Art punk 
• DIY 
• Post-punk 
• Indie punk
• Rockabilly
• Lo-fi 
• Psychedelic

See 12-looline väljalase muudab eeldatavalt primitiivsed omadused - konkreetselt punk-impulsid versus popimpulsid - tahtlikeks esteetilisteks valikuteks. Albumit iseloomustab sitke, korduv nõudlikkus -- kidrarifid, mis lukustuvad rütmidesse ja rütmideks, keeldudes arenemast tavapärases mõttes. Selle asemel need tiirlevad, lagunevad ja muteeruvad. Efekt on paradoksaalselt hüpnootiline selles kõdus. Siin on kuulda kunstilise roki ja pungi abrasiivseimate ja julgemate traditsioonide kaja, justkui oleks avangardsed ideed taasavastanud keegi, kes ei ole väljakujunenud, heast tavast teadlik olnud, vaid ainult intuitiivselt impulsi tajunud ning seda loomuldasa rakendanud. Nagu viis, mis on pärast aastaid kestnud kasutamata jätmist valesti meelde jäänud. Sellest johtuvalt ei küsita heakskiitu; muusika lihtsalt eksisteerib, olles oma loogikas kindel. Selle ebatasasus ei ole rafineerituse puudumine -- see on peenetundelisuse esmapilgul tagasilükkamine, naasmaks selle manu ringiga. Elik taiesele paar ringi peale tehes võib tajuda, et see, mis algselt kõlas rabedalt ja kaootiliselt, hakkab tunduma kaalutletuna, isegi täpsena. Tekivad mustrid, kordus paljastab struktuuri. Provotseerides intelligentsi, selle üle markesmithilikult irvitades ja peale sülitades. Tõepoolest, ka laulmisviisis on laenatud nii mõndagi Manchesteri legendilt -- pooleldi räägitud, pooleldi urisev, pooleldi keelde hammustav, pooleldi hambaid kiristav. Ometi on selles ka midagi ehtameerikalikku -- ühelt poolt võib seda mõista artisti võimena ekstraheerida The Fall'i Ühendriikide mõjusid Velvet Underground'i, Suicide'i, Screamers'i, Johhny Cash'i, Tuxedomoon'i, Frank Zappa, The Residents'i ning Captain Beefheart'i näol, ent teisalt on siin ka peen Apalatšide ning kõrbete hõng küljes (märkimata seda, et The Fall'i helivalemisse kuulus alatihti rockabilly stiilina sisse). Ühendriikides kõrbed (Mojave, Sonora) ilmselt kannavad inimteadvuses teistsugust kujutlust kui muidu -- kui mõneti lunastav koht, kuhu lindpriid ning teised sotsiaalselt düsfunktsionaalsed tegelased saavad ähvardava tsivilisatsiooni eest varjuda (nii mõnigi loodusega sina peal olija on varjunud soistele aladele, kust korrakaitsjatel on neid sisuliselt võimatu kätte saada). Siiski lugu "Look After" on selge kõrvalekalle, kummardudes Arthur Lee'le ning tolle ansamblile Love. Plaadiümbris kahtlemata on mõnus torge linna ja maa vastandajatele, kelleks reeglina on sügavas depressioonis lõpetavad ning oma täit potentsiaali mitte realiseerivad intellektuaalid. 9.0 (8.0-9.5)

505 -- True At First Light LP (2026)

Bandcamp

• Nu jazz 
• Ambient pop 
• Synth-wave 
• Cinematic 
• Smooth jazz 
• Alternative dance 
• Big beat 
• Trip-hop 
• Cool jazz 
• Easy listening 
• Acid jazz 
• Electronic 
• Hip-hop 
• Jazzstep 
• Alternative pop

Käesolev 9-looline taies vaevalt jätab kuulajaid külmaks -- peaks mõjuma nii neile, kes eelistavad popmuusikat kui ka neile, kes otsivad intellektuaalset segunemist elektroonika ja popmuusika piiri(ala)l. Sümpatiseerib tõik, et artist tõrjub lihtsaid kategoriseerimisi, kuivõrd enamasti samaaegselt mängib nii džäss, tukslevad elektroonilised biidid kui ka valguvad ämbientsed võbelused üle helindi. Neis puhkpillides on sügavakoelist igatsust - mõjudes hingekriipimisena - kui ka jahutavat sentimenti, avardades ja tasakaalustades mitte ainult helilist, aga ka emotsionaalset paletti. Teisalt jälle -- samade elementide kaasatuses võib asi nihkuda märkimisväärselt happejätsu ning big beat'i manu ning samas otsida vokaalsetes värelustes ning helilises võbeluses ühist osa Bristoli saundiga (elik Death In Vegas ning Massive Attack saavad rõhuasetusega nende ühistele juurtele kokku); ent ka Nils Petter Molvær'i ning Courtney Pine'i pärandile pilgutatakse silma. Alati võib ju mainida originaaltaotlust iga taiese iseenesestmõistetava morivatsioonipaketina, ent veelgi olulisem on erilisuse väljatoomine iga pisikese heli- ja rütmiühiku kompromissitus destilleerimises. Siin on neid tämbrilisi varjundeid ning mikroskoopilised heliefekte, mis vastavalt avardavad heliilma ning kummitavad (ala)teadvust. Muusika, mis vabalt võiks helindada eepilisust laiadel ekraanidel; ent teisalt sellesse on kätketud ka interstitsiaalsed praod, mis annavad võimaluse eemaldumaks suuremast kärast. Teisisõnu -- sellel on piisavalt süvakihtidest hoovavat jahedust ning tüünust. 40-minutilise üllitise - nii näikse- varjatuks ülesandeks ning (selle raskuse kaudu samuti) kompromissituseks on navigeerida alal, mida on viimase kolme ja poole kümnendi vältel ilmselt tuhandete heliplaatidega illustreeritud. Kuivõrd hea tunne jääb käesolevast maha ning soov seda kindlasti kuulata ka tulevikus, siis järelikult misjon õnnestus. 8.5 (8.0-8.5)

[Teaser of the day] Brandon Hurtado - Warm Winter

• Ambient
• Electronic
• Post-rock 
• Ambient rock 
• Art rock 

Artist: Brandon Hurtado

Release: Hotel

Label: Carpi

Year: 2013

[Teaser of the day] Clockwork Keyboard - Watch The Clock (Trio Mix)

