Jukka-Pekka Kervinen -- Just (2026)

Okazo

• Drone 
• Avant-garde 
• Experimentalism 
• EAI Improvised music 
• Electro-acoustic 
• Musique concrète

Selle 33 minuti ja 13 sekundi pikkuse teosega on lood mitmeti lihtsad. See on kergesti mõistetav, kuivõrd pakub lineaarset kulgu, mis võimaldab jälgida helindite arengut ning nende muutumist teineteise suhtes. Soome praeguse hetke ühe viljakama (esi)eksperimentaatori (snd 1961) muusika põhineb elektroakustilisel panoraampildil -- justkui oleks nii tava- kui kontaktmikrofonidega salvestatud mahajäetud tehasehoonet, kuhu uued omanikud püüavad ometi uut elu sisse puhuda. Tänapäeval nii tavaline nähe, kaasa arvatud Tallinnas, mis on saanud meelispaigaks perifeerse heliilma kummardajatele (ja olgu nad õnnistatud!). JPK leiab laias ruumispektris üles kõiksugu kolinaid koos kergemate ja raskemate kajadega, mis tekitavad mulje nii lähi-, kesk- kui ka kaugdistantsist. Kuid see on pigem suhteliselt stabiilne element -- vaatlusobjekt, kust kuulaja püüab kinni nii mõnegi toreda kõlamustri ja -kombinatsiooni, nii juhusliku kui determineeritud heli (kuigi ta vaevalt suudab eristada, kumb on üks või teine). Dünaamika allikaks on ühelt poolt siin-seal üksildaselt klimberdav, ent elegantselt end ülal pidav klaver, ent põhiraskust kannab siiski fantoomilik, jõuline ja läbipuuriv helipoom, mille drooniv kõikumine on niivõrd võimas, et paneb ka muu heli ühes suunas endaga kaasa võnkuma. 8.5 (8.5–9.0)

[Teaser of the day] Dumb Dan - Dumb Funk

Bevlar

• Electronic pop
• Post-disco 
• Dance pop
• Synth-funk

Artist: Dumb Dan

Release: Various Artists - Bevlar User - The Past

Label: Bevlar

Year: 2005

[Teaser of the day] Fabio Keiner - The Horse of Gunnr, Fodder on the Battlefield

Enoughrecords

• Avant-garde
• Post-classical 
• Drone 
• Experimentalism
• Abstract 
• Neoclassical 

Artist: Fabio Keiner

Release: Roek Runar

Label: Enoughrecords 

Year: 2026

[Teaser of the day] Whalt Thisney - Distant Shores

Pilot Eleven

• Art music 
• Modern classical 
• Contemporary classical 
• Chamber music

Artist: Whalt Thisney

Release: This Is Memorial Device

Label: Pilot Eleven

Year: 2019

[Teaser of the day] Smooth Genestar - Urban tales untold

• Electronic 
• Lounge jazz
• Easy listening 
• Nu jazz
• Chilltronica 
• Acid jazz

Artist: Smooth Genestar 

Release: As if music would not be a message

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2025

Jawhinge -- WeirdWired (2026)

Mahorka/Bandcamp

• Ambient techno 
• Jungle 
• IDM 
• Electronic music
• Techno
• Breakcore
• Breakbeat
• Drum and bass

Käesolevat 12-loolist plaati käes hoides vaatan seda papist ümbrist, püüdes mõista, kas värvikillukesed siin-seal on tahtlikult või kulunud kiri ei ole korduva kuulamise ning eelnevalt plaadiriiulist välja tõmbamise tulemusel tekkinud. Olen enam kui kindel, et Mahorka plaadifirma boss Ivo Petrov pani selle selle parimas korras teele. Aga ilmselt seesuguguse mõtte tekitamine kerge provotseerimisega - kahtluste külvamine - aitab juba a priori võimalikku eelarvamuslikku kujutluspilti hermeetilisusest ja steriilsusest hajutada. Kiri on nõnda "halvas" seisukorras, et mitte alati ei suuda lugude pealkirju ega ka plaadi väljaandmise aastat tuvastada. Äge ju! Või kas ikka on äge, et peab teose Bulgaaria leibeli koduleheküljele maanduma, saamaks ülalmainitud asjadest sotti. Kuulates neid kompositsioone, siis mängulisus kahtlemata on iseloomustavaks märksõnaks. On tunne, et aeg-ajalt - st iga loo lõppedes - naastakse "pooleli jäänud" idee(de) manu, et seda (neid) uuesti läbi kogeda, kirglikult viimistleda, lisades nii mõneski loos valemisse vokaali, mis samas ilmneb kas moonutatult või distantsilt. Mis omakorda tähendab seda, et semantiline osutus ei ole oluline, vaid inimhäält rütmide keskel kasutatakse instrumendina. 38-minutilise üllitise mängulisus siiski on efektiivne, kuivõrd sillates erinevaid rütmimustreid, sagedusi ning stiile eeldab see artistilt erinevate teadmiste ning seejärel nendega oskuslikku opereerimist. Võiks ju arvata, et siin kuuldav on iseenesestmõistetav, ent tegelikult mitte. Tuleb aktualiseerida see osa, mis võimaldab dünaamilist sisendusjõulisust. Siin on tantsitavust, mis eksperimentaalses kontekstis kahtlemata saab olla ainult meeldiv (ja ka ülendav). Rütmide kinnisideelisest arendamisest tingitud umbsust aitab leevendada atmosfäärilisus, mis aeg-ajalt paisu tagant valla pääseb. Kompositsioonis "always_worth_it" ristatakse malbet indielektroonikat elektro ning trummi ja bassiga. Kompositsioon "sensorry" seevastu pakub meeleolukat, vaata et karnevalilikku vaibi, ent seda ilmestab siiski sünkopeerimata basstrummi kerge tuksklemine loo vältel. Sellele järgnev "resolve-reject" on eelmise jätk, muutudes intensiivsemaks, hüplevamaks ning stiihilisemaks. Väga hea. 8.5 (7.5–9.5)

[Teaser of the day] my special porpoise - MSP+C 08

• DIY
• Conceptual 
• American Primitive Guitar 
• Lo-fi 

Artist: my special porpoise

Release: Fire walk with me

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2025

Tont -- Helikujundus Albert Gulgi näitusele "Polaaröö" (2026)

Trash Can Dance/Bandcamp

• Ambient 
• Organic electronica 
• Avant-garde 
• Conceptual 
• Dark ambient 
• Electronic
• Experimentalism
• Ambient dub 
• Drone

Käesolev 59-minutiline taies kõlab just nõnna nagu artist nii ennemuiste kui muiste kui hiljuti kõlas -- justkui jäänuks Maarjamaal metsa kinni pärast kuudepikkust leitsakut, mille katkestas tugev paduvihm. Tulemuseks on omamoodi saunaefekti kogemine: kui puude vahelt välja pääsed mõne pügala jagu jahedamasse keskkonda, siis vappud külmast (nagu siinkirjutaga 2018. aastal juhtus. Mäletate ju tollast põrgukuumust?). Ei ole kunagi Siim Kuusemäe muusikat osanud ette kujutada kusagil Amazonases või Kalimantanil liaanide ja padrikute ning isegi sealsete konnade keskel (isegi siis, kui kohati mõned instrumendid meenutavad marimba ja gamelani helisid artisti ainuomases tõlgenduses) -- ikka ja ainult koduse Eesti looduse keskel, kuigi jah, liigirikkust siin kompenseeritakse eestlusse puutuvate võrdkujudega nagu maalähedus, looduse armastus, privaatruumi loomine, isetegevus, aastaaegade vaheldumisest tuleneva suremise ja taassünni sümboolne kogemine (ja nõnda pärissurmaks valmistudes). Muidugi konkreetsed loodushelid nagu sookurgede kluugutamine ning konnade krooksumine (viimane on albumil kesksel kohal -- arvestades tõika, et ka plaadiümbrisel on kahepaikseid kujutatud) ankurdavad taiese konkreetselt loodusesse. Kõike seda on ilus mõelda -- veelgi meeldivam on seda tajuda siis, kui helid neilt arhetüüpidelt mulla maha uhuvad ning kõdu minema puhuvad. Siin on nii ehtsat meelelumma kui ka süngemaid hoovuseid ning tumedamaid vooge (mis kahtlemata on ka sisendusjõulised). Kerge dub'i element, ning tektooniliselt vibreerima hakates muutub muusika (orgaaniliseks) dubstep'iks. Vahet ei ole, kuidas seda klassifitseerida, kuivõrd selle muusika kirjeldamiseks tundub see isegi kohatuna. Teisisõnu -- puhas kraam. 9.0 (8.0-10)

Ἀήρ -- Transmuted (2026)

Bandcamp

• Field recording 
• Experimentalism 
• Sound art 
• Acousmatic music 
• Abstract 
• Avant-garde 
• Organic electronica 
• Microsound

