Blogiarhiiv

2/15/2026

Joachim Stiller -- Music For Wireless Telegraphs (2024)



Mahorka/Bandcamp

  • Abstract 
  • Radiophonic art 
  • Experimental electronica 
  • Conceptual 
  • Sound art 
  • Microsound 
  • Sound poetry
  • Reductionism
  • Acousmatic music 
  • Electronic music 
  • Micronoise 
  • Avant-electronica 
  • Post-minimalism 
  • Hauntology
  • Ambient

Need tund aega on pühendatud radiofoonilisele muusikale. Omadussõnal "radiofooniline" on kaks tähendust: 1) raadiosaadete taustaks olev (efektirohke) muusika; 2) helikunst, mille ülesandeks on toetada raadio kuuldemänge või dokumentaalsaateid. Rääkides radiofoonilisest kunstist, siis ei saa üle ega ümber BBC Radiophonic Workshop`ist, mille liikmed ise ehitasid instrumente, et BBC seriaale ja saateid helindada. Selle institutsiooni rolli elektroonilise muusika ajaloos on raske üle hinnata, ning samas olles ka verstapost enne (digitaalsete) süntesaatorite massilisele tootmist ja võidukäiku. Olles paraku ka allikaks esteetilistele banaalsustele. Bulgaaria plaadifirma Mahorka all üllitatud kahetunnine üllitis algab lainetava, kergelt kummitusliku helindiga, mis minimalistlikult kasvab, jõudes kuulajat selle aja jooksul lummata ja rahustada...et see mingil hetkel teravate elektrooniliste helidega läbi lõigata. Edaspidi jätkub muusika teatud piirides helimodaalsuste uurimist ning esiletõstmist; kohati see kõlab nii, kui vabajätsuartist eksperimenteeriks talle eraldatud suht primitiivsete heligeneraatoritega, võttes neist maksimumi, st tooks kuulajani (kõik)võimalikud helide kombinatsioonid. See on see faas, kus heli esteetiline vorm ei ole veel lõpuni ära estetitseeritud; kuulaja saab osa heli füüsilisusest, selle toorest võnkest ning resonantsist. Tõsi, kasseti esimese poole lõpus hakkavad kellad helisema, taandades füüsilisuse ning tuues esile metafüüsilise külje. Ka teise poole algus kõlab kui kukkunud objekti tekitatud sulnist helist ämbientliku heliloori kasvatamisena, mis vaikselt haududes omandab endale toestiku ning katab end udemetega, et õhku tõusta, et eemale liikuda, et kohta vahetada, et muutuda millekski teistsuguseks. Näiteks mingist hetkest kuuleme natuke Lyra Pramuk`i meenutavat kallutatud häälutusega ämbientmuusikat, mis kõlab kui kummitavas majas produtseeritud popmuusikana. Ning nõnda see kõik kulgeb kahtlemata võiduka lõpuni. 9.0 (8.5-10)

Pu-3rh -- Sunyata EP (2025/2026)



Trash Can Dance/Bandcamp

  • Industrial music 
  • Experimentalism 
  • Noise music 
  • Avant-garde 
  • Deep house 
  • Punk rock 
  • Ambient 
  • Big Beat 
  • Industrial electro

Käesolevat 5-loolist kassetti Trash Can Dance`i all välja antuna olen korduvalt käianud, kuivõrd tegu on ühe parima eksperimentaaltaiesega eelmisest aastast. Mürarohke, seestunud, intensiivne ning boonuseks lisaks ka mitmekesine tükk hamba all, mida küll ja küll annab mõnusalt mäluda. See on sedasorti vana kooli industriaalmuusika, mille produtseerimisel oleks justkui ühelt kassetikalt teisele salvestatud -- salvestatud sellisega, millel puudub salvestamiskontrollnivoo, mis tugevama sisendheli korral lihtsalt taandab "liigse" heli taamale, tekitades seeläbi kummastava heliudufooni; ning samas esiplaanil olevad helid on justnagu veidi pundunud, saades industriaalmuusika idee kohaselt just õige (kergelt perversse) vormi. Tõsi, nii mõnigi lugu algab või sisaldab (post)pungilikku bassi ja trummi käiamist, mille kohal pöörleb metallipuru ning hõljub mustjas heliloor; sillates seeläbi varast industriaali punk-muusikaga (ka industriaalmuusikat on teatud aegadel sobitatud postpungiga samasse lahtrisse tänu sellistele puntidele nagu varane Cabaret Voltaire, This Heat, Psychic TV, Clock DVA). Justnimelt see toorus, see känkrasse võimendatud heli tsunamina füüsilist meediumit vibreerima pannes annab asjale sügavuse ja mõtte. Ainus kõlaliselt helge hetk ilmneb avaloos ("Artificial Scars"), kus süvahausilikke filtreerimisi nügitakse kolisevate big beat-rütmidega, millesse sugenevad metalsed kahinad-sahinad. Tõsi, ühes loos veel on kuulda selle vähemkuuldavamat kaja. 9.0 (8.5-10)

Ätzøk -- L4 (2025)



[DSRPTV Records]

  • Breaks 
  • Trip-hop 
  • Electronic music 
  • Nu jazz 
  • Hip-hop 
  • Acid jazz

Hiljuti IDA Raadios eetris olnud saates Miles Davis'est toodi välja, et Miles ei olnud eriline virtuoos, ent tema heli oli eriline. Võis tajuda kerget vasturääkivust Tõnis Kahu jutus, kuivõrd ühelt poolt möönis, et Miles saavutas erilise saundi. Järelikult see suurest virtuoossusest ei sõltunud, mistõttu jääb arusaamatuks antud tahu toonitamine. Ma saan aru, et jätsutraditsioonis on pillimängu hinnatud, ent see ei tähenda nagu Miles olnuks andetu pillimees. See on nagu punkarite puhul pillimänguoskuse rõhutamine (või mitterõhutamine -- paljud ju mängivad pilli hästi!) (Primal Scream'i Bobby Gillespie nullindate algul mingis muusikaajakirjas õigesti väitis, et Miles oligi punk). Miles kasutas stuudiot instrumendina ning ka sellisena näitas ta tuld tulevikku. Käesoleva 8-loolise taiese puhul saabki virtuoossus seisneda üksnes stuudio oskuslikus kasutamises -- selle võimalikkuste teadvustamises, optimeerimises ning eesmärkide täitmiseks nende võimaluste oskuslikus ärakasutamises. Aga eelnevalt võimalikkuste teadvustamisega ka eesmärkide avardamist. Teisalt on alati oht, et artist jääb tehnikasse liiga kinni, muutudes vidinatesse takerdunud solipsistiks. Brasiillase üllitisel kohtuvad trip-hopilikud ning hip-hopilikud rütmid jätsulike varjunditega, mis portisheadilikku traditsiooni aluseks võttes kahtlemata ongi eimidagi erilist, st kompoti osa. Korralikult produtseeritud, ent siiski eripärast jääb suti puudu. Ütleme nii, et teeb minimaaloptimaalse ära ja natuke peale. 7.5 (7.0-8.0)

Jesper Jarold -- Natt (2026)



Dream On

  • Indie rock 
  • Electronic 
  • Alternative rock 
  • Psychedelic 
  • Twang
  • Indietronica 
  • Progressive rock 
  • Neokrautrock

