Tropical Australian Stinger Research Unit – Ex Stinger EP (2008)

Rack And Ruin/Rate Your Music

• DIY
• Lo-fi
• Singer-songwriter
• Alternative pop
• Indie pop
• Art pop
• Dream pop
• Electro pop
• New Weird America
• Free folk
• Psychedelic pop
• Bedroom pop
• Acid pop

Kuuest kompositsioonist koosnev EP peegeldab artisti naiivsust ja mängulisust, mis olid omased lo-fi- ja DIY-skeenele nullindate lõpus ja kümnendate aastate hakul. Odavama otsa süntesaatorid, kohmakad rütmikäigud, heitlik vokaal ning (kohati) avarad kitarrihelid tekitavad nii mõndagi kuulamisväärset -- midagi, mis oma toore olemuse tõttu poleks muidu ehk sündinudki. Rütmide kohal kõlavad süntekad meenutavad oma kõlalt kaheksabitist muusikat, st peaasjalikult tracker-tarkvaraga loodud palu. See on ühtaegu nii tahumatu kui ka rahulik; primitivismist vabandusi leidev, ent samas natuke ka tehnoloogilisest hüpnoosist tiivustatud popmuusika; artist igatahes evib usku oma tegemistesse. Muidugi -- taiese ilmumise aegu olid suured tähed Ariel Pink, Devendra Banhart ja Animal Collective; nende psüühet, esteetilist läiget, sügavat unistuslikkust ning kohati taltsutamatu energia(allika) jälgi on ka siin kenasti kuulda. Samas võib ühendriiklase Thomas Grathwoli mõjusid (elektroonilise) laulukirjutajana otsida natuke kaugemalt – näiteks selliste juurest nagu The Russian Futurists (Matthew Adam Hart), Magnetic Fields (Stephin Merritt) ja His Name Is Alive (Warren Defever). Võib-olla kõige ilmekamalt see ilmneb unistuslikkusest tiines loos „A Few Simple Things to Live By“. Mida rohkem kuulata, seda enam esmapilgul hajusad popmuusikalised pusletükid lähevad sälku ning meeldejäädavus kasvab ja kuulajat enesesse haarab. Üks edu saladuse eeldusi ilmselt peitub vabanemises hi-fi-muusikale omasest steriilsest ja tõsise näoga teostatud produktsioonist. Nautigem siis seda esmapilgul lihtsat meisterlikkust, mis on leidnud oma koha Rack And Ruin Recordsi diskograafias (rrr009). 8.5 (8.0-9.0)

Binder Buta Tót -- Kruhy (1993/2026)

Výlov rybníka

• Progressive rock 
• Avant-prog 
• Post-punk 
• Cabaret 
• Art rock 
• New wave 
• Pronk 
• RIO 
• Fusion 
• Glam rock

Olen mõelnud sellele, kuidas rokkmuusikat saaks kõige üldisemalt ja kõige optimaalsemalt kirjeldada. Üheks võimaluseks oleks vaadelda, kas konkreetne album on ekstensiivne ehk horisontaalne - otsides jõudu ja inspiratsiooni kõrvale hüpates või siis intensiivne ehk siis vertikaalselt süvitsi minnes. Hea albumi puhul eeldan, et on elemente nii ühest kui teisest lähenemisest; nt kuulates käesolevat Tšehhi punti, siis see nõnda kipub olema. Kui 36-minutilise üllitise panin mängima, siis esimese asjana tungis kõrvu helišabloon, mis tekitas mõtte -- et oh issake küll, jälle see paganama utreeritud post-pungi šabloonist välja kasvanud sünteetiline new wave-hüdra. Kõige hullem postpungi puhul - mis eriti kinnistus nullindatel - kui tunti säherdust žanrit nimega post punk revival, mille bändidega oli võimatu kohaneda. Kuulasin hiljuti Interpoli kolmandat taiest "Admire To Love", siis sain üksnes kinnitust selle produktipotentsiaalist ehk juba eos kõngenud rokkmuusikast. Hämmastav, et siinkirjutajast natuke vanemad eakaaslased tollal säärast koolnukangestust suvatsesid toota. Tagantjärele 70ndatesse ning 80ndatesse vaadates olid ka paljud praeguseks üleshaibitud pundid suht igavad. Kas näiteks The Cure, The Sisters Of Mercy and Siouxsie and the Banshees on olnud väärt seda haipi, mis neid saatnud on? Cocteau Twins, PIL, Durutti Column, A Certain Ratio, Bauhaus, Joy Division kahtlemata olid väärt. Kõige erilisemaks erandiks vaieldamatult oli The Fall, kelle muusikas oli tugevalt tee-seda-ise-esteetikat, millest ammutati jõudu ja inspiratsiooni, mis kandis punti läbi mitme kümnendi. DIY-esteetikast lähtunud grupid kaldusid enamasti katsetamise siksakilisele teele, mida mingil hetkel saatis (esteetiline) edu. Aga jah, mu esmane mulje tšehhidele oli veidi ennatlik, kuivõrd siin läheb üsna ruttu progelikuks nuudeldamiseks -- palju akordi- ja helimustrite vahetusi; isegi siis, kui see nuudeldamine on juba varasemast tuttav, siis näikse siin-seal olevat piisavalt saadet, et kohe teisele lainele ümber lülituda, samas säilitades piisavalt sügavust. Pööraseimatel hetkil meenuvad Ühendriikide non gratad The Residents ja Tuxedomoon ning Briti avantprogepundid nagu Henry Cow, Art Bears, Univers Zero, ent kindlasti on neil jagada ühisosa ka Mael-vennakestega. Siin on kabareelikku tumeda ja glamuurse sentimendi segunemist, aga kohati flirditakse ka keldi folkpungi ja motoorse apatši-rütmiga Neu! kiiluvees ("Onanie"). Tuleb möönda, et isegi siis, kui saksofon Lukáš Georgievi esituses võimsalt undab, ei tunne kuulajana sugulust esmajärjekorras mitte niivõrd higiste fusion-meeste kui söakate progerokkaritega, kes eelistasid end siseruumidesse pagulusse saata. Väärt kraam. 8.5 (8.0-9.0)

[Teaser of the day] Selfmademonster - I didn't. I'm dead

Arhiva7

• Electronic music
• Post-industrial 
• Industrial techno
• Avant-electronica 

Artist: Selfmademusic

Release: Somemonstersneverdie OST

Label: Arhiva7

Year: 2005

[Teaser of the day] Dotter - I got to do anything

• Alternative rock 
• Indie punk
• DIY 
• Indie rock 

Artist: Dotter

Release: VA - Silke 2000

Label: n.UR-Kult

Year: 2000

[Teaser of the day] Adolf Plays The Jazz - Ungdomshuset

InTakt 

• Post-rock
• Alternative rock 
• Psychedelic
• Shoegazing

Artist: Adolf Plays The Jazz

Release: Dirty Waters 

Label: InTakt 

Year: 2009

Moondur @ Dreamscape, Paavli 10.02.2024 (2025)

Trash Can Dance

• Experimentalism 
• Live 
• Avant-garde 
• Abstract 
• Micronoise 
• Reductionism 
• Experimental electronica 
• Psycho-acoustic 
• Sound art 
• Glitchtronica 
• Avant-electronica 
• Drone

Moonduri ehk Raul Kelleri laivesinemine Paavli Kultuuritehases hõlmab kaht kassetipoolt -- 27- ja 20-minutiliste massiividena. Ilmselt natuke tänu formaadile ning suures osas huvitavale muusikale möödub aeg kiiresti. Pärast seda, kui kassetikas parandusest läbi käis - mis läks maksma maki algse hinna -, olen muutunud kassettide kuulamise osas alalhoidlikumaks. Kuulamata ei saa samas jätta, kuna lõviosa lintidest on tulnud Trash Can Dance´i märgi alt. Iseäranis isuäratavad on spreivärviga kaunistatud laivesinemiste seeria üllitised, mille alt on tulnud siiani ainult puhast kulda. Erandiks ei ole ka Kelleri oma, mis kõlab kui põlevkivist valmistatud helipea loetava informatsioonina, millest mustab miilavat energiat, millest aeg-ajalt pudenevad väljapoole killukesed ja tükikesed. Ehk midagi miniatuurse musta augu sarnast, mis ennast täis imenuna öögib lõpuks midagi välja. Madal müdin, signaalide ähmasus ja selgus segunemas ning vaheldumisi minnale kerkimas; mistõttu selguse huvides tuli toa aken sulgeda, et tänavalt kostuv liiklusmüra - iseäranis kiirabi undamine - ei tekitaks kohatut informatsiooni vahetust ja ähmastumist. (Kuigi esimesel poolel hetkeks läbib masinat - lennukit - meenutav heli, mis intrigeerivalt selgepiirilisest muutub ähmasemaks -- justkui lennuk kadunuks pahaendeliselt radariekraanilt). Kui lindi esimene pool näikse kompivat, siis teisel keeratakse pöördeid kõrgemaks (selle muusika ja konteksti tähenduses mõistagi). Hetktõrkelise informatsiooni edastamine allub kiirendusele, mis mingil hetkel (kuni võiduka lõpuni) rüsijääna hakkab kuhjuma - muljuma ja murduma hüpnootiliselt - tekitades tektoonilisi vibratsioone. (Mõtteist käis korraks läbi isegi sõna "ilus", ent taipasin kohe, et see ilmselt ei ole säherduse muusika kirjeldamiseks kuigi kohane. Või siis ikkagi osaliselt on). Sisendusjõuline protsess kiirendamisest, pidurdamisest ja lõpuks vaibumisest -- mida paremat siin maamunal inimeste seast ikka võiks tahta! 9.0 (9.0-9.5)