Ethno Indigo

• Jungle
• Electronic music
• Breakbeat
• Breakcore

Artist: Clockwork Keyboard

Release: Watch The Clock Ep

Label: Ethno Indigo 

Year: 2011

[Teaser of the day] Enko - Polyster

Bypass

• Avant-techno
• Electronic music
• Industrial techno
• Abstract techno
• Experimental techno 

Artist: Enko

Release: Dush

Label: Bypass

Year: 2010

Ryo -- YABLLE△KABLLE (2024)

Lost Frog Productions

• Breakcore 
• J-pop 
• Kitsch pop 
• Hyperpop
• Hardstep
• Mash-up
• Electronic pop 
• Sampledelic 
• Soubd collage 
• Glitch-disco 
• Flashcore 
• Digital hardcore 
• Breakbeat

Iga inimene peab aru saama, et kõik võib väga kiiresti kaduda. Sa tahad hoida seda tükki enda hinge, mida veel ei ole sinult ära võetud. Üksildus ei tulene sellest, et sa ei oma inimesi enda ümber, vaid sellest, et sa ei ole võimeline suhestuma asjadega, mis on tõeliselt olulised sulle. Kuulates seda 10-loolist taiest, siis näikse, kuidas eelnevate lausete sisu on püütud kaitsta ja säilitada, mis kulmineerub hullumeelses intensiivsuses, erinevate (ja pealtnäha sobimatute?) elementide kokku kuhjamises. Nojah, isegi kui sobimatu, siis tulemuseks on ikkagi eluterve kitš, lõbus ja kepsakas pealekauba -- eriti kui Jaapani popmuusika on valemisse sisse surutud. Tükelduvad rütmid, fragmenteeruvad harmooniad ning põrmustuvad meloodiad ilmikustavad kadu ja kõdu, ent muidagi vanade aegade inertsist ning perverteerunud lootusest püsib kupatus püsti kui palavikuline pidu katku ajal. See ei ole ainult eskapism, vaid ka omamoodi trots ja vastupanu. Juhul kui maailmale lüüakse hingekella, siis esteetiline liialdus ja arutu maitsetus on justkui viis lausuda, et ei alluta täielikult lagunemise loogikale. Ent see on pealesurutud valik -- osutuks viimaseks autuse väljenduseks, kui mõõdukuse printsiipi ei taheta, sellesse ei usuta. Traav kuristikku õndsas arusaamises, et see on meie vaba tahte ilming. Teadlik otsus pimedas pilves viibides; olla vaba, olles vabalt ullike. Ühelt poolt on siin peaaegu kõike, ent kokkuvõtvalt peaaegu mitte midagi. Aga ka selles on oma (kassikullaläikeline) võlu, mis püüab kuulajat ühtviisi lummata ning tähelepanu hajutada, lüüa pahviks ja muuta ahviks. 7.5 (7.0-8.0)

Manuela Barile -- Creature Sonore (2007)

Alg-a

• Sound poetry 
• Improvised music 
• Avant-garde 
• Experimentalism

Pärast selle 8-loolise taiese valmimist viibis Manuela Barile (MB) residentkunstnikuna Moostes (Põlvamaal) asuvas kunstikeskuses MoKS. Naljaga pooleks -- ilmselt teda premeeritigi üllitise tegemise eest või oli see eeltingimuseks. Kõik see põhineb toorusel ja vahetul pakkumisel --, kuivõrd ainsaks instrumendiks ja relvaks on naisel hääl. MB loomingus võib tajuda rituaalsust, surma, leina, hullumeelsust, aga ka intensiivsetele emotsioonidele järgnevat rahunemist ning maailmaga rahu sõlmimist (vastasel juhul asi lõppeks pehmeid seinu nõudva meeltesegaduse või surmaga). Helil on hingeline ja puhastav eesmärk, isegi kui heli toorusega n-ö mudib kuulajat. Kohati kõlab taies tragikoomilisena, kuivõrd ei saa aru, et kas ta naerab või nutab. Inimesele vististi on omane vajadus muusikat mõista, seda lahti mõtestada. Kindlasti MB muusika on just seda tüüpi, mis vajab reflekteerimist -- aga helipoeetilistest ettevõtmistest kostub vastav kavatsuslikkus niikuinii vastu. Teisalt itaallanna teeb puust ja punaseks, et piisab loomuldasa väga vähesest - isegi sõnu ei ole tarvis -, demonstreerimaks väljendusrikkust (kui vaja, siis piisab vähesest välisest abist -- kajadest ning minimaalsest helitöötlusest). Osaliselt taandub siin tunnetus augustiinlikule küsimusele: kuidas liikuda kehaliste rütmide ja helide juurest kehatute, igaveste tõdedeni? Teiseks on see naasmine inimese (või tema eellase) ürgsuhtlemise manu, milles ilmselgelt manipuleerimist oli vähem ning mõistmist vähese artikuleerituse tõttu. Kahtlemata hästi teostatud asi, kuigi jah, Meredith Monk paratamatult kerkib aeg-ajalt silme ette. 8.0 (8.0-8.5)

[Teaser of the day] Tyson Brinacombe - Quick Fix

Rack And Ruin

• Indie folk
• Canadiana
• Singer-songwriter 
• Alt-country
• Folk indie
• Vaudeville pop

Artist: Tyson Brinacombe

Release: EP

Label: Rack And Ruin

Year: 2008

[Teaser of the day] Emanuel Budka - 02

• Abstract
• Avant-garde
• Toytronic
• Improvised music
• Electro-acoustic
• Experimentalism

Artist: Emanuel Budka

Release: ...and on the seventh day he took the microphone and made any sounds

Label: Noise Margin

Year: 2026

[Teaser of the day] Zuunzug - Lynch Highway

• Electronic 
• Sound poetry 
• Avant-garde 
• Conceptual
• Abstract
• Experimentalism

Artist: Zuunzug

Release: Tribute to David Lynch

Label: Cian Orbe/Bandcamp

Year: 2020

[Teaser of the day] The Shining Men - Stone Psychose

• Micro-techno
• Experimental techno 
• Electronic music
• Post-psychedelic 
• Minimal techno

Artist: The Shining Men

Release: The Great Brain EP

Label: 17 Sons

Year: 2011

[Teaser of the day] Forth Division /a - /a II

• Space rock
• Live session 
• Freeformfreakout 
• Electronic
• Experimental rock 
• Krautrock 
• Psychedelic 