Käesolev on rootslase Jesper Jarold'i (JJ) (osaline Göteborgi ansamblites Fontan, Kanot, Uran GBG ja Ultra Satan) debüütsooloalbum „Natt“, mis ilmus kaks päeva tagasi Dream On-nimelise plaadifirma alt. Kaheksalooline taies vihjab erinevatele traditsioonidele, kust ta ise on tulnud, mis teda on mõjutanud -- siin on nii 70ndate krautrokki, 90ndate krauti, mis kahekümnendate külmadel sügis- ja talvekuudel sünteesituna on tulemuseks andnud midagi üsna huvitavat; kuigi osutades nii varase Kraftwerk'i ja Neu!'i motoorsusele, La Düsseldorf'i teutoonlikule eepilisusele, nii Stereolab'i kui Ladytron'i kihilisele hüpnootilisusele, on selles ka progressiivroki klišeed sees -- pikad kidrasoolod ning laiaulatuslikud, peaaegu teatraalsed sünteetilised kihid, kuigi need tunduvad vaid harvadel hetkedel rutiinselt kõlavana. See on kõigele lisaks ka lõbus. Kõige eelnevalt kirjeldatu taamal paistab silma albumi valmisolek võtta omaks Metsikut Läänt kujutavaid motiive, mis lisavad asjale õige kummastava knihvi (meenub näituseks Eesti ansambel Holy Motors). Elemendid on ümber sõnastatud ning rohkem-vähem lahustatud värsketes kontekstides, mis hoiavad kuulajat tasakaalust väljas. See on igati heaks kiidetav, kui klišeedele antakse uus tähendus või vähemalt kriimustatakse moonutustega. Mängulisus kahtlemata on oluline, ent esteetiline mässulisus uute vormide tekitajana ning seeläbi roki vaimsuse kehastusena peab olema piisavalt sügav, et mitte jääda mänguklotside ladumise või haleda produkti tasandile, mis justkui vormiliselt meenutab rokkmuusikat (ent stiili õige vaimsusega ei ole tegelikult midagi pistmist!). JJ süntees tundub elav ja eesmärgipärane; ning oma püüdlustes toestatud. Olles ka meeleoluloovalt üsna rikkalik -- melanhoolsed mõtisklused vahelduvad üleva rõõmuga. 8.5 (8.0-9.5)

2/14/2026

Erich Schall -- Direction EP (2012)



basic_sounds/Archive

  • Dubtronica 
  • Dub techno 
  • Electronic music 
  • Tech-dub 
  • Ambient techno 
  • Organic electronica

Plaadiümbrisel on kujutatud rongi ootepaviljoni; järelikult annab artist sellega edasi dünaamikat, motoorsust ning suunitletust; võib-olla koguni omamoodi hüpnoosi, mis rongisõiduga kaasneb. Sakslane Erich Schall on olnud väga viljakas produtsent, andnud muusikat välja paljude netiplaadifirmade all, ning muusika peaasjalikult on olnud dub ja techno; mis tähendab rütme, tühja ruumi ning selles vaarumist. Aga ta on katsetanud ka teiste elektroonilise (klubi)muusika elementidega (house, jungle, downtempo, happeelemendid), ent olulisem on see, et tema muusika hingab tänu orgaanilisusele ja hüpnootilisusele, millega sünteetilisus on õmblusteta läbi traageldatud. Kanada netiplaadifirma basic_sounds all üllitatud kolmelooline taies ilmutab suurt paindlikkust ja mitmekesisust, seda nii rütmides kui ümberringi rulluvates helides; mis sageli rõhutatult laienevad stereoefektideks. Nõnda see rattana keerleb, küttes ja jahutades, valgustades ning küllastades, laienedes ja tõmbudes kokku. Süntesaatorid võivad teha pikki elliptilisi trajektoore, nõnda ühtaegu avardades ja süvendades helipildi sügavust. Kompositsiooni "Outside" on sämplitud kummitusliku efektina korraks ilmuvat dixie/big band-muusika elementi. Nagu on öelnud Itaalia muusikast mõtiskleja Alessandro Baricco, et kuulamiskogemus põhineb eeldamise ja üllatuse, ootuse ja vastuse dialektikal. Sel viisil muusikale lähenedes, sellele ootusi rajades, lülitub sisse naudingumehhanism. Ometi viimane ei ole nii iseenesestmõistetav ühti, kuna kõik tahud on olulised, peavad ennekõike täitma oma funktsiooni viisil, et konfiguratiivne sünergia käivituks. Eelpoolmainitud üllatuslikud helid toimivad just lülitina. Duisburglase 28 ja pool minutit demonstreerivad kahtlemata edulugu, kuidas dub-muusika ootuse ja vastuse suhtest ning mõjutegurist võib kasvada veelgi suuremaks. 9.0 (8.5-9.5)

[Teaser of the day] 𝕺𝖇𝖎𝖙𝖚𝖆𝖗𝖞 - 隠者 - 偽りの人類学


  • Retrowave
  • Electronic music
  • Vaporjazz
  • Vaporwave
  • Chilltronica

Year: 2026

[Teaser of the day] VOLKSWHALE - Freebird


  • Punk rock
  • Lo-fi
  • Psychedelic 
  • Art punk
  • DIY

Artist: VOLKSWHALE
Year: 2005

[Teaser of the day] Lívia Mattos - Verve


  • Avant-garde 
  • Improvised music
  • Tango
  • Experimentalism

Year: 2025

V/A -- Tribute to David Lynch (2020)



Cian Orbe/Bandcamp

  • Experimentalism 
  • Witch house 
  • Art rock 
  • Dark ambient 
  • Electronic music 
  • Neoclassical 
  • Experimental electronica 
  • Jazz noir
  • Conceptual 
  • Synth-funk 
  • Avant-electronica 
  • Ambient rock 
  • Improvised music 
  • Cinematic

Tšiili netiplaadifirma Cian Orbe (hiljem Internet Daemon) vedaja ning muusik Sábila Orbe koostas 38-st loost koosneva 186 minuti pikkuse kogumiku, pühendatud legendaarsele filmirežissöörile David Lynch'ile (DL). Nagu meid ümbritsevas vastandite maailmas - hea ja kuri, vaim ja keha, mõistus ja usk, süütu armastus ja lihalik himu - nii on ka sellel hiigelkogumikul žanriliselt vastandlikkused, poolvarjundid ja täisvarjud esindatud. Kõike seda valulikkust ja süvenevat määndumist on sellel kogumikul kuulda - ehk isegi rõhutatud -, mis pealiskihi alla on peidetud. Ainult et see kõdu on tugevalt kunstilise varjundiga. Süütuse ja sulniduse läikiv vaap, mille all tukslevad hämaramad jõud. Käesoleva puhul meeldib mulle ka see, et siin ei olegi väga seda originaalloomingut (sämplitena) kuulda, vaid mindud on pigem tõlgendamise ja uue loomise teed. Ühtedes majades ja ruumides on soojust, teised taolised seevastu on rõõmutud ja kalgid. See oli ka maestro viis filmilinal kujutada, et piir ühe või teise vahel võib olla õhkõrn ning kõik võib kardinaalselt väga ruttu muutuda. Kunst ja sellesse sukeldumine - seeläbi omamoodi iroonilise maski omandamine - aitab igapäevase jubeduse ja jõhkrusega vähemalt osaliselt toime tulla, seda aktiivselt ja teadlikult ning järelikult te4vislikult kõrvale lükata. Ning kindel on -- kurbus ükskord lõpeb. 

