Blogiarhiiv

3/16/2026

[Teaser of the day] DR. ESC - India Elevant


  • House
  • Electronic music
  • Club dance
  • Deep house

Artist: DR. ESC
Label: Jamendo 
Year: 2011

[Teaser of the day] Irish - Beats of comfort


  • Electronic music
  • Breaks
  • Electro
  • Breakcore

Artist: Irish
Release: Destructions
Label: Jamendo
Year: 2007/2008

[Teaser of the day] Persefone - Black Seagull


  • Drag house
  • Electronic music
  • Newbreed
  • Dark ambient 
  • Musique concrète 
  • Witch house

Artist: Persefone
Year: 2022

?Alos -- Ricordi Indelebili (2006/2012)




Vida Loca/Bar La Muerte/pan y rosas discos

  • Post-punk 
  • Dada music 
  • No wave 
  • World music
  • Synth-punk 
  • Post-psychedelic 
  • Post-chamber 
  • Avant-punk 
  • Art punk
  • Electronic 
  • Punk funk

Kuigi antud Itaalia muusiku Stefania Pedretti (SP) 13-looline teos ilmus esmakordselt 2006. aastal Saapamaa põrandaaluste plaadifirmade Vida Loca ning La Muerte all (käesoleval juhul ehk 2012. aastal oli väljaandjaks Chicago eksperimentaalplaadifirma pan y rosas discos -- pyr 055), on see mässumeelsete mustrite, ärritavate helindite, teravmeelsete efektide ning heliseoste tõttu kahtlemata asjakohane ning ajastutruu ka tänapäeval. Kas punkpühendunu muusika saakski mingis ajaaknas olla midagi muud kui ajatu. Täpsemalt öeldes avaldub SP kuulaja ees kinnisideelisel moel, mida toetavad moonutatud kitarririffid ning sellest immitsev seestunud tumedapoolne müra, teravad elektroonilised rünnakud, (läbi)lõikav kammermuusika ning tavatähenduses sünkopeerimist tõrjuvad tantsurütmid, sisaldamata mingisugust edasist kavatsuslikkust liikuda diskoklubide suunas ning saada valgustatud diskokerade petlikus, segadusseajavas kumas. Selleks kahtlemata puudub vajadus ning isegi kiusatus, kuivõrd naisšamaani seesmine pöörasus murendab niikuinii klaasi. Tõsi, loos "27 gennaio 1997" tulevad sisse tribalistlikud rütmid, mida ta kaunistab loomuldasa kõrgetesse registritesse trikitatud vokaaliga. Tema nihilistlikku, ent samas ka lootust süstivat lähenemist saab võrrelda selliste naisfuuriatega nagu Diamanda Galas, Lydia Lunch, Maja Ratkje, Ludus. Kuid mitte ainult neile vihjates -- paralleele saab tõmmata ka selliste artistidega nagu PIL, ESG, Suicide, Theoretical Girls, The Pop Group, A Certain Ratio, Arthur Russell, Primitive Calculators, Gang Gang Dance ning Mark E. Smith (The Fall). 9.5 (9.0-10)

X41 -- S'up, Pluto? (2015)



basic_sounds

  • Avant-garde 
  • Reductionism 
  • Electro-acoustic 
  • Drone 
  • Abstract 
  • Psycho-acoustic 
  • Post-industrial 
  • Experimentalism 
  • Illbient 
  • Micronoise 
  • EAI

X41 oli eksperimentaalelektroonikatandem -Jen Pearson ning Jon Anastasiades -, kes üllitasid kolm helisündmust basic_sounds'i all: "Shiretoko" (2011), "Kamchatka" (2013) ning "S'up, Pluto?" (2015). Neist viimane, pea 26-minutiline taies kaigub kuuldava ja pea kuuldamatu - mis on peaaegu kuuldamatu, on avatud ka tõlgendustele ja eksimustele - vahel. Mulle meeldib selle monokroomse helindi intensiivsus - selle tämbri aneemilisusesse on süstitud tugev annus vägivaldset pealetükkivust, tuues esile selle teravad ogad ning lõikavad kahinad. Kogu see helind kähiseb -- kui kopsuhaige patoloogiline seisund oleks kiretult valatud metalsesse vormi, puhkides läbi terasest bronhide ja alveoolide välja väest ilma jätvat kurnatust ning jõuetut raevu. Ent iga kliiniline kida - mis on vormunud koletutest sekreetidest - haarab kuulaja meeleolust nii mõnegi segmendi kaasa. Isegi kui asi võtab raugema vormi mõne tuttavlikuma rütmi ning inimhäälekaja näol, on eelneva valjus jätkuvalt kõrvades kumisemas. Tõsi, aeg-ajalt nood helid muutuvad peaaegu kuuldamatuks, justkui häbenetaks sirmi taga oma tegevuse läbimõeldud planeeritust ning täideminevat eksaktsust. Kuidas me jõudsime sinna üleüldse? Pika kompositsiooni loogika algab intensiivsest mitmekõlalisusest ja -kajalisusest, mis aegamööda muutub trashumanistidest vormelite võidusõiduks-võidujooksuks, mille vältel terasvarbad kriibivad ja lõhestavad asfalti. Need ebaloomulikud helid iseloomustavad nende masinloomade meeleheidet nõrkushetkedel, kuivõrd omamata võimalust heita endalt maha tehnitsistlikku kitiini, mis õgib juba nende sisemust ning mälu (ja mälestusi). Ainus võimalus on see sõerd vastu seina puruks muljuda. 8.0 (7.5-8.5)

3/15/2026

[Teaser of the day] Talweg - Hauptbahnhof


  • Dub techno
  • Electronic music
  • Tech-house
  • Dub house
  • Club dance
  • Deep techno

Artist: Talweg
Label: Monofónicos 
Year: 2026

[Teaser of the day] Glacier Frost - Wailing Waters of the Cosmic Sea


  • Doom metal
  • Raw black metal
  • Black metal 

Artist: Glacier Frost 
Label: Self-released/Bandcamp 
Year: 2016

[Teaser of the day] Smolnik & Schlienz - Heimkommen


  • Experimentalism
  • Radiophonic art
  • Spoken word
  • Dark cabaret
  • Soubd poetry 
  • Avant-garde 
  • Art music 

Artist: Smolnik & Schlienz
Year: 2021

Floating Mind -- I Don't Do Clubbing Sorry (2026)



MonoKraK/Archive

  • Ambient techno 
  • Deep techno 
  • Electronic music

Me arvame kogu aeg midagi; ilmselgelt arvata on äge, kui äge see tegevus tegelikult on, ei oska me ise ka ära arvata. Arvustada mingit asja on keeruline ainuüksi seetõttu, et missugune meeleolu peaks kuulaja üle valitsema või ei ole sel üldse tähtsust -- või siis hoopis vastupidi: on tähtsust küll, et halva enesetunde korral peaks hea kuulamisobjekt tuju subjektil hoopis heaks muutma ning vastupidi. Teiseks arvustamine kahtlemata on mingil määral suhe artisti eelmistesse taiestesse, ning sõltuvalt artisti kavatsuslikkusest ning meelelaadist näiteks eksperimentaalmuusika puhul eeldame eelnevate ettevõtmiste edasi arendust. Või kas peaksime seda üldse eeldama? Ent tõsi on, et muusika ei saa üksnes jääda vormilise provokatsiooni tasandile pidama, kõike seda peab ikkagi toetama seestpoolt hoovav sügavus, veelgi parem kui selleks on müstiline keere, andes kuuldavale ka usutavuse ning toestiku. Alatihti (ja rõõmsa ootusega) naasen Floating Mind'i ehk Roberto Vitali muusika ning tema juhitava plaadifirma MonoKraK'i diskograafia manu; kuigi jah, ega tänapäeval teisi artiste peale tema enda seal enam ei figureeri; kahtlemata on sümpaatne, et šveitslane õnnistab kuulajaid kolmelooliste EP-dega, andes nõnda kriitikutele veelgi paremad kalibreerimisvahendid asjade õigeks mõõtmiseks ning väärtustamiseks. Ma algul ei olnud sellest taiesest kuigi vaimustuses -- tema eelmised andsid ruttu õige tunde ja taipamise. Ühel puhul mõistetav, kuivõrd ta tegeleb järjepidevate (mikroskoopiliste?) muudatustega albumilt albumile, ent teisalt hinnang jääb siiski hinnanguks ning tunne jääb tundmuseks. Siin on sügavust, ent see sügavus näikse pigem formaalne; säherdune, mis on valitud kusagilt helipangast, millele võõras keeles on peale kirjutatud "sügav"; mitte ise sünteesitud, mistõttu osaliselt iseloomustaksin taiest sõnaga "laisk". Ei saagi eeldada - oleks peaaegu mõeldamatu -, et muusika oleks klišeedest vaba -- peab tekkima analoogia ja suhestumine olemasoleva massiiviga, ning alles selle põhjal saab kujundada arusaama konkreetsest asjast; ei ole lõppkokkuvõttes paha, ent eelmised olid ärksamad ja huvitavamad. Kirjanikuhärra Tõnu Õnnepaluga ei saa nõustuda ühe protsendi määra osas - mida uus kirjandusteos (konkreetsel juhul muidugi muusikateos) peaks pakkuma -- ikka võiks pakkuda märksa enam -- sellisel juhul ilmselt ei ole mõtet paberit määrida, elektrit ning arvuti kõvaketast kulutada. RV igatahes on märksa edukam, kuivõrd nimilugu on piisavalt sügav -- ruum avardub, mida võimaldav sügavus on mitmevalentne ja -kihiline; muutudes sügavalt kosmiliseks, mis kahtlemata tõstab huvitavuse kolmandiku peale. 7.5 (7.0-8.5)