Kreeka sõna "Ἀήρ" viitab õhule või atmosfäärile, kuid lisandus "transmuted" (muundatud) selgitab seda, miks ei ole kuulda kerget tuulehoogu, vaid tunda sügavuse rõhku. On toimumas nihked elementides: muutub aine olek. Õhk veeldub, muutudes veeks. Veealune surve ja sügavikku langemine ongi mainitud muundamise vahetuks akustiliseks väljenduseks. Reaalselt võiks kujutada ette batüskaafiga laskumist ookeani sügavustesse, millest väidetavalt on uurimata 95 protsenti (ning seal olevate olendite käitumise kohta ei omata tõsikindlaid teadmisi, vaid pelki oletusi). Nende seitsme minuti vältel valitseb mikroakustika: sellest annavad tunnistust kribinad, krõbinad,mulinad ja sahinad; viidates peenele helidisainile või granulaarsünteesile. Need pisidetailid representeerivad materjali füüsilist purunemist või vähemalt kokkusurutusest tingitud hõõrdumist-murenemist, mitte lihtsalt taustamüra ei ole siin võimendatud. Ühelt poolt võib ju rääkida avarast keskkonnast ja piiramatust elemendi hulgast - milleks vastavalt (maailma)meri ja vesi pehmelt öeldes on -, siis kerge ja kättesaadava õhu asemel paigutatakse kuulaja keskkonda, kus igas helilaines, iga mulli taga näikse peituvat tohutu füüsiline aisting ja purustav impulss. Kahtlemata selle tundmuse mõju on abstraktne ning selleks ka jääb, kuivõrd seda taluda ei ole enamiku elusolendite võimuses. Siin on vesi vedeliku vormina (füüsiliselt) tappev: elu andnud ja andev, meie fantaasiaid toitev, ent eitamatut ohtu kätkev arhetüüp. Laiendatult -- alateadlik agressioon, mis on elusloodusesse üle kandunud. 8.5 (8.0-9.0)

[Teaser of the day] Hanging By A Name - What What

Jamendo

• Alternative rock
• Indie rock

Artist: Hanging By A Name 

Release: II

Label: Jamendo/Bandcamp 

Year: 2010

[Teaser of the day] Limbo Deluxe - I'm the Cat

Jamendo

• Psychedelic 
• Alternative rock 
• Indie rock

Artist: Limbo Deluxe

Release: Super Disco Pop Beat Punk

Label: Jamendo 

Year: 2007

[Teaser of the day] Snow on Mt. Silver - Forever and at Last

• Electronic 
• Ambient 
• Avant-garde
• Ambient noise 
• Experimentalism

Artist: Snow on Mt. Silver

Release: Snow on Mt. Silver

Label: Animal Hospital 

Year: 2026

Alessio Ballerini -- Circolari per paesaggio (2008)

Sinewaves (045)

• Modern classical 
• Abstract 
• Ambient drone 
• Glitchtronica 
• Experimental electronica 
• Post-rock 
• Ambient 
• Electronic music 
• Post-classical

Alessio Ballerini 11-looline album ei ole lihtsalt ämbientne maastikukõnnak. Siin sulanduvad pehmed ämbientkihid raskemate droonhelide ning teravate elektronhelidega, luues nii ruumi, kontrasti kui teravust. Ühes loos kõlab katedraaliorel -- mitte piduliku sära, vaid varjulejäänud, peaaegu varjulise kõlaga, kus instrumendi ühed toonid vaj(r)uvad aeglaselt ning teisalt hüppavad kiiskavalt esile, jättes endast maha peeneid, peaaegu märkamatuid järelkajasid ning mälu jälgi. Meenutades kiriku orelimängijat, kes peale kohustuslikku kava eksperimenteerib enda rõõmuks orelil. (Meenub kohe eesti juurtega organist ja eksperimentaalmuusik Kara-Lis Coverdale). Ning kogu kupatuse äkitselt lõppemisega osutatakse sellele, et kõik lõppeb kunagi, kõik lõppeb reeglina äkitselt. (Ennekõike loos "45-11"). Tõeline valgus ilmneb dünaamikas, aeglases kulgemises. Eksperimentaalelektroonikud, kes tegelevad just selliste peente, kihistunud helipindadega, on sageli nagu platoonikud või heideggeriaanid -- nad ei peatu nähtaval, vaid otsivad seda, mis jääb varju, mis ilmneb alles aja ja muutuse läbi. Plaadi nimi osutab ringikujulisele liikumisele, vormilisele võttele, ilmnedes budistliku meeldetuletusena teel püsimisest ja kulgemisest. Helid ei püüa midagi saavutada; nad lihtsalt voolavad, naasevad, muutuvad vaikselt. See ei paku kohest naudingut ega selgeid emotsioone. AB muusikas võib tajuda piiripealsust. Kuivõrd ämbient on osaliselt kasvanud välja klassikalise muusika sfäärilisusest (harmooniad ei arene ainult lineaarselt, vaid hõljuvad, laienevad ja moodustavad peaaegu ruumilisi välju) -, siis itaallase albumil on tunda ka seda pärandit. Samas teisele poole, ent sama lähedale, jääb ka postroki traditsioon. Samas ei jää ta sinna kinni. Ta võib kasutada rokilikku overdrive'i ("Together"), mis juba järgmises loos asendub abstraktse helikeele kui unustusse vajumisega. Või siis helid suisa lagunevad mingiks ajaks, et seejärel taas virguda ning veenvust tõestada. 8.5 (8.0-9.5)

[Teaser of the day] Cristián Vogel - Non-Zero Sentinel

Pueblo Nuevo

• Experimentalism
• Electronic music 
• Post-classical 
• Acousmatic music 
• Avant-garde 

Artist: Cristián Vogel 

Release: Levitationism

Label: Pueblo Nuevo 

Year: 2026

[Teaser of the day] Werner Niedermeier - Out Of The Woods

Broque

• Italo disco
• Electronic music
• Post-disco
• Electro-house 

Artist: Werner Niedermeier

Release: hinode EP

Label: Broque

Year: 2021

[Teaser of the day] Jason Corder - Doppelgänger

Thinner

• Electronic music
• Micro-techno
• Deep house
• Ambient house

Artist: Jason Corder

Release: Microcosmos

Label: Thinner 

Year: 2004

[Teaser of the day] Ayankoko - Red Line

Ayan

• Electronic music
• Rhythmic noise
• Power electronics 
• Noise music

Artist: Ayankoko

Release: Crossing Lines

Label: Ayan

Year: 2026

[Teaser of the day] Yhtill - Hiss Voices from Deep Yesteryears Towering

• Raw black metal 
• Black noise
• Black metal 

Artist: Yhtill

Release: Ol Sonf Vorsg Goho Lad Balt Lonsh Calz Vonpho

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2026

C.P. McDill / {AN} EeL -- Moon Party / Lupus (2026)

Petroglyph

• Experimental electronica 
• Avant-electronica 
• Radiophonic art 
• Abstract 
• Art music 
• Sound poetry 
• Noise music

See kolmelooline muliseb intensiivselt. Isegi väga. Norra netiplaadifirma Petroglyph Music alt ilmunud C.P. McDilli ja {AN} EeL’i ühisplaat on lummav helieksperiment, mille pulss tuksleb modulaarsüntesaatorite ja keeruliste efektiahelate rütmis. Teos on teenekate helieksperimentaatorite tehniline ja meditatiivne dialoog, kus ettearvamatud pingeimpulsid ning elektroonilised tekstuurid sulanduvad sügavaks teekonnaks. Agressiivsed filtreerimised, analoogmüra genereerimised ja robustsed faasi ihked ja moonutusefektid loovad kergelt pahaendelise, ürgse faktuuri. Heli liigub läbi siksakilise, pidevalt muutuva ruumi, kus kajad, viivitused ja modulatsioonid nihutavad piire kaose ja veel võimsama kaose vahel. (Ent vahele jääb selginemisperioode). Pingeimpulssidest juhitud ostsillaatoritel lastakse kõnelda omaenda keeles ning tulemuseks on pigem kombitav, raskust eviv kogemus kui traditsioonilises mõttes komponeeritud muusika. Pingeimpulssidega juhitavatel ostsillaatoritel lastakse kõnelda oma emakeeles. Tõsi, lugu "Lupus" põhineb kergete kajadega kaetud klaveriklimberdustel, mille ümber moondunud inimhääl esitleb rohkem ja vähem pelutavaid variatsioone. Need 28 minutit on maiuspala modulaarsünteesi, süvaelektroonika ning teisalt ka helipoeesia austajatele (mis käesoleva taiese piirides täiendavad teineteist). Üllitis tõestab veenvalt, et ka kõige tehnilisemad masinad suudavad kutsuda esile sügavaid ja ehedaid emotsioone. 9.0 (8.5-9.5)

Vägskäl -- As Summer Comes Creeping (2005)

Test Tube

• Ambient drone 
• Ambient 
• Modern classical 
• Avant-garde 
• Downtempo 
• Art music 
• Organic electronica