Chrononaut -- Il Purgatorio, Il Paradiso (2012)



Paranoid Futures

  • Kosmische Musik 
  • Neo-psychedelia 
  • Krautrock 
  • Art rock 
  • Progressive electronic 
  • Drone pop 
  • Dark synth
  • Electronic music
  • Space rock

Kümnendate esimesel poolel oli kahtlemata üheks lemmikuks Kent State, kelle psühhedeelne surmapop (grupi omakirjeldus), mis koosnes tsellofaanse kõlaga kitarridest, millest võimsalt immitses esile suminaid-sahinaid. Tõeline rokenrolli tüpaaž, millest kostus Los Angeles'ega külgneva ümbritseva keskkonna (Mojave kõrb ja Surmaorg) ergavat kutset. Kent State'i eesotsas oli Nicholas Vance (NV), kes siin kehastununa krononaudiks asendab kitarrid peaasjalikult elektroonikaga, pakkudes viie loo vältel hüpnootilisi elektroonilisi arenguid. Võrreldes kitarriprojektiga, kus energiavallid rullusid esile tumeenergiat neelavas kordustele ehitatud transis, siis siin NV arendab motiive nii ruumi laiendusteks kui liikudes tavapärasest (heli)ruumist välja. See kahtlemata on ühe artisti käekiri, kellel on nii kogemust kui ka visiooni, et luua midagi uut, teades, kuhu täpselt liikuda ning mil määral kiirendada ja aeglustada. See siiski ei ole elektrooniline muusika tänapäevases mõttes, küll varasemas mõttes, kui Saksa eksperimentaalrokkarid (ennekõike Tangerine Dream ning Ash Ra Tempel) hakkasid sünteesima sfäärilisi dimensioone. Siin kontrapunktina aeg-ajalt on kuulda pingestatud kitarridrooni, võimendades nii elektroonilisi progressioone, bassikõminat kui kolisevaid rütme. Täpselt ühe nutika ja kompromissitu graažirokkari tehtud intellektuaalne elektroonika/kunstrokk. 8.5 (8.5-9.0)

Ghost Dads -- Marvin Nash EP (2013)



Diabetic Koala

  • Lo-fi 
  • DIY 
  • Slacker rock
  • Shitgaze 
  • Electronic 
  • Psychedelic
  • Spoken word 
  • Sampledelic

See kuuelooline taies on huvitav sest mõttes, et koosneb esmapilgul kohati täitsa seosetutest osadest. Need kolmkümmend minutit kõlavad lõngusindina, koosnedes osaliselt nii mürarokist kui ka kingapõrnitsemisest ning süntesaatori sõrmitsemise muusikast; vürtsi lisavad sämplid, kus muuhulgas seksuaalse energia vallandamisega seoses käib läbi osutus Charles Manson'ile. Viimane oli huvitav tüüp ses mõttes, et elas oma kambaga mõnda aega Beach Boys'i Dennis Wilson'i häärberis, tutvudes sel viisil ühe tollase juhtiva muusikaprodutsendiga. Manson'il oli soov saada artistiks ning üllitada album, ent produtsendi hinnang Manson'i muusikale oli kõike muud kui kiitev, mistõttu tema jüngrid kättemaksuks ründasid produtsendi häärberit, mille viimane oli juba jõudnud maha müüa -- mõrvati inimesed, kes selle kaasusega mitte kuidagi seotud ei olnud. Ühtedel andmetel Manson teadis, et häärber oli maha müüdud, mistõttu tapmised olid ikkagi kavatsuslikud (seda enam, et nad olid juba tapnud enne Sharon Tate'i ja ta kaaslasi). Teises sämpeldamises küsitakse ühelt neiult muusikaliste eelistuste kohta, milleks on kantrimuusika, ent vastus küsimusele pungi kohta on tõrjuv, kuna viimane olevat üksnes vägivallast juhitud. Aastaid hiljem tegi Eestis ansambel Siemens Nokia (hilisema nimega Motonormal) üsna sarnase lõikega muusikat. Maibides eelpoolmainitud seosetust, siis muusika on keskkond, kus saab sellele cägafi tähenduse anda. 8.0 (7.5-8.5)

2/13/2026

[Teaser of the day] Säckxsätüs - Experiment 4


  • Experimentalism
  • Rhythmic noise
  • Power electronics
  • Avant-garde 
  • Noise music

Label: Kovaydin
Year: 2025

[Teaser of the day] Sichtbeton - Skandal Im Sperrbezirk


  • DIY
  • Experimental pop
  • Electronic
  • Psychedelic

Artist: Sichtbeton
Label: 12rec.
Year: 2005

[Teaser of the day] José Gallardo A. - 5


  • Avant-garde
  • Post-minimalism
  • Electronic
  • Experimentalism 
  • Drone

Label: Pueblo Nuevo 
Year: 2026

[Teaser of the day] d a n t e, Ellah A. Thaun - Pyramids


  • Avant-pop
  • DIY
  • Psychedelic
  • Lo-fi 
  • Electronic 
  • Experimental pop

Release: Tihkal
Label: Self-released/Bandcamp 
Year: 2008

[Teaser of the day] Cosmic Replicant - Dragon Smile


  • Electronic music 
  • Psybient 
  • Psytrance

Label: Ektoplazm
Year: 2014

[Teaser of the day] eric in the kitchen - Step into the breeze (Spiritualized Cover)


  • Alternative rock 
  • Neo-psychedelia 
  • Indie rock 
  • Cover

Label: Self-released/Bandcamp 
Year: 2023

[Teaser of the day] Jack Anderton - Tomb Under The Moon


  • Electronic music 
  • Ambient
  • Progressive electronic

Label: Jerky Oats 
Year: 2010

2/12/2026

Alex Elgier and Cecilia Quinteros -- Hiken! (2017)




pan y rosas discos/Free Music Archive/Bandcamp

  • EAI 
  • Experimentalism 
  • Electro-acoustic
  • Improvised music 
  • Avant-garde

See muusika kõlab kui ajarännak sajand tagasi esivanemate õuele, kust kostus roostes aidauste kääksumist ja lääbakil ratastega vankri kriuksumist. 27 ja pool minutit improvisatsiooni klaveril ja tšellol, kuigi võiks arvata, et seal oleks paar instrumenti lisaks man. Eks ongi -- nendeks lisavahenditeks ongi kontaktmikrofonid ning salvestus- ja prooviruum. Esimestega jäädvustatakse kõiksugu mikrot ja makrot -- keelpilli saba tukslemist, klaverihaamri klõpse või tšello kesta klõbinat. Prooviruum ei ole lihtsalt konteiner; see on aktiivne osaleja. Loomulik kaja ja see, kuidas heli seintelt tagasi põrkab, loovad ulatuse tunde, mis on samaaegselt klaustrofoobne ja avar. Aga jah, põhijoontes esindab see mainitud muusikapillide lahknemist looomuldasa lüürilisest pärandist (kuigi on ka vähestel hetkedel esindatud), uurides mehaanilist oigamist ning ruumi veritsemist. Tšello poogen ei libise eriti, see pigem kraabib. Harmoonilised helid surutakse murdumispunktini, mille tulemuseks on kriiksumine, mis on pigem metalne kui keelpillidel põhinev. Koheldes oma instrumente pigem toormaterjalina kui meloodia tööriistadena, on esinejatel õnnestunud villida hääbuva ajastu atmosfääri. Argentiinlased väldivad improvisatsiooni tüüpilist kulminatsiooni, mille asemel luuakse püsivat pingeseisundit. Kuulajat tabab psühholoogiline raskus; see on aja möödumise heli kohas, kus miski ei muutu, kuid kõik laguneb aeglaselt. See salvestis seab kahtluse alla "muusika" definitsiooni, kuivõrd andes mõista, et krigisevas põrandalauas või roostes hinges on sama palju narratiivset sisu ja jõudu kui sümfoonilises muusikas. Ei ole vahet, kas muusika on salvestatud Viru-Jaagupi kihelkonna talus või Argentiina Patagoonia mägede vahelises orus asuvas külas -- tulemus kõlab sama rustikaal-romantiliselt. Võib ju küsida, et kas see album tervikuna on mõeldud kontseptuaalne taiesena või on lihtsalt vaba teadvuse vooluna; ent kui see oleks kuidagi tähtis, siis pigem modus operandi'na. 7.5 (7.0-8.0)

