Miyachan Akichan -- Lucky Star (2009)

Rain Music

• Folktronica 
• New Weird Japan 
• Indietronica 
• Noise pop 
• Psychedelic 
• Art pop 
• Glitch-pop 
• J-pop 
• Shibuya-kei

Käesolev 5-looline taies Tõusva Päikese Maa Aki Tomita ja Daisuke Miyatani ehk Miyachan Akichan'i esitluses on erinevate jõudude ning vastasmõjude tulem -- mis ühelt pool vaimustub kodus salvestamise vahendite odavnemisest tulenevatest võimalustest, aga ka ajastust, mil tundus, et magamistoas salvestajad nagu Ariel Pink ja Devendra Banhart laiendasid mainitud võimalust; aga ka Animal Collective'i esimesed albumid tundusid DIY-haibile toekamat sisu pakkuvat -- ning sellest johtuvalt võib tagantjärele öelda, et ideoloogiliselt oli vale liikuda kuhugi sinna, kuhu nad albumiga "Merriweather Post Pavilion" (MPP) liikusid. "MPP" iseenesest ei olnud ju paha album, ent albumit suunanud tantsulisse psühhedeeliasse langemine - mida ajaloos on nii paganama palju jälle ja jälle proovitud teha! - oli suurushullustuses ja lootuste moonutamises ettenähtavalt ummiktee valimine, pärast mida nii spirituaalselt kui vormiliselt hakati lihtsalt manduma. Pidanuks jätkama eelnevalt katsetatud helidega - nende põhjal sünteesima midagi teistsugust ja samas paratamatult sarnast. Mistõttu ongi huvitav kuulata pealtnäha lihtsaid, peavoolu muusikatööstusest kaugele-kaugele jäävaid artiste nagu need jaapanlased, kelle muusika peegeldab lepitust nii mõtlemise ja olemise, subjekti ja objekti kui ka teadvuse ja maailma vahel. Siin ei ole unustatud ega hüljatud muusikaliste eelduste potentsiaali, vormistamaks nii folki, Nippo-poppi, elektroonikat, indit kui kodusalvestamisest saadavat (eneserealiseerimis)naudingut millekski ekstaatiliseks. Popmuusikatööstuse nõudmised ekstaasiks on objektistavalt unustamiseks taandatud, ning ka igasugune tahe end sellega joondada viib paratamatult ekstaasi närbumiseni. Kõige selle taga on jabur positivistlik ja progressivistlik idee edasiliikumisest ning uute märgisteni jõudmisest. Jaapanlased üldisemalt on näidanud muusikas lineaarsuse läbikukkumist; pigem kangekaelselt laiendanud arusaama muusikast kui kihilisest ja erisuunalisest ning alati tagasipööratavast protsessist, viimaks ellu ekstaatilist võimalikkust ehk mängulisust. Isegi kui esmapilgul näiv mängulisus taandub autistlikuks ettevõtmiseks, väärib see mäng ikkagi tõrvikuid. 8.5 (8.0-9.0)

[Teaser of the day] Dadala - Brane Forest

Clinical Archives

• Avant-garde
• Free jazz
• Electronic
• Improvised music
• Avant-jazz 
• Experimentalism
• Improvised noise 

Artist: Dadala

Release: Recycles

Label: Clinical Archives 

Year: 2009

[Teaser of the day] Shinobu Nemoto - Trip 11

Resting Bell

• Ambient drone
• Avant-garde
• Lowercase 
• Electronic
• Microtonal
• Onkyo
• Reductionism 
• Ambient 
• Experimentalism

Artist: Shinobu Nemoto

Release: Melting Loop Trip

Label: Resting Bell 

Year: 2010

[Teaser of the day] Higuchi Eitero - Wiko

Rain

• Plunderphonics
• Electronic music
• Clicks`n`cuts
• Avant-garde
• Sound collage
• Turntablism 
• Sampledelic 
• Experimentalism 

Artist: Higuchi Eitero

Release: Zannyou

Label: Rain 

Year: 2006

Múm -- Finally We Are No One (2002)

FatCat

• Art pop 
• Experimental pop 
• Electronic 
• Ambient pop 
• Indietronica 
• Avant-pop
• Glitch-pop 
• Plinkerpop