3/14/2026

[Teaser of the day] Visions of Yōkai - the moon is the gate of misfortune


  • Atmospheric black metal 
  • Black metal
  • Groove metal
  • Raw black metal
  • Black'n'roll
  • Psychedelic 

Label: Bandcamp/Murder On Ponce
Year: 2025

[Teaser of the day] Black Hell Oil - Bring It On


  • Groove metal
  • Heavy metal

Release: Smoke You Up
Year: 2014

[Teaser of the day] Bantha Rider - Jawa Juice


  • Stoner rock/metal
  • Djent
  • Groove metal
  • Technical death metal
  • Sludge metal

Artist: Bantha Rider
Release: Bantha Rider
Label: Self-released/Bandcamp 
Year: 2017

French Teen Idol -- French Teen Idol (2005



Nishi/Bandcamp

  • Experimental rock 
  • Post-rock 
  • Art rock 
  • Spoken word 
  • Electronic
  • Pomp rock

Itaallase Andrea Di Carlo 8-looline avaalbum on kenasti tasakaalustatud, et ta ei hakka ühelt poolt hullu ajama ning teisalt on ta siin nii mõnedki huvitavad ideed lihaks teinud. Arusaadav ju, et kui tegu on debüüttaiesega, siis tavaliselt omatakse ideid, mida letti laduda -- järgmised taiesed võivad juba olla nii ja naa. Muusika siin ei ole kramplik, vaid nõtke klaveri klimberdamise juhtimisel kenasti edasi liikumas -- millega liituvad nii küllastunud orkestratsioonid, dramaatilised jutukatked ning efektselt modelleeritud häälutused, elektrisse kootatud kitarri(seina)d ning peened heliefektid - milledes on nii pärishelisid kui sünteesitud kihte. Tulemuseks on helipildi loomuldasa laienemine, millest immitseb nii meloodilist majesteetlikkust - samas vaatamata pompöössusele minemata vähimalgi määral läägeks - ning teisalt kunstilisus, mis ei pea uuele ringile minema, et enda sümboolset surma lavastada ja kogeda ning samasuguse - reeglina hädisema - kakandina naasta. Igavese Linna muusikul seda probleemi ei olnud, kuivõrd teda ei kohustanud kõrge staatus, selle säilitamine ning võimukate rokkarite panteon. Tühisuse pjedestaal, millelt peale valju hääle ning tühja kõmina ei ole seal seisjatel reeglina midagi asjalikku niikuinii edastada. Nartsissismi närvetunud sära muudab sealsed residendid naeruväärseks, kelledel ei näi sünapsite vahel elektrilaenguid tekkivat -- ehk iroonilisel kombel on need muusikasse ohverdatud. Võimujanu asemel esitletakse siin loomuldasa laetud ideid, saamaks pakkuda kuulajale mõnusat kulgemist. Ei ole siin midagi murrangulist, ent pole ka väiklaste ideede pikki varje. 8.0 (7.5-8.5)

3/13/2026

[Teaser of the day] Krill.minima - radiodub 3


  • Electronic music
  • Dubtronica
  • Ambient dub
  • Micronoise
  • Minimal dub 

ArtistKrill.minima  
Release: radiodub EP
Label: Miasmah 
Year: 2004

[Teaser of the day] Lobo Loco - Creatures of Avalon


  • Electronic 
  • DIY 
  • Ambient pop
  • Art pop
  • Lo-fi 

Artist: Lobo Loco
Release: Endless Timeout 
Year: 2026

[Teaser of the day] Background Radiation - Grains Of Film


  • DIY
  • Electronic
  • Lo-fi
  • Bedroom pop
  • Indietronic 

Release: False Start
Label: No Source 
Year: 2012

[Teaser of the day] Glacier Frost - Power, Violence and Nightmares


  • Speed metal
  • Death metal
  • Groove metal

Artist: Glacier Frost 
Label: Viridian
Year: 2015

Kosik -- Removable Pieces (2003)




Kikapu

  • Avant-garde 
  • Ambient 
  • Ambient noise 
  • Electronic 
  • Reductionism 
  • Indietronica 
  • Experimentalism 
  • Post-rock 
  • DIY 
  • Avant-rock 
  • Experimental rock 
  • Musique concrète 
  • Art music 
  • Experimental techno

Minimalistlikud mürad - justkui algavad eikusagilt ning jõuavad eikuskile; nende virvendav - et mitte öelda intensiivsuselt ebaühtlane ning katkendlik heli - voog justkui voogaks aeg-ajalt jõudu kogudes, siis seda kaotades -- kohati nagu sädelev sein, siis jälle kui kuiva jõesängi eksinud ning seal hääbunud veesilm. Midagi sellist tekib vaimusilma, kujutatuna Stars Of The Lid'i stiilis karget ämbient/postrokki salvestatuna rikutud kassetilindile -- lõpuks üleüldse äkitselt katkedes. Matthew Borghi ning Michael Kirson-Goldapper'i - kes tegutsesid tandemina üle-eelmise kümnendi hakul - looming on tihedalt otsinguline, sündmusterohke, ent siiski nutikalt vormistatud. Jõutakse eksperimentaalsetesse mikroekstaasidesse, et sellesse - nagu eelpool juba osutatud - mitte kinni jääda ning seeläbi seda tunnet mitte veeldada. Näituseks "Odd Man In" kõlab valjult, ent see ei taandu kõiki sagedusi põhja keeravaks dementseks müraks. Ostsillaatorite indikaatorid ei vormu nurgelisteks joonteks -- kujunditeks, mis justkui püüaks tolle taga peituvat meeletust ratsionaliseerida. See on hingav universum, mille algallikaks näib kohati olevat loodushelid, mida on võimendatud ning lindile püütuna mängitud n-ö valel kiirusel. Või siis ilmsi melanhoolne "Latter" - segades indit elektroonikaga - midagi sellist võinuks teha noor Arvo Pärt, kui ta sündinuks neli kümnendit hiljem. Ka teistes lugudes on (pool- ja veerand)orkestreeringud viirgamas, ent see on pigem viirastuslik kui ilmsi. "Reverse Luck" lausub tehnokujunditega ilmset midagi olulist, ebt see on melomaanidele õnnistuslikult dešifreerimatu ning kreenis jutuvada klõbistavate trummide ning seestunud heliefektidega. Fantoomid kerkivad paljude kuulamiste järel pinnale, kui mustav õli - kui tundmatu eluvorm - mis on elujõuetu eluvormi kõrvale tõrjunud. Ilmselt need taiesed ei vaja enam kõrvale lükkamist -- paar kümnendit hiljem on see jõud jätkuvalt akuutne ja ohtlik kui kopsudesse levinud põletik. Väga muljetavaldav, kuivõrd entroopiliste eelduste man on entroopia tasalülitatud! 9.0 (8.0-9.5)

Chenard Walcker -- L (2002)



Free Sample Zone

  • Plunderphonics 
  • Mash-up 
  • Sampledelic 
  • Psychedelic 
  • Afrofunk 
  • Ethnic music