2/11/2026

[Teaser of the day] Chrononaut - Pesta


  • Avant-electronica
  • Electronic music
  • Progressive electronic
  • Dark synth
  • Experimental electronica

Artist: Chrononaut
Year: 2012

[Teaser of the day] Senza Valore - Bigger Veins


  • Experimental pop
  • DIY
  • Singer-songwriter 
  • Avant-pop
  • Lo-fi 
  • Electronic  
  • Art pop 

Artist: Senza Valore
Label: Birdsong 
Year: 2008

[Teaser of the day] Marta SmiLga - nubecula minor


  • Experimental electronica
  • Electronic music
  • Ambient
  • Avant-electronica 

Artist: Marta SmiLga
Year: 2018

The Man From Viersen -- Forbidden Realms Of The Dark Carnival (2025)



Rodent Tapes

  • Ambient 
  • Electronic 
  • Avant-garde 
  • Neoclassical 
  • Experimentalism 
  • Art music 
  • Dark wave

Vaatasin hiljuti praeguseks hetkeks legendaarseks saanud 2010. aastal linastunud õudusfilmi "Astraal" (originaalkeeles "Insidious"). Eriti lummas see stseen, kus pereisa oma poega Taamal otsides liikus ühte koopasse, kus rippuvad nukud kõlkusid õudsete kaunistustena, puidust ratas pöörles ning Nukumeister ise - punase näoga deemon - juhtis protsesse. Intensiivne, burleskilaadne karnevalienergia, mis oli põimitud pahatahtlikkusega. See on pealtnäha lõbus, ent nihkes ja hullunud tsirkuseetendus, mis kutsub kaasa (hüplema), kuid alatoon on puhas saatanlik rõõm: muusika kõigub ja hüpleb, justkui naudiks deemon oma groteskset teatrit, sikutades nööre, samal ajal kui nukud on abitud. Säherdune duaalsus - loomuldasa kuri - peegeldab stseeni visuaalset õudust, kus lapsepõlve süütud nukud, keerlevad mänguasjad loovad õudusunenäolise miljöö. Ühesõnaga, käesoleval 5-loolisel taiesel kostub keelpillidest samuti tumedaid ning metalselt kriipivaid tämbreid, pahaendeliselt veiderdavaid helikombinatsioone, justkui nurgas asuvast kastist hüppaks vedruna välja jubeda lõustaga nukk. Mängutooside tekitatud helid olid 19. sajandi lõpus ilmselt üks nõutumaid mänguasju; mõnda sellist tänapäeval kuulates võib kummastavas ilus tajuda pahade vaimude esilekutsumist. 9.0 (8.5-9.5)

2/10/2026

[Teaser of the day] Nigel Sanders - A Softer Silence


  • Art pop
  • Post-minimalism
  • Electronic 
  • Drone pop
  • Post-psychedelic 
  • Avant-pop 

Year: 2024

[Teaser of the day] Krovo - Nebulous


  • Experimental electronica
  • Drag house
  • Electronic music
  • Avant-electronica
  • Witch house
  • Conceptual 

Artist: Krovo
Year: 2023

[Teaser of the day] Cyberdread - Turbine D'Afa


  • Funk
  • Afrofuturism
  • Psychedelic
  • Ethnotronica
  • World fusion

Artist: Cyberdread
Label: Jamendo 
Year: 2008

[Teaser of the day] Jeremy Gilliland - Hate is Gasoline


  • Singer-songwriter
  • Americana
  • Folk rock 

Release: Highway 77
Year: 2016

2/09/2026

[Teaser of the day] Ennaytch - Asmodeus Loses His Head



  • Power electronics 
  • Experimentalism
  • Noise music
  • Brown noise
  • Abstract
  • Post-minimalism 
  • Avant-garde 

Artist: Ennaytch  
Year: 2025

[Teaser of the day] fm - Strife


  • Electronic music
  • Experimental pop
  • Art pop 
  • Chiptune
  • Synth-pop 
  • Ambient pop

Artist: fm
Release: Buttons EP
Year: 2012

[Teaser of the day] A Thousand Reasons - RYLEH


  • Electronic music
  • Experimental electronic
  • Dark ambient
  • Minimal synth
  • Avant-electronica 

Release: Ashes 
Year: 2026

[Teaser of the day] Radio Nowhere - Spyboy


  • Alternative rock
  • AOR
  • Hard rock
  • Psychedelic 
  • Pop rock

Artist: Radio Nowhere
Label: Jamendo 
Year: 2021

Cosmic Analog Ensemble -- Expo Botanica (2022)



Hisstology

  • Easy listening 
  • Lounge jazz 
  • Chilltronica 
  • Funk
  • Cinematic 
  • Library music 
  • Funk jazz 
  • Organic electronica 
  • Yacht pop

Kuulates liibanonlase Charif Megarbane'i 45- minutilist taiest võib tajuda Vahemere rohesinakate lainete kerget loksumist, sooja tuuleiili ning eluolu muretust, mida kohalikud inimesed ilmutavad nii lõunalaua taga, mööda tänavaid kulgedes või üksteisega suheldes. Muretu ellusuhtumine ei ole omane ainult sealsetele inimestele. Palju tema analooghelipildis nii kõlaliselt kui kompositsiooniliselt meenutab Eesti artisti Misha Panfilovit, kui jahutav jäts, kerge funk-võnge, õrn etnovaib siin-seal mullitav elektroonika ning lihtne jahtpop - millelt veel omakorda tuukelohena tõusevad õhku orkestratsioonid - annavad asjale meeleoluloova tõuke. Kuivõrd pealkirjas osutatakse taimedele, siis Music For Your Plants'i karjääri algusajad meenuvad, kui üks taiestest osutas ekspeditsioonile (ekspeditsioonid reeglina on seotud merereisidega). Eks seesuguse muusika mõte ole ajataaka maha raputada. Nagu üks elatanud tegelane ühes David Lynch'i filmis ütles, et kõige raskem on mäletada hetki, kui ta veel noor oli. Peegeldada olnu, kohe mööduva oleva ning tuleva valgust nõnda, et spirituaalne puudutus muutuks metafüüsiliseks teadmiseks oleva kohta. Kummastav selle juures on tõik, et ajatu paraku on ka kummitav, kuivõrd liikuda mööda dimensioonitut välja ei ole mitte elavale olevale jõukohane. Kui kõik lood olnuks samase käiguga nagu lugu "Parachute Jellyfish" siis jah, ei olnuks kahju anda kõrgemaid punkte. Tegelikult on pealtnäha kerge loori all kuulda ja näha kompromissitut kombinatoorikat ning õigeid valikuid, et asjas tajuda piisavalt sügavust ning südikust. 9.0 (8.0-9.5)

Floating Mind -- Intensensitiv (2025)



MonoKraK/Archive

  • Ambient techno 
  • Deep techno 
  • Ambient 
  • Minimal techno 
  • Downtempo 
  • Electronic music 
  • Techno pop 
  • Post-classical