Kõik, mis tuleb, see ka läheb. Üksnes selle muutumise algpõhjus on muutumatu ja igavene. 4-looline taies algab reipa trummeldamisega, millele kontrapunktiks lisandub kergelt melanhoolne sünteetiline lainetus; lainetus ilmneb eri intensiivsuse, eri lainepikkusena. Mingist hetkest need sagedused löövad üle pea kokku, hakates suisa kergelt vilistama (plaadiümbrisel kujutatud kiiskavus on kirjeldatu võrdkujuks). Aga hoog raugeb, vaikus sugeneb, ent avarus säilib. Teistsuguse värvingu ja sagedusega rütmid tulevad asemele, mille tagajärjel kuulaja hakkab seda ruumi enda ümber teisiti tajuma. Kuulaja ei taju enam heli välise objekti, vaid keskkonnana, kus valguse ja varju suhted pidevalt muutuvad. Tõepoolest, Vägskäl 25-minutilise taiesega edastab suvist maagiat, aga ka kurbust, kui soe aastaaeg hakkab sügiseks üle kanduma. Helikeeles selle tabamine nõuab täpset tasakaalu sooja ja orgaanilise analoogtekstuuri ja külmema digitaalkaja vahel. Transformatsioon on kandev -- augustikuus päevad võivad olla veel soojad ja päikeseküllased, ent hommikune rõskus ning päeva lühidus annavad aimu paratamatusest. Kuivõrd Erik Svensson on rootslane, siis kõiki neid meeleolusid võivad ka eestlased endile üle kanda. Põhjamaa inimesele on aastaaegade vaheldumine suur boonus, võimaldades osa saada taassündide jadast seni, kuni kõik lõpuks lõppeb. Säherdune ettevalmistus surmaks on suur privileeg, mida mängitakse inimese ja teiste elusolenditega (taimedega ilmselt veelgi sügavamal tasandil) läbi palju kordi, võimaldades osa saada laiast emotsioonide spektrist. Nagu plaadiümbrisel kujutatud kiiskav ja pimestav päikesepaiste, kujutades lõppematuse arhetüüpi meie vaimusilmas. Albumi on üllitanud legendaarne Portugali netiplaadifirma Test Tube. 9.0 (8.0-10)

:zoviet*france: -- Divadlo Archa (1997/2026)

He Went For Blood/Archive

• Industrial music 
• Live 
• Avant-garde 
• Drone 
• Acousmatic music 
• Library music 
• Progressive electronic 
• Plunderphonics 
• Post-industrial 
• Electronic 
• Experimentalism 
• Ambient 
• Kosmische Musik

Divadlo Archa on 90ndate keskpaigast alates olnud üks Praha olulisemaid kaasaegse etenduskunsti ning eksperimentaalmuusika keskmeid (ajas muutunud esteetiliste rõhuasetustega). Näiteks seal on esinenud John Cale, Einstürzende Neubauten, Diamanda Galás, The Residents, Animal Collective, Velvet Underground jpt. Newcastle'i kultusprojekti :zoviet*france:'i kontsert toimus 20. märtsil 1997. Käesolev - senini mitteametlikult kättesaadav - heliplaat sisaldab 11 pealkirjata lugu, mis on lihtsalt märgistatud kui „ZF Archa 97“. Lood varieeruvad paarist minutist 10–11 minutini. Üldjoontes nende muusika põhineb droonhelide kihistustel ning kordustekstuuridel, sinna sekka on pikitud välisalvestusi, abstraheeritud kollaaže, industriaalsetest ulmadest kantud müraimpulsse ja hüpnootilisi, sageli varjulisi helimaastikke. Tegelikult ei ole projekt industriaalmuusikale iseloomulikult kunagi valikutes olnud piiratud, mis omakorda eeldab projekti taga olevatelt tegelastelt tarkust ja kohustust see paljususte võimalikkus efektiivselt kanaliseerida. Käesoleva kontserdi algust iseloomustavad hillitsetult pulseerivad rütmid, mis võiks olla komplimendiks paljudele eksperimentaalmuusikaartistile ning toovad - ka inestamapanevalt või mitte - meeltesse Kölni (krautrokk)legendi CAN'i transsitõstvad vibratsioonid albumilt "Soon Over Babaluma", - kõik see kasvab, muutudes kosmilisteks ja happelisteks tekstuurideks; mingist hetkest hakkavad kaikuma metalsed trummihelid, mis on hõredad, ent levivad sulni kajana piki ruumi; loomuldasa on siin-seal esindatud industriaalsed mürad, kihilised ämbienttasandid, mis aeg-ajalt vaevuvkuulduvad läbi sahinate ning mikromüra; loomulikku rõhuasetust demonstreeritakse ruumi, kulgemise ning heli(kombinatsioonide) järk-järgulise teisenemisega. Üllatavamad hetked saabuvad siis, kui eksootikapopi, raamatukogu- ja mambomuusika helid muudavad kardinaalselt esituse vastuvõtukogemust. Kuulajat harjutatakse nende helinditega, aga lõppkokkuvõttes taipad, et see kõik kannab eksperimentaalset pitserit. Heli pooltoonid ja -varjundid - mis mingil hetkel võivad hoida isegi varju - kannavad ikkagi seda vaimsust. See imetabasus siin on ühtaegu nii permanentne heliinstallatsioon kui improvisatsioon reaalajas. 10

[Teaser of the day] bad lsd trips - Babylon Smacked

• Electronic 
• Experimentalism 
• EAI
• Ambient 
• Sound art
• Avant-garde 

Artist: bad lsd trips

Release: ultrafest

Label: enmossed 

Year: 2026

[Teaser of the day] Joxfield ProjeX - Black Light

Clinical Archives

• Post-industrial 
• Space rock
• Electronic 
• Dark ambient
• Industrial rock 

Artist: Joxfield ProjeX

Release: Bits And Pieces # 1 - 13

Label: Clinical Archives 

Year: 2009

[Teaser of the day] Ölü Körpe - She Was There

Watch Pineapple Press

• Electro-acoustic
• Ambient
• Experimentalism
• EAI

Artist: Ölü Körpe

Release: Vol. 3 - Larynx

Label: Watch Pineapple Press

Year: 2018

[Teaser of the day] Cagey House - Blank Sunshine Blend

Jamendo

• Electronic 
• Dada music 
• Improvised music
• Sound collage 
• Experimental pop
• Art pop 

Artist: Cagey House 

Release: Five Laminated Postures

Label: Jamendo

Year: 2010

[Teaser of the day] Christian Di Vito - Strofa B2

1834

• Electronic music 
• Glitchtronica 
• Avant-electronica 
• Experimental electronica

Artist: Christian Di Vito

Release: Strofe Toccanti

Label: 1834

Year: 2019

[Teaser of the day] ZINTAERDKPL - Dramatischemo

• Experimentalism
• Improvised noise
• Musique brut 
• EAI 
• Post-bop
• Free jazz
• Avant-garde 

Artist:ZINTAERDKPL

Release: ZINTAERDKPL und Industrielle Nachtmusik

Label: RDKPL 

Year: 2026

Sunken Cages -- Neram Pularumbol (As The Dawn Breaks) (2026)

Mahorka/Bandcamp

• Speed garage 
• Ethnotronica 
• Breakcore 
• Bhangra 
• Electronic music 
• Wonky 
• Jungle 
• Breakbeat 
• Remixes

Käesolev 12-looline taies - millest ligi pooled on remiksid ja ümbertöötlused - ulatub paljudesse eri rütmimuusika žanritesse nagu ülal väljatoodust juba nähtub. Oluline ei ole mitte artisti hea muusikamaitse - mis võis avada uksi üheksakümnendatel -, vaid energia, mis nimetatud žanrite ristumisel tekib; millest olulisel kohal on etnomuusika mõjud. Mingeid puhtaid vorme on siin raske välja tuua, kuivõrd 49 minutit iseloomustav sünkretism on mustava energia lõputuks allikaks. Teisalt ei ole siin kuidagi eriliselt rõhutatult maailmamuusika rolli, kõik see tuleb Suures Õunas resideeruval hindul Ravish Mominil loomuldasa välja. Ühelt poolt on huvitav, kuidas teised artistid seda muusikat töötlevad -- öeldes nii mõndagi remiksijate kohta uues situatsioonis, kes oma ülesandega reeglina väga kenasti hakkama saavad; seda enam, et remiksimine ei ole kukepea -, teisalt nad hoiavad dünaamikat üleval, lähtudes eri vaatenurkadest ning kogemusest ühe kontseptsiooni piires, sedasi luues ühendavat erisust põhiartistiga. Plaadiümbrisel on kujutatud hõimutrummi, ning siin on palju teravat trummeldamist -- nii kõrgeid ja teravaid helisid kui äkilisi murdumisi ning libisevat mütsumist (iseäranis Moki McFly'i "Kerala" remiksis; Weldroid seevastu muudab ämbientmuusika füüsiliselt aistitavaks -- milles maksab nii purustav rütmirusikas kui stiihiliselt üle uhtuv ruum koos kaasneva helirisuga -- see meenutab pigem rituaalset ämbienti ning kergema otsa rütmilist müra). Eelpoolmainitud sünkretistlik iseloom ei seisne selles, justkui seisaksid helid üksteise kõrval, vaid nad on üksteisest läbi kasvanud, luues intensiivse, st pidevalt kuju muutva, rahutu ning leitsakulise tunde, mille tagajärjel masendav reaalsus muutub millekski muuks, aga kindlasti etemaks. Mis omakorda tähendab seda, et mittemidagiütlevuse maskeerimiseks kasutatavale maneerlikkusele ning poosetavatele austusavaldustele siin aega ja ruumi ei jätku ega jäeta. Justkui hiigellaviin on siin turmlemas, millele järgnevad esimesest lähtuvad väiksemad lainetused... kuni see taas paisub, saavutades taas maksimaalse jõu. 1+1 ei võrdu siin kahe, vaid üheteistkümnega! Loole "Athiraavile" laenab kombatavalt ruumi avardava vokaali Rani Jambak, kelle mullune üllitis "Vibra Genetika" oli üks eelmise aasta eenduvamaid. Elegantselt seestunud taies, mis on Mahorka diskograafias juba 503. 9.0 (8.0-10)