7F7F7F -- Opus manuum humanarum (2026)

Mahorka/Bandcamp

• Noise music 
• Psycho-acoustic 
• Avant-garde 
• Drone 
• Experimentalism 
• Death industrial 
• Rhythmic noise 
• Power electronics 
• Freeformfreakout

Kui räägime müramuusikast, siis reeglina mõtleme liialdustest -- ülevõimendatud helitugevusest, žanrilistest ja teemavalikulistest perverssustest, soovist alandada ja moonutada autoriteetseks muutunud peavoolumuusikat. Ehk midagi veel. Eks see paratamatult tähendab ka piiride seadmist, kuivõrd millegi olemise eelduseks on piiritletus -- tänu piiridele ollakse olemas. Müra ideaal siiski oleks piiritlematus olesklemine -- olles ilmselt ebamäärane, ebameeldiv, eemalepeletav, segadust tekitav, valulik. Kuigi on usutav, et müramuusikud püüdlevad ka samas suunas, siis informatsioonihulga haaramatuse tõttu tuleb teha valik, mistõttu vastav muusikaline idee hälbib päris-müra mõistest. Piirata narratiivi ja teatud valikute tegemisega -- ei ole võimalik 45 minuti ja 45 sekundi vältel katta kõiki teemasid - lihtsalt nii see on. Käesoleva narratiiviks on arusaam, et nälg, hirm, külm ja valu on olnud inimarengu katalüsaatoriteks. Sellega tuleb nõustuda möönduseni -- kuni teaduslik progress ideologiseeriti. Nagu kirjutab tabavalt Hasso Krull ajalehe Sirp viimases numbris, siis praeguse hüpnokraatia ja hüpnosfääri - mille keskmesse on tõusnud suurtele keelemudelitele toetuv tehisintellekt - vundament peitub progressihüpnoosis. Selgelt kombatavad ideoloogilised juured võib viia tagasi Prantsuse positivisti August Comte'ini, kelle loosungiks teatavasti oli kord ja progress. Hüpnoosi mõte ei ole midagi saavutada peale hüpnoosi jätkumise. Progressihüpnoos tähendab pimedat usku, et areng on iseenesest hea ja ülim väärtus -- isegi kui seda näha ei suudeta ning isegi kui see näikse kahjulik. 7F7F7F seda ei eitagi, kuivõrd ta möönab - vähemalt vihjab -, et säherduse tsükliga kaasnevad - vähemalt madalamates fraktaalides - kannatused. Ei suudeta õppida oma vigadest, varasemate ohvrite järglastest saavad kurjategijad, vanadele haudadele maetakse millalgi peale. Artist möönab vastandite vajalikkust, sest sellest tekib dünaamika, mis vastandlikel fenomenidel põhinevatel tsüklitel võimaldab edasi rulluda, edasi kesta. Asjassepuutuv küsimus on, et kas fenomenid igaveste masinatena veerevad lõputult edasi või on tegu vähetootlikega, mis põletavad piiratud ressurssi. Pigem näikse, et progressikütus lõpeb paraku kunagi, koos sellega ka hüpnoos. Kunagi Lõuna-Eestis ühelt mehelt küsiti lihase ema matustel -- ütle ka midagi ema mälestuseks! Poeg ohkas vastu, et mida siin ikka enam öelda: munn ja lõpp! Käesolevat taiest lükkab edasi kõrge oktaanarvuga kütus, mistõttu selle intensiivsus vajutab kuulaja hinge tuntava jälje. Aga jälg talletub sinna siis, kui helipurse on lõppenud ning on settinud arusaamist võimaldavad piirid subjekti teadvuses. 8.5 (8.5-9.0)

Charles Premier -- Les éclats rebondissent (2018)

Alter Sonic/Archive/Bandcamp

• Microtonal 
• Glitchtronica 
• Avant-garde 
• EAI 
• Reductionism 
• Electro-acoustic 
• Micronoise 
• Experimentalism 
• Drone 
• Psycho-acoustic 
• Abstract

Vaadates käesolevat plaadiümbrist tuleb paratamatult rääkida öisest unenäost. Unenägu oli märkimisväärne seetõttu, et jäi eredalt meelde ning teiseks seetõttu, et nõnda õõvastavat ei ole vist kunagi näinud. Seisin kõrval, kui haiglasse klaasvitriini juurde tuli kümmekond seitsme-kaheksa-aastast last, kes rääkisid üksteisele, et näed, selles kaunis urnis on minu ema; aga selles urnis puhkab minu ema. Sellega seoses mõtlesin, et ei ole tänapäeval kerge noor olla; eriti siis, kui sind tabavad säherdused saatuselöögid. Katrin Lust oma viimases saates rääkis noorte Emexi-gängist, kes terroriseerivad teisi. Juhtum ennekõike indikeerib täiskasvanute tegematajätmisi ja väärkäitumist ning ühiskondlikku pingeseisundit; samas absoluutselt õigustamata isikuvastast vägivalda nii eakaaslaste või täiskasvanute vastu. Mida politsei seal väga teha saab -- politsei lähtub etteantud seadustest; nende ülesandeks ei ole kasvatamine, õpetamine ega karistamine. Rohujuuretasandi kujundamise vastutus on teiste õlul. Mingisugused (väär)teod paratamatult on osa juba kasvueaga seotud sotsiaalsest ja psüühilisest riitusest, et sealt juba normaalselt võiks edasi astuda. Muidugi on ka vastupidiseid näiteid, aga lõviosas kulgeb asi õiges suunas. Parem säherdust arengujoont pidi kui vastukarva. Muusikas ja kunstis õnneks võimalik vägivald ei pääse maksvusele -- õieti esteetiline vägivald ei oma ühisosa füüsilise vägivallaga, kuigi psüühilise vägivallaga ilmselt esineb kattuvust. Ainuüksi seetõttu, et mittemeeldiv muusika avalikus ruumis - sõltumata žanrist - mõjutab negatiivselt konkreetse subjekti ajukeemiat ja mõttestruktuuri. Ligi 100-minutilist taiest kuulates tuleb nentida, et siin on hillitsetust ning vagadust - seesmiste pingete maha surumist -, mis vägivaldselt ei lahvatagi (erandiks ainult "Vers la source'i" keskmine osa ja teine pool). Tõsi, on küll tajuda, kuidas entroopilistes kihtides aeg-ajalt kaosekihid kipuvad paisuma ning isegi õrnalt lahvatama, aga kokkuvõtvalt sinna granulaar-digitaalsesse monokroomitud klaaspärlimängu asi kipubki jääma. Mikroskoopilise müra, redutseeritud elektroakustilise improvisatsiooni ning abstraktse helikunsti ühisosaline ja eraldi harudena jooksev tulem enam-vähem võrdsetesse proportsioonidesse jaotatuna ilmneb 13-loolisel üllitisel. 7.5 (7.0-8.5)

[Teaser of the day] Walter Fini - Insects

Nostress

• Art music
• Experimentalism
• Modern classical 
• Post-classical 
• Avant-garde 

Artist: Walter Fini

Release: Nostress Netlabel Anniversary Compilation Vol.6 - A.A. VV. The Bored Tingling Of The Immortal Humanoid

Label: Nostress

Year: 2017

[Teaser of the day] Trevelyan - Prometheus

• Progressive rock
• RIO
• Avant-prog
• Art rock

Artist: Trevelyan

Release: The Ancients' Wisdom

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2026

[Teaser of the day] Cristián Vogel - Un-Falling

Pueblo Nuevo

• Electronic music
• Avant-garde
• Experimentalism
• Electro-acoustic
• EAI 
• Acousmatic music 

Artist: Cristián Vogel 

Release: Levitationism

Label: Pueblo Nuevo 

Year: 2025

Daniel Maze -- Wounded Animals (2006)

Sinewaves

• Glitchtronica 
• Avant-garde 
• Experimentalism 
• Electro-acoustic
• EAI 
• Experimental electronica 
• Micronoise 
• Avant-electronica 
• Ambient 
• Abstract
• Sound art