Lääne (pop)kultuuriga on keerulisem kui esmapilgul näib -- ehk tuleneb see isiklikust perspektiivist, ent niinimetatud popklassikat on sageli ropult üle hinnatud. Mis samas ei ole ole ka ime -- kui kriteeriumiks on massi maitse, siis jah - inimene, kes ellujäämise nimel peab orjama hommikust õhtuni võõrandunud keskkonnas -, siis mida ikka tahta? Charles Bukowski - üks neist mitte kuigi arvukatest Lääne pühakutest, kes ümbritsevat rääma viljakalt ära kasutas - ütles tabavalt, et mõnikord peab inimene võitlema elus määral, et tal ei olegi võimalust seda nautida. Ka muusikakriitikute puhul ei ole nende sõltumatuses kindel -- paljud ajavad kobjuktuurset mulli suust välja. Teisalt on see kapitalismist läppunud -- mis paganama sügavust ning asist asjalikkust sealt ikka ihaldada? Mõned näited mõõdutundetust ülistamisest. Fleetwood Mac, eriti nende maksimumpunkti üllitis "Rumours". Radiohead'i "OK Computer" on küll parem, ent kindlasti mitte kümnepunktiline sooritus. Samamoodi ülehinnatud on ka Talk Talk'i kaks viimast albumit (pigem see sobib kuhugi mõttemalli kui reaalselt see tegelikult väärt on). Lisaks Led Zeppelin, U2, Jethro Tull, Yes, Oasis, David Bowie, Genesis, Lou Reed, biitlid, Brian Eno. Suht suva tüübid, kes varastasid suuri ideid teistelt või siis püüdsid šokeerida ja muljet avaldada tühja vormi ja poosiga kuulajatele. Tegelikkuses poosetasid tühjusega keset veelgi suuremat tühjust, resoneerumata ja saamata ise sellest aru. Selle kõige valguses on värskendav kuulata Prantsuse pätsajat Chenard Walcker'it, kelle esteetika võrreldes eelpooltoodutega on värskendavam, mängulisem ning irooniliselt sisselõikav ning Lääne kultuuri lahkav (nagu seda tegid läbinägelikult tema rahvuskaaslastest mõtlejad Rene Guenon ning Jacques Ellul). Näidates, kuidas viimasest on kadunud sügavus, plastilisus ning õige fookus. Kasutades Oriendi ja Aafrika muusika elemente Õhtumaa muusika "mürgitamiseks", on tulemuseks igati lõbus, kohati psühhedeelne ning sümptomaatiliselt katkine ja lotendav. 8.0 (8.0-8.5)

3/12/2026

[Teaser of the day] Fabio Keiner - Moonsong


  • Electronic
  • Avant-garde 
  • Abstract 
  • Ambient 
  • Dark ambient
  • Experimentalism 
  • Ambient drone 

Artist: Fabio Keiner
Label: Cian Orbe 
Year: 2018

[Teaser of the day] Lomov - Sommersumpf


  • Ambient dub
  • Electronic music
  • Deep dub
  • Microdub
  • Minimal dub

Artist: Lomov
Release: Holzwege
Label: Autoplate
Year: 2005

3/11/2026

[Teaser of the day] Dormance - Dormance 12


  • Electronic music
  • Dark ambient 
  • Industrial electro 
  • Post-industrial 

Artist: Dormance
Release: II
Label: Mahorka
Year: 2026

[Teaser of the day] Lost Dark Transmissions - h2ck_3


  • Electronic
  • Micronoise
  • Post-minimalism 
  • Drone 
  • Experimental electronica 
  • Post-industrial 
  • Avant-electronica 

Release: Splice 
Year: 2008

[Teaser of the day] Cultchild - LØΛŦH


  • Drag house
  • Electronic music 
  • Newbreed
  • Witch house 
  • Dark electro

Artist: Cultchild
Year: 2025

Fra-N-Sis -- Opus Opossum (2009)



Modicum Of Silence

  • Lo-fi 
  • Ambient 
  • DIY 
  • Noise pop 
  • Americana 
  • Electronic 
  • Psychedelic 
  • Micronoise 
  • Experimental pop 
  • Radiophonic art

Käesolev 6-looline on sümpaatne seetõttu, et see vaimustub muusikast kui kevadel koplist välja lastud vasikas karjamaast. Siin on kõiksugu toredaid helisid, millest kodus salvestavad artistid nullindate lõpul unistada tahtsid. Ka kohaselt on taies üllitatud Modicum Of Silence-nimelise USA plaadifirma all, mida juhtisid eri muusikažanrites kätt proovinud muusikud Nic Ross ning Kevin McCraney (kes ka oma projektide muusikat üllitasid sama plaadifirma all). Neid 28 ja poolt minutit saab määratleda sõltuvalt sellest, millisest vaatenurgast pilku heita; siin on niikuinii mikroskoopilist müra ja põlvesügavust elektroonilist mana, mis läbistab või tungib nähtamatult kitarri tekstuuride vahele; ning kellamängu ja suupilli tekitatud ruumi laiendamine juba niigi vabas ruumis ei jää kaugele ekstaasist. Kohati tundub, et need elektroonilised helindid on tekitatud lindimanipulatsioonidega, mis juba iseenesest on väärtus omaette. Teisalt on siin ja seal (ruineeritud) Americana-lõikude vahel kuulda radiofoonilisi sagedusi ning ragisevate raadiomürade uhteid, osutades võib-olla isegi Wilco tehtud avantüürile nimega "Yankee Hotel Foxtrot", millel legendaarne punt segas rokkmuusikat "The Conet Project: Recordings of Shortwave Numbers Stations'i"  ülesvõtetega, milles luureagentuurid väidetavalt edastasid infot oma luurajatele. Arvestades, kuidas enamus nimetatud plaadifirma muusikat on kaduma läinud - ma olen üles laadinud need, mis mu omanduses on -, siis tegu omakorda on fantoomiliku ilminguga. Veelgi enam -- raske on kindlaks teha, kesse või misse artist on. See, mis on ning on olnud, enam ühtäkki ei ole kättesaadav. Isegi plaadiümbrise pidin ebaharilikust formaadist nikerdama. 8.5 (8.0-9.0)

[Teaser of the day] Origami Repetika - Mighty Lilbumble Bee


  • Electronic pop
  • Alternative pop
  • Electro pop
  • Synth-pop 

Release: Little Bumble
Year: 2013

3/10/2026

[Teaser of the day] CAlix✦ - Playground Process


  • Electronic pop
  • DIY
  • Witch pop
  • Breaks
  • Hip-hop
  • Lo-fi 

Artist: CAlix✦
Release: CAlix✦
Year: 2012

[Teaser of the day] Nuno Pires - Acrylic


  • Electronic
  • Ambient pop
  • Art pop
  • Ambient

Artist: Nuno Pires
Label: MiMi
Year: 2025

Bing Satellites -- Voyage to the Sun (2026)




Bandcamp

  • Ambient
  • Electronic 
  • Ambient drone 
  • Microtonal

Nõukogude ajast pärineb seesugune anekdoot, et Brežnev tegi ettepaneku sõita Päikesele. Seltsimehed vastu, et me põleme ju ära. Leonid Iljitš aga vastu: ka sellele on mõeldud. Sõidame öösel! Kuulates käesolevat taiest, siis muusikaline mõjusus on säherdune, et tekib tahtmine igasugune iroonia kõrvale jätta! See on album, mis mitte niivõrd ei mängi, kuivõrd rullub lahti. Algushetkedest alates loob album laia ja kannatliku helivälja -- pikad, hõljuvad, samas peenelt sisse tungivad toonid, mis ulatuvad päikesetuultena üle stereospektri (või on seal veel lisaspektreid!). Muusika tugineb aeglaselt liikuvatele harmoonilistele kihtidele: ostsillaatorid paisuvad ja taanduvad, granuleeritud tekstuurid sätendavad taamal (seda viimast võib mõista ka filmi "Astraal" ["Oculus"] antud tähenduses -- seal, kus elavad vaimolendid. Konkreetsemalt -- see ei ole pelgalt taustal ämbientne; see on suunatud, justkui iga püsiv noot lükkaks kuulajat edasi mööda tahtlikku trajektoori. Tämbrid on soojad, kuid hiiglaslikud, peene modulatsiooniga, mis paneb toonid virvendama ja painduma, vihjates eesootavale tohutule gravitatsioonilisele tõmbejõule. Rütmi asemel kasutab muusika toonitriivi - intervallide laienemist, õrna harmoonilist õitsemist -, et simuleerida liikumist. Tulemuseks on liikumapanev tunne ilma kiireloomulisuseta, teekond, mida ei mõõdeta miilides, vaid laienevas resonantsis. Kord muutuvad droonid eredamaks, omandades hõõguva registri, väreledes päikesepursetena läbi eri kihtide. Tekstuurid muutuvad küllastunumaks, sagedused intensiivsemaks, kuid kompositsioon jääb meditatiivseks. Purske asemel haarab see kuulaja kestvasse sumedusse -- võiks kujutada kuulmislikku analoogi Päikese pimestavale kroonile lähenemisega. 9.0 (8.5-9.5)