Artist: Forth Division /a

Release: Nr. 1

Label: Výlov rybníka

Year: 1992/2026

[Teaser of the day] Tortoise - Swung From The Gutters

Live Music Archive

• Art rock
• Improvised music
• Avant-rock
• Live session
• Experimental rock 
• Jazz rock
• Post-rock 

Artist: Tortoise 

Release: Live at The Fillmore on 2001-06-06

Label: Live Music Archive 

Year: 2001

Won -- Oreille (2004)

Nowaki Music

• Experimental rock 
• Ambient 
• Experimental electronica 
• Spoken word 
• Avant-rock 
• Post-rock 
• Avant-electronica 
• Sampledelic 
• Glitchtronica

Oma eelmises arvustuses Won'i taiese "Otra Vez" (2003, Nowaki Music) üle arutledes täheldasin artisti liikumist elektroakustilisest improvisatsioonist eksperimentaalse folgi äärealadele ning sealt edasi helikunsti klaaspärlimängu, aidates transformatsiooni abil taiese energial taas voolama hakata. Käesoleval 5-loolisel on nimetatud elemendid samuti esindatud - kuigi varjatumal, transformatiivsel kujul -, ent varasemaga võrreldes on rohkem rokikitarre (keeratud koguni ülevõimendatud riffideks siin-seal) ning trumme, kuigi jah, rokki oleks õigem iseloomustada sõnaga "postrokk" ning "eksperimentaalrokk". Samas tehnitsistlik tahk on kenasti parlanksis emotiivsega, kõlades kohati suisa pastelsena (iseäranis kompositsioonis "Partie 2"). Valdavalt hetktõrgetest kui kontrapunktist (aga ka elektrist ülevõimendunud pärishelidest ning sõnadega kaunistustest) puretud helipilt nii laiendab kui uuristab traditsioonilist kitarridel põhinevat mustrit, andes asjale pinnapealse dünaamika. Ent miinusena tuleb välja tuua sügavuse puudumist -- süvahoovused võiksid toimida eelpoolkirjeldatu ankrutena, et asi ei piirduks vaid efemeerse tajujäljena kuulaja ajus. Arvestades, et Prantsusmaa on ümbritsetud maalilistest ning sügavatest meredest-Atlandi ookeanist, siis tahtnuks saada osa rohkem vertikaalsest liikumisest. Siiski esimese üllitisega võrreldes on antud esteetiliselt veidi rohkem nauditavam. See on artisti järjekorras teine üllitis, millele järgnes veel 8 taiest Prantsuse eksperimentaalmuusika netiplaadifirma Nowaki Music all. Nii et on mida kuulata, mida analüüsida ühe artisti ainukordses kulgemises. 8.0 (6.5-8.5)

[Teaser of the day] wk[es] - Catastrophe

Hz-records

• IDM
• Avant-electronica 
• Abstract techno
• Drill and bass
• Electronic music
• Experimental electronica 

Artist: wk[es]

Release: Deus ex machina 

Label: Hz-records

Year: 2011

[Teaser of the day] Rani Jambak - Orang Piaman

YES NO WAVE

• Electronic music
• Ethnotronica
• World music
• Psychedelic 

Artist: Rani Jambak

Release: VIBRA GENETIKA

Label: YES NO WAVE

Year: 2025

[Teaser of the day] Jeff Gburek & Filippo Panichi - Upper Paleolithic Hair-line Jaw Fracture

• Experimentalism
• Electronic 
• Microsound
• Micronoise
• Acousmatic music 
• Musique concrète 
• Microtonal 
• Reductionism
• Sound art
• Avant-garde 

Artist: Jeff Gburek & Filippo Panichi

Release: Conspiracy Therapists

Label: Plus Timbre

Year: 2026

Ilia Belorukov & Vasco Trilla -- Hog Rubber (2026)

Plus Timbre/Bandcamp

• Improvised noise 
• Experimental electronica 
• Abstract 
• Psycho-acoustic 
• Avant-garde 
• Electronic 
• EAI 
• Experimentalism 
• Micronoise 
• Sound art 
• Avant-electronica

Antud 4-loolisel taiesel netiplaadifirma Plus Timbre`i all on Ilia Belorukovi ja Vasco Trilla teine tandemprojekt pärast 2019. aasta üllitist „Laniakea“ (Astral Spirits). Kui varasem koostöö ühendas Belorukovi saksofoni ning flöödil põhineva helisüsteemi Trilla löökpillidega, pälvides kiitust atmosfäärilise vaoshoituse ja hõrgu (koos)mõju eest, siis uuel taiesel on Belorukov kolinud üle modulaarsele süntesaatorile, samas kui Trilla laiendab oma areaali löökpillide ja muundurkõlaritega, viies kokkuvõtvalt projekti elektroakustilise improvisatsiooni, mikromüra ja psühhoakustilise helikunsti territooriumile. Kohtuvad improvisatoorne, elektrooniline ning poolakustiline muusika erinevates konfiguratsioonides, mistõttu realiseerides nende eksperimentaalmuusika valdkonda kuuluvate stiilide võimalikkusi ja modaalsusi -- sealhulgas tuues esile värskendavat sünergiat, huvitavaid helindeid, mille puhul intrigeeriv ainuüksi on aimata selle helindi pärinemise allikaid -- kas tegu on liht- või liitheliga, kas tegu on pärisallikast või siis mitte pärineva helisündmusega? See, mis mis varjab päritolu, võimendab samal ajal ebamaist. Tõepoolest, tegu on sündmustega, kuivõrd helid näikse olevat põhjalikult läbimõeldud -- seda nii eraldi võttes kui ka teistega suhestudes. Kui on tegu masinliku või sünteetilise helindiga, siis ilmselt on võimalik leida vihjeid masina hingeelu kohta, saamaks aimu loojate omast. Kuivõrd see ei ole nende meeste esimene koostöö, mistõttu koostööalane vilumus peaks olema kasvanud -- kas see alati huvitavate tulemusteni viib, on jälle omaette teema (igal juhul arvaks, et mingi annus düsfunktsionaalsust ning vastuolusid täis ühistegevus proovi- ja stuudioruumis on pigem tervitatav). Kohati see meenutab simulatsioonina mõnd varahommikust jumalateenistuseelset aega pigem kusagil maapiirkonnas, kui kerkokellad hakkavad kaugel taamal kaikuma, tungides läbi füüsiliselt ettepoole jäävatest helidest („In A Cyclone“) -- hakates tasapisi elektrooniliselt abstraheeruma. Müstiliste fenomenide pärisosaks eeldatavasti on käändumine obskuursusesse ning ambivalentsusesse. See ei ole ei viisakas ega harmooniline improvisatsioon. Kuigi jah, säherduses elektroonikas on isegi pehmust ja soojust -- (elektroonilise) heli tüvirakke, seda primaarset toorust, mida näituseks on võimalik sämplerist välja ekstraheerida, mida seejärel vürtsitatakse äärmuslikumate (pinge)kõikumiste ja tekstuursete kokkupõrgetega. Sünergia ei ole sujuv -- see on poleemiline, seda seatakse pidevalt kahtluse alla, otsides helide tagant "masina hinge", mis tegelikult ilmneb alles siis, kui protsess on lõpule viidud. Või on sünergia võrreldav võimsa draakoni liikumisega, kes elutsedes mägede südamikes ning järvede põhjades, jätab endast maha sabaga joonistunud jälje, mis esmapilgul nähtub kaootilise joonena, ent moodustab ometi eepilise terviku -- mitte üksnes pinnareljeefe kündes, aga ka inimhingesid kujundades. 9.0 (8.5-9.5)