Mulle rääkis ülikooliõpingute ajal arstiharidusega praktilise filosoofia õppetooli dotsent Valdar Parve, mida tegelikult tähendab stress(iseisund). Ta rääkis seda ajal - nullindate esimesel poolel -, kui stressi kuputi samastama depressiooniga ehk kasutati vale võrdlust. Ta illustreeris stressi mõistet haavatud looma näitega -- kui hirv veritseb ühest kohast - kaotades verd -, siis organism pumpab kompensatsiooniks verd teisest kehaosast sinna asemele. Ühe lemmikkanadalase Daniel Maze'i (DM) pikast, 32-minutilisest loost koosnev üllitis Itaalia eksperimentaalelektronmuusika netiplaadifirma Sinewavesi all on ilmselt artisti kõige toorem ja krobelisem kümnekonnast taiesest, mida ta üleüldse üllitas nullindatel ja kümnendate algul. Siin on peenhäälestatud mikroskoopilist müra, millele millalgi järgneb suht primitiivne, ent nakkav meloodiakäik; see omakorda mingi hetk teiseneb majesteetlikuks helisõlmeks, mis hoolimata - või just tänu sellele - teravatest servadest hoogu leides on efektiivne. Meeldib mõelda, et DM on astunud senisest hubase interjööriga ruumist kuhugi väiksemat mõõtu rõskesse tootmistehasesse, täis tööpinke ja -riistasid, täis pimedaid nurki ning tuhmi valgust. Surveõhuvasarate, kuvaldade, relakate, pinnalihvijatega jms püüavad aimata kultuurseid maneere. Peenetundelisus ning kõiksugu heale maitsele vastavad austusavaldused ja elegantsed kummardused - õieti DM enda loodud standardite poole kummardamine - on siin embrüonaalses faasis, mida kiht-kihi haaval delikaatsemaks ihutakse. Või täpsemalt -- kuulaja ise korduvate kuulamistega seda lihvib ja kihtidesse seab. Kohati see meenutab apokalüptilist faasi, kui kõik on mutta mattunud ning muda kuivades maapind koorikutena hakkab vabisema ja võbelema. Seda võib kuulda kompositsiooni esimeses pooles. Sinna juurde lisanduvad elektromehaaniliste masinate tekitatud mullid ja krõbinad, mis loovad nii distantsi kui saadet. Peaasjalikult viimases veerandis on kuulda ka vankuuverlasele iseloomulikku ämbientmuusikat hetktõrkelisest mikrokosmosest ümbritsetuna, millesse sisenevad ka laserite tulistatud kiired. Kõige inetabasem moment saabub kompositsiooni keskel - täpsemalt 16.19, kui minuti vältel kuulaja saab osa Daniel Maze'i teistest üllitistest tuttavat taevastest kaarikutest pudenevast helimaagiast. Ka see taies on väga hea, ent siiski haavatud seisundist lähtuv ning seda ilmekalt demonstreeriv. 8.5 (8.0-9.5)

[Teaser of the day] Humanfobia - Mr.C Doppelganger (Tulpa Version)

Dawn of Darkness

• Drag house
• Avant-electronica 
• Electronic music
• Experimental electronica 
• Conceptual
• Witch house
• Newbreed 

Artist: Humanfobia

Release: V/A - Welcome to Twin Peaks

Label: Dawn of Darkness 

Year: 2026

[Teaser of the day] Düsentroop - Gustaw Klimp

• Hardcore punk 
• Punk rock 

Artist: Düsentroop

Release: Düsentroop

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2025 

[Teaser of the day] Andrew Weathers - King Hell Ice, Black as the Grave, Slick as Glass

• Art rock
• Post-rock 
• Alternative rock 

Artist: Andrew Weathers 

Release: Guitar Man Whirligig

Label: Futurerecordings/Bandcamp 

Year: 2018

Psyché Pelik + Valérie Bourquin + Yoshiwaku Mushotoku -- La Journée Sans Fin De La Femme (2026)

Le Colibri Nécrophile

• Krautrock 
• Lo-fi 
• Post-psychedelic 
• Avant-garde 
• Sound poetry 
• Electronic 
• Industrial music 
• Psycho-acoustic 
• Improvised noise
• Sampledelic 
• Experimentalism
• Radiophonic art
• Freeformfreakout 
• DIY 
• Psychedelic 
• Drone 
• Improvised music
• Dada music

See on 7-looline taies salvestati laivülesvõttena naistepäeval käesoleval aastal Dole's, Prantsusmaal. 142-minutiline album on pühendatud kõigile meeste ohvritele, kusjuures üllitise pealkiri prantsuse keeles osutab naise lõputule päevale. Kolm artisti moodustavad sõpruskonna, olles loominguliselt seotud Le Colibri Nécrophile-nimelise netiplaadifirma juhi Ed Endiga, kes nende muusikat järjepidevalt on üllitanud oma brändi all. Samas, kes konkreetselt ühe või teise projektide taha peitub või kuidas projektid üksteisega kattuvad, on mõneti jäänudki meeldivalt arusaamatuks. Siin hiigelalbumil on nii improt kui krautrokki (iseäranis Fausti - kelle klassikalisse koosseisu kuulus teatavasti prantslane Jean-Hervé Peron - ning Neu! teise albumi omi), nii oietesse kui ebamäärastesse häälutustesse mattunud helipoeesiat. Ka säherdune vana kooli industriaalmuusika dadaistlikust kaldest jõudu ammutanud punt nagu Big City Orchestra - kellele miski ei olnud püha ega patune võõras - tuleb seda taiest kuulates meelde. Üks pikantse pealkirjaga kompositsioon "Bernard Cantat n’a pas de regret" osutab lauljale Bernard Cantatile (Noir Désir), kes mõrvas 2003. aastal oma partneri Marie Trintignanti. Neid peaaegu kahte ja poolt tundi iseloomustab atmosfääriline, raske, korduv ja tihti ebamugav, ängistav helikeel -- igati tüüpiline sellele tee-seda-ise müra/ improvisatsioonilise industriaalmuusika skeenele. Tahtes vaimusilma kujutlust sellest muusikast pange kokku Faust, magnetofonilinte pilastav Neu! ja Big City Orchestra; või veelgi parem -- nende artistide elavhõbedalikult stabiilne potentsiaal liikuda ükstaspuha kuhu suunda, mis vaimustab, mis raputab, mis kohati lööb suisa tummaks. " Gaslighting In Angel Street" on kolmiku versioon tehnost, et see on pealkirjaga resoneeruvalt tegelikult tehnohäma. See paganamalt lõbus vokaal kõlab kui gollumid pääsenuks Valges Majas kantslisse lorama. Kõikjalt hakkavad erinevad heliimpulsid sisse murdma, tekitades mulje, et eelpoolnimetatud objekt on paisatud keerisesse, olles kohe laiali lagunemas. Siin ei tule mõelda üksnes ühtede või teiste helielementide kasutamisele ja nende kõiksugu kombinatsioonidele, vaid ka labiilsust ilmutavale keskkonnale, mis mõneti meenutab modulaar/analoogsüntesaatorite füüsilise keskkonna faktoritest tingitud kapriissust. (Olles videot, milles Jean-Michel Jarre katab esinemise ajal jopedega kinni elektroonilisi instrumente, võib nentida teatavat sarnasust bioloogiliste olenditega). Nõnda et helipilt - isegi kui kohati tundub, et üsna muutumatu - on tegelikult pidevas muutumises samaaegselt või seriaalselt rakenduvate tegurite koosmõju tõttu. Lindid lisaks venivad ja kiirendavad, laienevad ja tõmbuvad kokku. See muusika kõlab nõnda nagu homset päeva ei tuleks. Võib-olla ei tulegi -- kust ja kuidas me seda teame? 9.5 (8.5-10)

[Teaser of the day] Femii - Melancholy

Soisloscerdos

• Electronic music
• Tekno
• Techno pop
• Hi-NRG

Artist: Femii

Release: No Dust

Label: Soisloscerdos 

Year: 2024

[Teaser of the day] Ilia Belorukov & Vasco Trilla - Bronchi

• Electronic 
• Post-psychedelic 
• Improvised music 
• Avant-garde
• Experimentalism
• Electro-acoustic
• EAI 
• Improvised noise 

Artist: Ilia Belorukov & Vasco Trilla

Release: Hog Rubber

Label: Plus Timbre

Year: 2026

[Teaser of the day] Tangtype - Qudra

No Type

• Electronic music
• Avant-garde 
• Glitchtronica
• Acousmatic music 
• Experimental pop

Artist: Tangtype

Release: Flake Out 

Label: No Type 

Year: 2007

The Jesus Fish Experience -- Magnitudes Of Infinity (2011)

Argali/Bandcamp

• Psych-rock 
• Ambient noise 
• Avant-rock 
• Drone rock
• Space rock 
• Ambient rock 
• Trance rock

Kaks lugu, ajaliselt ei rohkem ega vähem kui täpselt 34 minutit. 34 minutit eksperimentaalset helikunsti, nii müralähedases seisundis kui rokkmuusikalises fluidumis. Muusika, mis klopib helilained vahtu soovis resoneeruda ilmaruumi lõpmatu vibratsiooniga. Võimsale kitarri ja bassi amplituudile lisandub ka dešifreerimatu mitmehäälse vokaali amplituud, mille palves väljenduv meeleheide peegeldab nii igatsust isakuju järele kui arusaamist paratamatust hukkumisest. Isa on kusagil, isa mängib peitust, isa ei lase lapsi enda lähedale. Tohutud distantsid eraldavad ilmaruumis taevakehi, seal kusagil on veel mustad augud, tugev radiatsioon väljaspool Maad kisub lahti liigestest. See on valus, see on hirmutav, see lunastamatuse tundmus ripub Demosthenese mõõgana inimese kõigi tegemiste kohal. Paneb pead vastu seina peksma, juukseid välja kitkuma, näppe murdma. Kuidas sellest muidu saakski vabaneda kui mitte kõiki negatiivseid tundmusi helikeele vahendusel välja paisata! Igati veenev eneseunustusse nuudeldamine elik varjatud enesepiitsutamine leiab siin aset. Hetkel on tehisintellektile pandud suured lootused; näib nõnda, et messias on küll kohal, aga ta on veel eeldatavalt lapseeas. Kas juhtub sama, mis juhtus Naatsaretlasega, et lüüakse lõpus risti? Mida muud see peegeldab kui seda, et inimkond on kriisis, mänginud end majandusest ja masinast koosneva mooloki altarile. Meeleheite suurt ja pahaendelist määra peegeldab teadvustatud tõik, et tehisintellekti areng võib viia viimase singulaarsuseni, mis omakorda võib tähendada vaenulikkust oma looja(te) suhtes. (Tuletaks taas meelde Naatsaretlase saatust). Tundub, et taolistes kriisisituatsioonides tõuseb reljeefselt esile tugev - et mitte öelda - maniakaalne usk. Äkki piisab varasematest usu objektidest õiges kontekstis? Siis asi ei paistagi nõnda karmina. 8.5 (8.0-9.0)