RDKPL -- Blaxtrak Nois (2026)

BlakTrax Nois

• Harsh noise 
• Psycho-acoustic 
• Avant-garde 
• Experimentalism 
• Noise music

Võiks ju eeldada õigustust küsimaks, et missugust väärtust võiks kuulajale kõrva karjuvast brutaalsusest leida? Tšehh Radek Kopel (1969) lihtsalt - esmapilgul lihtsalt - kompresseerib kogu helispektri üheks armutuks, üheks väga valusaks helilaviiniks - mis sunnib ostsillaatoreid joonistama kandilisi mustreid -, mis kõrvetab helidest välja väikseimadki meloodia- ja harmooniavarjud; väikseimadki elemendid, mis võiksid tavapärasele muusika komponeerimisvõtetele ja loogikale osutada. Teisalt see ei ole ilmselt kõige õudsam väljendusviis -- korraldatakse ju hiphopparite räpiturniire, kus võitjaks tuleb kõige rohkem riime ajaühikus välja paisanu; samas äkki peaks sedalaadi üritust korraldama arusaamatus või väljamõeldud keeles, et piinlikkusesest tekkivat väsitavust vältida. RK lihtsalt puhtfüüsiliselt muudab helid ilma mingisuguste kohustuseta ja ilma surveta tulemuseks, millest mööda vaadata ei ole võimalik. Taaskord müramuusika võlu peitubki nüüd-ja-praegu hetkes ehk siis kuulamishetkes kohtuvad heli füüsiline toorus ning artisti oskus seda visualiseerida. See heli kõlab looduse stiihilise vallandumisena. Sellisena, mille vastu inimesel - arvaku endast nii hästi ja võimsalt kuitahes - ei ole vasturohtu olemas; kujutan seda 4-loolist kuulates ette olukorda kusagil mägede jalamil kulgeval teel, kui kevadel lume sulamise aegu vallanduvad lumemassiivid, tuues kaasa ka hiigelsuurte kivide veeremise tohutul kiirusel. Isiklikult imponeerib väga pruuni müra - peetakse tervislikuks helindiks, kuivõrd enamus loodushelisid kuuluvad sellesse kategooriasse - võimas tulvamine, mille kõrgemates registrites on kuulda ka valge müra kihinat. The Smiths - konkreetselt Mozza - laulis oma teisel stuudioalbumil, et barbaarsus algab kodust. Brutaalsus esteetilise arhetüübina seevastu eeldab reparatsiooni võimalikkust sellele otsa vaatamise ning läbielamisena. Negatiivsete instinktide kogemisega kujunevad käitumismustrid, mida subjekt kas märkab või ei märka või ei tahagi märgata. Isegi teadvustatult võidakse negatiivsete impulssidega hakkamasaamiseks nendega adapteeruda elik võtta omaks nende destruktiivsus; näiteks jääda teadlikult kinni kinnisideedesse, tekitamaks ja hoidmaks alal loomingulise pinge allikat. Teisalt see sobitub müramuusika ideoloogiaga, mis - võib-olla koguni ennastohverdavalt - püüabki valada vormi kas teadvustamata või välditavat mustavust psüühes. Siin ei ole alguseid ega lõppe - on ennekõike kaos, millest võib küll midagi korrapärast tekkida, ent üldise entroopia tingimustes on võimalik mängu kontrollida neid süngeid instinkte võimendades. 8.5 (8.5-9.0)

Milan Knížák -- Broken Music (1983/2025)

Archive/Bandcamp/Edition Hundertmark

• Plunderphonics 
• Sound collage 
• Turntablism 
• Experimentalism 
• Psycho-acoustic 
• Avant-garde 
• Noise music 
• Freeformfreakout

Käesolev taies koosneb kahest pikast kompositsioonist - üle-eelmisel pühapäeval 86-aastaselt meie seast lahkunud Tšehhi skulptorilt, õppejõult, poliitiliselt lahkmõtlejalt ja helikunstnikult - üks ulatub 28 ning teine suisa 32 minutini. Isiklikul tasandil tekitab säherdune mikrofoni-läbi-akna-riputamise muusika üksnes positiivseid assotsiatsioone, kuna muusika tegemise tung lisaks mulle on ka nii mõnelgi teisel (vähemalt algfaasis) väljendunud just säherdusel viisil. Pealkiri võib-olla osutab isegi juba eelnevalt kulunud ja kohati katkisele kassetile, millele on peale salvestatud omakorda n-ö kahtlase iseloomuga muusikat. Nimetan säherdust muusikat n-ö kahtlaseks seetõttu, et kollaažilik helind on kokku salvestatud samaaegselt rohkem või vähem erinevatest (ja ajastutest pärinevatest) helinditest, mis siis tavaliselt evivad kuulajani vaid sekundiks-paariks; kui kauemaks, siis tavaliselt on seda heli juba töödeldud: lintide manipuleerimisega kiirendatud-aeglustatud, sinna juurde loomuldasa lisandub lindi-vinüülplaadi sahin-krõbin ning eelvõimendist kostuv ähvardav kahin, mis antud kontekstis kahtlemata on lisanüanssideks. Esiteks see tekitab kuulajas - aga ilmselt rohkemgi autoris - isetegevusest tingitud vabaduse tunnet; teiseks see kutsub esile trikke vastuvõtja teadvuses. Justkui tajuks mingit tuttavlikku helikatket - tahaks rohkem aega kuulata, et algallikat uudishumust tuvastada -, aga juba on uus katkendlikult ja hakkivalt edastatud informatsioon peale tunginud. Eelmine huviobjekt paratamatult haihtub teadvusest välja, et alles järgmise kuulamiskorraga taas korraks teadvusesse ilmuda. Kuigi mitte geograafiliselt, siis mentaalakustiliselt säherdune muusika nii stiililiselt kui metoodiliselt kahtlemata kuulub juba 70ndate lõpust on olnud kassetiundergroundi üheks tunnusjooneks, mille mõjukaimad vedajad Ühendriikides olid Big City Orchestra, Minóy, Don Campau, Hal McGee, Zan Hoffman jpt ehk siis ebahärrasmeheliku kunsti meistrid. Väga lähedane žanr taolisele lindimanipulatsioonil põhinevale muusikale on (eksperimentaalne) turntablism (ning säherdused artistid nagu Otomo Yoshihide, Christian Marclay, Philip Jeck, Martin Tétreault). Märgin seda ennekõike seetõttu, et Fluxuse liikmeks olnud MK korjas kokku katkised kauamängivad ning just neist komponeeris muusikat. Mis siis ikka, kui head teed Tšehhi söaka kunsti käilakujule Suure Meistri juurde minekul. 9.0 (9.0-9.5)

[Teaser of the day] Kemadrin - nfirm2

unclassed media

• Electronic
• Ambient
• Reductionism
• Ambient drone 

Artist: Kemadrin

Release: Data Drugs

Label: unclassed media 

Year: 2026

[Teaser of the day] Cagey House - Brass Burrough

Free Music Archive

• Electro-rock 
• Electronic
• Psychedelic 

Artist: Cagey House 

Release: Bottles and Bulletins

Label: Free Music Archive 

Year: 2019

[Teaser of the day] RAGAMATIC - Puriya

• Electronic
• Indian classical music
• World music
• Raga music
• Ethnotronica 

Artist: RAGAMATIC 

Release: Umbilicus 

Label: Attenuation Circuit 

Year: 2015

[Teaser of the day] Daniel Maze - Echo Print

Test Tube

• Electronic music
• Glitch-techno 
• Ambient techno 
• IDM
• Deep techno

Artist: Daniel Maze 

Release: Lush Premiere

Label: Test Tube 

Year: 2011

[Teaser of the day] Joku - Taiteilija

• Avant-pop 
• Electronic 
• Post-psychedelic 
• DIY
• Experimental pop
• Lo-fi 

Artist: Joku

Release: Ihmiset

Label: Wooden Sherpa

Year: 2026

[Teaser of the day] Blood of Ysgramor - Wolves on the Hunt

• Black metal 
• Black'n'roll

Artist: Blood of Ysgramor

Release: Demo III

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2025

Will Thomas Long -- Luxury Centre (2013)

