Argali
- Experimental hip-hop
- Post-industrial
- Rap
- Bhangra
- Trap
- Electronic music
- Synth-rock
- Post-rock
- Noise rock
- Industrial rock
Kui album, mis pidevalt hüppab erinevate meeleolude, stiilide, tempode või produktsioonimeetodite vahel, siis kuidas võiks säherdust eklektilisust, rahutust, killustatust ning stiililist mitmekesisust kuulajale maha müüa. Eks see sõltub teostusest - lood on eraldi tugevad - ning transgressiivsus on põhjendatud nii esteetiliselt kui ka emotiivselt. Kui äsjamainitud tingimused on kompromissitusealtid, siis peaks kõik vägagi korras olema. Kuulaja ei vaja veeldunud esitlusloendit, vaid tummist heli erinevatel piirialadel ning piirides. Teisalt on selge, et erinevused ja astendused kuuluvad ka headuse määratlusse. Käesoleval 12-loolisel majakesel on palju erinevaid nurki ja nurgakesi, mis pakuvad peamiselt populaarsete vormide kompromissitumaid variante. Düstoopne räpp, päikeseloojangusse sumbuv bhangra, sparksilik sünteetiline glämmdisko, digitaliseeritud kärerokk, postindustriaalne emoträpp, India klassikalise muusika ja instrumentide ristamine, George W. Bushi ning mürarokiga. Esteetilised piitsutamised muutuvad psühholoogiliseks realismiks. Albumi kompromissitu rahutus jäljendab tänapäeva meele sisemist topograafiat -- ülestimuleeritust, mõrumagusat nostalgilisust, süstides ängistust ning ekstaatilisust korraga. Kuna laulukirjutus on äärmiselt iseseisev, tunduvad siinsed üleastumised täiesti õigustatud. Stiililine mitmekesisus ei väljendu mitte fookuse puudumise, vaid teadliku dialektikana -- radikaalse pühendumisena populaarhelivormide alade uurimisele, kus muusika, poliitika ning ideoloogiline laetus hõivavad sama psühholoogilise ruumi. Need on igavesti laetud 59 minutit (Isegi siis, kui heliline teravus muutub näiteks kitarride vaikuseks). 8.5 (7.5-9.0)