Kes vaatab sissepoole, see unistab; kes vaatab väljapoole, see ärkab. Islandi uhkuse Múm'i teine album teeb mõlemat korraga -- ning dünaamiliselt ka tagurpidi. "Finally We Are No One" (islandi keeles "Loksins erum við engin" on üllitis, mis vaarub pealtnäha ebakindlas seisundis, kuid just see ebakindlus vähendab imelikul kombel eraldatust ülejäänud maailmast. Vastupidi: mida enam islandlased kahtlevad ja hõljuvad, seda tugevamaks kasvab sugulustunne kõigega. Kahtlus ei lõhu siin, vaid soodustab ühtsust. Enesekindlus seevastu kitsendab taju ja piirab ühenduse ulatust -- justkui teadlikkus iseendast oleks juba piirav filter. Albumi unistamine ja iha on tegelikult puudumine ja teadmatus. See on ihalemine paksude burboonvärvi kardinatega varjatud toas, kus nahast diivanid ja ornamentikast rikas mööbel loovad intiimse, peaaegu salajase õhkkonna. Mis seal toas toimub, jääb alati poolikuks aimduseks. Ja vastassuunas - väljaspool - seisab arusaamade kokkulangematus: laine ei saa muutuda ookeaniks, sest ta juba on ookean. Küsimus ei ole muutumises, vaid horisontide kitsendamises (kas tahtlikult või mitte -- see ei olegi oluline). Samamoodi ei jõua „mina“ kunagi teadlikkuseni, sest „mina“ on juba valmis eelhoolitsetud teadlikkusena -- osana inditeadlikkusest, millele aluse panid My Bloody Valentine, Sonic Boom, Stereolab, Medicine, Tortoise, The High Llamas ja Slowdive (ennekõike „5 EP“ ning „Pygmalion“) ning mida viimistlesid veelgi Mouse On Mars, To Rococo Rot, Kreidler, Hood ja Piano Magic. múm ei kopeeri neid, vaid nebde kõverust külvates lõikab kumerust teistsugustel sagedustel. "Finally We Are No One" ei ole lihtsalt album, vaid seisund, kus unistus ja ärkamine, sisse- ja väljavaatamine, "mina" ja kõik muu sulavad ühte ilma selge piirita. See on plaat, mis ei anna vastuseid, vaid lahustab probleeme nii õrnalt, suisa märkamata, millal saad osaks millestki suuremast ja monumentaalsemast. Võrreldes kaks ja pool aastat varem ilmunud debüütalbumiga "Yesterday Was Dramatic – Today Is OK" on bänd kasvatanud liha ning kihte, katmaks algusotsa pigem luitunud konfiguratsioone. Ning lõpetuseks -- albumi pealkiri resoneerub The Smiths'i loo "Pretty Girls Make Graves" keskse stroofiga: /give in to lust, give up to lust, oh heaven knows we'll soon be dust.../. 8.5 (7.5-9.0)

Ellah A. Thaun -- S i s † e Я (2014)

Bandcamp

• Jangle pop 
• Indie pop 
• Singer-songwriter 
• Bedroom pop 
• Psychedelic 
• Lo-fi 
• Alternative pop 
• DIY

Prantsuse (Rouen'i) artist Ellah A. Thaun ( ka teada kui D A N T E) on olnud aktiivne kümnendatest algusest saati, ning tema looming võlus just tee-seda-ise esteetikaga. Reeglina DIY-artistid on transgressiivsed, liikudes kidrapõhise popi juurest sünteetilise kõlaga eksperimentide manu (mis ei ole ka ime, kuna enam-vähem paralleelselt sooloasjadega kuulus ta eksperimentaalsesse (post)industriaaltandemissse nimega Valeskja Valcav, mistõttu mõjud nii EBM-st, postpungist, tumelainest, minimaalsündist jms - millega sageli käidi ülemeelikult ringi - on loomuldasa isiklikku muusikasse sisse tungivad). Sageli jääb läbivaks niidiks psühhedeelsus, mida siis keeratakse vastavalt sisetundmustele kõvemaks või mahedamaks. Kujutan selgelt ette, et kodustuudio on artist püstitanud kodutuppa. Antud taiesel on kaks lugu - mis erinevalt pealkirja kirjaviisist ei lähe teps mitte witch house'i/drag house'i/newbreed'i aladele. Plaadiümbris on maagilise realismi stiilis ülesvõte, millel olev kujutis võib-olla vihjab mõnele paganlikule/eelkristlikule kujule (nt Maa-Emale). Nimilugu on suurepärane näide geneerilisest kidrapopist, et seda võib mängida nii indifestaril, kusagil külasimmanil kui ka veel kolmandas-neljandas situatsioonis. Kaasahaaravad harmooniad ja meloodiad, milles kitarrid on pandud kordama luuperi vahendusel (kõlades kohati kandle täidlase helinana). Lihtsa ülesehitusega kompositsioon, mida saaks rahvamassid taamal kaasa laulda; ennekõike artisti sugestiivne fraseerimine - mis ülenevad häälutusteks - ning artikuleerimine annavad asjale õige meki manu. "Since Yesterday" on toorem, lo-fi'likum ning introvertsem - ilma luuperi polsterdusteta. Ometi need tsellofaani mähitud kõlaritest kostuvad kidrahelid ning kohmetud poolakordkokutamised mõjustavad kuulajat. Liiga lihtne, et tajuda seda pealiskaudse ja lihtsustatuna EAT'i jangle pop ehk plõnnimisindi meenutab neid kauneid aegu 11-20 aastat tagasi. Vaadake ja avage kõrvad, tajumaks kontrasti tänapäevase vaimupimeduse ning inspiratsioonikriisiga, mille osaks on saanud naljakas paranoia tehisintellekti olemasolu kohta muusika(tööstuse)s. Ma kahtlustan selle valguses vandenõud, et muusikatööstus püüab edendada nürimeelse ja madalakvaliteetse muusika müüki "naturaalse"  ja "puhta" sildi all. Varsti lüüakse nii mõnelegi plaadile peale silt "mahetoodang". 9.0 (8.5-9.5)