Floating Mind'i kolmelooline album, Genfis resideeruva produtsendi Roberto Vitali (RV) ning ühtlasi MonoKraK-nimelise netiplaadifirma kureerija pikaajaline projekt, jätkates rafineeritud (või peaks ütlema rafineerimata, kuivõrd on tervislik) süvatehno alade avastamist. Pärast seda taiest on ta juba jõudnud ilmutada kaks uut kolmeloolist taiest. Eelmisest aastast "Black Cubism'i" valisin 2025. aasta parimate taieste sekka. RV on heas mõttes traditsionalist ning talupojatarkusest lähtuv produtsent. Ei tõmble, et end lõhki tõmmates püüaks luua midagi (kardinaalselt) uut. Ta jätkab Mootorite Linna põrandaaluse tehno hüpnootika ning Düsseldorfi elektroonika ja elektroonilise popi pärandi (peen)häälestamist ning paisutamist, modifitseerides ning lisades oskuslikult uusi elemente. Võrreldes viimaste taiestega on lisandunud ämbientlikumad struktuurid -- mis siin ikka keerutada, lugu nimega "Dans Mes Chordes" on stiilipuhas ämbient, mis on huvitavalt üles ehitatud. Vaikusest tasapisi välja kasvav, et teatud kihte vaikimisi esile tõstes tekitada uut moodi meeleseisundeid. Võib-olla ei ole see enam ämbient, vaid kaasaegne klassika, mis võiks vabalt olla ka esindatud Arvo Pärdi albumil. Avalugu "Chords Machinery" on süvatehno eksperimentaalset tahku edasiviiv pärl. Fantastiline rütmiklõbin üle sügavusi püüdlevate pulseerimiste. Vaoshoitavad rütmid kihistavad järk-järgult minimalistlikku tõmmet, soodustades kaasahaaravat, eneseteadlikku voogu. Kõige popilikum on lõpulugu "Fly With Me", mis vibreerib peavoolulikuma tehno sugestiivsuse ja downtempo aegluubis puute segunemise saatel. Ehk teisisõnu -- hüpnootilise tehnopopi kui RV ühe leivanumbri esitlemine, tõsi, mis võrreldes eelnenud väljapaistvate kompositsioonidega natuke kahvatub, mistõttu maksimumpunktide variant langeb paraku ära. Aga-aga...võib ikkagi nentida, et luues lõppkokkuvõttes sünergilise dimensiooni, kus tervik taas ületab oma osade summa. 8.5 (7.5-10)

[Teaser of the day] Watson - A Storied Exit


  • Electronic music
  • Ambient 
  • Spoken word

Artist: Watson
Release: Unconditional 
Label: Self-released/Bandcamp 
Year: 2011

[Teaser of the day] Chlorenn - Daisy


  • Experimental electronica
  • Rhythmic noise
  • Electronic music
  • Slushwave
  • Spoken word 
  • Avant-electronica 

Artist: Chlorenn
Year: 2023

[Teaser of the day] Grupo Perdido - Jeroglíficos


  • Sampledelic 
  • Cinematic
  • Plunderphonics 
  • Abstract
  • Mash-up 
  • Electronic 
  • Sound collage 

Year: 2025

[Teaser of the day] Erich Schall - Above


  • Electronic music
  • Dub techno
  • Ambient dub
  • Organic electronica 
  • Deep dub
  • Dubtronica 

Artist: Erich Schall
Release: Direction
Label: basic_sounds 
Year: 2012

2/08/2026

The Stranglers -- The Raven (1979)




United Artists

  • Zolo
  • Art rock 
  • Psychedelic 
  • Post-punk 
  • Pronk 
  • Baroque pop 
  • Synth-rock 
  • New Wave 
  • Experimental pop

See on ilmselt mu lemmiküllitis The Stranglers'ilt, kuivõrd 11-loolisel üllitisel on küll ja küll öelda, argumenteerida ning ülbelt lahtise käega vastu vahtimist lajatada -- süvitsi kuulates ilmuvad välja kummastavad struktuurid, mis kohati ei näi mitte ainult süntekatega sügavalt kaevamisena, vaid suisa tulevikku suunatud helidega eksperimenteerimisena (loos "Meninblack" on lugu aeglustatud, tekitamaks känkralikku rütmiefekti, mille kohal sugereerib õrnalt kallutatud efektiga vokaal ning helipilti söövitab vagusid hapet nõrutav helikosmos); teisalt jah, siin tegeldakse analoogsüntesaatorite hinge destilleerimisega, mis viib bändi proge valda (kuigi neile helidele samaväärset annab sellest žanrist otsida). Kummituslikus on üks märksõnadest, kuivõrd klahvpillid tavapärasemas seadistuses kõlavad sageli baroksena -- justkui Händel või Haydn improviseeriks klavessiinil, tuues kohale mälu ning tekitaks sel viisil toimides segadust ning katkestusi (iseäranis tuleb esile tõsta loo "Baroque Bordello" algust). Kõik see on veidi väändes ning kergelt perversne; seda enam, kuivõrd asja lükkab edasi punkenergia. Kuivõrd kummituslikkust tuleb fenomeni tasandil mõista viisil, mis ei kuulu ei siia ega sinna, siis ka Kägistajate positsioon ei siia ega sinna kuuluvana peidab nad seinte taha. Loos "Ice" - mis käsitleb Nipponi rituaalset enesetappu - on tunda iroonilist torget Kraftwerk'i suunas ning lugu "Duchess" ennustab 15 aastat hijem tärkavat eurodiskot. Süntekal süüdimatult - et mitte öelda vulgaarselt esitletud - mängitud meloodiad-hamooniad ei tundu kohatutena, muutes selle üheks albumi tipphetkeks. Mõned kompositsioonid kõlavad Sparks'i ning Soft Machine'i sohilapsena, kellel õnnestus sirguda pealtnäha normaalseks inimeseks, ent kellel siiski aeg-ajalt löövad välja lapsepõlveneuroosid. Bändile on ette heidetud, et nende muusikas on pubiroki elemente, et "The Raven'it" selle kandmises süüdistada oleks ülekohtune. Eks nende kompositsioonide saatel hakkab kuulaja tasapisi vajuma unustusse - minevik siseneb olevikku. Olev hääbub, asendudes topelt-eimiskiga. 8.5 (8.0-9.5)

2/06/2026

Won -- Otra Vez (2003)




Nowaki Music

  • Electro-acoustic 
  • Micronoise 
  • Experimentalism 
  • Improvised music 
  • Folktronica 
  • Electronic 
  • EAI 
  • Musique brut 
  • Avant-garde 
  • Sound art 
  • Glitchtronica 
  • Abstract

Ühelt poolt hillitsetus -- vaevukuuldavad ininad-sirinad ja kahinad-sahinad, mis aeg-ajalt võimenduvad kõrgsageduslikuks kõrvapiinaks; või pruuni müra valdkonda jäävad krõbinad ning kiire kintsukloppimise häält meenutav tegevus, mis toodavad abstraheeritud tundmusi - ning teisalt söakas ambitsioon tõsta see tagasi hoitud esteetilisus esile, et seda väärindada. On ka kitarridel eksperimente, mis kõlavad ühtaegu nii keelte näppimisena kui ka nende muljumisena -- tulemus igatahes ei jää igavaks. Kui 60ndatel ehitasid mõned artistid ise elektroonilisi instrumente, et saada eripärane kõla, siis arvata võib, et see heli oligi eripärane, st suht kitsa profiiliga ja sirgjooneline. Selle rakendamisel ei saanud olla ülemõtlemist -- kuulake näituseks The Silver Apples'i muusikat. Suht otse torust tuleb! Tänapäeval paljude valikute ette seatuse ning tegemise tingimustes võib vähem tähtsatesse nüanssidesse takerduda. Siiski napilt 20 minutilise taiese põhifookus näikse liikuvat elektroakustilisest improvisatsioonist eksperimentaalse folgi äärealadele ning sealt edasi helikunsti klaaspärlimängu, aidates transformatsiooni abil albumi energial taas voolama hakata. See on kunstniku vabadus ja vastutus suunata oma teose voolu erinevates suundades. 7-looline oli Prantsuse eksperimentaalse muusika netiplaadifirma Nowaki Music väljalase aastast 2003. 7.5 (7.5-8.0)