Basic_sounds/Archive

• Contemporary classical 
• Art music 
• Drone 
• Modern classical

Märkasin äsja Edasis Valner Valme tabavat küsimust (ja ka sellele vastust), et mis juhtub siis, kui uus muusika peaks otsa saama? Midagi ei pidavat juhtuma, kuna üks inimene oma eluea piiratuses ei jõuaks niikuinii ära kuulata juba loodut muusikat. Aga siiski kohatisest vingumisest tuleb möönda, et ennekõike põranda alt ilmub üsna tihti esile pärleid, mida võiks mäletada ka paarikümne aasta pärast. AD 2026 on ilmunud märkimisväärsed taiesed Orphaxilt, The Durutti Columnilt, Moonphase'ilt, Seefeelilt, CLOUDWARMER'ilt, Totoabasilt, noumnemoniconilt, The Hirundult, Accasarilt, Internal Fusionilt, Elvii Martenilt, Hanetrationilt, Toni Dimitrov + Blanket Swimmingilt, Pan•Americanilt, aboombongilt. Muidugi on see siinkirjutaja piiratud horisondilt tehtud valik, mis tähendab seda, et nii mõnigi kunsti teadvustatud asi mälu auklikkuse tõttu jäi nimetamata; teadvustamata asjadest rääkimata (mis tähendab seda, et tulevik on juba ajaks saanud, aga mulle võib olla aasta-paari pärast). Aga jah, minevikku on mõneti mõnusam - samas paratamatu - naasta, kuivõrd uute asjade puhul mõneti paratamatult eeldatakse midagi uut. Kõrgendatud ootused, mis võivad kuulamist häirima hakata. WTL on ennekõike tuntud eksperimentaal-elektroonilisest kombost Celer, ent käesoleval 11-loolisel taiesel kõlab ka kaasaja klassikalise muusika artistina. Esmapilgul läbinisti, ent aja möödudes kuulaja avastab nii mõndagi veel. Vinüülikrõbinad siin-seal omavad siin viiulite voogamine vahel rohkem kaalukust kui muidu; ka põhielemendid näikse triksterlikult justkui lindimanipulatsioonidele allutatud -- justkui natuke kiirendatud-aeglustatud, luues sedasi kuulajas lummust. Lugu "3rd" meenutab vägagi Eesti legendi Veljo Tormise loomingut; siiski kõige eristuvamaks kompositsiooniks on "8th", kus küll 49-minutilist taiest läbiv minoorsus säilib, ent kammermuusika instrumentaarium asendub kirikuoreli happelis-spirituaalse intonatsiooniga. WTL on vembuvana, kuivõrd ühelt poolt mängib (tava)kuulaja klišeedel klassikalise muusika kui kõige institutsionaliseerituma muusika ning teisalt sellest õrna lahknemisega - pilti kergelt ambivalentseks ning liminaalseks nihestamisega: olles kord siin-seal, samas erinevate rõhuasetusega kompositsioonde iseloomu tekitades, eristades ning varieerides. Mis tähendab ka seda, et artist mõistab delikaatselt kuulaja hingekeeltele vajutada. 9.0 (9.0-9.5)

Golem Mécanique -- La Messe (2009)

Nowaki Music

• Sound poetry 
• Avant-electronica 
• Ritual ambient 
• Experimentalism 
• Psycho-acoustic 
• Sound art 
• Avant-garde 
• Drone 
• Reductionism 
• Experimental electronica 
• Spoken word 

Mehaanilise golemi taha peitub prantslanna Karen Jebane (KJ), kelle muusika algkomponentideks on vokaal ja häälutused, helikunstile võlgnev minimalistlik elektroonika ning tumedust varjav ruum meediumina. Käesoleva 6-loolise taies laotub laiali 42 minutile, mis tähendab seda, et kompositsioonide keskmine pikkus küündib seitsme minutini; mis tähendab seda et muusikul on piisavalt aega ja loodetavasti ka ruumi, et omi kinnisideid ja fantaasiaid lõpuni arendada; ehk oleks isegi õigem öelda -- välja aretada. Mis loom siis see on mida kuulaja 42 minuti lõppedes endaga kaasa võtab? Kindlasti võib nentida, et säherdune muusika areneb tasapisi väikesest eeldusest või ideest tasapisi suuremaks, samas paisumata füüsiliselt ja sisuliselt väga suureks - rääkimata laialivalguvaks - kuigi emotiivselt võib säherdune minimalistlik hilitsetud muusika omada popmuusikaga võrdluses võrreldavat kaalu. Ilmselt muusikalise kinnisideelisusega on täpselt samamoodi nagu peas valitsevate obsessioonidega, et need võtavat subjektis võimust; kuigi muusikas kahtlemata omab see mitte destruktiivset, vaid loovat, isegi sütitavat kaalu ning kavatsuslikkust. Võib-olla on isegi nõnda et päriselus vaevavad obsessioonid saavad maandatud transformatiivselt helikeeles samamoodi nagu obsessioone saaks ravida paberile kirja pannes -- teisisõnu, oluline on transformatiivne faas. Aga oluline kõige selle juures on ka see, et hinnaalandust ei tehta -- mõni võib ju arvata, et tema kui naismuusiku põhielemendiks olev vokaal sunnib ohverdama ülejäänu helipaleti arvelt, siis tegelikult kõik need minimalistlikud elektroonilised sirinad-vilinad-särinad-surinad on igati tabavad ja küllased: hoolimata oma esmapilgu kasinusest mõjusad, isegi tektoonilise efektiga. KJ eesmärgiks kahtlemata on ka rituaalse ruumi ehitamine; või kui see ruum on juba olemas, siis selle hingestatud täitmine. Lisaks isiklikule psüühilisele illustratsioonile asetatakse kuulaja piiridest triibutatud eikellegimaale. Maale, kus kõik on samal ajal korraga ning eikuskil. Ühtaegu nii pinnasel kui sügavustes. Käesolev suurepärane taies kuulub prantslanna esiotsa loomingu sekka, olles üllitatud Galliamaa eksperimentaalmuusika netiplaadi Nowaki Music all. 9.0 (9.0-9.5)

[Teaser of the day] Nothing Thrives - New Beginning

• Garage rock 
• Alternative rock 
• Grunge
• Stoner 

Artist: Nothing Thrives

Release: Demo

Label: Headshrinker

Year: 2026

[Teaser of the day] Cosmic Funeral - Negligence Of Centruies

Torn Flesh

• War metal
• Black metal

Artist: Cosmic Funeral

Release: Godless War To Eternity

Label: Torn Flesh 

Year: 2012

[Teaser of the day] SubUnit - Deploy

1834

• Ambient techno
• Electronic music 
• IDM 
• Downtempo

Artist: SubUnit

Release: Northern Iterations 15-18

Label: 1834

Year: 2024

Enzui -- Omiyage (2026)

MiMi

• J-pop
• Alternative pop
• Electro pop
• Electronic pop
• Alternative dance
• Shibuya-kei

Enzui 23-minutiline (lühi)album "Omiyage" (2026), on ehedaks näiteks J-popi olemuslikust hüperaktiivsusest ja esteetilisest skisoidsusest. Jaapani kaasaegne popmuusika ei ole kunagi kartnud žanritevaheliste piiride purustamist ega üleliia tihedat afektide kompressiooni -- pigem vastupidi, selle edasiviivaks jõuks on alati olnud võime sulatada ühte katlasse magusalt kommertslik konventsionaalsus ning äärmuslikult kompromissitu elektrooniline eksperimenteerimine. "Omiyage" (ehk maakeeli "suveniir" või "külakost") ilmneb justament sellise mitmekihilise kingitusena: need 7 lugu pakuvad kuulajale igal sammul uusi, kohati üksteisega vastuollu minevaid helikilde. Helimaastik tormleb pidevas muutumises. Üllitist sissejuhatavad "juustused" sündisaundid võivad esmapilgul mõjuda nätske või ebaühtlasena, kuid J-popi loogikat mõistes paljastub siin hoopis teadlik jaapanlik iroonia ning postmodernistlik lapitekk. Lugu "Fran Newtake" alandab teadlikult tempot, et tõsta esile sünteetiliselt lummavat, peaaegu hüpnootilist meloodialiini, mis kõigub odava (süntesaatori)esteetika ja sisendusjõulisuse piiril. Ei leia viga helipildis, vaid tegu on esteetilise valikuga, kus popilik kergus kohtub elektroliku kloppimise ja tehnoloogilise ulmaga. Albumi kulgedes hakkab teos kihistuma -- isegi kui need on väikesed nihked, on need mõjusad. "Sycrestronicas" ei kasutata risustatud hiphopi (grime'i) elemente mitte juhtiva žanrimääratlejana, vaid kasutades madalsageduslikku biiti pigem tektoonilise lainetusena, mis põrgatab ja raputab tantsulist struktuuri kõrgemale. "Toxilate" aga demonstreerib taas J-popile omast võimet ühendada orgaaniline elektroonilisega: näpitud kitarrikeelte pehmus annab ruumi sulnile elektroonikale ja unistustest ülenenud naishäälele. Oluline on, et need elemendid ei jää staatiliselt kauaks oma ilu nautima, vaid arenevad sisendusjõuliselt edasi. "Vesperionis" ilmub eelpoolseisvaid helindeid toetama sulnis müramüür; ent matmata midagi enda alla, vaid hoopis võimestades ja võimendades rütme, sünteetilist meloodia- ja vokaalosa. Suurejooneline ja ilus. Kompositsioonilisest kaosest võrsub hüperstiliseeritud kord, milles on nii emotiivset võimekust kui vaimset jõudu. 8.0 (7.0-9.0)