Okemyshi -- Ottomuff EP (2005)

Urban Sprawl

• Jazzstep 
• Drum and bass 
• Electronic music 
• Avant-garde 
• Drone 
• Breakbeat 
• Dark synth 
• Progressive electronic 
• Sampledelic 
• Neoclassical 
• Abstract 
• Experimentalism
• Nu jazz

See 4-looline üllitis on välja antud nullindate keskel eriilmelist muusikat väljastava Ühendriikide Urban Sprawl Records-nimelise netiplaadifirma all, kuigi artist Lukas Kadlec pärineb Tšehhimaalt. Siin kohtuvad kahes loos jäts ning trumm ja bass, ent vahelduse mõttes - kuigi reljeefse eristusena nii stiililiselt kui emotiivselt - on siin ka moorakarvalist droonimist neoklassitsistliku pahaendelise hoiakuga. (Seda sektsiooni esindavad "Only" ja "Account42"). Kuigi plaadikirjelduses on ühe kategooriana välja toodud ka IDM-i, siis pigem on see mitte žanri tähenduses, vaid käsitööoskust, indu, kihku ning inspiratsiooni metatasandil sildava elektronmuusikana. Kindlasti ei oleks kuidagi ülehinnatud antud tähenduses kasutada selle helindi kohta osutust "intelligentne tantsumuusika". Juhul kui rääkida kõige esimesena mainitud žanrist, siis jazzstepi pioneeridena kerkivad esile Nils Petter Molvær ning Courtney Pine. Kuigi nimetatud suurkujud näitasid jätsu ja tollal kaasaegse elektroonilise (rütmi)(bass)muusika sulandumise potentsiaali, siis selle ristumise võimalikkus muutus ahtaks suht ruttu. Jazzstep kippus 2000. aastate keskpaigaks oma vormelitesse kinni jääma, talletama oma maneerlikkust ennem, kui oli selle ausalt välja teeninud. Jätsu energia tuleb tänapäeval esile ennekõike müramuusika, hetktõrkelisuse ja elektroakustikaga liitu tehes, mis lirtsub, võdiseb, kriuksub ja vigiseb äkiliste pöörete, põikiliikumise ning massiivse masinavärgi raskuse all. Tšehhil on trummi ja bassi tahud ristatud jätsu ning sujuvuse võideks oleva sämpledeelse elemendiga (nt üheks aspektiks näikse olevat mööda maanteed kihutava auto helinope, mis ilmselgelt pühitseb ka Kraftwerki esteetikat). Loos "Speed Lights" on pillerkaaritamist laia kaarega -- siin on ehtsat naeru, siin on siirast lustimist, siin on karnevalilikku tunnet. Samas -- kas simulaakrumis üleüldse saab olla midagi ehedat ja tõe(li)st? Samas mingisugustele tõevalemitele see ju osutab. Kuidagi niimoodi nagu Platonil varjud ehk näivad tõelused peegeldavad selle taga olevaid pärisasju ehk ideid. Pärisasjaks on ka tunne, mis neist mustritest ja mudeldatud rütmistikest kuulaja hinge kerkib. Isegi kui see on abstraktne rütmivada ("Only" ning "Account42" progressiivne järelm), mis pigem tahtlikus piiratuses - või varjulejäämises - ärgitab kuulajat kaasa mõtlema. Ning seda essentsi igatahes kerkib süvistest kihtidena, kuivõrd aluseks olevaid algoritme-algorütme aktiveerivad erinevad lülitid. 8.5 (8.0-9.0)

[Teaser of the day] Floating Mind - Straight Of Trance

MonoKraK

• Post-disco 
• EDM
• Electronic music
• Tech-electro 
• Techno pop
• Tekno

Artist: Floating Mind 

Release: Trancadelic

Label: MonoKraK 

Year: 2024

[Teaser of the day] Wahn - A Quiet Glow

• Electronic 
• Illbient 
• Avant-garde
• Neoclassical
• Post-industrial 
• Dark ambient 

Artist: Wahn

Release: Echo Mist Light

Label: Mahorka

Year: 2026

[Teaser of the day] Bunker Palace - The Wait

• Electronic
• Experimentalism
• Musique concrète
• Rhythmic noise 
• Dark ambient
• Post-industrial 
• Avant-garde 

Artist: Bunker Palace

Release: Transition 

Label: God Hates God

Year: 2026

Covolux -- Respect the Dead (2026)

8 ravens/Archive

• Lobit 
• Avant-garde 
• Experimentalism 
• Lo-fi 
• Electronic music 
• Ambient 
• DIY
• Dreamwave 
• Progressive electronic

Tõepoolest, 13 lugu, mis lõppude lõpuks mahub 32 minutisse. Ilmselt see ütleb seda, et artistil on palju ideid, aga need on vähekandvad. Olgu-olgu, naljatlen; samas on arusaadav, et ideid ei peagi pikalt arendama, kui on olemas arusaam, mida tahad öelda; ning kui sa tõepoolest suudad väljendada paari minuti või isegi lühema aja jooksul, siis on ju kõik vägagi hästi. Teisalt tuleb arvestada, et tegu on lobit-taiesega kogenud artistilt, kes lisaks on tuntud ka valenimede Kai Nobuko, Astro Nooti ning Toxic Chickeni all. Artist, kellele madala resolutsiooniga muusika on olnud määrav; kes on seda üllitanud kõigi neile kirjeldustele vastavate netiplaadifirmade all. Ei hakka neid eraldi välja tooma -- võib otsida viiteid ja vihjeid varasematest arvustustest. Isiklikult olen rohkem lummatud säherduse helipildi fenomenoloogilisest küljest -- kuidas käesolev konkreetselt ühildub laiemasse, heakskiidu omandanud heliloomesse. Homme algab kalendriline sügis, mis muuseas tähendab seda, et visuaalselt ja mentaalselt hakkab nii mõndagi meie ümber ähmastuma. Tegelikult juba paar viimast nädalat on asi ses osas aina süvenenud. Ähmastumine muuseas ei tähenda mitte ainult puudulikke toone ja katkendlikke kontuure, vaid ka värvide teineteisega kattumist või teineteisesse sulandumist, aga ka liigsatureerimist. (Tõepoolest, päikeseprille kandes on võimalik omandada parem fookus). Seda mainides tuleb siiski möönda Covoluxi muusikas esimese, ahtama tahu domineerimist -- võib vist julgelt mainida, et kandva, positiivse osa albumil moodustab progressiivne elektroonika; ent valemisse samavõrd kuulub ka uneluslainemuusika, mis siin kui ka muidu on väljendatav pigem negatsiooni peegeldava suhtena. Konkreetselt hüpnagoogilise ja chillwave-muusika inertsina -- käik on nullasendisse lükatud ning kordama on jäetud midagi mälestuste, valemälestuste, soovmõtlemise ning kauniideelisust peegeldava segust. Või kujutab see ette - samuti ebaselgete piiridega - Toonelat, Valhallat, mille asukatele pealkirjas austust avaldatakse. Aga kõike seda siin saadab roostekarva, kohati suisa sakiline helitämber ning hallikarva toon, lisades taiesesse veelgi ühe lisadimensiooni. 8.5 (8.5-9.0)

[Teaser of the day] Krestovsky - A Mile High and Circling

Free Music Archive

• Americana
• Indie folk
  
• DIY
• Brass pop
• Alt-folk
• Singer-songwriter
  
• Lo-fi 
• Alt-country
  
• Folk indie 

Artist: Krestovsky

Release: Day Swung Like a Chain, pt. 1

Label: Free Music Archive

Year: 2010

[Teaser of the day] Defe[t - Ĺ̺̓ͮḁ̯̰̼̬s̹͉͓̤̖̬ͥ̊͛̅̌tͥͦͯ͗ͣͭ­ ̪̱̮̬̖̦̘̾n̤̘̦͇͋̀ǐͩ͒̀ͪͤg͙͉̣̫̃ͭ̊­͕̻̮h̯̫͕̖̖̟̿̀̎͊̌̑͌țͥ̊ͨͧ̈́ͪ̊...