3/09/2026

[Teaser of the day] Bergmooser - Der Tänzler Von cOreZ


  • Kitsch metal
  • Electronic
  • Cybermetal
  • Camp metal
  • Comedy

Artist: Bergmooser
Year: 2026

[Teaser of the day] Méryll Ampe - Vertigo


  • Sound art
  • Avant-electronica 
  • Drone
  • Experimentalism 
  • Micronoise 
  • Electronic music
  • Experimental electronica 
  • Avant-garde 

Artist: Méryll Ampe
Year: 2016

[Teaser of the day] reFUGeeS From Beyond - Never Go Back To War


  • Avant-rock
  • Electronic
  • Post-industrial 
  • Industrial rock
  • Minimal synth 
  • Post-minimalism 
  • Experimental rock 

Year: 2025

Orphax -- Continuation (2026)



Moving Furniture/Bandcamp

  • Drone 
  • Post-minimalism 
  • Avant-garde 
  • Experimental electronica 
  • Microtonal 
  • Experimentalism 
  • Sound art 
  • Avant-electronica

Käesoleva kuu lõpus ilmub ametlikult Orphax'i ehk tollis esitleva nimega Sietse van Erve (kes lisaks muusika loomisele on ühtlasi Madalmaade ühe juhtiva eksperimentaalplaadifirma - Moving Furniture Records'i - boss) kahelooline taies, mis nagu albumi nimigi osutab, flirdib millegi kestvaga (ehk ka lõppematuga). Kaks ülipikka kompositsiooni, millede kogupikkus küünib 44 minutini. See taies võiks veelgi kesta, kuivõrd isiklikult tundub see kestvat märksa vähem, mis osutab sellele, et taies on sündmusterikas ning tõrjub ajalisust. Üllitise pealkirja võib tõlgendada ka osutusena kultuuritraditsioonile, mis paratamatult valmistas ka käesolevat ette. Hollandlase muusika kahtlemata on imetabane ja täpselt doseeritud, kuivõrd lisaks modulatsioonidele, üleminekutele ning uue kuju omandamisele on ka tämber lopsakas - ütleks koguni, et tõeliselt isuäratav (justkui üleküpsenud pirn või ploom puu otsas magusast mahlast tilkumas). Ma ei ole varem mitte alati nautinud mitte kõigi MFR-i droonmuusikaalbumite tämbreid, iseäranis nende omi, mis on opereerinud aneemiliste postindustriaalsete kõlavärvidega, ent seekord on raske kõrvaklappe peast ära võtta. Prantsuse mõtleja Jacques Ellul'i taies "Tehnoloogiline ühiskond" ["La Technique ou l'Enjeu du siècle"] (1954) - mis on mõjus juba seetõttu, et raamatukaanel ilutseb lintmagnetofon - resoneerub Orphax'i teosega, kuivõrd siit ei kuma taotlust olla uus ja äge, vaid analüütiline (samas kaotamata emotiivset tunnetust) -- tabada ajastuvaimu, mängida ajastut määratlevate helide ja instrumentidega. Katedraaliorel võngub, läheb otse, kusagil liituvad sellega ka teised helid; ei saa üldse välistada, et mõni natuke roostes orelivile võis ka keskajal seesugust heli tekitada. Ka ajaliselt on see taies pidev ja katkematu, mis võib kuulajat isegi pelutada, kuivõrd ta võib sellesse siseneda ajaväliselt ehk viirastuslikult (üks kummastavamaid ütlusi, mida kuulnud olen, kui kunagi tollal 4-aastane tütar lausus täiesti ootamatult, et ta ei usu, et me olemas oleme!). Kui nimetaksin seda sakraalseks muusikaks (iseäranis teise kompositsiooni lõpuosa), siis vaevalt kellelgi võiks olla vastuväiteid. Küsiksin isegi edasi: mille poolest Arvo Pärdi muusika on sellest pühalikum? 9.5 (9.0-9.5)

3/08/2026

[Teaser of the day] aboombong - Blue Mountain (final ascent)


  • Experimental rock 
  • Industrial rock
  • Avant-rock 
  • Space rock
  • Post-rock 
  • Noise rock 

Artist: aboombong
Year: 2011

[Teaser of the day] Take Pills Die - Faster


  • Electronic 
  • Lo-fi 
  • Indietronica 
  • Ambient
  • DIY

Year: 2007

[Teaser of the day] Andrew Weathers - There’s Gold in These Hills


  • Drone pop
  • Neokrautrock 
  • Art music
  • Experimentalism 
  • Post-minimalism 
  • Electronic
  • Organcore
  • Avant-garde 
  • Indietronica 

Year: 2014

Rasterfahndung -- I Like This Pizzicato (2003)



Realaudio

  • Indietronica 
  • Neokrautrock 
  • Glitchtronica 
  • Post-rock 
  • Electro pop 
  • Easy listening 
  • Robot pop 
  • Alternative dance 
  • Motorik 
  • Art pop 
  • Techno pop

See on šveitslaste Niklaus Erismann'i (kitarr) ning Marcel Kägi (rüperaal) ainus üllitis, mis samas 65 minuti ja 12 loo vältel võib osutuda mahukamaks kui mõnel artistil, kelle looming on piirdunud kahe-kolme EP-ga. Igati korralik heliline mälestusmärk hilisematele põlvkondadele ja (m)ärkajatele, millel kohtuvad nii akustiline kui elektrooniline pool, nii meloodiline hoovõturada kui tehnitsistlik miiniväli. Ühelt poolt siibse elektroonilise indimuusika juured ulatuvad 70ndate krautrokki, ent teisalt produtseerimise standardid pärinevad hilisemast, krautroki uuest lainest -- peamiselt 90ndate Ruhri piirkonnast. Innovatiivne muusika, mille artistid lisaks motoorsele sekvetsmuusikale ammutasid vaimujõudu klubimuusika sügavamast ja eksperimentaalsemast osast (klassikalisteks näideteks on To Rococo Rot, Mouse On Mars, Kreidler, Pluramon, Tarwater, Mina, The Notwist, Lali Puna, Morr Music-nimelise plaadifirmaga seotud projektid). Aga mitte ainult. Võtaks kohe näiteks ühe väljapaistvaima kompositsiooni nimega "Erstes", milles lisaks eelpoolmainitud elementidele lisandub filmilinalik vaib, varustades neid seitset minutit imetabase sumedusega. Elame ajastul, kui püütakse -ilmselt surmahirmus ja Kõigevägevama hülgamise ängis ning selle tulemusena oma tühisust tagasi peegeldades - luua kogu aeg midagi uut, et endale mõtet ning mingit eesmärki anda. Ei ole ju midagi suudetud luua - see, mida nimetatakse uueks suureks asjaks, ei ole selleks kohe teps mitte osutunud (st kestvat mõju avaldanud). Pigem tuleks keskenduda süvitsi asjadele, anduda alkeemilisele maagiale, viimistleda olemasolevat edasi. Lähtuda arusaamast, et helipilti on alati võimalik edasi arendada. Üheksakümnendate lõpp-nullindate algus tundub tagantjärele rahuliku ajastuna, kui suudeti asju tasa ja targu (ning antenne õigesti paigutades) teostada. Kitarristi mängust kostub läbi flamenko-element, ning see ei ole üldse kohatu. Sobib vägagi, luues uusi mõõtmeid, rõhuasetusi ning värve. Nimiloos väljendub vastupandamatu keelpillide pastelsus kergete klaveriarpedžode ja -soleerimistega vaheldudes. Justkui The Sea And Cake kohtunuks Glenn Gould'iga. Loo "In The Ne" ajutuulte-funk mõjub ka keha alumisele poolele. Peenetundelised, ent end kehtestavad sünteetilised hoovused ning vokaalefektid käivitavad neurotransmitterite töö kuulaja kehas. See on säherdune muusika, mis vallandab ka mälestused -- ei pea selleks ilmtingimata selleks piirsituatsiooni või surmaeelsesse olukorda sattuma. Igal helindil näikse iseäralikud narmad tuules lehvimas, näidates klassi ning väljendades mõjuvõimu. Nagu juba eespool sai mainitud -- aeg tuleb naha võtta, süüvida enesesse ning väärtustada ja naasta selle manu, mis juba on loodud. Tuleb isiklik, kogukonna ning ühiskonna raskuskese õigesti kalibreerida. See on üks kindel viis, kuidas oleks võimalik kriisist väljuda. 9.0 (8.5-9.5)