2/05/2026

[Teaser of the day] D'incise - Spectacle


  • Industrial rock 
  • Electro-rock
  • Neo-psychedelia 
  • Sampledelic
  • Experimental rock

Artist: D'incise
Label: Zymogen 
Year: 2006

[Teaser of the day] Ghost Dads - Found


  • Indie pop
  • Lo-fi
  • Shitgaze 
  • Slacker rock
  • Electronic
  • Alternative pop
  • DIY

Artist: Ghost Dads
Year: 2013

[Teaser of the day] Campfire Fight - Wisdom Teeth


  • Drone pop
  • Psychedelic
  • Lo-fi
  • Neokrautrock 
  • Organcore
  • DIY
  • Indie rock

Year: 2008

Gultskra Artikler -- ECO LAN (2015)



Terminal Dream

  • Sampledelic 
  • Experimental electronica 
  • Deconstructed music 
  • Dada music 
  • Electronic music 
  • Sound collage 
  • Psychedelic

See 4-looline taies tähistab masina siseelu, kus kliiniline täpsus kohtub kummalise, kummitava mängulisusega. Ehk on see kergelt dadaistlik uurimus mehaanilisest veidrusest, õppides nalja jutustama kummastavuse delikaatse esitlemisega. Need ei ole ainult staatilised piiksud, need on lisaks teravad elektrilised värinad, mis pidevalt särisevad, kaotades ja taastades tasakaalu. Kusagilt digitaalsest mudast ilmub robothäälne loendus, mis ei ole loendus masina käivitumiseni, vaid demonstreerib masina enda hinge ilmumist kuulaja ette. Hääl on inimlikest emotsioonidest vabastatud, tiksudes läbi numbrite, mis tunduvad ümber pööratud kire aritmeetilise arvutusena. Lainetused on siin värisevad ja vildakad, jäljendades rafineerimata aine liikumist vaakumis. See kutsub üles intensiivsele keskendumisele, kuna heliobjektid muudavad konfiguratsiooni erinevates seostes. See on enamasti pealetükkivalt kõlav -- mängides ilmekalt nii rütmi- kui struktuuri muutmisega, ühendades omavahel robotliku külma lakoonilisuse inimkeha soojusega. Säherdune mänglevus Vene artistilt meenutab ameeriklaste Dave Keifer'i ning Daniel Lopatin'i sämpledeelset esteetikat. Isegi kaasaegne kitarride lainetus ilmub pinnale, et selle eesmärgiks ilmselt ei ole teps mitte demonstreerida indimuusika kõlailu, vaid tekitada anamneesi esilekutsuv jada. Võib-olla. Või siis valdavalt tukslev elektroonika, mis aeg-ajalt muutub värelevaks helimaastikuks või ülepingest muteerunud vabinaks. Taolise muusika nõrkuseks on alati loomuldasa pealiskaudsus, andmata võimalust heita ankrut ning süüvida taiese võimalikku sügavusse. Ehk on selle mõte ka vallandavas efektis, mida võks võrrelda mellotroni klahvile vajutamisega, vallandades antud kontekstis kujutelmades pesitsevaid fantaasiaid ja helisid. Võiks ka öelda vähe teisiti -- hoia mangust enda läheduses sellal, kui maod trepi alt läbi siuglevad. 7.5 (7.0-8.0)

2/04/2026

ABRUPT -- Trancey (2025)




Basement Corner Emissions

  • Psycho-acoustic 
  • Avant-garde 
  • Post-minimalism 
  • Power electronics 
  • Harsh noise 
  • Rhythmic noise 
  • Experimentalism

56 minutit suht brutaalset müra, millel siiski looduses võib olla ekvivalent -- kujutan ette, et rüsijää kuhjumine või vabalt mööda lagendikku takistamatult tormav tuuleiil mingit objekti oma teel tugevalt räsides võiks teha taolist heli. Pragisev, iseenda raskuse all murduv heli, pakkudes totaalset domineerimist piiratud alal. Kuivõrd kaheloolise üllitise pealkiri vihjab transsi-viimise taotlusele, siis tõepoolest võiks eeldada, et transs mingist hetkest, st puhtal kujul, eeldabki peaaegu homogeenset, võib-olla ka abstraktset maastikku. Millest konkreetsel juhul kostub siiski läbi pelk võnge, mis on hüpnoosi aluseks, kuivõrd võimaldades dünaamikat, jälgida teatud liikuvat täppobjekti üle kõleda maastiku. See on funktsionaalne helind -- ainult, et äraspidist laadi, seesugune, mis jääb kaugele eemale meloodiatest ja harmooniatest. Siin võidakse olla tunnistajaks kuulaja "mina" vabatahtlikule taandumisele muusika põhijoonte kollektiivsest "jutuvadast", et seista silmitsi alateadvuse tahumata ja nikerdamata plokkidega. Ses mõttes kujutatakse heli individuatsiooniprotsessi, milles heliline müra kahtlemata kehastab alkeemilise protsessi kaootilist lähtematerjali. See on koht enne n-ö muusikalist keelt, koosnedes ainult toormaterjali möirgamisest. See toimib ka meelelise puudujäägi sümptomi ilminguna, mida kompenseeritakse maksimaalse helitugevusesega. Rääkides loodusliku ja loomuliku taotlusest, siis samamoodi nagu looduslikel helidel põhinevate heliteostega, on ka seda keeruline punktidesse arvestada. Kurioosne on taipamine, et ikka annan punkte teatud ulatuses, kuigi helid ilmselt kulgevad analoogse mustrinab mis omakorda tähendab seda, et minu enda teadvus hakkab kuulamisprotsessis muteeruma, reageerides kuuldule erinevalt ning mõtestades kuuldut erinevalt. 8.0 (7.5-8.5)

[Teaser of the day] Iwa - Diejuste


  • Electronic music 
  • IDM
  • Ambient techno 

Artist: Iwa
Release: L'wha
Year: 2015

[Teaser of the day] Mizontiq - Sinking Mins


  • Jazz noir
  • Nu jazz
  • Electronic 
  • Trip-hop

Artist: Mizontiq
Year: 2012

[Teaser of the day] Grünemusik - The Sea And The Stars


  • Electronic pop
  • Easy listening 
  • Shibuya-kei 
  • J-pop

Artist: Grünemusik
Label: Jamendo
Year: 2013

[Teaser of the day] The Hirundu - Wowlude


  • Electronic
  • Lowercase
  • Abstract
  • Post-minimalism 
  • Experimentalism
  • Avant-garde

Artist: The Hirundu
Release: Dron-ola
Year: 2026

2/02/2026

[Teaser of the day] Mig Inc - CT


  • Avant-electronica
  • Improvised electronic
  • Kraut-techno
  • Electronic music
  • Experimental electronica

Artist: Mig Inc
Release: Acides Tripes
Year: 2025

[Teaser of the day] The White Foreigner -


  • DIY
  • Avant-pop 
  • Slacker rock
  • Electronic 
  • Outsider pop
  • Avant-rock 
  • Lo-fi
  • Experimental pop