[Teaser of the day] DR. ESC - India Elevant

Jamendo

• House
• Electronic music
• Club dance
• Deep house

Artist: DR. ESC

Release: sOgav ja rüheline

Label: Jamendo 

Year: 2011

[Teaser of the day] Irish - Beats of comfort

Jamendo

• Electronic music
• Breaks
• Electro
• Breakcore

Artist: Irish

Release: Destructions

Label: Jamendo

Year: 2007/2008

[Teaser of the day] Persefone - Black Seagull

Cian Orbe

• Drag house
• Electronic music
• Newbreed
• Dark ambient 
• Musique concrète 
• Witch house

Artist: Persefone

Release: Reflected Ghost

Label: Cian Orbe/Internet Daemon 

Year: 2022

?Alos -- Ricordi Indelebili (2006/2012)

Vida Loca/Bar La Muerte/pan y rosas discos

• Post-punk 
• Dada music 
• No wave 
• World music
• Synth-punk 
• Post-psychedelic 
• Post-chamber 
• Avant-punk 
• Art punk
• Electronic 
• Punk funk

Kuigi antud Itaalia muusiku Stefania Pedretti (SP) 13-looline teos ilmus esmakordselt 2006. aastal Saapamaa põrandaaluste plaadifirmade Vida Loca ning La Muerte all (käesoleval juhul ehk 2012. aastal oli väljaandjaks Chicago eksperimentaalplaadifirma pan y rosas discos -- pyr 055), on see mässumeelsete mustrite, ärritavate helindite, teravmeelsete efektide ning heliseoste tõttu kahtlemata asjakohane ning ajastutruu ka tänapäeval. Kas punkpühendunu muusika saakski mingis ajaaknas olla midagi muud kui ajatu. Täpsemalt öeldes avaldub SP kuulaja ees kinnisideelisel moel, mida toetavad moonutatud kitarririffid ning sellest immitsev seestunud tumedapoolne müra, teravad elektroonilised rünnakud, (läbi)lõikav kammermuusika ning tavatähenduses sünkopeerimist tõrjuvad tantsurütmid, sisaldamata mingisugust edasist kavatsuslikkust liikuda diskoklubide suunas ning saada valgustatud diskokerade petlikus, segadusseajavas kumas. Selleks kahtlemata puudub vajadus ning isegi kiusatus, kuivõrd naisšamaani seesmine pöörasus murendab niikuinii klaasi. Tõsi, loos "27 gennaio 1997" tulevad sisse tribalistlikud rütmid, mida ta kaunistab loomuldasa kõrgetesse registritesse trikitatud vokaaliga. Tema nihilistlikku, ent samas ka lootust süstivat lähenemist saab võrrelda selliste naisfuuriatega nagu Diamanda Galas, Lydia Lunch, Maja Ratkje, Ludus. Kuid mitte ainult neile vihjates -- paralleele saab tõmmata ka selliste artistidega nagu PIL, ESG, Suicide, Theoretical Girls, The Pop Group, A Certain Ratio, Arthur Russell, Primitive Calculators, Gang Gang Dance ning Mark E. Smith (The Fall). 9.5 (9.0-10)

X41 -- S'up, Pluto? (2015)

basic_sounds

• Avant-garde 
• Reductionism 
• Electro-acoustic 
• Drone 
• Abstract 
• Psycho-acoustic 
• Post-industrial 
• Experimentalism 
• Illbient 
• Micronoise 
• EAI

X41 oli eksperimentaalelektroonikatandem -Jen Pearson ning Jon Anastasiades -, kes üllitasid kolm helisündmust basic_sounds'i all: "Shiretoko" (2011), "Kamchatka" (2013) ning "S'up, Pluto?" (2015). Neist viimane, pea 26-minutiline taies kaigub kuuldava ja pea kuuldamatu - mis on peaaegu kuuldamatu, on avatud ka tõlgendustele ja eksimustele - vahel. Mulle meeldib selle monokroomse helindi intensiivsus - selle tämbri aneemilisusesse on süstitud tugev annus vägivaldset pealetükkivust, tuues esile selle teravad ogad ning lõikavad kahinad. Kogu see helind kähiseb -- kui kopsuhaige patoloogiline seisund oleks kiretult valatud metalsesse vormi, puhkides läbi terasest bronhide ja alveoolide välja väest ilma jätvat kurnatust ning jõuetut raevu. Ent iga kliiniline kida - mis on vormunud koletutest sekreetidest - haarab kuulaja meeleolust nii mõnegi segmendi kaasa. Isegi kui asi võtab raugema vormi mõne tuttavlikuma rütmi ning inimhäälekaja näol, on eelneva valjus jätkuvalt kõrvades kumisemas. Tõsi, aeg-ajalt nood helid muutuvad peaaegu kuuldamatuks, justkui häbenetaks sirmi taga oma tegevuse läbimõeldud planeeritust ning täideminevat eksaktsust. Kuidas me jõudsime sinna üleüldse? Pika kompositsiooni loogika algab intensiivsest mitmekõlalisusest ja -kajalisusest, mis aegamööda muutub trashumanistidest vormelite võidusõiduks-võidujooksuks, mille vältel terasvarbad kriibivad ja lõhestavad asfalti. Need ebaloomulikud helid iseloomustavad nende masinloomade meeleheidet nõrkushetkedel, kuivõrd omamata võimalust heita endalt maha tehnitsistlikku kitiini, mis õgib juba nende sisemust ning mälu (ja mälestusi). Ainus võimalus on see sõerd vastu seina puruks muljuda. 8.0 (7.5-8.5)