3/07/2026

[Teaser of the day] Voracious Carcass - DO NOT LOOK IN THE MIRROR


  • Experimentalism 
  • Electronic
  • Psycho-acoustic 
  • Noise music
  • Gorenoise 
  • Avant-garde 

Release: Total Terror
Label: Self-released/Bandcamp 
Year: 2026

[Teaser of the day] Krovo - Drill


  • Avant-electronica 
  • Electronic music
  • Psychedelic 
  • Improvised music 
  • Experimental electronica 

Artist: Krovo
Release: Axis
Label: K-PDT
Year: 2010

[Teaser of the day] ANTI - The Body Is a Uniform


  • Avant-garde
  • Power electronics
  • Noise music
  • Psycho-acoustic
  • Experimentalism

Artist: ANTI
Year: 2026

John Cale -- Inside the Dream Syndicate Volume 3, Stainless Gamelan (2002)



Table of the Elements

  • Minimalism 
  • Avant-garde 
  • Experimentalism 
  • Micronoise 
  • Improvised music 
  • Post-psychedelic 
  • Art music 
  • Noise music 
  • Sound art 
  • Plunderphonics 
  • Electronic music 
  • Electro-acoustic 
  • Micronoise 
  • Post-classical 
  • Abstract 
  • Psycho-acoustic 
  • Drone pop

Seesugust muusikat - mis salvestatud vahemikus 1965-1968 - tänapäeval enam niisama lihtsalt ei tehta; ilmselt muusikute mentaliteet ning tehnoloogiline pagas on ka sedavõrd muutunud, et seesugusele tulemusele lihtsalt ei olegi enam võimalik jõuda. Pakilisust sedasorti asja produtseerida ei ole ka üleval -- ise nimetaksin La Monte Young'i kunstilist inkubaatorit nimega Theatre of Eternal Music 70ndate lõpu New Yorgi eksperimentaalse pungi/No Wave-skeene eelkäijaks. Kui viimase puhul on toodud välja, et nende muusikute äng muutus hävinguks (ning eesmärgiks oli senine muusika hävitada), siis vähemalt sama teravmeelsed artistid eelnesid natuke rohkem kui kümnendi varem (käesoleval löövad kaasa nii Tony Conrad kui Angus MacLise; lisaks Sterling Morrison ning Terry Jennings). Helieksperimendid, mis ennustavad nii popmuusika kui ka helikunsti suundumusi kauges tulevikus, aga ka heli loomisest ja selle lõpuleviimisest saadavat naudingut; kõik need 57 minutit kõlavad nõnda ajatuna, et ei ole vahet, kas see muusika oli toodetud kuuekümnendatel, kaheksakümnendatel või ennustan, et ka aastal 2080; tulemus jätkuvalt on värske ning meelihõlmav helind, mis on kompromissitu nii kavatsuslikkuses, vormistuses kui mängulisuses; omades arusaama muusikast kui kunstiliigist. See viis, kuidas John Cale oma kamraadidega liidab kokku nii improvisatsiooni kui deterministliku helindi veatult ja loomuldasa, on imetlust väärt; kahtlemata tulevase Velvet Underground'i muusika eksperimentaalsemad kompositsioonid kajavad ka siin vastu (kuigi jah, rokkmuusika reeglina kipub olema siiski lahjem ja kergemeelsem kui eksperimentaalmuusika, kuivõrd puudub kinnisideeline pühendumus luua kunstivormi seisukohast midagi revolutsioonilist). Loos "At About This Time Mozart Was Dead and Joseph Conrad Was Sailing the Seven Seas Learning English" tegeldakse plunderphonics'iga ajal, kui selle mõiste kasutuselevõtuni kulus veel umbes veerand sajandit. Lisaks sellele on ka albumil Philip Jeck'i, Martin Tetreault', Otomo Yoshihide ning Christian Marclay eksperimentaalse plaadimängijaga manipuleerimise alged siin kenasti olemas -- vähemalt helilises plaanis. Kokutav - et mitte öelda düsfunktsionaalne - muusika saab jätku drooniva popi ja improviseerivate puhkpillide ristandina, ent pasafilter on vahel, muutumata laadakapelli umpa-umpaks. Ning üks teine kompositsioon ilmneb metalse ämbiendina - mis küll esitletuna elektroakustilises võtmes -, teeb orgaaniliste näitajatega, helikoe hingamisega ning heliperspektiivi tunnetamisega kahtlemata enamikule tänapäevastele elektroakustikutele silmad ette. 9. märtsil saab kõmri legend 84-aastaseks. 9.0 (8.0-10)

3/06/2026

Neosintetico -- La Voz De La Energía (2025)



Pueblo Nuevo/Bandcamp 

  • Electronic music 
  • Breakcore 
  • Experimentalism
  • Sampledelic 
  • Dancehall 
  • Breaks
  • Illbient
  • Jungle 
  • Dark ambient 
  • Post-industrial 
  • Bhangra 
  • Nu jazz 
  • Ethnotronica

Neosintetico ei kutsu ainult kuulama; artist kutsub läbima korralikku helikaost. Nende 11-looline taies on enamasti pingest laetud taies, mis kõlab kummitavas serveriruumis teostatud kõrge eksimisvõimalusega tegevusena. Käed värisevad, jalad tudisevad ning süstoolne vererõhk tõuseb 200-ni. Nii hull asi loodetavasti ei ole -- eksperimentaalsete kompositsioonide aluseks on obsessiivsed mikroskoopilised mürad ning pimedusse mattunud labürindikäigud. Säherdused granuleeritud virvendused loovad hüperfookusliku tundmuse, justkui tahaks masinatest hinge välja destilleerida. Plaadiümbris kahtlemata osutab artisti masinate fetišile -- sakilised, ulguvad sagedused, mis kõlavad algoritmide ulgumisena juhtmete ja torude lõpmatuses. Just siis, kui kuulaja masinate rütmilisse klõpsatusse sisse elab, tutvustab Neosintetico eksortsistlikke sünteetilisi vibratsioone. Plõksumised, susisemised ning võõrandumisest tingitud oigamised tunduvad tahtlikuna, soojusenergiast tühjendatuna või siis sellest ülepaisutatuna, teisalt peegeldades siiski kirurgilist täpsust, väljendades kinnisideid võimalikult väikese mõõtühiku ekvivalendiks saamise järele. Sellel sünteesil on kaasahaarav kvaliteet -- dissonantsed akordid, mis paisuvad pahaendelise ämbiendi mänguväljakuks, mis vooluringist aeg-ajalt välja kukuvad. See loob põneva ühendatud lahknemise: külm, ehk isegi ratsionaliseeritud mikromüra võitleb irratsionaalse, peaaegu vaimse digitaalse murruga. Sinna sekka siseneb pehmemaid kvaliteete meeleolu- ja vabadžässi, programmeeritud reggae ehk ragga (dancehall'i) näol ning natuke vürtsisema etnotroonika ehk antud juhul industrialiseeritud bhangra näol. Düsseldorf'i kummitustega samuti kenitletakse -- sarnaselt Kraftwerk'i loole "Radio-Aktivität" käsitleb Neosintetico energiat nii imetabasuse kui ka miilava ohuna. See, kuidas häält albumi nimiloos moduleeritakse, tundub nagu 1970. aastate keskpaiga ja natuke hilisema aja vokoodrikatsetuste kerge edasiarendusena -- see on peene popmuusikalise tundlikkusega jäetud tänapäevasele tühermaale maha kõdunema. Manipuleeritud kaose vältel vihjatakse vägagi elektronmuusika pioneeridele -- seda võib pidada otseseks austusavalduseks neile. Kui midagi artistile ette heita, siis ehk liigset šabloonsust teatud kohtades. Teisalt jälle need pealtnäha kergema vastupanu mineku kohad tasakaalustavad süngemat sentimenti. Nii et üldisemalt -- selle 47-minutilise taiese sära peitub targas tasakaalu leidmise oskuses, eriti selles, kuidas see oma mõjutustega ning eelpoolmainitud suure eksimisvõimalusega eklektilisuses toime tuleb. Tuleb küll. 8.5 (7.5-9.0)