Label: Archive  
Year: 2014

[Teaser of the day] Krokar - Dead Air


  • Avant-electronica 
  • Electronic music 
  • Experimental electronica 

Artist: Krokar
Release: Static Psalm
Label: Phonocake
Year: 2025

[Teaser of the day] Tiny Creatures - You Squig Me So


  • Dada pop
  • Electronic 
  • Noise pop 
  • Art pop
  • Electro-punk 

Artist: Tiny Creatures 
Release: Tiny Creatures 
Year: 2004

[Teaser of the day] Kukan Effect - two sides of the same coin


  • Post-folk 
  • Electronic
  • Experimental folk
  • Folktronica
  • Post-minimalism 
  • Art folk

Artist: Kukan Effect
Release: Urlandschaft
Label: Self-released/Bandcamp 
Year: 2025

[Teaser of the day] Girl On The Hill - Bridge


  • Experimental rock 
  • Art pop
  • Post-rock
  • Ambient rock 
  • Avant-rock 

Artist: Girl On The Hill 
Release: Portrat 2
Label: Tripostal
Year: 2011

2/01/2026

Insumthinmagma -- Subnormal Electric Dreams (2009)



Drill

  • Post-rock 
  • Guitar ambient 
  • Experimental rock 
  • Electronic 
  • Avant-rock 
  • Post-industrial 
  • Electro-acoustic 
  • Space rock 
  • Post-industrial 
  • Improvised music

Kahtlemata on tegu massiivse 68-minutilise albumiga, hõlmates kokku kaheksat kompositsiooni. Siin on keskendutud eksperimentaalsusele, mis väljendub konkreetsemalt rokkmuusika ja industriaalmuusika kokku põimimises -- kummagi nimetatud stiili hargneva haru kokku sõlmimises -- kohati kõleda tämbriga hübriid. Seda võiks võrrelda traditsiooniline rokkmuusika deliiriumi järgse seisundiga, kui teatud funktsionaalsed oskused on taandunud ning püütakse leida väljapääsu võõrutusravile minekust. Isegi kui muusika puhul seesugused mõtte konstruktsioonid näivad imelikena - eriti, mis puudutab põrandaaluse rokkmuusika geneetilist pärandit -, siis olgem ausad, see mõttekonstruktsioon osutub huvitavaks just seetõttu, mingit protsessi tagasi pöörates jääb sellesse paratamatult mingiugune nihe, vääne või juba pöördumatult talletunud muster sisse. Kuigi kohati tundub, et album on vähemalt poolenisti elektrooniline, siis tegelikult albumi märkmetes on välja toodud üksnes kolm meest elektrikitarridega. Igal juhul nii mõndagi erutab teadmine, et keerulist muusikat on produtseeritud ilma elektroonikata ja elektrooniliste klahvpillideta, ent teisalt on kasutatud kõiksugu muundureid ja efektiplokke, mis ometi on ju elektroonilised. On ju. Teisalt muidugi võib seda argumenti pareerida küsimisega, et kui me kasutame elektroonikat, kas siis tegevused automaatselt omandavad koheselt elektroonilise loomuse? Ilmselt mitte -- koduelektroonika inimese abilisena ei võta viimaselt midagi ära. Või siis ikkagi võtab ning moonutab inimest kui subjekti? Tõe helk näikse paistvat rohkem või vähem eredalt sõltuvalt sellest, et kui sügavale kaemuses minna. Ning ka siis ei saa selles kindel olla. Aga jah -- valgevenelased müristavad ju korralikult, kohati kidrasaundid on imposantsed, kohati luuakse huvitavaid maastikke, ent nende maastike puudulikkust võiks võrrelda mõne väikese Austraalia linnaga kusagil mandri keskosas, mille mõni tuhat elanikku elavad laialipillutatult mitmekümne tuhande ruutkilomeetri peal. Asi on fookuses, aga nägemine on siin kaheli. Kui ei ole fokusseerimist, siis ka puuduvad eeldused sünergiliseks plahvatuseks -- või vähemalt meeleliigutuseks ning unistuste tekkeks. Ei ole paha, aga...jah, koostisosad on veidi üksteisest eemaldunud ning signaal nende vahel nõrgenenud või suisa kadunud. 7.0 (6.0-8.0)

1/31/2026

[Teaser of the day] R cord - Waves


  • Ambient techno
  • Electronic music 
  • Dub techno
  • Psy-dub 
  • Tech-dub 

Artist: R cord
Label: Insectorama 
Year: 2026

[Teaser of the day] DasKapital - Narcisismo


  • Art rock
  • Psych-pop
  • Alternative pop/rock
  • Synth-rock 
  • Acid pop

Artist: DasKapital
Release: Ruído Negro
Label: Self-released/Bandcamp 
Year: 2011

[Teaser of the day] Juanitos - Sambarama


  • Art rock
  • Samba
  • Psychedelic
  • Latin music
  • Ethnic fusion
  • Brass pop
  • World music 

Artist: Juanitos
Release: Exotica
Year: 2007

RMH Mixtape 31.01.2026

Mixtape


1) Okmiracle - Sea Calls //New Old Loops// (2024, Nenormalizm)      

2) The Hirundu - Ninit Womb //Quernmore!)// (2022, Pitch And Putt)

3) Dark Souls DayLifeless //X-lives// (2010, AF-music)  

4) Bioc Owt (was three) //Rename & Reorder EP// (2007, Proc-Records

5) Unit 21september 10th //September-October// (2006, Thinner)

6) Alexandre BilodeauVeins-tu //Veins-tu// (2006, Epsilonlab

7) Joxfield ProjeXOn The Opposite Corner //Phantastique// (2009, Clinical Archives)  

8) Fabbien RobbeLe Wagon //Skeudennoù// (2025, Mahorka

9) Antoine ReverbLontano //A Revolt Of Sorts// (2010, Bandcamp)

10) LacklusterCasiopiukkajatko //Cold Trail// (2009, Acroplane

11) Traqueurs de CombesGiacinto Bloom //I.G.W.T.// (2024, Nowaki Music

Dias/Thanus/Munhoz -- Réstia (2017)




Mansarda/Malware

  • Improvised noise 
  • Free jazz 
  • Experimentalism 
  • Post-bop
  • Avant-jazz 
  • Improvised music 
  • Musique brut

Kui eelmises arvustuses heitsin artistile ette analoogsüntesaatorite kasutamist viisil, mis paljastas liialt instrumendi närvilõpmed, siis käesoleval 6-loolisel taiesel on hüsteeria ja energia keeratud põhja, et kuulajale hõlpu mitte andes teda lõpuni hullutada. See on intensiivne, omal viisil valus ning hapnikku vajav kui mõne agressiivse, pahaloomulise haiguse põletikuline kolle (samaaegselt oma ebardliku konfiguratsiooni tõttu oma energiat põletav). Agressiivne ekstensiivsus, mida Diego Dias (puhkpillid), Marcos Thanus (elektrikitarr, sünt), Michel Munhoz (rütmipillid) intensiivselt kasutavad. Prepareeritud kitarrid, mistõttu olles trotslik tavapärase kidrasaundi suhtes, klahvpillide elektroodidest destilleeritakse välja hapet, mis söövitab niigi metalse fooni sisse uusi voolusänge. Ma püüan ennast mitte lasta petta vabajätsu esmapilgul agressiivsest sügavusest, mida võib võrrelda punkmuusika energiaga -- mis paraku üsna ruttu lahtub, muutudes pealiskaudseks rusikatega vehkimiseks. Pigem huvitav on kolmiku püüe leida eespoolmainitud stiilidest uusi energiaallikaid, mis paraku seesuguse destruktiivse põletamise korral ekstaasi üsna tuhastavad. Ent see agressiivne ekstensiivus töötab, kuivõrd saadakse leegile õhku manu 70-ndate lõpu eksperimentaalsest pungist, mis armastas nii jätsu kui tantsumuusikat, aga ka kakofoonilisi ja mürarohkeid heliseinu; ning osaliselt sellest välja kasvanud müramuusikast, mis borbetomaguslikult tuututab ja kolistab, undab ja kiunub. Aga mitte ainult -- see sisaldab pealtnäga suhteliselt rahulikke mõtisklusi, mis ometi seesmiselt tugevalt põlevad. Justkui ämbienti tehtaks metalli kloppimisega. Siin on strukturaalselt ja sisuliselt kõik väga hästi toestatud ja parlanksis, et muutub omasžanris eeskujulikuks näiteks. Eelpoolmainitud närvilõpmed kootuvad, õrritamata kuulajas ebatervet ja kõrvalist huvi. Eks üllitise olulisusele vihjab tõsiasi, et see on välja antud nii Mansarda kui Malware-nimeliste (neti)plaadifirmade all. 9.0 (8.0-9.5)