[Teaser of the day] Talweg - Hauptbahnhof

Monofónicos

• Dub techno
• Electronic music
• Tech-house
• Dub house
• Club dance
• Deep techno

Artist: Talweg

Release: Heads Toward Earth EP

Label: Monofónicos 

Year: 2026

[Teaser of the day] Glacier Frost - Wailing Waters of the Cosmic Sea

• Doom metal
• Raw black metal
• Black metal 

Artist: Glacier Frost 

Release: A New Dawn Over Once Dark Lands

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2016

[Teaser of the day] Smolnik & Schlienz - Heimkommen

• Experimentalism
• Radiophonic art
• Spoken word
• Dark cabaret
• Soubd poetry 
• Avant-garde 
• Art music 

Artist: Smolnik & Schlienz

Release: Smolnik & Schlienz

Label: Cosmic Winnetou

Year: 2021

Floating Mind -- I Don't Do Clubbing Sorry (2026)

MonoKraK/Archive

• Ambient techno 
• Deep techno 
• Electronic music

Me arvame kogu aeg midagi; ilmselgelt arvata on äge, kui äge see tegevus tegelikult on, ei oska me ise ka ära arvata. Arvustada mingit asja on keeruline ainuüksi seetõttu, et missugune meeleolu peaks kuulaja üle valitsema või ei ole sel üldse tähtsust -- või siis hoopis vastupidi: on tähtsust küll, et halva enesetunde korral peaks hea kuulamisobjekt tuju subjektil hoopis heaks muutma ning vastupidi. Teiseks arvustamine kahtlemata on mingil määral suhe artisti eelmistesse taiestesse, ning sõltuvalt artisti kavatsuslikkusest ning meelelaadist näiteks eksperimentaalmuusika puhul eeldame eelnevate ettevõtmiste edasi arendust. Või kas peaksime seda üldse eeldama? Ent tõsi on, et muusika ei saa üksnes jääda vormilise provokatsiooni tasandile pidama, kõike seda peab ikkagi toetama seestpoolt hoovav sügavus, veelgi parem kui selleks on müstiline keere, andes kuuldavale ka usutavuse ning toestiku. Alatihti (ja rõõmsa ootusega) naasen Floating Mind'i ehk Roberto Vitali muusika ning tema juhitava plaadifirma MonoKraK'i diskograafia manu; kuigi jah, ega tänapäeval teisi artiste peale tema enda seal enam ei figureeri; kahtlemata on sümpaatne, et šveitslane õnnistab kuulajaid kolmelooliste EP-dega, andes nõnda kriitikutele veelgi paremad kalibreerimisvahendid asjade õigeks mõõtmiseks ning väärtustamiseks. Ma algul ei olnud sellest taiesest kuigi vaimustuses -- tema eelmised andsid ruttu õige tunde ja taipamise. Ühel puhul mõistetav, kuivõrd ta tegeleb järjepidevate (mikroskoopiliste?) muudatustega albumilt albumile, ent teisalt hinnang jääb siiski hinnanguks ning tunne jääb tundmuseks. Siin on sügavust, ent see sügavus näikse pigem formaalne; säherdune, mis on valitud kusagilt helipangast, millele võõras keeles on peale kirjutatud "sügav"; mitte ise sünteesitud, mistõttu osaliselt iseloomustaksin taiest sõnaga "laisk". Ei saagi eeldada - oleks peaaegu mõeldamatu -, et muusika oleks klišeedest vaba -- peab tekkima analoogia ja suhestumine olemasoleva massiiviga, ning alles selle põhjal saab kujundada arusaama konkreetsest asjast; ei ole lõppkokkuvõttes paha, ent eelmised olid ärksamad ja huvitavamad. Kirjanikuhärra Tõnu Õnnepaluga ei saa nõustuda ühe protsendi määra osas - mida uus kirjandusteos (konkreetsel juhul muidugi muusikateos) peaks pakkuma -- ikka võiks pakkuda märksa enam -- sellisel juhul ilmselt ei ole mõtet paberit määrida, elektrit ning arvuti kõvaketast kulutada. RV igatahes on märksa edukam, kuivõrd nimilugu on piisavalt sügav -- ruum avardub, mida võimaldav sügavus on mitmevalentne ja -kihiline; muutudes sügavalt kosmiliseks, mis kahtlemata tõstab huvitavuse kolmandiku peale. 7.5 (7.0-8.5)

[Teaser of the day] Visions of Yōkai - the moon is the gate of misfortune

• Atmospheric black metal 
• Black metal
• Groove metal
• Raw black metal
• Black'n'roll
• Psychedelic 

Artist: Visions of Yōkai

Release: THOSE WHO DANCE AT THE SUMMIT, THOSE WHO CREEP IN THE DEPTHS

Label: Bandcamp/Murder On Ponce

Year: 2025

[Teaser of the day] Black Hell Oil - Bring It On

• Groove metal
• Heavy metal

Artist: Black Hell Oil

Release: Smoke You Up

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2014

[Teaser of the day] Bantha Rider - Jawa Juice

• Stoner rock/metal
• Djent
• Groove metal
• Technical death metal
• Sludge metal

Artist: Bantha Rider

Release: Bantha Rider

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2017

French Teen Idol -- French Teen Idol (2005

Nishi/Bandcamp

• Experimental rock 
• Post-rock 
• Art rock 
• Spoken word 
• Electronic
• Pomp rock