MNMN

• Newbreed
• Electronic music 
• Witch house 
• Drag house 

Artist: Defe[t 

Release: Sleeping kitten

Label: MNMN

Year: 2013

[Teaser of the day] neu - Fissure,Backfilling

Dawn Of Darkness

• Electronic 
• Avant-garde
• Post-minimalism 
• Drone
• Experimentalism
• Art music 

Artist: neu

Release: V/A - ₩øяLd øf ₩нэ$

Label: Dawn Of Darkness 

Year: 2026

TÝM ALSIPI -- Elektroakustické skladby (2026)

CS Industrial 1982-2010

• Acousmatic music 
• Avant-garde 
• Ambient noise 
• Post-psychedelic 
• Freeformfreakout
• Electro-acoustic 
• Experimentalism 
• EAI 
• Acousmatic music 
• Sound poetry 
• Noise music 
• Abstract 
• Musique concrète

Kui hiljuti sai ette võetud Ton de Leeuwi taies "The Electronic Works", mis koondas Hollandi helilooja (elektroonilisi) kompositsioone ajavahemikus 1956-1982, siis TÝM ALSIPI on tema eakaaslase Tšehhi helilooja Alois Piňosi (AP) (1925–2008) anagrammist varjunime all üllitatud muusika, olles ühtlasi Tšehhi elektroakustilise ja akusmaatilise muusika pioneeriks (teiseks selliseks on Milan Knížák). Käesolev 13-looline üllitis on ajavahemikku 1970–1984 puudutav eksperimentaalsete elektroakustiliste teoste retrospektiivne kogumik. AP kasutas anagrammi, kuna oli Praha kevade mahasurumise järel diskrimineeritud ja pidi kasutama varjunime teoste salaja levitamiseks. Kogumiku sisu kohta võib öelda seda, et selle koostas autor ise, koondades eelpoolmainitud aastatel komponeeritud elektroakustilisi teoseid, mis on segu orkestri ja magnetofonilindi ja muude tehniliste vahendite kombineerimisest ning helide uurimisest, olles varajaseks konkreetmuusika eksperimendiks. Samas on siin ka esindatud löökpillid, trompet ja klaver. Ka on erilise fookuse pälvinud kontrapunktid. Kuigi see on eksperimentaalne, peetakse seda ülimalt oluliseks: kriitikud on nimetanud seda 72-minutilit üllitist tumedaks konkreetmuusika vaakumiks, milles ilmneb ainulaadne ajalooline ja kuulamisväärtus. Täpsemalt, siin on kõike seda, mida paljud eksperimentaatorid hiljem lintidega tegid -- siin on seda jõnkslemist nii ette- kui tahapoole, lintidel eri kiirustega mängimine loob psühhedeelse efekti. Inimhääli on siin armutult kasutatud viisil, tõsi, mis ei väsita, vaid toob igapäevatundmustesse hoopis värskust ja mängulisust. Siin on kuulda nii (provokatiivset) primitivismi, milles elektromehaaniliste loomesüsteemidega antakse kuuma. Eelpool väljatoodud hollandlasega on siin küllalt sarnasust, et klassifitseerida neid ühe fenomeni osaks; kuigi isiklikult tundub, et kui hollandlane püüdis rohkem hoida akadeemilist joont, siis AP muusika ennustab näiteks industriaalmuusikat ette, muutudes kohati täitsa hullumeelseks, mille apoteoosiks kahtlemata on kompositsioon "Kontrapunkty přírody: ZOO". Hillitsetumatel hetkil meenub Velvet Undergroundi asutajaliikmest puhashing Angus MacLise, kes valas säherdusi katsetusi vormi Nepaalis viibides 70ndatel. (Nt kompositsioonis "Kontrapunkty přírody: Živly" algus otsa klaaspärlimäng areneb ruumi raputavaks õilmitsevaks müraks). Õnnestav on, et enamik avaldamata taieseid kaugest minevikust - mida igal aastal avaldatakse ikka mõned üleilmselt - suudavad pakkuda mingit erilist fluidumit. Isegi kui mitte tehes seda üksiku üllitise lõikes, siis igatahes eelpoolmainitud fenomeni killukesena. Kokkuvõtvalt kahtlusekübemeta kohustuslik. 10 (9.5-10)

[Teaser of the day] Absurd Inspiration & Charadriiform vs Filivs Macrocosmi - mimicrocosm VI: path of spirit

• Experimentalism
• Electronic
• Avant-garde 
• Dark ambient 
• Illbient 

Artist: Absurd Inspiration & Charadriiform vs Filivs Macrocosmi

Release: Versatility of Perception, vol. 2: Ukrainian Ambient Alliance

Label: Attenuation Circuit 

Year: 2016

[Teaser of the day] Keith Helt - Immensity of Copse

• Art punk
• No Wave
• Post-punk
• Alternative rock 

Artist: Keith Helt 

Release: Unweaving

Label: pan y rosas discos 

Year: 2026

[Teaser of the day] Vanyamba - Pax et treuga dei

• Electronic music
• Micronoise
• Experimental electronica 
• Progressive electronica
• Avant-electronica 

Artist: Vanyamba

Release: Familiar Signals

Label: L'Abeille Cool 

Year: 2026

José Miguel Candela -- Piezas Sueltas (2000-2025)

Pueblo Nuevo

• Acousmatic music 
• Avant-electronica 
• Spoken word 
• Abstract 
• Avant-garde 
• Electro-acoustic 
• Sound collage 
• Experimentalism 
• Musique concrète 
• EAI 
• Experimental electronica 
• Glitchtronica 
• Ambient 
• Micronoise

See 10-looline on ühelt poolt Tšiili muusiku kokkuvõte 25 aasta loomingulisest teest, mida iseloomustab nii esteetika muutumine kui ka sotsiaalne hoolivus; teisalt -- kuivõrd JMC on juba enne eelpool mainitud riigi netiplaadifirma all üllitanud viis taiest, millest igaühte iseloomustab iseäralik tsüklilisus, siis jah, siin esitletud on "väljaheidetud", mis võib-olla ise - justnimelt selle tõttu - moodustavad omaette tsükli. Teoste pikkus varieerub kolmest minutist peaaegu kolmeteistkümne minutini, peegeldades spektraalteisenduste, granulatsiooni jms tehnikate katsetusi. Kuna lõunaameeriklastele on alati olnud väga olulised sotsiaalse ja ajaloolise õigluse teemad, siis ei ole üllatav, et ta üks vrajasemaid teoseid "Bajan gritando ellos" on pühendatud maputšedele. Sellest teosest väljaspool on ta Ladina-Ameerika kultuurimälu hoidvalt ksutanud enamgi rahvamuusika elemente ja kirjanduslikke tsitaate: Lola Kiepja - viimase Selk'nami šamaani - nutulaulu ning Pablo Neruda luulet. Aga need on JMC emapiima tekitatud loomuldasa plekid ta helindites, milledes on nii loovust kui uuendusmeelsust, nii hillitsetust kui plahvatuslikkust, nii hüperesteetikat kui primitivismi, nii lopsakust kui kidumist. Kuulates lugu "Umbral" ja "Lejos de Nuestros Cantos (a Raúl Minsburg)" vastavalt viie ja üheksa aasta tagusest ajast tuleb möönda, kuivõrd taandatud see muusika nii emotiivselt kui heliliselt on. Esimeses kompositsioonis on roostes helikillukestele antud päästerõngas vaikselt ligineva droonheliga -- nojah, see kõlab pigem elektriliselt laetud väljana heliprügi kohal. Teise loo helind seevastu meenutab kergelt heeliumist täidetud maastikul mitte hõlpsat elulemist. Seevastu juba enne maputšedele osutatud taies vägagi õitseb, vokaalosa taga on turmlemas helikeel, milles on nii lopsakust, justkui Patagoonia mägedest pealevalguv helilaine ühtaegu jahutab ja paitab; kehastades sealseid külmi tuuli, liustikujärvede sinavat põhjatust ning mäetippude kiiskavust. Kompositsioonide, millede pealkiri vihjab tantsule, intrigeerivus seisneb selles, et järsult tõmmatakse vahesein tantsimise ja muusika vahele. Artist möönab, et neid kahte olulist kultuurifenomeni võib omavahel (õmblusteta) kokku traageldada, aga samas ei peaks seda ka iseenesestmõistetavaks pidama. 8.5 (8.0-9.5)

Bove -- Computerissima (2025)

Pyteca

• Electronic music 
• EDM
• Ambient techno 
• Tech-electro 
• Experimental techno 
• Italo disco
• Detroit techno
• Progressive electronic 
• IDM 
• Post-disco

Käesolev 11-looline taies on inspireeritud tulevikunägemustest, kus inimene on muutunud poolmasinaks (aga ilmselt enamakski). Ei ole üldse kindel, kas säherdused nägemused peaks üldse mulle korda minema. Esiteks juba seetõttu, et mu eluea pikkus on suure tõenäosusega juba jõudnud keskpunkti või üle selle; teiseks seeläbi, kuivõrd ma säherduse olendiga üleüldse suhestuda tahan. Ühelt poolt võib tõesti nentida, et kõik mis puudutab humanoidi kestust - sh haigustele vastupanu -, siis tulemused on ilmselt paremad. Teisalt jälle -- ma ei tahaks kindlsti omada võimast tulevikuaju, kuivõrd see moonutab mu esteetilisi valikuid ning teisalt viib kvalitatiivselt loomingu - kui seda üleüldse saab enam nimetada loominguks - mingile teisele tasandile. Eelduslikult tähendab see entroopia minimeerimist, tõlgendamiste lõpetamist, täppisteaduslikku optimeerimist nii subjekti kui objekti perspektiivis. Näiteks hetkel näikse see 53-minutiline elektrontaies veetlev, veenev ning sedasi tagasikutsuv. Hüpoteetilises tulevikuolukorras seevastu võin leida itaallaste reliisi man sedavõrd palju vigu - ning võimalik, et palju enamates ning säherdustes kategooriates -, milles ma praegu isegi mõelda ei oska. Kasvõi taiest iseloomustav mängulisus on liialdus, ning ilmselt käesoleva taiese kavatsuslikkus ja eesmärgipüstitus lihtsalt põrmustatakse ja naeruvääristatakse. Ilmselt see taandub pelgaks informatsiooniga täidetud prügiühikuks. Võib-olla pannakse isegi häbiposti. Aga näiteks kuulates lugu nimega "Sudo" võin just praegu väita, et see itaallaslik kompositsioon on välja kasvanud Giorgio Moroderi vibreerivast sünteesist, jõudnud Detroiti põrandaalustesse ööklubidesse ning sealt mõningate lisamõjudega ringiga tagasi Apenniinidele. Teisisõnu -- düstoopia on sillutatud helgete unistustega. Mida tulevikus võiks tähendada - või üleüldse midagi tähendada - psühhedeelne tehnoelektrolik gruuv, aga kuulates kompositsiooni "Virtuale Volere" on see hetkel siililegi selge. 9.0 (8.0-10)