[Teaser of the day] aboombong - Break Their Power

• Electronic 
• Avant-rock
• DIY 
• Krautrock
• Lo-fi 
• Post-minimalism
• Experimental rock 

Artist: Aboombong 

Release: Antifascist 

Label: Pen and Mallet 

Year: 2026

[Teaser of the day] Nefasto Celiba -Skaters Waltz

23 Diskettes

• Electronic music
• Avant-electronica 
• Glitchtronica 
• Noise music 
• Experimental electronica 

Artist: Nefasto Celiba 

Release: Untitled

Label: 23 Diskettes 

Year: 2026

[Teaser of the day] Leopard Meat - Pulp Flowers

• New Weird America
• Indie folk
• Alternative pop
• Free folk
• Dream pop
• DIY
• Psychedelic 
• Folk indie 
• Indie pop

Artist: Leopard Meat

Release: Dah Dah

Label: Borrowdeer 

Year: 2008

Ennatych -- Vacuum Cleaner Music For The Vermillion Vixen Of Perdition Volume Four: Mortem Principum, Mortem Regum (2026)

Basement Corner Emissions

• Noise music 
• Avant-garde 
• Psycho-acoustic 
• Power electronics 
• Harsh noise

6-loolise taiese pealkiri on üsna kõnekas, kuivõrd tolmuimejate kui ühe levinuima koduabilise helidesse(?)-muusikasse(?) kätketakse sisse ka kõrgete võimukandjate surm. Nii vürstidele ja kuningatele (aga ka teistele - eelduslikult kurjadele - valitsejatele). Üheks müramuusika levinud arusaamaks on see, et meloodia ja harmoonia lahustuvad; individuaalsusest saab anonüümne tekstuur ning algus ja lõpp muusikas ei oma erilist tähendust. Üheksa sekundit vähem kui tunni aja vältel võib seda ka tajuda -- enamgi veel, kõik kuus suht brutaalset lõiku erinevad üksteisest vaid sekundite võrra, millega madaldatakse veelgi lugude eraldiseisvuse tähtsust. Mille tähenduse käändumine teisiti osutab lihtsalt mingi struktuuri tekkimisele, mis eksisteerib etteantud ajas, kaotades selle vältel oma piirjooned, kuivõrd entroopia tungib esile. Müramuusikute rikutus seisnebki selles, et esile kerkivat entroopiat ei püüta maha suruda, vaid seda pühitsetakse hoopis. Ehk on ka see seotud omamoodi lootusega või mahasurutud surmahirmuna; tõlgendades oma muusikat termodünaamika teise seaduse lagunemisseisundite lavastamisena. Või siis lähtudes teistelt eeldustelt ning ideoloogiliselt äraspidisest: esiteks müra on kõiksuse loomuldasa seisund ning sellest tulenevalt on korrastatud heli ajutine kõrvalekalle; elu on samuti ajutine kõrvalekalle, kuigi elu - sõltuvalt maailmanurgast ja ajastutest - ilmselt on olnud kõikide-sõda-kõikide-vastu seisund, mis sobitub müra lahustumisprotsessiga paremini ühte. Eelpoolmainitud lootus ilmneb selles, et kõiksugu identiteedid on algusest peale ajutised mustrid müraväljas, ning mustri lagunedes ei kao aine kuhugi -- lihtsalt see ei ole enam äratuntav selle olendi või objektina, mis ta enne oli. See on mõistmise tasand, kus mateeria sulandub üheks ideede ja psühhega. Füüsiliselt tajutavad (valu?)instinktid, mis ragisevad-rappuvad kokku nii harmoonia kui dissonantsina, jättes järele haavandunud ja murenenud (heli)maastikku. 8.5 (8.5-9.0)

[Teaser of the day] Fake Cat Project - Taganka

• Experimental rock
• Live 
• Noise rock 
• Avant-rock 
• Industrial rock 

Artist: Fake Cat Project

Release: Persepolis (Live at the Dom)

Label: Attenuation Circuit 

Year: 2026

[Teaser of the day] Traqueurs de Combes - Delictual Past (part 2)

Nowaki

• Micronoise 
• Electronic music
• Abstract 
• Experimental electronica
• Glitchtronica 
• Avant-electronica 

Artist: Traqueurs de Combes

Release: Delictual Past

Label: Nowaki 

Year: 2022

[Teaser of the day] Sora Fujishima - Wind of lament 4

• Musique concrète 
• Lowercase 
• Electronic 
• Microtonal 
• Reductionism
• Ambient drone 
• Ambient

Artist: Sora Fujishima

Release: Wind Of Lament

Label: MiMi

Year: 2026

The Durutti Column -- Renascent (2026)

London/Bandcamp

• Art rock 
• Ambient rock 
• Baroque pop 
• Experimental rock 
• Indie rock 
• Chamber pop 
• Sophisti-pop 
• Alternative pop/rock 
• Ork-pop 
• Dream pop

Ikka ja jälle kostuvad somes küsimused kõige ülehinnatumate ja alahinnatumate puntide kohta...sealhulgas ka Manchesteri kui ühe kõige olulisema üleilmse muusikametropoli omade kohta. Viimasel juhul alahinnatute kategoorias on ikka ja jälle rõhutatud The Durutti Columni. Millestki see oneti kõneleb. 11-loolise albumi pealkiri osutab uuele tulemisele; arvestades, et Vini Reilly (VR) puhul - kes täna sai 73-aastaseks - ka neljateistkümne aastane paus eelmisest üllitisest on igal juhul märk omaette; kuivõrd vanal postpunkaril on olnud aega lausuda (ja vaikida) ligi pool sajandit, siis iga järgmise taiese puhul eeldatavasti on öelda mõtet vaid siis, kui tundmused, aeg ja vormistus kokku langevad. VR võib vabalt võrrelda ning isegi pidada (post)pungi Robert Frippiks, mis tähendab sulneid ja ludinal kulgevaid kitarrimustreid, mille emotiivne rõhuasetus teatud kunstilistele poosidele toetudes tõstab tema pundi eemale eelpoolmainitud stiilidest nii kavatsuslikkuses kui tundemeeles. Tõsi, seda võib hetkel nimetada - ning igati teenitult - toetumiseks unenäolise (pop)muusika poosidele, kuivõrd algusaegadel kujundas ta ise nimetatud helimustreid, millele õige pea lisasid kaalu šotlased Cocteau Twins ja The Blue Nile. Unenäolisus tähendab alati ärapöördumist, mõneti põgenemist reaalsusest, et kogeda paralleelset, ent teistsugust reaalsust; mis näiteks võib tulevikku ette ennustada. (Tulevik ei ole ju midagi enamat kui minevikku jäänud teatud võimalikkuste - mida on palju ning veelgi enam (sõltuvalt inimeste avatusest) - aktualiseerimine. Väljapaistvaid muusikud, sh VR, võib pidada kaasaegseteks alkeemikuteks, kellede tegevuse eeldused toetuvad teistsugusele reaalsusele, st asjade tajumise erinevatele eeldustele, mis lõppkokkuvõttes toodavad huvitavaid järelmeid. Kui jungilikult väljenduda, siis nende artistide psühhe loomuldasa koostisosaks on lisaks teadvustatud sfäärile ka rõhuasetus teadvustamata spektri avamiseks. Kuulates seda 41-minutilist taiest tuleb möönda, et VR koos Bruce Mitchelli, Keir Stewarti ning käputäie stuudiokülalistega laseb endast läbi varasemalt kahekümne seitsmel stuudioalbumil loodu, et sellest midagi eriliselt hõrku destilleerida uue kümnendi ajastuvaimu loomuldasa arvesse võttes. Ta möönab, et imetabase tuuma kuulub vaikus - ent ruumis ei ole absoluutset vaikust -, mis tasa ja targu looritab kuuldavat. Looritamine antud juhul tähendab ka kramplikkusest - nt šabloonide vältimisest - üle saamist, mida näiteks viimase Radioheadi stuudioalbumi kuulamisel hakkas natuke tüütama (mis vormiliselt oli sarnane). Kuigi eeldustelt kasinad, ei jää need lood miniatuurideks, vaid õitsevad lugudeks. Albumil on ka puhast kulda, ent need peab kuulaja sõltuvalt oma vaimuseisundist ise üles noppima. 9.0 (8.5-10)