Itaallase Andrea Di Carlo 8-looline avaalbum on kenasti tasakaalustatud, et ta ei hakka ühelt poolt hullu ajama ning teisalt on ta siin nii mõnedki huvitavad ideed lihaks teinud. Arusaadav ju, et kui tegu on debüüttaiesega, siis tavaliselt omatakse ideid, mida letti laduda -- järgmised taiesed võivad juba olla nii ja naa. Muusika siin ei ole kramplik, vaid nõtke klaveri klimberdamise juhtimisel kenasti edasi liikumas -- millega liituvad nii küllastunud orkestratsioonid, dramaatilised jutukatked ning efektselt modelleeritud häälutused, elektrisse kootatud kitarri(seina)d ning peened heliefektid - milledes on nii pärishelisid kui sünteesitud kihte. Tulemuseks on helipildi loomuldasa laienemine, millest immitseb nii meloodilist majesteetlikkust - samas vaatamata pompöössusele minemata vähimalgi määral läägeks - ning teisalt kunstilisus, mis ei pea uuele ringile minema, et enda sümboolset surma lavastada ja kogeda ning samasuguse - reeglina hädisema - kakandina naasta. Igavese Linna muusikul seda probleemi ei olnud, kuivõrd teda ei kohustanud kõrge staatus, selle säilitamine ning võimukate rokkarite panteon. Tühisuse pjedestaal, millelt peale valju hääle ning tühja kõmina ei ole seal seisjatel reeglina midagi asjalikku niikuinii edastada. Nartsissismi närvetunud sära muudab sealsed residendid naeruväärseks, kelledel ei näi sünapsite vahel elektrilaenguid tekkivat -- ehk iroonilisel kombel on need muusikasse ohverdatud. Võimujanu asemel esitletakse siin loomuldasa laetud ideid, saamaks pakkuda kuulajale mõnusat kulgemist. Ei ole siin midagi murrangulist, ent pole ka väiklaste ideede pikki varje. 8.0 (7.5-8.5)

[Teaser of the day] Krill.minima - radiodub 3

Miasmah

• Electronic music
• Dubtronica
• Ambient dub
• Micronoise
• Minimal dub 

Artist: Krill.minima  

Release: radiodub EP

Label: Miasmah 

Year: 2004

[Teaser of the day] Lobo Loco - Creatures of Avalon

Free Music Archive

• Electronic 
• DIY 
• Ambient pop
• Art pop
• Lo-fi 

Artist: Lobo Loco

Release: Endless Timeout 

Label: Free Music Archive  

Year: 2026

[Teaser of the day] Background Radiation - Grains Of Film

No Source

• DIY
• Electronic
• Lo-fi
• Bedroom pop
• Indietronic 

Artist: Background Radiation

Release: False Start

Label: No Source 

Year: 2012

[Teaser of the day] Glacier Frost - Power, Violence and Nightmares

• Speed metal
• Death metal
• Groove metal

Artist: Glacier Frost 

Release: Cosmic Warfare Annihilation

Label: Viridian

Year: 2015

Kosik -- Removable Pieces (2003)

Kikapu

• Avant-garde 
• Ambient 
• Ambient noise 
• Electronic 
• Reductionism 
• Indietronica 
• Experimentalism 
• Post-rock 
• DIY 
• Avant-rock 
• Experimental rock 
• Musique concrète 
• Art music 
• Experimental techno

Minimalistlikud mürad - justkui algavad eikusagilt ning jõuavad eikuskile; nende virvendav - et mitte öelda intensiivsuselt ebaühtlane ning katkendlik heli - voog justkui voogaks aeg-ajalt jõudu kogudes, siis seda kaotades -- kohati nagu sädelev sein, siis jälle kui kuiva jõesängi eksinud ning seal hääbunud veesilm. Midagi sellist tekib vaimusilma, kujutatuna Stars Of The Lid'i stiilis karget ämbient/postrokki salvestatuna rikutud kassetilindile -- lõpuks üleüldse äkitselt katkedes. Matthew Borghi ning Michael Kirson-Goldapper'i - kes tegutsesid tandemina üle-eelmise kümnendi hakul - looming on tihedalt otsinguline, sündmusterohke, ent siiski nutikalt vormistatud. Jõutakse eksperimentaalsetesse mikroekstaasidesse, et sellesse - nagu eelpool juba osutatud - mitte kinni jääda ning seeläbi seda tunnet mitte veeldada. Näituseks "Odd Man In" kõlab valjult, ent see ei taandu kõiki sagedusi põhja keeravaks dementseks müraks. Ostsillaatorite indikaatorid ei vormu nurgelisteks joonteks -- kujunditeks, mis justkui püüaks tolle taga peituvat meeletust ratsionaliseerida. See on hingav universum, mille algallikaks näib kohati olevat loodushelid, mida on võimendatud ning lindile püütuna mängitud n-ö valel kiirusel. Või siis ilmsi melanhoolne "Latter" - segades indit elektroonikaga - midagi sellist võinuks teha noor Arvo Pärt, kui ta sündinuks neli kümnendit hiljem. Ka teistes lugudes on (pool- ja veerand)orkestreeringud viirgamas, ent see on pigem viirastuslik kui ilmsi. "Reverse Luck" lausub tehnokujunditega ilmset midagi olulist, ebt see on melomaanidele õnnistuslikult dešifreerimatu ning kreenis jutuvada klõbistavate trummide ning seestunud heliefektidega. Fantoomid kerkivad paljude kuulamiste järel pinnale, kui mustav õli - kui tundmatu eluvorm - mis on elujõuetu eluvormi kõrvale tõrjunud. Ilmselt need taiesed ei vaja enam kõrvale lükkamist -- paar kümnendit hiljem on see jõud jätkuvalt akuutne ja ohtlik kui kopsudesse levinud põletik. Väga muljetavaldav, kuivõrd entroopiliste eelduste man on entroopia tasalülitatud! 9.0 (8.0-9.5)

Chenard Walcker -- L (2002)

Free Sample Zone

• Plunderphonics 
• Mash-up 
• Sampledelic 
• Psychedelic 
• Afrofunk 
• Ethnic music