[Teaser of the day] Charles Premier - Avant que

Alter Sonic

• Glitchtronica
• Musique concrète 
• Ambient
• Avant-garde 
• Noise music 
• Electronic
• Field recording 
• Experimentalism

Artist: Charles Premier

Release: Les éclats rebondissent

Label: Alter Sonic

Year: 2018

[Teaser of the day] Gypsy - The Holywood Teaser

Rodent Tapes

• Electronic 
• Avant-pop 
• Spoken word 
• Experimental pop
• Sophisti-pop 
• Synth-pop 
• Art pop 

Artist: Gypsy 

Release: Behold A Pale Horse

Label: Rodent Tapes 

Year: 2020

[Teaser of the day] Toishy Koshimi - Invite

• Tech-dub
• Deep techno
• Electronic music
• Dub techno

Artist: Toishy Koshimi

Release: Stellium

Label: Insectorama 

Year: 2024

[Teaser of the day] Watson - Absorption

• Electronic music
• Ambient techno 
• Art music
• Post-psychedelic 
• Ambient 
• Progressive electronic 
• Ambient drone 

Artist: Watson

Release: Unconditional 

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2011

[Teaser of the day] The Man From Viersen - The Advertisement Of Imitation

Rodent Tapes 

• Electronic
• Avant-garde
• Sampledelic
• Hauntology 
• Art pop 
• Experimentalism
• Avant-pop 

Artist: The Man From Viersen

Release: Forbidden Realms Of The Dark Carnival

Label: Rodent Tapes 

Year: 2025

[Teaser of the day] Floating Mind - I Do Afterhours

MonoKraK

• Electronic music
• Ambient techno 
• Minimal techno 
• Deep techno

Artist: Floating Mind 

Release: I Don't Club Sorry

Label: MonoKraK 

Year: 2026 

[Teaser of the day] Right Carrier Orchestra - N 3

Djezmusic

• Electronic
• Art music
• Experimentalism
• Conceptual
• Avant-garde

Artist: Right Carrier Orchestra

Release: Nemus

Label: djezmusic 

Year: 2026

Ton de Leeuw -- The Electronic Works (2026)

Moving Furniture/Bandcamp

• Acousmatic music 
• Avant-garde 
• Electro-acoustic 
• EAI 
• Cinematic 
• Experimentalism 
• Electronic music 
• Drone 
• Spoken word 
• Avant-electronica 
• Modern creative 
• Radiophonic art
• Tape music 
• Experimental electronica 
• Post-classical 
• Art music 
• Film noir 
• Sound poetry

Hollandi helilooja Antonius Wilhelmus Adrianus de Leeuw (1926-1996) on öelnud, et pärast nädalast mõtiskelu selle üle, milline võiks olla ta kreedo, pidi taas tõdema, et tal seda ei ole. Kreedod eeldavad konkreetseid veendumusi; veendumused aga ähvardavad aheldada loovat vaimu, ehitada müüre ja viia monoloogideni; täita ülejäänud ruum tühjusega. Käeolev kogumik hõlmab ta kompositsioone ajavahemikust 1956-1982. Kuivõrd siin on esindatud kaheksa kompositsiooni kahe tunni ja kahekümne kolme minuti vältel, siis võib nentida, et on küll võetud aega ideede väljakujundamiseks ning elluvimiseks. Lisaks tuleb möönda, et igav siin igatahes ei hakka nii ideede väljakäimise kui nende realiseerimise mõttes. Teiseks tuleb möönda loomingu tegemise ajastut, mille loomise iseloomu on vaid vähesed kogenud. (Isegi kui sellest on siin-seal räägitud, ei anna see subjektile korralikku ülevaadet fenomenist). Igal juhul on selle muusika tämbriline osa huvitav ning võrreldes tänapäevase loominguga teistsugusem. See on n-ö vana kooli muusika, vana kooli eksperimentaalne muusika, mille nimetamine elektrooniliseks võib-olla veidi tinglik. Pigem on see elektromehaaniline ning lindimanipulatiivne taies, mille tonaalsus omandab kohati müstilise mõõtme; nt loos "Job" on inimhäälele tehtud mööndus, ent helid seal taustal kõlavad kui Bernard Herrmanni heliread Hitchcocki psühhotrilleritele või Albert Glasseri omad õudusfilmidele -- ühtaegu õõvatekitavalt mõjusad ning ebamaiselt müstilised. Konkreetses kompositsioonis apoteoos ilmneb hulluse manamisena: emotiivse liialdamisena, manipulatiivse eriilmelisusena, milles sildamine ilmneb jõnkslemise ning üleelusuuruses pingutusena. Mida muud see on, kui obstsöönse surematuse manifesteerimine, püüd tungida kahevalentselt väljapoole surma ja elu binaarsust. Esiteks loomingulisuse ning teiseks liialdava, veiderdava loomingulisusega. Üheks settekihiks oligi (justkui) raadiotes esitatav kuuldemängulik heliriba, mis laiemale auditooriumile esitledes võinuks liiga arusaamatuna paista. Kompositsioonis "Mountains" põimuvad lahutamatult läbi jäts ning uusklassikaline muusika -- mitte osava läbipõimumise nimel, vaid luua loomuldasa dünaamilist ja viljakat; midagi sellist, mida hiljem määratleti uuskreatiivsusena ning võis peaasjalikult kuulda ECM-i alt. "Syntaxis I" kasutab ka inimhääli, ent need on teineteisest nõnda läbipõimunud, et liigse infotulva all jääb sõnum dešifreerimatuks. Arusaamatusest tingitud intensiivsust võimendavad veelgi enam delikaatsed-teravad elektronhelindid, millede puhul võib aimata, kas kavatsuslikkus ei väljendu mitte segaduse summutamise taotluses. Kuidas iganes, aga see ning "The Birth Of Music II" on igal juhul helilooja näited elektroonilisest muusika loomest. Vahetu ning veenev. Kokkuvõtvalt võib möönda, et selle väljaandmise aeg saabus millalgi tulevikus. Tung üllitada kvaliteeti (kauges) tulevikus, siis, kui seda kvaliteeti osataks tõeliselt hinnata, sai teostatud. 9.5 (8.5-10)

[Teaser of the day] Secret Archives of the Vatican - Eldrún

• Nu-medieval
• Electronic
• Martial industrial 
• Neofolk 
• Apocalyptic folk

Artist: Secret Archives of the Vatican

Release: A Broken Age

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2026

[Teaser of the day] Ultimate Tourist - Golden Days

• Indie folk
• Lo-fi 
• Folk indie
• DIY 

Artist: Ultimate Tourist

Release: Ultimate Tourist's Guide to Life

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2021

[Teaser of the day] x.y.r. - black river drift

• Electronic 
• Organic electronica
• Ambient 
• New Age
• Dreamwave 
• Glo-fi 

Artist: x.y.r.

Release: music for the end of the W (part one)

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2025

Lucrecia Dalt -- ¡Ay! (2022)

RVNG Intl.