[Teaser of the day] Plasst - Malistan


  • Electronic music
  • Lobit
  • Deconstructed club
  • Micronoise
  • Sampledelic

Artist: Plasst
Release: Devoker lobit
Year: 2025

[Teaser of the day] Multiple Personality 3 - Ways to the After World


  • Sampledelic
  • DIY 
  • Experimentalism
  • Post-industrial 
  • Lo-fi 
  • Psycho-acoustic 
  • Electronic
  • Avant-garde 
  • Post-psychedelic 

Release: GLAUKO PSYCHE 
Year: 2025

[Teaser of the day] Restive - Leave Out The Rest


  • Electronic music
  • Microsound 
  • Field recording
  • Organic electronica 
  • Microtonal 
  • Spoken word
  • Musique concrète 
  • Ambient 

Artist: Restive
Label: Mahorka
Year: 2014

Filipe Miranda -- Movimento (2025)




Bump Foot/Archive

  • Art rock 
  • Noise rock 
  • Improvised music 
  • Experimental rock

Portugaallase Filipe Miranda (FM) lähenemine muusikale ja kitarrile kõlab nagu lõputusse, pühendunud rituaali ankurdatud meele kuulmislik ilming -- säherdune, mis keeldub tähelepanu hajutamisest ning liikumisest - et mitte öelda põgenemisest - kuhugi mujale. Iga noot, iga võnge või hõre akord tundub pigem sunnitud kui valitud: väike, korduv žest, mida tuleb sooritada, uurida-kuulata ning uuesti sooritada mikroskoopilise (ja sellest tulenevalt suurendatud) intensiivsusega, justkui ei saaks mängija puhata enne, kui mingi intuitiivne tõde, mis on neisse toonidesse kätketud, on täielikult ammendunud. Muusika siin harva kiirustab; selle asemel peatub see fraasidel peaaegu valuliku tahtlikkusega, naastes nende juurde nagu keegi, kes jälgib ikka ja jälle sama pragu seinas või täket põranda laminaadis, on veendunud, et sügavam mõistmine on vaid ühe sammu kaugusel. Siin ühelt poolt puudub liialdatud õitsemine, siin saadakse läbi ilma eputamiseta - ainult käputäie intervallidega ringi käimine, nendega manipuleerimine, kuni need hakkavad omandama habrast melanhoolia varjundit, tundudes nii isikliku kui ka iidsena. Kahtlemata taoline metoodiline lähenemine asjale väikeste kõrvalekallete korral omab tektoonilist efekti. Ühelt poolt jah, kordustest kerkiv palavikulisus loob omamoodi temperamenti. Igatahes elektrikitarrile ja võimendustele toetuv "Movimento III" omab taolist galvaniseerivat mõju. Motiiv võib pika improvisatsiooni jooksul ilmuda viis, kümme, ehk isegi kakskümmend korda, iga kord paljastades mikroskoopilisi muutusi -- murdosa rohkem füüsilist survet keelele, natuke rohkem noodi kestust või ruumis laiali hajutamist. See liikumine - nagu pealkirigi osutab - on spiraalne, ent iga samm sellele muudab natuke selle trajektoori. Justkui püüaks FM saavutada keerulist mängutehnilist eesmärki samu mustreid täiustades või vähemalt tõetruult seesmisele seisundile vastavalt reageerides. Kitarr toimib nii fiksatsiooni objektina kui vahendina fikseerimise juhtimiseks. 8.0 (7.0-9.0)

3/05/2026

[Teaser of the day] The Sea Life - Coin Machines


  • Alternative pop/rock
  • Noise pop
  • Psychedelic 
  • Lo-fi 
  • Slacker rock 
  • DIY
  • Indie pop/rock

Artist: The Sea Life 
Release: In Basements
Label: Self-released/Bandcamp 
Year: 2012

[Teaser of the day] Krovo - Y-Cult


  • Avant-electronica
  • Illbient 
  • Electronic music
  • Minimal synth
  • Post-industrial 
  • Experimental electronica

Artist: Krovo
Release: WIP
Label: K-PDT
Year: 2010

[Teaser of the day] Dino DiMuro - The Dance Of Downtown Larry


  • Art rock
  • DIY 
  • Alternative rock
  • Lo-fi 
  • Soft rock

Artist: Dino DiMuro
Label: Self-released/Bandcamp 
Year: 2010

In Vitro -- Radio Spectrum Secrets (2025)



Silent Flow/Archive

  • Ethnotronica 
  • Experimentalism 
  • Electronic 
  • Avant-garde 
  • Sound art 
  • Sampledelic 
  • Post-industrial

Kõigepealt märgin seda, et täna saanuks The Fall'i hing, südametunnistus ja selgroog Mark E. Smith 69-aastaseks. Popstaar, kes ei teadnud midagi sellest, kuidas seda olla, mistõttu ta oligi nii muusikaliselt kui suhtumiselt äge tüüp. Kuigi ta otsesõnu ei armastanud etnotroonikat, siis elektroonikat ning rockabilly't ikkagi, segades oma postpungi-juurtega. Sel 4-loolisel hakkavad torupillid torisema tugeva vinüülikrabina saatel, millega siin-seal liituvad inimhääled jutuvadana -- kohati kui kusagil pikas koridoris distantsilt kuulajale kõrva kostumas, kohati sosina ja isegi ülemeelikute naeruturtsatustena. Selle taustal klõbisevad suht anonüümsed süntesaatoriakordid, mis midagi lisavad, ent mida, täpselt ei oskagi sõnastada. Torupillid igatahes on ägedad, eriti kui neid on programmeeritud vaikseks, seetõttu ähvardavaks manaks. Siin-seal liituvad jätsu- ja impromuusikaosad, ületades programmeerimisest tulenevat masinlikku staatilisust. Lemmiklooks on "Jardins A La Nit", milles jahejätsulõiked paisuvad eepiliseks, kus elektroonika ilmutab hingelisi liigutusi ning tulemus kõlab ideaalse hilisõhtumuusikana. Aga tipphetkeks on ka nimiloos tagasisidestusena vilisevad heliefektid üle kogu helispektri. Heas mõttes raputav muusika, milles on ka õnneks piisavalt sügavust. 8.5 (7.5-9.0)

3/04/2026

[Teaser of the day] Viktor Van River - Silent Monday


  • Lounge pop
  • Electronic music
  • Breaks
  • Ambient pop
  • Chilltronica

Year: 2017

[Teaser of the day] Fascinating Earthbound Objects - Early Riser


  • Electronic music
  • Nu jazz 
  • Easy listening 
  • Smooth jazz 
  • Chilltronica 

Release: The Wayside
Year: 2025

[Teaser of the day] nd dentico - And I turned you into a sun


  • Electronic 
  • Ambient 
  • Avant-garde 
  • Musique concrète
  • Organic electronica 
  • Experimentalism

Artist: nd dentico
Label: Self-released/Bandcamp 
Year: 2025

Philippe Petit -- The Acoustic Cornet, an hommage to Leonora Carrington (2026)

 


  • Electro-acoustic 
  • Experimentalism 
  • Avant-electronica 
  • EAI 
  • Micronoise 
  • Psycho-acoustic 
  • Dada music 
  • Avant-garde 
  • Sound poetry 
  • Experimental electronica 