Lääne (pop)kultuuriga on keerulisem kui esmapilgul näib -- ehk tuleneb see isiklikust perspektiivist, ent niinimetatud popklassikat on sageli ropult üle hinnatud. Mis samas ei ole ole ka ime -- kui kriteeriumiks on massi maitse, siis jah - inimene, kes ellujäämise nimel peab orjama hommikust õhtuni võõrandunud keskkonnas -, siis mida ikka tahta? Charles Bukowski - üks neist mitte kuigi arvukatest Lääne pühakutest, kes ümbritsevat rääma viljakalt ära kasutas - ütles tabavalt, et mõnikord peab inimene võitlema elus määral, et tal ei olegi võimalust seda nautida. Ka muusikakriitikute puhul ei ole nende sõltumatuses kindel -- paljud ajavad kobjuktuurset mulli suust välja. Teisalt on see kapitalismist läppunud -- mis paganama sügavust ning asist asjalikkust sealt ikka ihaldada? Mõned näited mõõdutundetust ülistamisest. Fleetwood Mac, eriti nende maksimumpunkti üllitis "Rumours". Radiohead'i "OK Computer" on küll parem, ent kindlasti mitte kümnepunktiline sooritus. Samamoodi ülehinnatud on ka Talk Talk'i kaks viimast albumit (pigem see sobib kuhugi mõttemalli kui reaalselt see tegelikult väärt on). Lisaks Led Zeppelin, U2, Jethro Tull, Yes, Oasis, David Bowie, Genesis, Lou Reed, biitlid, Brian Eno. Suht suva tüübid, kes varastasid suuri ideid teistelt või siis püüdsid šokeerida ja muljet avaldada tühja vormi ja poosiga kuulajatele. Tegelikkuses poosetasid tühjusega keset veelgi suuremat tühjust, resoneerumata ja saamata ise sellest aru. Selle kõige valguses on värskendav kuulata Prantsuse pätsajat Chenard Walcker'it, kelle esteetika võrreldes eelpooltoodutega on värskendavam, mängulisem ning irooniliselt sisselõikav ning Lääne kultuuri lahkav (nagu seda tegid läbinägelikult tema rahvuskaaslastest mõtlejad Rene Guenon ning Jacques Ellul). Näidates, kuidas viimasest on kadunud sügavus, plastilisus ning õige fookus. Kasutades Oriendi ja Aafrika muusika elemente Õhtumaa muusika "mürgitamiseks", on tulemuseks igati lõbus, kohati psühhedeelne ning sümptomaatiliselt katkine ja lotendav. 8.0 (8.0-8.5)

[Teaser of the day] Fabio Keiner - Moonsong

Cian Orbe

• Electronic
• Avant-garde 
• Abstract 
• Ambient 
• Dark ambient
• Experimentalism 
• Ambient drone 

Artist: Fabio Keiner

Release: Sefer Ha-Razim

Label: Cian Orbe 

Year: 2018

[Teaser of the day] Lomov - Sommersumpf

Autoplate 

• Ambient dub
• Electronic music
• Deep dub
• Microdub
• Minimal dub

Artist: Lomov

Release: Holzwege

Label: Autoplate

Year: 2005

[Teaser of the day] Dormance - Dormance 12

• Electronic music
• Dark ambient 
• Industrial electro 
• Post-industrial 

Artist: Dormance

Release: II

Label: Mahorka

Year: 2026

[Teaser of the day] Lost Dark Transmissions - h2ck_3

Electronic Musik

• Electronic
• Micronoise
• Post-minimalism 
• Drone 
• Experimental electronica 
• Post-industrial 
• Avant-electronica 

Artist: Lost Dark Transmissions 

Release: Splice 

Label: Electronic Musik

Year: 2008

[Teaser of the day] Cultchild - LØΛŦH

Dawn of Darkness

• Drag house
• Electronic music 
• Newbreed
• Witch house 
• Dark electro

Artist: Cultchild

Release: V/A - ▲ 16 Years of Witch House △

Label: Dawn of Darkness

Year: 2025

Fra-N-Sis -- Opus Opossum (2009)

Modicum Of Silence

• Lo-fi 
• Ambient 
• DIY 
• Noise pop 
• Americana 
• Electronic 
• Psychedelic 
• Micronoise 
• Experimental pop 
• Radiophonic art

Käesolev 6-looline on sümpaatne seetõttu, et see vaimustub muusikast kui kevadel koplist välja lastud vasikas karjamaast. Siin on kõiksugu toredaid helisid, millest kodus salvestavad artistid nullindate lõpul unistada tahtsid. Ka kohaselt on taies üllitatud Modicum Of Silence-nimelise USA plaadifirma all, mida juhtisid eri muusikažanrites kätt proovinud muusikud Nic Ross ning Kevin McCraney (kes ka oma projektide muusikat üllitasid sama plaadifirma all). Neid 28 ja poolt minutit saab määratleda sõltuvalt sellest, millisest vaatenurgast pilku heita; siin on niikuinii mikroskoopilist müra ja põlvesügavust elektroonilist mana, mis läbistab või tungib nähtamatult kitarri tekstuuride vahele; ning kellamängu ja suupilli tekitatud ruumi laiendamine juba niigi vabas ruumis ei jää kaugele ekstaasist. Kohati tundub, et need elektroonilised helindid on tekitatud lindimanipulatsioonidega, mis juba iseenesest on väärtus omaette. Teisalt on siin ja seal (ruineeritud) Americana-lõikude vahel kuulda radiofoonilisi sagedusi ning ragisevate raadiomürade uhteid, osutades võib-olla isegi Wilco tehtud avantüürile nimega "Yankee Hotel Foxtrot", millel legendaarne punt segas rokkmuusikat "The Conet Project: Recordings of Shortwave Numbers Stations'i"  ülesvõtetega, milles luureagentuurid väidetavalt edastasid infot oma luurajatele. Arvestades, kuidas enamus nimetatud plaadifirma muusikat on kaduma läinud - ma olen üles laadinud need, mis mu omanduses on -, siis tegu omakorda on fantoomiliku ilminguga. Veelgi enam -- raske on kindlaks teha, kesse või misse artist on. See, mis on ning on olnud, enam ühtäkki ei ole kättesaadav. Isegi plaadiümbrise pidin ebaharilikust formaadist nikerdama. 8.5 (8.0-9.0)

[Teaser of the day] Origami Repetika - Mighty Lilbumble Bee

Happy Puppy

• Electronic pop
• Alternative pop
• Electro pop
• Synth-pop 

Artist: Origami Repetika

Release: Little Bumble

Label: Happy Puppy

Year: 2013

[Teaser of the day] CAlix✦ - Playground Process

The Vapor Vault

• Electronic pop
• DIY
• Witch pop
• Breaks
• Hip-hop
• Lo-fi 

Artist: CAlix✦

Release: CAlix✦

Label: The Vapor Vault

Year: 2012

[Teaser of the day] Nuno Pires - Acrylic

• Electronic
• Ambient pop
• Art pop
• Ambient

Artist: Nuno Pires

Release: Animal Sintético

Label: MiMi

Year: 2025

Bing Satellites -- Voyage to the Sun (2026)