1/30/2026

Gliese 614 -- Saturn (2010)



Archive

  • Progressive electronic 
  • Ambient 
  • Kosmische Musik 
  • Electronic music

Kosmos on korrastatud sümmeetria, ning progressiivse elektroonilise muusika vallas aetakse ruumi sageli segamini pelga mateeria puudumisega. Ruum ei ole vaakum; see on korra peegeldus. Kui universumil on nägu, siis on see nägu, mida on hoolikalt töödeldud ja korrastatud. Naisterahva korrastatud nägu - kosmeetiliselt töödeldud - on kosmose nägu. Või vähemalt suhestub sellega. Teeb alateadlikult silma sellele, kellest ja/või kust ta pärit on. Võib ju arvata, et kui mehed teevad kosmilist muusikat, siis muuhulgas ilmutavad nad huvi vastassoo vastu. Muusika on seks(imagnet). Aga ei saa üle ega ümber lõpmatuse esteetikast. Konkreetsemalt tuleb küsida ilmaruumi ning masinate hingeelu ja representatiivsuse analoogia järele. Kuivõrd viis dekaadi tagasi kujunes välja Berliini koolkond, kes aastakümneid möllas analoogsünteesi piiride kaardistamisega, siis käesolev ei suuda midagi juurde panna elik tunnistada selle piire. Modulaarne skelett esindab korda -- tähtede ja neid ühendavate ühenduskaablite külma matemaatilist täpsust. Gliese 614 ei püüa riistvara murda; järjestused lihtsalt ei kordu, nad hingavad sünteetilise pulsiga. Kosmos seevastu väljendab sünesteetiliselt rütmi. Sellest johtuvalt hierarhiliselt madalamatel tasanditel asetsevate fenomenide puhul ei piisa üksnes puhtas vormis korrastatuse poole püüdlemisest -- selleks on tarvis luua stiihiat, et sellest kasvaks välja kord. Omamoodi dünaamilise, suundumusliku mehhanismi tekitamine, mis eeldab vähemalt kaht üksteisele suunatud punkti, kahte teineteisega seotud välja. Teleoloogiliselt määratletud ning suunitletud. Heideggerlikult väljendudes -- tuleb jõuda - antud juhul luua - valendik, milles peitub tõe tuum. Tuum eeldab ruumi. Käesolevad 31 minutit oleksid täiuslikule helipildile lähemalt, kui selles oleks rohkem müra, rohkem teravust, mis tõrjuks tehnilise põhjal tehtavat ennustatavust ning varjaks tehnoloogilisi närvipesasid. 7.5 (7.5-8.0)

[Teaser of the day] Yukiga Futte Uresii - Ooinaru Nikusimino Monogatari 01


  • Psycho-acoustic 
  • Noise music
  • Experimentalism
  • Harsh noise
  • Avant-garde 
  • Power electronics 

Label: OL Oil 
Year: 2025

[Teaser of the day] Lindbergh - C-Point Kane


  • Indie pop
  • Art pop
  • Lo-fi 
  • Electronic
  • Alternative pop
  • Plinkerpop 
  • Ambient pop

Artist: Lindbergh
Release: Loopy
Year: 2025

[Teaser of the day] Lezet - Mike Patton


  • Freeformfreakout 
  • Sound poetry
  • Electronic
  • Dada music

Artist: Lezet 
Release: One
Year: 2007

1/29/2026

[Teaser of the day] c4 - an understanding woman


  • Ambient techno
  • Downtempo 
  • Electronica music
  • Experimental electronica

Artist: c4 
Release: Inner Visions
Label: Happy Puppy 
Year: 2008

[Teaser of the day] Spuntic - Outlined


  • Electro-acoustic 
  • Folktronica
  • Organic electronica 
  • Electronic
  • Ambient 

Artist: Spuntic
Release: Hybrid Source
Label: Enoughrecords 
Year: 2010

[Teaser of the day] Ernie Morgan - Organic Orgy (for Organ and Electronic Instruments). Part 2


  • Avant-electronica 
  • Electronic music
  • Experimental electronica 
  • Improvised music 

Artist: Ernie Morgan
Label: Modulisme 
Year: 2026

eric in the kitchen -- a heart of clouds and stars (2012)



Tape Safe/Bandcamp

  • Ambient rock 
  • Shoegazing 
  • Duyster 
  • Indie pop/rock 
  • Lo-fi 
  • Alternative pop/rock 
  • Post-rock 
  • Psychedelic 
  • DIY

Mulle meeldib ikka mõelda ja öelda, et muusika produtseerimine on väga sarnane toidu valmistamisega. Kiht-kihi haaval loomine ja seadistamine, maitse ja tämbri timmimine; äkki sellele viitab ka Vallooniast pärit Eric Delsine'i (ED) projekt. Belgia lõunapoolne (prantsuskeelne) piirkond on oluline koht ka seetõttu, et seal oli oluline postpungi kants 70ndate lõpust alates. Ilmselt oluline fakt on ka see, et Siouxsie Sioux' juured on osaliselt sealt pärit. Ehk mõned mõjud ulatuvad ka sellele 10-loolisele taiesele. Reaalsuses peab vaatama põhja poole -- Flandrias tekkis aastatuhande vahetusel Duysteri-nimeline raadiosaade, kus mängiti kidrakeskset muusikat, mis kandis põues kindralikepikest. Oma südames on Duyster (laiendame selle muusikaliseks stiiliks) atmosfääriline, melanhoolne, introspektiivne ja aeglaselt kõlav, mähkides kuulajate hubasesse ja mõtisklevasse tekki nädalavahetuseks. Ehk siis esikohale on tõstetud sügavus, tekstuur ning emotsionaalne resonants, mitte aga optimistlikud refräänid või tantsulisus. Filmilinalikud paisud, õrna kajaga kaetud pastelsed kitarrid ja emotsionaalsed crescendo'd. Isegi siis, kui muusika muutub müraseks kidrastiihiaks (kõige ilmekamalt loos "Fly Away"), ei muutu rõhuasetused. Isegi kui mõningad eksperimentaalsed puudutused ilmnevad, siis suht alalhoidlikult opereeritakse nendes piirides. Teisalt jälle -- vaiksete helide taga on kõige valjemad mõtted. Ühelt poolt on ED helivalem mõjutatud vaikust väärtustavatest Ameerika kombodest nagu esiotsa Low'st, Codeine'st ning teisalt Galaxie 500 vaiksest lummast ja The Sea And Cake'i pastelsest helikeelest (mis kõlab pühapäeva-Tortoise'ina). Aga sarnastest mõttekaaslastest tuleb kindlasti ära märkida ka artisti kaasmaalased -- Wixel'i, Wio ning De Portables'i. 8.0 (7.5-9.0)