[Teaser of the day] Miss Ueki - Circles 1.0

Beatismurder

• Electronic 
• Indietronica 
• Art pop
• DIY
• Plinkerpop 

Artist: Miss Ueki

Release: Shake Shake

Label: Beatismurder

Year: 2009

[Teaser of the day] Tuonela - In the vaults of radiation 02

• Electronic
• Avant-garde 
• Sound art
• Post-industrial
• Ambient drone 
• Experimentalism

Artist: Tuonela 

Release: In the vaults of radiation

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2025

[Teaser of the day] Stéphane Clor - ventil - αερισμός

• Microtonal
• Post-minimalism 
• Experimentalism
• Avant-garde 
• Electronic 
• Ambient drone 

Artist: Stéphane Clor

Release: Exarcheia - Εξάρχεια

Label: wabi-sabi tapes

Year: 2026

Moonphase -- Dark Assembly (2026)

Petroglyph

• Dark ambient 
• Musique concrète 
• Avant-garde 
• Spoken word 
• Electronic 
• Sound art 
• Neoclassical 
• Experimentalism 
• Illbient

Moonphase'i 8-looline "Dark Assembly" on album, mis ei taotle pelgalt atmosfääri loomist, vaid ehitab kuulaja ümber omaette rituaalse, okultistliku heliruumi. Petroglyph Music-nimelise netiplaadifirma all ilmunud teos asetub korraga dark ambient'i, musique concrète'i, eksperimentaalelektroonika ja spoken word'i piirimaile, sidudes need orgaaniliseks tervikuks. Nimiloost avalugu haarab tähelepanu erakordse veenvusega. Shane Becki sugestiivne jutustus ei ole siin pelgalt sõnaline kiht, vaid võrdväärne instrument, mille ümber Øystein Q. Jørgensen - kes, muideks, on eelpoolmainitud viljaka plaadifirma üheks asutajaks - hoolitseb aeglaselt pulseeriva heliloome eest. Päris- ja tehishelide piire on teadlikult hägustatud -- looduslikud (vähemalt päris-) hääled, elektroonilised tekstuurid, praksuvad-prõksuvad murdosasekundid ning elektroakustilised resonantsid sulavad ühte nii loomuldasa, et kuulaja lakkab õigustatult peagi küsimast, kus üks lõpeb ja teine algab. (Mis ilmselt ongi ideaalhelindi üheks tunnuseks). Just selles sünteesis peitub albumi suurim tugevus. Becki narratiiv mõjub mütoloogilise sisekaemusena; avamata end üheselt, viitavad need inimese ja looduse ürgsele sidemele, rituaalidele, mälule ning sisemisele muutumisele. Druiidimotiiv mõjub sümbolina teadmistele, mis eksisteerivad väljaspool ratsionaalset maailma. Tema hääl juhatab kuulajat läbi piirsituatsionistlike seisundite -- ärkveloleku ja unenäo, materiaalse ja vaimse, teadvustatud ja varjulejääva, mineviku ja oleviku vahel. Narratiivid ei jutusta klassikalises mõttes lugusid, vaid kutsuvad esile kujutluspilte ja psühholoogilisi seisundeid, mille tähendus sünnib kuulaja enda teadvuses. Albumi emotsionaalne kõrgpunkt saabub loos "Slow Dance Of The Druid". Siin saavutavad Jørgenseni õhulised ämbientsed orkestratsioonid ja Becki meditatiivne deklamatsioon erakordse, teineteisse põimuva tasakaalu. Muusika ei taotle dramaatilist kulminatsiooni, vaid aeglast, peaaegu märkamatut transformatsiooni. Helid näivad keerlevat ümber kuulaja, puudutades kõige intiimsemaid hingekeeli ning tekitades tunde, nagu liiguks teadvus ringjalt valgusesse. Vaikne ekstaas, mis ei vaja valjuhäälseid žeste. "Dark Assembly" pakub eksperimentaalmuusika austajale nii tehnilist peenust kui emotsionaalset sügavust, tõestades, et tumeämbient peene helikunstiga mastis võib olla võrdväärselt emotiivne mistahes muusikaga. Need 29 minutit ei püüa subjekti vallutada agressiivse energia ning otseteed mööda, vaid meelitada ta aegamööda oma hämarasse, kuid kummaliselt lohutavasse maailma. 9.5 (9.0-10)

[Teaser of the day] Taylor Sage - Endlosschleife

• Electronic music 
• Plinkerpop
• IDM
• Ambient techno

Artist: Taylor Sage

Release: Inertia

Label: TB.Music/Bandcamp 

Year: 2012

[Teaser of the day] Sai - You Know Me

• Post-metal
• Art metal
• Post-rock
• Industrial metal
• Technical metal

Artist: Sai

Release: Though We Meet But Once

Label: Mahorka

Year: 2025

[Teaser of the day] Loopeeneck - Red

• Abstract
• Experimentalism
• Post-minimalism 
• Avant-garde 

Artist: Loopeeneck

Release: Asmus Paper

Label: Noise Margin 

Year: 2026

Devereaux/Crane/Schwartz -- Lomita (2026)

Plus Timbre

• Improvised music 
• EAI 
• Avant-garde 
• Free jazz 
• Experimentalism 
• Musique brut 
• Post-bop 
• Live session 
• Improvised noise

Netiplaadifirma Plus Timbre all üllitatud kahest pikast kompositsioonist koosnev 92 minutiline üllitis "Lomita" on heliline eksperiment, milles kohtuvad avangardistliku jätsu toorus ning samuti koemahladest nõretava elektroakustilise improvisatsiooni piire kõigutav aleatoorika. Ainuüksi plaadi visuaalne keel jutustab täpselt seda lugu, mida kõrvad muusikas tabavad veel enne kui põhjalikum pilk ümbrisele on heidetud: valgele lõuendile on piserdatud värvilaigud, kaootilised pintslitõmbed ning pihustatud varjundid peegeldavad juhuslikkuse ja organiseeritud kaose peent tasakaalu. Omakorda tähendab see seda, et albumi kõlamaailm ei toetu traditsioonilisele harmooniale ega rütmilisusele ega loo ülesehitusloogikale. Siin mõeldakse kogu kehaga -- impulsid on vabad ning need võivad tulla misiganes suunast. Kohati helid, mis põhinevad kitarril, bassil ja trummidel (aga ka salvestusruum nähtamatu elemendina) paisuvad inensiivseks - et mitte öelda - agressiivseks. "Lomita" (mis osutab California asulale, kus kolmik esmakordselt kohtus) sünnib hetkes -- sellal kui instrumendid reageerivad üksteisele kui ettearvamatud füüsikalised osakesed. Aga ka sellal kui nad üksteisele ei reageeri. Müra ja vaikuse vaheldumine võimaldatakse elektroakustiliste tekstuuride abil, kus akustilised pillihelid sulanduvad sujuvalt sagedusnihete ja digitaalsete mikrohelidega. Džässilikest elementidest on säilinud vaid vaba suhestumine ja absoluutne kohalolu, kuid struktuuri dikteerib juhus. Taiese visuaalil kujutatud kollased, lillad ja mustjad värvipiisad tähendavad helis plahvatavaid tämbreid ja struktuure – need on nagu ootamatud saksofonipursked (tõepoolest, vahel tundub, et kitarr imiteerib nimetatud puhkpilli) või osaliselt neeldunud impulssmürad, mis ilmuvad eikusagilt ja haihtuvad vaikusesse. Kolmik pakub kuulajale sügavalt intelligentset, samas ettearvamatut helimaastikku, mis nõuab täielikku süvenemist (kui sa ei süvene, siis varem või hiljem tuletab füüsiliselt meelde). Viimase kümne minuti vältel üllatatakse kuulajat standardiga selleks, et natuke gaasi lisada ja edasi rullida. See on suurepärane näide kaasaegsest vabaimprovisatsioonist, kus juhust kasutatakse kunstilise vahendina. Kuigi säherdust asja on tehtud ka varem, siis sellise muusika mõju ongi kunatine --mitte paberil või ekraanil väljendatuna, vaid vahetult ruumis ning kuularitest ja kõlaritest välja võnkudes. 9.0 (8.0-9.5)

Evergreen -- A Very Gradual Refinement (2026)

Treetrunk

• Ambient 
• Art music 
• Spiritual jazz 
• Electro-acoustic 
• New Age
• Post-classical 
• Ambient jazz 
• Contemporary classical

