Noise Margin
- Avant-rock
- Art rock
- Experimental rock
- Electronic
- Industrial rock
- Post-rock
- Ambient rock
Kindel on see, et viljakad Tšehhi industriaallegendid pakuvad iga taiesega huvitavat kuulamist, kuigi jah, see alati ei tähenda, et nende järjekordne taies oleks ilmtingimata kalibreeritud-kollimeeritud industriaalmuusika (samas vana kooli kompromissitute industriaalmuusikute mõtteilma kuulub enda piiridest lahti ütlemine). Samas võttes arvesse varasemat, pikki aastakümneid kestnud loometraditsiooni, siis ei tohiks olla üllatav, et mõtteviis paratamatult on kulunud nende DNA-sse sõltumata sellest, mida nad mängivad. Nii et -- industriaalse muusika nihilistlikku, piire murdvat mõtteviisi imbub sealt tahes-tahtmata välja. Vahet ju ei ole -- mõtteviisi sisuks on trotslikkus ja allergia kõige selle suhtes, mida võiks nimetada popmuusikaks. Käesoleval 4-loolisel on sulnist, siiski ebaharilikku kidraplõnnimist, mis kuulajas kutsub esile kerge hüpnoosi. Ütleks, et see minimalistlik, ühele ja samale kidrakäigule tuginev kompositsioon on suisa ämbientlik: sellel ei ole teravaid murde- ega poolituskohti. Siin-seal tulevad sisse ka nii-öelda improvisatoorsed kihid, mis koosnevad ürgelementide - mida mõni võib pidada heliprügiks - võimendamisest heliplatoo orus. Ühes teises loos - pealkirju ei hakka arusaadaval põhjusel välja kirjutama (õieti maalima) - sisenevad muusikasse kellakeste helin (ei ole vahet, on´s nad tehtud kitarride või pärisinstrumentidega), mille ümber tantsivad tasast ringtantsu taas hüpnootilised kitarrid ja trummid, mis vaatamata tekkivale muljele annavad märku, et vaga veepeegli kohal tegelikult mustavad sügavad veemassiivid. Tõepoolest, siinne ruum on täidetud püsivalt ning kiirustamata, võimaldades artistil arenedada esmapilgul lühikeseks jäävad kompositsioonid piisava pinge, koloriidi ning kirega. Väga-väga korralik suutäis. 9.0 (9.0-9.5)