Oe jee, 7-looline taies sisaldab kriiskavaid helindeid. Kriiskamine osutab nii hüsteeriale kui stabiilsetest tuumadest väljapoole sopistuvatele helinditele. Kriiskavad helindid tänapäeval - postmodernistlikul ajajärgul - kõlavad kui mitte tsipa naljaka, siis meeleheitliku appihüüdena kindlasti. Modernism teisenenuna on vaippommitanud nii subjektide meeli kui hoiakuid kui (vastuvõtu)standardeid (ei tasu sedagi unustada, et algselt paljud modernistid õigustasid sõda kui vana vundamendi hävitamist ning eeldust uueks alguseks). 44-minutiline taies on inspireeritud Laura Carrington'i (1917-2011) samanimelisest romaanist, ning nagu näha, pühendatud Mehhiko-Briti sürrealistlikule kunstnikule, kirjanikule ning feministile. Raamatu põhiküsimuseks on, et kas "häiritud" naine on häiritud seetõttu, et ta on hull või seetõttu, et ta kuuleb liiga palju? Ning Philippe Petit (PP) püüab läheneda kirjanikuproua küsimuseasetusele teistsuguselt sagedusribalt. Kas sõnalist sagedust on võimalik teisendada adekvaatseks helindiks? Need küsimused niikuinii jäävad hüpoteetiliseks, kuivõrd verifitseerimisseoseid F-teaduslikust perspektiivist ei ole paraku võimalik esteetilisse sfääri üle kanda. Ja kas peakski? Metafüüsikuna niikuinii pean olulisemaks intuitiivset tunnetust. Oluline on, et tähelepanu on juhitud suht varju jäänud võitlevale hingele, kelle mässulist hinge on illustreeritud kakofooniliste helimaastike ning intrigeerivate heliefektidega -- (digi)putukad sumisevad, elektroonilised helid muutuvad loomuldasa inimhäälteks -- ja vastupidi. Modulaarsüntesaatorite elliptilised liialdused ning epileptilised krambid. Lõputu väänamine, lõputu teisendamine ja teisenemine, küsimine millegi järele, millel võib olla vuajeristlik varjund man. Sürrealismi allikaks sai ju olla eimidagi muud kui realism, ning tõukumise motiiviks sellest eemale sai olla eeldusel, et viimane pidi olema midagi üsna räiget. Nagu kunagi laulis Tõnu Trubetsky, et lähen ja naeran nad välja. Moonutada kiusajatest autoriteetide maaailm naeruväärseks ja killustunuks. 8.0 (7.5-8.5)

3/03/2026

c4 -- Niobium (2008)



Love Torture

  • Drone 
  • Post-minimalism 
  • Ambient drone 
  • Experimentalism 
  • Lowercase 
  • Microtonal 
  • Avant-garde 
  • Lobit

Käesolevas blogis sageli arvustatud plaadifirma Proc-Records'i bossi Adam Crammond'i kahest väga pikast loost koosnev taies võiks kõlada väga erinevates kontekstides või olla saateks mõnele majesteetlikule filmile; või kirjeldada heliliselt kuktuurivälist protsessi hoopis, näiteks kosmoseraketi lendu iseloomustav helisumin ja pisiraginate ja mikrosahinate saatel kõrvu paitav kompositsioon. Siin on tsüklilisus kahes erinevas loos isemoodi lahendatud, mistõttu nende 48 minuti vältel esitletavad erinevused on hästi jälgitavad. Võib üksnes aimata, kuidas käesolev taies on salvestatud. Lopsakasse droonhelindisse on istutatud roostesed killud ja klibused klõbinad (tema juhitava plaadifirma paljudele taiestele iseloomulikud madala resolutsiooniga helindid), siis võib eeldada, et algselt on salvestatud kehvakese helikaardiga, pärast mida on kobedama helikaardiga heli töödeldud täidlase(ma)ks helindiks. Loomulikult lähtub säherduse helikeele kavatsuslikkus kindlasti ka minimalistliku muusika traditsioonist, sellest ei saa üle ega ümber. See käib ennekõike avaloo kohta. Seevastu teises loos asjad muutuvad, kuivõrd selle vaib hakkab pealtnäha motoorses ükskõiksuses meenutama Faust'i ikoonilist lugu "Krautrock", milles põimuvad nii irooniline, nihilistlik kui uutev tahk. See on pulseeriv eksperimentaalmuusika, võttes ja andes siirdeid ühest kõige huvitavamast muusikatraditsioonist. 8.5 (8.5-9.0)

[Teaser of the day] Lucas Pastina - Yguasu ha Ysyry


  • Avant-blues 
  • Experimental rock 
  • Improvised music 

Release: Mba'epu
Year: 2024

[Teaser of the day] Rushplᴂr - Hole 11


  • Avant-garde 
  • Psycho-acoustic 
  • Post-industrial 
  • Noise music
  • Improvised noise
  • Electronic 
  • Experimentalism

Artist: Rushplᴂr
Year: 2026

[Teaser of the day] Formatt - 7


  • Electronic music
  • Ambient 
  • Experimental electronica 
  • Glitchtronica
  • Avant-electronica 

Artist: Formatt
Release: onontgonnen
Label: Alg-a
Year: 2007

Keith Helt -- Unweaving (2026)




pan y rosas discos/Bandcamp

  • Experimental rock 
  • Post-punk 
  • Art rock 
  • Avant-rock 
  • Noise rock 
  • Punk funk 
  • No Wave 
  • Art punk

Keith Helt'i (KH) 11-looline taies osutab ilmselt nii eeskujude poole osutamisena kui ka pettumusena selle üle, mis hetkel maailmas eri valdkondades toimub. Võib ju üles harutada kõike seda, mis tänapäeva elu määrab ja määratleb, kuivõrd inimkond pehmelt öeldes on jõudnud sügavasse kriisi. Kriis teatavasti ei tähenda enam teelahkmetel seismist, vaid ummiktee lõppu jõudmist. Ka kunstiliselt ei ole tänapäeval eriti midagi öelda. Ning on ka näha, et midagi uut ei hakata ka lausuma. Meenutades Prantsuse mõtleja René Guénon'i mõtet saja aasta eest, siis inimesed Läänes tegelevad asjadega, milles individualistlik element on olulisem kui tõe püüdlus. Üles harutades on võimalik mõned sammud tagasi astuda viisil, et oleks võimalik tegevuse eeldused ümber määratleda, et jõuda uute, loodetavasti viljastavate tulemusteni. Tuulise Linna juhtiva netiplaadifirma pan y rosas discos'e muusikust juhi plaadil on seda taotlust kuulda, jõudes tagasi nii varase Sonic Youth'i, Joy Division'i kui Theoretical Girls'i manu. Resigneerunud vokaal, nurgelised ent ebatavalise prepareeritud kõlaga kitarrid ning räbused trummid justkui tahaksid laskuda lausmürasse, ent lihtsamasse vastupanusse laskumist hoitakse kaalutletult tagasi. Tänapäeva loogika on eneseregulatsioon, enesedistsipliin, enesetsenseerimine - mitte ainult sanktsioneerimisest tulenevalt -, vaid ka negatiivse eristumise tõttu, et ülejäänud massist sammuke välja astuda. Ent see on siiski negatsioon indivualistliku püüdlusena, mis näikse sihitu triivimisena ulgumerel. Kas see harutamine ka enam midagi aitab...käesoleval on õnnestumisi, ent nii mõndagi jääb ka tavapärasesse massi pidama. Tundub, et KH saab ka sellest aru, nii mõneski kohas muutudes esteetiliselt ja emotiivselt sardooniliseks. Näiteks loo "Stutter" lõpus lihtsalt sihitult jaurates. Mis seal ikka -- kuulame seda muusikat ning lähme pärast seda päikest koloniseerima (nagu ühe loo pealkiri osutab) 8.0 (7.0-9.0)

3/02/2026

[Teaser of the day] Lezet - Sopor 6


  • Electronic 
  • Experimental electronica
  • Avant-electronica 

Artist: Lezet
Release: Sopor (EP)
Year: 2026

[Teaser of the day] Ekkis - Concave


  • Electronic music
  • Deconstructed techno
  • Experimental techno 
  • Micro-techno 

Artist: Ekkis
Release: Ekkis
Label: Minordust
Year: 2007

[Teaser of the day] Makunouchi Bento - Orfani de război


  • Conceptual 
  • Avant-pop 
  • Chamber pop
  • Art music
  • Electronic 
  • Experimental pop
  • Cinematic 

Year: 2026

[Teaser of the day] Joxfield ProjeX - Pling Plang


  • Experimental rock
  • RIO
  • Avant-prog
  • Heavy psych
  • Art rock
  • Avant-rock 