Bandcamp

• Ambient
• Electronic 
• Ambient drone 
• Microtonal

Nõukogude ajast pärineb seesugune anekdoot, et Brežnev tegi ettepaneku sõita Päikesele. Seltsimehed vastu, et me põleme ju ära. Leonid Iljitš aga vastu: ka sellele on mõeldud. Sõidame öösel! Kuulates käesolevat taiest, siis muusikaline mõjusus on säherdune, et tekib tahtmine igasugune iroonia kõrvale jätta! See on album, mis mitte niivõrd ei mängi, kuivõrd rullub lahti. Algushetkedest alates loob album laia ja kannatliku helivälja -- pikad, hõljuvad, samas peenelt sisse tungivad toonid, mis ulatuvad päikesetuultena üle stereospektri (või on seal veel lisaspektreid!). Muusika tugineb aeglaselt liikuvatele harmoonilistele kihtidele: ostsillaatorid paisuvad ja taanduvad, granuleeritud tekstuurid sätendavad taamal (seda viimast võib mõista ka filmi "Astraal" ["Oculus"] antud tähenduses -- seal, kus elavad vaimolendid. Konkreetsemalt -- see ei ole pelgalt taustal ämbientne; see on suunatud, justkui iga püsiv noot lükkaks kuulajat edasi mööda tahtlikku trajektoori. Tämbrid on soojad, kuid hiiglaslikud, peene modulatsiooniga, mis paneb toonid virvendama ja painduma, vihjates eesootavale tohutule gravitatsioonilisele tõmbejõule. Rütmi asemel kasutab muusika toonitriivi - intervallide laienemist, õrna harmoonilist õitsemist -, et simuleerida liikumist. Tulemuseks on liikumapanev tunne ilma kiireloomulisuseta, teekond, mida ei mõõdeta miilides, vaid laienevas resonantsis. Kord muutuvad droonid eredamaks, omandades hõõguva registri, väreledes päikesepursetena läbi eri kihtide. Tekstuurid muutuvad küllastunumaks, sagedused intensiivsemaks, kuid kompositsioon jääb meditatiivseks. Purske asemel haarab see kuulaja kestvasse sumedusse -- võiks kujutada kuulmislikku analoogi Päikese pimestavale kroonile lähenemisega. 9.0 (8.5-9.5)

[Teaser of the day] Bergmooser - Der Tänzler Von cOreZ

• Kitsch metal
• Electronic
• Cybermetal
• Camp metal
• Comedy

Artist: Bergmooser

Release: Tänzel With Attitude

Label: Rat Covenant

Year: 2026

[Teaser of the day] Méryll Ampe - Vertigo

Audiotalaia

• Sound art
• Avant-electronica 
• Drone
• Experimentalism 
• Micronoise 
• Electronic music
• Experimental electronica 
• Avant-garde 

Artist: Méryll Ampe

Release: Void if Removed

Label: Audiotalaia

Year: 2016

[Teaser of the day] reFUGeeS From Beyond - Never Go Back To War

Le Colibri Nécrophile

• Avant-rock
• Electronic
• Post-industrial 
• Industrial rock
• Minimal synth 
• Post-minimalism 
• Experimental rock 

Artist: reFUGeeS From Beyond

Release: Dadacore Insane Explosion

Label: Le Colibri Nécrophile 

Year: 2025

Orphax -- Continuation (2026)

Moving Furniture/Bandcamp

• Drone 
• Post-minimalism 
• Avant-garde 
• Experimental electronica 
• Microtonal 
• Experimentalism 
• Sound art 
• Avant-electronica

Käesoleva kuu lõpus ilmub ametlikult Orphax'i ehk tollis esitleva nimega Sietse van Erve (kes lisaks muusika loomisele on ühtlasi Madalmaade ühe juhtiva eksperimentaalplaadifirma - Moving Furniture Records'i - boss) kahelooline taies, mis nagu albumi nimigi osutab, flirdib millegi kestvaga (ehk ka lõppematuga). Kaks ülipikka kompositsiooni, millede kogupikkus küünib 44 minutini. See taies võiks veelgi kesta, kuivõrd isiklikult tundub see kestvat märksa vähem, mis osutab sellele, et taies on sündmusterikas ning tõrjub ajalisust. Üllitise pealkirja võib tõlgendada ka osutusena kultuuritraditsioonile, mis paratamatult valmistas ka käesolevat ette. Hollandlase muusika kahtlemata on imetabane ja täpselt doseeritud, kuivõrd lisaks modulatsioonidele, üleminekutele ning uue kuju omandamisele on ka tämber lopsakas - ütleks koguni, et tõeliselt isuäratav (justkui üleküpsenud pirn või ploom puu otsas magusast mahlast tilkumas). Ma ei ole varem mitte alati nautinud mitte kõigi MFR-i droonmuusikaalbumite tämbreid, iseäranis nende omi, mis on opereerinud aneemiliste postindustriaalsete kõlavärvidega, ent seekord on raske kõrvaklappe peast ära võtta. Prantsuse mõtleja Jacques Ellul'i taies "Tehnoloogiline ühiskond" ["La Technique ou l'Enjeu du siècle"] (1954) - mis on mõjus juba seetõttu, et raamatukaanel ilutseb lintmagnetofon - resoneerub Orphax'i teosega, kuivõrd siit ei kuma taotlust olla uus ja äge, vaid analüütiline (samas kaotamata emotiivset tunnetust) -- tabada ajastuvaimu, mängida ajastut määratlevate helide ja instrumentidega. Katedraaliorel võngub, läheb otse, kusagil liituvad sellega ka teised helid; ei saa üldse välistada, et mõni natuke roostes orelivile võis ka keskajal seesugust heli tekitada. Ka ajaliselt on see taies pidev ja katkematu, mis võib kuulajat isegi pelutada, kuivõrd ta võib sellesse siseneda ajaväliselt ehk viirastuslikult (üks kummastavamaid ütlusi, mida kuulnud olen, kui kunagi tollal 4-aastane tütar lausus täiesti ootamatult, et ta ei usu, et me olemas oleme!). Kui nimetaksin seda sakraalseks muusikaks (iseäranis teise kompositsiooni lõpuosa), siis vaevalt kellelgi võiks olla vastuväiteid. Küsiksin isegi edasi: mille poolest Arvo Pärdi muusika on sellest pühalikum? 9.5 (9.0-9.5)

[Teaser of the day] aboombong - Blue Mountain (final ascent)

• Experimental rock 
• Industrial rock
• Avant-rock 
• Space rock
• Post-rock 
• Noise rock 

Artist: aboombong

Release: Taking Blue Mountain By Stages

Label: Pen & Mallet

Year: 2011