Kui Jon Shuemaker ning Thomas Park hakkavad koos muusikat tegema Evergreeni nime all, siis tulemuseks tõepoolest on igihaljas kergus džässist ja klassikalise muusika põhjaga kammermuusikast, millel ei ole kiiret kuhugi jõudmisega. „A Very Gradual Refinement” mõjub aeglaselt avaneva maastikuna, mille iga detail ilmub kuulaja ette juba tempot alandanuna. Kahe väga viljaka muusiku koostöös sündinud muusika toetub ämbiendi, spirituaalse jätsu ja kammerliku improvisatsiooni piirialadele, tunnetamata vajadust end ühegi žanri külge lõpuni siduda. Mainitud stiilid ühelt poolt on dialoogi pidamise aluseks, vabastamaks teadvustamata energiat erinevat kombinatoorikat kasutades, seda testides; selle veerand-, kolmveerand- ja pooltoone võimendades. Selle asemel voolab plaat loomuliku hingamisena, kus iga heli leiab oma koha. Mitte lihtsalt koha mittemidagiütleva aja- ja ruumifiksatsioonina, aga tõelise, võimalikest variantidest parima kohana, milles vaimne, psühhiline ning ruumiline korrapära käänduvad üksteisesse, st transformatiivseks, elujõust laetud tervikuks. Tandemi varasem eksperimentaalne taust ei ole kadunud, vaid sulandunud orgaaniliseks väljenduslaadiks. Kunagisest otsingulisusest on saanud seesmine rahu, milles improvisatsioon ei mõju demonstratiivselt, vaid orgaanilise osana terviku moodustamiseks. Flöödi ja teiste puhkpillide õhulised fraasid põimuvad harfi helendavate kõladega, luues peaaegu nähtamatu, ent pidevalt ilmneva tekstuuri. See on helikeel, mis ei nõua tähelepanu, vaid kutsub kuulajat endast osa saama, ehk koguni ennast selles tervikus peegeldama, st tunnetama. „A Very Gradual Refinement” õigustab oma pealkirja täielikult -- see on aeglane, kannatlik ja pidev selginemine. Plaat ei paku ei suuri kulminatsioone, dramaatilisi pöördeid ega eksperimentaalset provokatiivsust üleüldiselt, vaid usaldab väikeste nüansside teisenevat ja üle kanduvat jõudu. Just selles peitubki Evergreeni suurim võlu: nad loovad helimaailma, mis jääb kestma ka pärast viimase noodi vaibumist ning tõestab, et vahel sünnib kõige mõjuvam muusika just siis, kui kuhugi jõudmiseks ei ole vaja pedaali põhja suruda. Kohati meenub budistlik meeleolu ja meelelaad, kus eesmärgiks ei ole plaaniliselt (ja paaniliselt) kuhugi jõuda, vaid teekonnal olles täiustuda, saada paremaks kui eales varem. 8.5 (8.5-9.0)

[Teaser of the day] Smooth Genestar - The Schlafwagen Requiem

cctrax

• Electronic music
• Ambient house
• Downtempo
• Cinematic 
• Nu jazz 
• Jazz house 

Artist: Smooth Genestar

Release: Last train downtown

Label: Cyan/cctrax

Year: 2017

[Teaser of the day] Ultrabase - Dubstep Illusions

Housefly

• Electronic music
• Dubstep
• Experimental electro

Artist: Ultrabase

Release: Dragon EP

Label: Housefly

Year: 2011

[Teaser of the day] TÝM ALSIPI - Speleofonie

• Electronic music
• Avant-electronica 
• Abstract 
• Acousmatic music 
• Experimental electronica 

Artist: TÝM ALSIPI

Release: Elektroakustické skladby

Label: CS Industrial 1982-2010

Year: 1984/2026

[Teaser of the day] WANDERING DOG - Equinox

• Electronic music
• Conceptual 
• Progressive electronic 
• Fantasy music 
• Kosmische Musik 

Artist: WANDERING DOG

Release: Middle Of Nowhere

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2025

[Teaser of the day] Saya Akasegawa - I

• Electronic
• Harsh noise
• Otanoise 
• Avant-garde 
• Power electronics 
• Noisegrind
• Psycho-acoustic 
• Experimentalism 

Artist: Saya Akasegawa

Release: Bikkuri - Horror House

Label: MiMi

Year: 2026

[Teaser of the day] Bunshi - Loop 1

• Techno
• Electronic music
• Minimal techno
• Deep techno

Artist: Bunshi

Release: Deep Slow

Label: Soisloscerdos

Year: 2026

Blondo Connolly -- The Lost Rimini Tapes (2021)

Broque

• Italo disco 
• Dance pop 
• Post-disco 
• Electronic pop 
• Synth-rock
• Art rock 
• Dance rock

4-loolise taiese pulseerivad rütmid ja sekventsid moodustavad heliplatoo, millelt ei kostu kiirustamist ega pealetükkivust. Nende kohal hõljuvad atmosfäärilised, jääliustikelt tagasipeegelduva päikesevalguse helklemisena kaarduvad sünteetika ja orkestreeringud, vabalt meenutades ka kuuvalgust või varahommikuse mereõhu jahedust pärast pikka setti. Seaded on avarad ja nüansirohked, lastes elektroonilistel tekstuuridel hingata, kandes samal ajal edasi italodisko iseloomulikku romantilise teatri tunnet. Elektrikitarr siseneb elegantsiga: laialivalguv, kuid kontrollitud, lisades inimlikku, kergelt melanhoolset varjundit, häirimata sünteetilist kuma. See toimib pigem emotsionaalse kontrapunktina kui roki sissetungina (aga ka seda!), põimides sünte nii, et see laiendab helipaletti ja hoiab lugusid ikkagi masina juhituna. Aga masinlikkus nende 24 minuti vältel ilmneb viisil, kui süntesaatoreid ja rütmimasinaid sunnitakse loomuldasa masinlikkusest (osaliselt) loobuma emotsionaalse suursugususe ja sensuaalse atmosfääri kasuks. Nelja looga ei kesta see peomeeleolu kunagi üleliia; iga pala loob oma meeleolu, panustades samal ajal sidusasse Apenniinidele omasesse öisesse jutustusse. (Aga ka Chicago, San Francisco, Nizza ja Montréali ja muude kohtade öhe. Ka käesoleva artisti nimi vihjab mitte-itaalia juurtele). Konkreetsemalt projekt ammutab inspiratsiooni kaheksakümnendate alguse Aadria mere klubide helikeelest (legendaarne Rimini ja selle lokaalid). Italodisko oli transgressiivne stiil, mis võttis seitsmekümnendatest, et mõningaid elemente ja produtseerimisviise muuta, et uuel kujul kaheksakümnendaid määratleda. Ka käesolevalt õhkub veidi kosmilise disko vibratsiooni ning varahommikust niiskust Baleaaride rannikult. Seda elujõulisust, mis ei jää pidama ega saa lõpetatuks ühe kümnendi piires. 9.0 (9.0-9.5)

Mequetrefe -- Infraground (2018)

Camila/Bandcamp

• Alternative rock 
• Shoegazing 
• Drone rock 
• Psychedelic 
• Electronic 
• Trance rock 
• Alternative dance 
• Indie rock

Kuigi Mequetrefe ei ole tuntuim Hispaania kingapõrnitsemisega seotud bänd, siis igal juhul on neil kümnendi jooksul olnud öelda küll ja küll. (Vähe)tuntuse kohta osutab tõik, et kuigi album on üles laetud snoobide muusikaarvustusportaalis Rate Your Music, ei ole mitte keegi seda hinnanud. (Eks ma ise pean siis otsa lahti tegema). Eesliide "infra" pärineb latiinide keelest ja tähendab "allpool", "alamal", "nähtamatul". Selle põhjal võiks pealkiri osutada bändi kogemusele toetudes millelegi, mis on veel sügavamal kui underground -- nõnda varjatud ja marginaalne, et isegi põrandaalune tundub selle kõrval juba nähtav. Sellest johtuvalt võib isegi möönda trotslikkust välise suhtes -- bänd ei samastanud end isegi tollase põrandaaluse kultuuriga, vaid asus sellestki väljaspool või allpool. 7-loolisel taiesel on lugu "We Are the Mainstream", mis vaenab hipsterlust, moega kaasajooksmist ning peavooluks muutunud alternatiivkultuuri. Aga oluline on, mida punt ütleb ennekõike muusikaliselt; äsja nimetatud loos on muljetavaldavaid helilisi kanaliseerimisi, - võib ka öelda - liialdusi. Laulja manab veidra intonatsiooniga, mis ajapikku sulandub teiste instrumentide ja efektidega kokku. Hullumeelne käiamine, mis vabastab psühhedeelset energiat. Bänd mäletab alateadlikult, kuidas neid mustreid, seda sünergiat komponeerida. Kõige madalamatel hetkedel kumab spanjoolide muusikast nullindate väheviljastava Briti tantsuroki mõjusid, mille pealiskaudsus ning tüütus eei vääriks üldse märkimist; aga tuleb möönda, et Mequetrefe keerab sinna mõned tervitatavad vindid ikkagi juurde. Aga parimatel hetkedel pidurdatakse veidike ning sulandatakse kitarrid, elektroonika ning rütmid tumedamaks, raskesti hoovatavamaks psühhedeeliaks; misläbi meenutades pigem aega enne shoegaze'i sündi (kui meie vanemad olid veel noored; enamasti nooremad kui meie praegu), kui näiteks säherdune eellane nagu Spacemen 3 sulandas Sun Ra, Silver Apples'i, Angus MacLise'i, motoorse krautroki, Joe Meeki, Suicide'i mõjusid ümber nurga indirokki. Muusika, mis hetkiti tundus lõpuleviidamatu ning poolelijäetuna -- ning sellega oligi igati hästi. 8.5 (7.5-9.5)