Year: 2013

[Teaser of the day] Manuela Barile - Mixed fry


  • Experimentalism
  • Electronic 
  • Post-minimalism 
  • Improvised music 
  • Sound poetry 
  • Avant-garde 

Label: Alg-a 
Year: 2007

[Teaser of the day] Rainier Lericolais -


  • Electro-acoustic 
  • Avant-garde 
  • Post-classical 
  • Art music 
  • Experimentalism
  • EAI
  • Electronic

Release: EL TUTOR
Label: Self-released/Bandcamp 
Year: 2019

Denver -- Dark Bird EP (2025)



Inunct Music

  • Ambient pop 
  • Tech-house
  • Electronic pop 
  • Dance pop 
  • Techno pop
  • Post-disco 
  • House pop 
  • Club dance

See on intrigeeriv tantsupop, kuivõrd ühelt poolt siin on pealtnäha ilmsed tantsurütmid toodud esile, ent ei ole üldse kindel, et rahva tantsutamise kavatsuslikkus oleks esmane; seda tavalisust ja iseenesestvõetavust murendavad tillukesed elemendid siin-seal -- elektromuusikakillukesed, ühest kanalist teisse võnkuvad elektroonilised efektid, mis tahavad painduda ümber oma telje kui öökull oma pead ja kaela pööramas 360 kraadi või kameeleon ümbritsevasse keskkonda sulandununa omi igas suunas kõõritamas; atmosfäärilised pilvekesed, justkui mahendamaks ja lahustamaks eeldatavalt pealetükkivat rütmistikku. Sünteesitud heliilma moodustavate tekstuuride ja eriilmeliste mustrite kasutamine tõstab taiese tundlikkust ning rõhutab valikute teadlikkust, asetades seeläbi teose hübriidterritooriumile -- sisaldades nii delikaatselt käsitletud kui ka kõrgesteetilisi poose ja kunstilisi artikulatsioone. Siin võib taamal kuulda õrnu dub-kajasid, etnolikke rütmipille, veidralt õõnsaid rütme, motoorset mutantdiskot, mille vormid lisaks eelpoolmainitule võivad ulatuda nii trip-hop'i kui indimuusika ääremaile. Nagu Saint Etienne'i või Dubstar'i oleks remiksinud mõni tehno või tech-house'i artist. Siin on ka vokaalhausi eri võimalikkusi testitud, tuues sisse nii orgaanilist lopsakust kui õhtuse vööndi (ala)teadvuse ähmastumisest tekkivat mnemoonilist trikitamist. 8.0 (7.5-8.5)

3/01/2026

Interpretace -- Ještěd (2026)



Noise Margin

  • Avant-garde 
  • EAI 
  • Experimentalism 
  • Electronic 
  • Psycho-acoustic 
  • Improvised music 
  • Kosmische Musik

Tšehhi industriaaleksperimentalistide puhul üks ägedamaid asju on hoiak, et tulevikku ei ole ilma minevikuta -- helidesse teisendatuna tähendab see seda, et industriaalmuusika traditsioonist pärinevat nihilismi on nelja kümnendi vältel kantud erinevatesse žanritesse, kuivõrd on liigutud siia-sinna ning kolmandatelegi radadele -- näiteks eksperimentaalne rokk, räsune psühhedeelia ning kunstiline punkenergia on võimaldanud veenvalt sünteesida uusi vorme ning kanaliseerida kaootilist jõudu. Või oleks õigem öelda, et tegelikult on kõik need elemendid albumitel esindatud, ent sõltuvalt taiesest on rõhuasetused erinevad. Nad on jätkuvalt väga aktiivsed, mistõttu arvustustamise puhul tekib küsimus, et kuidas albumit hinnata eeldusel, et kas peaks ilmtingimata kronoloogiliselt eelmise ära kuulama või võib jätkata ka üle-üleelmise või üle-üleeelmisega. Kohati punt jätab seesugune mulje, et neil tuleb mingisugune hea idee pähe ning nad kompromissitult panustavad oma energia, meeleolud ning oskused konkreetsesse mõttevälgatusse, mistõttu uus taies võibki võrduda kõigest ühe pika looga. Sedapsi on käesoleva, ligi 20-minutilise kompositsiooniga, samas sisaldades küllalt erinevaid helisid ja tahke, st helilisi kõlasid ning kompositsioonilisi lahendusi. Taies sisaldab nii sünteetilisi urinaid ning akustilisi urinaid, ent samuti elektroakustilisi improvisatsioone, samas lämmatamata kuulajat monokroomse udu ning kalkide ent rabedate toonidega -- samas sisaldades ka hulgi helikombinatsioone, mis mängitakse kenasti välja, tehes pidevalt vihjeid ja põikeid mujale. Eksperimentaalmuusika puhul ei ole oluline mitte ainult see, mida tahetakse öelda, vaid ka see, mida ei öelda või kuidas midagi lausutakse. Interpretace puhul imponeerib tõsiasi, et vana kooli industrialistidena on nad tänasesse päeva toonud enesega kaasa helilise räpakuse, andes seeläbi muusikale õige meki manu. Tämbriline räpakus jätab steriilsuse rohkem või vähem varjule, mistõttu näiteks vedru pinge vabanemine ei taandu vaid mehhanitsistlikuks ning masinlikuks kaadervärgiks. Kosmilised helid ei valgu tavapäraselt üle rütmilise karkassi, vaid on koondatud helikanali veerandisse, sumisedes ja arenedes osaliselt sordiini all. Või siis tuleb rohkem esile, et erinevaid heli võimalikkusi testida. 8.5 (8.0-9.0)

2/28/2026

[Teaser of the day] Deluge - Veryultra


  • Electronic music
  • Progressive techno
  • Deep techno
  • Experimental techno 

Artist: Deluge
Label: Thinner
Year: 2005

[Teaser of the day] Angelo Bignamini - Cattedrale e Fiori di Giglio


  • Avant-rock 
  • American primitive guitar 
  • Improvised music 
  • Experimental rock 

Label: Tape Safe 
Year: 2016

[Teaser of the day] Jonathan Caws-Elwitt - The First Night I Zipped You Up


  • Lo-fi 
  • Singer-songwriter 
  • Psychedelic 
  • Outsider pop
  • Indie pop
  • Bedroom pop
  • DIY

Label: GAJOOB
Year: 1992

[Teaser of the day] Eban Kröcher - Musikstraße


  • Electronic music 
  • Electro house
  • Deep house

Release: My Silvi EP
Year: 2025

Marko Fürstenberg -- Option EP (2003)



Thinner

  • Dubtronica 
  • Dub techno 
  • Electronic music 
  • Tech-dub 
  • Deep dub

Marko Fürstenbergi (ka tuntud varjunimede all Surphase ja Dolby) "Option EP" on nullindate aastate alguse dub techno-üllitis, mis tuleb mõjuka Saksa netiplaadifirma Thinner'i alt. Tuntud minimalistliku, dub-stiilis ja atmosfäärilise elektronmuusika poolest, milles on sageli sügav ja eksperimentaalne, minimalistlik techno võnge sees. Nagu ikka on ka siin madalatest sagedustest võrsuv tektooniline rütm ja maa-alused südamelöögid, peened klõpsatused ning avar atmosfäär. Ent hinnang neile 29 minutile saab olla suht intuitiivne -- kas hakkab klikkima või mitte? Käesoleval kohati klikib ja siis ei kliki ka -- klikib seetõttu, et kõik kohustuslikud elemendid on kenasti esindatud, ent siin ei ole numbrite ega joonte ülevärvimist. Lood ei edene niivõrd, kuivõrd hingavad, hingates sisse ja välja hüpnootilise põhjuslikkusega ja sellest tulenevalt ka etteennustatavusega. Sellest tulenevalt ka müstilisust nivelleeritakse või siis korrapära - mis tähendab (eristatavate) piiride selget esiletõstmist ja rõhutamist - ei lase sellel esile tõusta. Sellega ei kaasne ka soojust. Orgaanilised tekstuurid dub'i ja ka techno kontekstis - distantsilt kostuvad väljasalvestused, praksuv staatiline müra, Rhodes-elektriklaveri moonutatud akordid - võiksid põimuda sünteetilise kangaga, tuletamaks meelde, et mainitud dub techno sügavus on valemlik -- see ei peitu mitte steriilses futurismis, vaid inimlikus ebatäiuslikkuses ja doseeritud ettearvamatuses. 7.5 (7.5-8.0).