• Art pop 
• Electronic 
• Latin music 
• Cinematic 
• Folktronica 
• Avant-pop
• Film noir 
• Cool jazz 
• Experimental pop 
• Singer-songwriter 
• Electro-acoustic

Käesolev 10-looline taies kajastab maagilisust ühe Saksamaal elava Kolumbia naise muusikas, mida tema päritoluriik kajastab. Piiridest ja piiritusest, seaduslikkusest ja seadusetusest tulenevat dünaamikat, mis kahtlemata lisab elule vürtsi. Kolumbia on riik, milles on mitu riiki riigis. Seda nii võimu poolest, majanduslikult kui rassiliselt. Lucrecia Dalt (LD) on muusikat produtseerinud 15 aastat, mis iseenesest ei olegi väga pikk aeg olnud. Üks tema esimesi muusikalisi taieseid - mäletan - oli "Cuatro Covers" koostöös F.S.Blummiga La Bèl-nimelise Itaalia netiplaadifirma all 2011. aastal; sealt 11 aastat edasi ning käesolev 34-minutiline taies valiti juhtiva eksperimentaalmuusikaajakirja The Wire'i aasta albumiks. Suur tunnustus igatahes, milles eksperimentaalne helikude - elektroonika, vaba- ja jahejäts, improvisatoorne muusika ning elektroakustiline segment on rakendatud latiinomuusika teenistusse. Või siis -- cha-cha-cha, bolero, mambo, meringue, salsa sulanduvad loomuldasa eelpoolmainitud söaka muusika elementidega, samas laskmata ladinalikul emotsioonil väga paisuda; pigem seda kammitsedes või andes sellele hillitsetud, isegi tumefilmiliku varjundi. Kõige selle keskmes opereerib LD oma hääle ning hispaaniakeelse lüürikaga. Nagu eelnevast jutust võib aimata, on selles nii filmilinalikku sujuvust kui ka jõnkslikku närvilisust, mis üksnes pühitsevad kolumblanna muusikat. Kohati üllitis näikse olevat allutatud õhurõhule ning teistele klimaatilistele teguritele, muutes helivoo elegantselt ebastabiilseks ning vabisevaks. 8.0 (7.0-9.0)

[Teaser of the day] applecore - fmbient

Mahorka

• Electronic music
• Ambient 
• Experimentalism
• Chilltronica
• Eccobient
• Vaporwave

Artist: applecore

Release: contact at the deep bottom

Label: Mahorka 

Year: 2026

[Teaser of the day] Hallhuber | Loh | Prinzip Nemesis - Farewell

• Electronic music 
• Experimental pop
• Avant-pop 
• Experimentalism
• Art pop 

Artist: Hallhuber | Loh | Prinzip Nemesis

Release: Loss

Label: Attenuation Circuit

Year: 2026

[Teaser of the day] Didier Guigue - Oblique Drone

• Electronic music
• Avant-electronica 
• Progressive electronic
• Micronoise
• Experimental electronica 

Artist: Didier Guigue

Release: Mesopotamia Files

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2026

Floating Mind -- Sombre Lumineux (2026)

MonoKraK/Archive

• Ambient techno 
• Minimal techno 
• Electronic music 
• Micro-funk 
• Deep techno

Floating Mindi ehk Roberto Vitali (RV) muusika ning tema juhitava plaadifirma MonoKraK'i diskograafia manu on alati rõõm naasta; teisalt minus ennekõike kriitikuna valitseb alati väike ent eluterve skepsis, et kas šveitslane - kes tavapäraselt õnnistab kuulajaid 3-4 korda aastas kolmelooliste EP-dega -, suudab midagi uut kuulajale pakkuda. Kuulajale kindlasti, aga kriitikule? Teisalt tuleb ju mõista, et kõik need üllitised on osa artisti eripärasest vereringest, mis paratamatult kulgeb tõusude ja mõõnadega. Aga jah, arvustamise (oluliseks) osaks on ka suhe artisti eelmistesse taiestesse; sõltuvalt artisti kavatsuslikkusest ning meelelaadist kindlasti eksperimentaalmuusika puhul eeldaks eelnevate ideede edasiarendust. Muusika ei tohiks jääda kinni vormilisse provokatsiooni, kõike seda peab ikkagi seestpoolt toetama sügavam hoovus; veelgi parem oleks, kui seal peitub eriline keere, andmaks kuuldavale ka usutava toestiku. RV tegeleb järjepidevalt mikroskoopiliste muudatustega. Käesoleval on minimalismi -- ütleks isegi, et minimalistlik tagasihoidlikkus on siin kõikeläbiv. Kahtlemata huvitavaks elemendiks kompositsioonis "Osmosika" on äkilistest rütmipidurdustest ja -kiirendustest tekkinud võnkeamplituud, andes loole hüpnootilise vaibi. Ilmselt loo pealkiri annab vihje kogu albumi aluseks oleva bioloogilistes süsteemides toimuvale iseeneslikule füüsikalisele protsessile, kus süsteem ei vaja lisaenergiat. Šveitslase muusikas on seda sulnist, piiratud operatiivsuse ja energiahulgaga opereerimist. Tavaliselt kontseptuaalsed selgitused ei oke veenvad, aga RV osutus on põhjapanev. Hakkan tajuma orgaanilisust esmapilgul lamedana nähtud helipildis. "An Other Very Bad Day" on mikroskoopilise tasandi ehk abstraheeritud funk, mis tõepoolest funktsioneerib kindlalt ja usutavalt. Üllitise pikim kompositsioon "Disco Sombre" ei reflekteeri omi sagedusi rafineeritult ning sisendusjõuliselt. Tundub, et mõned sagedused siin tasalülitavad teisi, mistõttu ei teki ei dünaamikat ega suhestumiskuulamist. Kusagilt tulevad küll sisse heliefektid ja häälutused, aga ka need ei päästa kompositsiooni suremisest. See võib olla kommentaar osmootilisele protessile -- elamise ja hääbumisprotsessid kulgevad käsikäes, lihtsalt erinevate fraktaalidena teineteise kohal, samas ajapikku segunedes üha enam, moodustades loomuldasa eluterviku. 7.5 (6.0-8.5)

John Lithium -- Psychic Negation (2011)

Argali

• Avant-garde 
• Microtonal 
• Experimentalism 
• Dark ambient 
• Hauntology 
• Ambient drone 
• Abstract 
• Micronoise 
• Reductionism 
• Ambient noise
• Microsound

John Lithiumi valenime taha poeb Nathan James Carter, ühendriiklasest eksperimentaalmuusik ning netiplaadifirmajuht (Argali). Käesolev kahest pikast kompositsioonist koosnev taies mängib pärishelide ja kujutlusvõime delikaatsel piiril, miski ja olematu kummituslikul eikellegimaal. Kõlab ju mõneti paradoksaalselt, et eimiskist luuakse igati veenvat helisubstantsi; sellest, kuidas heliloome loomuldasa osaks on fantoomhelid - ennekõike mikrotonaalses muusikas - on üksikasjalikult kirjutanud eksperimentaalmuusik ja muusikateoreetik Maryanne Amacher. Teiseks tooksin välja - ilmselgelt esimesega seonduvalt - subjekti aktiveerimise kuulamisprotsessis, liikumaks heliobjektile poolele teele vastu. Popmuusikas nii heliloojate kui auditooriumi seas pigem valitseb arvamus, et kuulaja peabki olema passiivne, saamaks siis väita, et konkreetne laul on väärt või on see läbikukkunud. Säherdust lihtsustatud arusaama ilmselt õõnestab turunduslik pool -- kas on satutud õige plaadi- ja produktsioonifirma alla, kuidas see suhestub kunati muusikailmas valitsevate trendide ja muu pullikakaga. John Lithium ei tegele mõttetusega, kuivõrd iga heli siin on maksimaalselt ära kasutatud. Konkreetsemalt tema muusikas on nii droonipõhist selgroogu, mille ümber tiirlevad peenosakesed, mis seda luustikku kas mikroskoopiliste satelliitidena saadavad selleks, et samaaegselt delikaatsete vilinate ja sahinate saatel õõnestada. Justkui madala intensiivsusega miilavat tuleaset võib kujutleda vaimusilmas, mis aeg-ajalt lahvatab viivuks leekidesse. Mõnikord juhtub ka nõnda, et nende 43 minuti vältel heliline lülisammas hajub koost kummastavasse seisundisse või arengufaasi, millest siiski tajutav energia ei ole kuhugi haihtunud. Kõik see veenvalt tolmleb kujuteldavates piirides. 9.0 (9.0-9.5)

[Teaser of the day] Killing Parties - Blow Me First

Jamendo

• Grunge
• Alternative rock 
• Hard rock 

Artist: Killing Parties 

Release: Make It Last

Label: Jamendo 

Year: 2010

[Teaser of the day] Kalistongue - 9 3 3 1

Electronic Music

• Ambient noise
• Electronic 
• Post-rock 
• Microtonal
• Avant-garde
• Post-minimalism 
• Experimentalism
• Post-psychedelic 

Artist: Kalistongue

Release: Degrees of Absence 

Label: Electronic Music

Year: 2009

[Teaser of the day] Cellardoor - Eternal Life

• Indie rock 
• Alternative rock
• Ork-pop

Artist: Cellardoor

Release: Changing Tides EP

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2015

Allan Nimo -- The Great Wall of China and Other Short Stories (2010)

Rack And Ruin/Rate Your Music

• Post-punk 
• DIY 
• Punk funk 
• Lo-fi 
• Alternative rock 
• Noise rock 
• Art punk 
• Psychedelic 
• Indie rock

Käesolev 5-looline taies üllitati 01.05.2010. Esimesel mail, töörahva pühal, 16 aastat tagasi; sel päeval säherdune 90ndate kidraheeros nagu Bernard Butler sai neljakümneseks. Ma mäletan täpselt, millega tollal tegelesin -- kuivõrd oli majandussurutise aeg, poolteist aastat varem oli Ühendriikides Lehman Brothers pankrotistunud, tuues kaasa üleilmse kriisi. Olin just üle pika aja leidnud endale tööd postiljonina -- varahommikuti ärkamine kell kolm, poole tunniga tuli jõuda posti jaotuspunkti, tellimused haarata ning sealt edasi tellijateni jõuda. Jama oli siis, kui pidi reklaami laiali jaotama; selle pealt midagi ei makstud, ent sageli selle tiraaž ulatus poolteise tuhandeni. Nii et päev venis väikest sissetulekut arvestades üsna pikaks. Võis ka adressaadilt reklaamiga vastu molli saada isegi siis, kui ei saanud täpselt aru, et näritud kleebis tähendas siiski reklaami soovimatust. Huvitavaid tüüpe ning tüübitare sai igatahes kohatud. Aga oli lootus, et see majandusjama millalgi läbi saab, ning teisalt kahtlemata muusika ja käesolev blogi hoidsid toonust üleval. Iseäranis DIY-esteetika ja -saundi võidukäik üleilmselt, mille üheks nurgakiviks oli Madalmaades resideeruv britt Dean Birkett, kes kodus salvestavate artistide foorumitest uusi "ohvreid" välja valis. Plaadifirmat Rack and Ruin jooksutas ta kolm aastat, jõudes väljastada piisavalt väärt albumeid, EP-sid ja kogumikke. Ka käesolev 5-looline veerandtunnine ilmutab entusiastlikke märke ning sisendusjõulisi jõudemonstratsioone vokaali, kitarride ja trummimasinatega, milles on nii sulnist funki ("The Streets"), teisalt asi pöördub seestunud kitarrimürapopiks, mis ilmselt meeldiks ka Kevin Shieldsile ja vendadele Reididele. Samas kitarrid ei ole alati üksnes maksimumini võimendatud, vaid täites ja laiendades ruumi ka pastelse sugereerimisega. Kuulates üht keskset kompositsiooni nimega "The Great Wall part 1" tuleb nentida, kuidas nii vokaalis kui kitarrides ilmnev kaeblikkus - mille taga jõuallikatena toimivad improvisatoorsed meelelaadile andunud kitarrid ja rütmimasin - üleneb aegumatuks ja kulumatuks. Selleks, et selle kõigega suhestuda, ei pea kuulama tooteid, mis väljuvad miljonilise inventariga stuudiotest, vaid inimestelt meie endi seast. Töörahva hulgast. Nagu loos "The Great Wall part 2" düsfunktsionaalsuse keskelt välja ilmuv naishääl ütleb veel enne seda, kui helid kitarrikeeristeks teisenevad -- "that is the truth". So you can help me". Lootust on isegi siis, kui hinges valitseb sügav kurbus või suisa lein. 8.5 (8.0-9.0)

[Teaser of the day] Nothing Thrives - Troublemaker shooting

• Punk rock 
• Trash metal
• Oi!
• Hardcore

Artist: Nothing Thrives

Release: TALES OF DISGRACE

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2024

[Teaser of the day] CICLO ZOMBIE COSMICO - DETONADORES DE CHAKRAS 2.0 - CICLO ZOMBIE COSMICO VOL IV

• Electronic 
• Free jazz
• Experimentalism 
• Avant-jazz 
• Post-bop 
• Improvised music 
• Avant-garde 

Artist: CICLO ZOMBIE COSMICO

Release: DETONADORES DE CHAKRAS 2.0 - CICLO ZOMBIE COSMICO VOLUMEN IV

Label: HAMFUGGI

Year: 2026

[Teaser of the day] Mequetrefe - Belen is back

• Alternative rock 
• Electronic 
• Indie rock
• Noise pop
• Neo-psychedelia 
• Shoegazing 

Artist: Mequetrefe 

Release: Gobi

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2013

Junga -- River Valley EP/Coloration EP (2025/2026)

Bandcamp/Bandcamp/Trash Can Dance

• Jungle 
• Breakbeat 
• Drum and bass 
• Electronic music 
• Dream and bass 
• Organic electronica

Enne uue taiese kallale asumist kuulasin veel soojenduseks tema varasema, kaks aastat tagasi ilmunud üllitist nimega "Portaal". Kassett sai sisestatud ning neiu ütleb (mehele) resigneerunult: "give me a break". Ning helisöömaaeg sai alata. Nagu asjassepühendunud hästi teavad, siis projekt nimega Junga on Tondi ehk Siim Kuusemäe teine, võib vist küll öelda, et kõrvalprojekt. Samas need projektid on ajapikku üha enam üksteisele lähenenud, kuigi jah, Junga on üsna vihane täristamine-prõmmimine vaatamata troopilisele unelusele ülemistes kihtides. Kuulates "Portaali" tuleb tõdeda, et asi ei ole kliiniline ning sisendusjõuliselt stiili eelkäijate - kiireloomuliste murtud biitide ja jungle'i suunas kummargil. See on see, mis evib ohtralt nii orgaanilisust kui elu- ja vaimujõudu -- justkui mõnd küpset troopilist puuvilja kahe suupoolega mahla pritsides mugides. Ütleks siis nõndamoodi -- see on väikeste möönduste ning kõrvalepõigetega Tont. Vaadates seda kahest EP-st koosneva kasseti ümbrist ning sisekülge tuleb lisaks möönda projektide teineteisele lähenemist ka visuaalias. Kahtlemata lõbusalt meeleolukas on see kuulamine -- tõsi, artist toob sisse elemente - ja igati õnnestunult! - näiteks varieerides rütmistikku sünkopeerimata biitidega "River Valley" EP-l (algselt üllitatud 2025. aasta augustis). Aga nagu Tondigi puhul jäävad lõppude lõpuks meelde äkitsi esilekerkivad ja sama kiiresti hääbuvad inimhõiked ning troopilistele sügavustele ja kihistustele vihjavad poolkummituslikud helid, lunastades nii kuulajat kui artisti ennast. Need kaks EP-d kõlavad retrofuturistlikult -- ehk koguni apokalüptiliselt, ennustades hetke, kui inimesele ei ole enam jäetud aega ehitada ei kosmoselaeva ega muud võimsat venet, vaid ülesandeks on tehtud siit Siniselt Keralt uttu tõmmata. Sõna otseses tähenduses. Ning Sinikera on hakanud välja köhima kahjulikku elementi. "Colorationi" - mille SK üllitas kolm kuud hiljem - instinktid siiski erinevad eelnevast, hakates just mürgist magmat eritama, millest kahjustub hingav kude ning rõõmuküllane vaim. Rütmid on lakoonilised ja veidi muserdatult hajali, isegi kui aeg-ajalt ujub tippu mõni sfäärilisem pilv või vokaalne hõllandus, on tulemus pöördumatult liigestest lahti kistud; pusle on liialt killustunud, et seda oleks võimalik loomuldasa kokku panna. Need vihjed ilmnevad kaude, need ei rakendu vägivaldselt. Kuidagi on kokku lapitud, ent asjaga on ühel pool. Lõpetavate minutite päralt on pelk heli, mille loomus ja intervall saavad tunnusmärgistada üksnes nulli ja tühjust. Ning kõige selle taga hoomamatut lõpmatust ja teadmatust. Isegi kui artist kirjeldab konkreetset looduslikku protsessi aastaaja vaheldumise tähenduses, näikse selle alatoon olevat märksa sügavam ja süngem. 8.5/7.5

Josh McCurdy -- Z-Mon EP (2017)

Tape Safe

• Alternative dance 
• Electronic music 
• Breakbeat 
• Experimental electronica 
• Big beat 
• Post-industrial 
• Avant-electronica
• Neo-psychedelia 
• Indietronica 
• Rhythmic noise

Käesolev 3-looline taies kahtlemata on eksperimentaalne, ent samas artist näitab kiindumust ka popmuusikaliste tendentside suunas. Neiks kalduvusteks on säherduste tantsumuusikaartistide peegeldamine, kes on ilmutanud armastust rokkmuusika suunas nagu seda tegid Chemical Brothers, Prodigy, Apollo 440, Death In Vegas. Need peaaegu 15 minutit pakuvad intensiivset sagedust (et mitte öelda tulevärki), mida on võimendatud kajade ning peaaegu nähtamatu, ent nahaalselt tunda andva heliprügiga. Pigem on sellele lähemal Primal Screami "XTRMNTR", millel Bobby Gillespie näitas poliitilist allumatust ning viha autoriteetide vastu -- kõik see ilmnes industriaalse põlemisena määral, et järele jäänud rohujuured ja mättad olid ka üdini söestunud; pigem kliiniline ja patoloogiline kaasus kui tavamõistusega (kogemuslik-mäluliselt) haaratav. Aga on hea, et Josh McCurdy (JM) muusikas on originaalsuse aluseks olevat ebasünkroonsust, mistõttu ta looming - nagu eelpool juba mainitud - vaid midagi õrnalt meenutab. Loos "Creature Walkinˋ" tuleb esile huvitav EDM-i ning kingapõrnitsemise kohtumine - õigem oleks öelda kahekõne või kommentaar teineteisele -, ning kõik saab meeleolukalt (isegi meeliülendavalt) klatitud. Näiteks sellele 3-loolisele paar kümnendit varem eelnenud Chemical Brothersi klassikuks peetav "Dig Your Own Hole" on suht luidrik, mis taandubki pelgaks rütmide karnevaliks, samas suutmata eriti luudele kasvatada. (Tagantjärele üllatudes nimetaksin seda teost pigem šabloonide kogumiks, millest hea tulevasi taieseid luua). JM selles küll kuidagi süüdistada ei saa. Tema industriaalne muusika on kasvanud troopilisse vihmametsa nii, et kujutletavad liaanid ning pinnasest välja vingerdavad verd armastavad rõngussid kuulaja elu (eba)meeldivalt keerulisemaks muudavad. Veenab küll, raisk. 9.0 (8.5-9.5)