[Teaser of the day] Philippe Zulaica - Lune

Nowaki

• EAI 
• Experimentalism 
• Post-classical
• Improvised music
• Avant-garde 
• Art music 
• Chamber music

Artist: Philippe Zulaica

Release: Juste un fragment

Label: Nowaki Music

Year: 2019

[Teaser of the day] Moe Lodin - I Killed Our Love Before You

racewillbegin

• DIY
• Indie pop
• Electronic
• Lo-fi
• Singer-songwriter
• Synth-pop
• Indietronica
• Bedroom pop 

Artist: Moe Lodin

Release: rwb012

Label: racewillbegin 

Year: 2004

[Teaser of the day] Lgor - Tunguska Meteor

Chase

• Ambient drone
• Electronic music
• Dark ambient 
• Post-industrial 
• Avant-garde 
• Illbient 

Artist: Lgor

Release: Ward LP

Label: Chase 

Year: 2011

Tlon -- Acoustic Lazy Dolls (2002/2003)

Autoplate/ORAL

• Experimental electronica 
• Turntablism 
• Ambient 
• Avant-electronica 
• Microsound 
• Abstract 
• Electronic music 
• Minimal techno 
• Glitchtronica 
• Clicks'n'cuts 
• Ambient techno

Käesolev taies ulatub nii kaugesse aega kui aastasse 2002, kui see sai üllitatud ORAL-nimelise plaadifirma all CD-R'ina. Käesoleva taiese kontekst on mahutatud Autoplate'i kordusväljaandesse (ehk on Saksa netiplaadifirma oluline seetõttu, et Taavi Tulevi debüüdikas "Televiisor on tuksis" üllitati aasta varem justament selle alt). Kanadaprantslase Jean- Sébastien Roux' 9-looline üllitis seiskab aja kui ka pakub kummastavaid kiirendustrampliine - kuigi viimased näikse kõlavat pigem viirastuse või kuulajate soovunelmana kulgeda hangunud meeleseisundist eemale, liikuda sellest külmast olekust välja. Soov liikuda välja(poole) tähendab reeglina liikuda sinna, kus võrreldes varasema seisundiga on vähem kitsendusi. Aga konkreetselt on 40-minutilise taiese kirjelduses osutatud ühele plaadimängijale ning ühele nõelale, moodustades üh(ts)e heliobjekti. Montréal'i muusik plaadil nõela sihitult liigutades muudab muidu juhuslikest meloodiaosakestest koosneva kogumi anonüümseks ning seeläbi pluss isikliku nägemuse ja töötlemisega täiesti vahtseks tulemuseks. Jah, kanadalastel on lisaks Martin Tétreault, Érick d'Orion, Alain Macklovitch, Cheldon Paterson ning Kid Koala, kes on eksperimentaalselt lähenenud grammofonile ajaliselt varem, mistõttu taas võib täheldada Quebec'i provintsi põrandaaluses maailmas spetsiifilise traditsiooni väljakujunemist. Kahtlemata kaunis muusika, mis lisaks eelpoolmainitud aeglustamise-kiirendamise momentidele pakub atmosfäärilist rütmikat, mis siiski aeg-ajalt taandub introvertseks minimalismiks. Siin on sulneid rütme, ent need ei ole raskekaallased, lükkamata ihu liikuma. Aga astrotants on see kindlasti! Selles muusikas on tajutav ka vinüülplaatide maagia - isegi enam - seda tahku on osatud meisterlikult rõhutada, mistõttu need inimesed, kelle arust vinüülplaatide krõbin annab tunnistust madalast helikvaliteedist, ei ole siia kuigi oodatud. Või siis vastupidi - säherdune vinüüljas kontseptuaalsus-saviplaatide (meta)füüsiline kohtlemine annab neile vabanduse astuda mööda endi seatud esteetilistest piirangutest. 9.0 (8.0-9.5)

Jo Bled -- Sonic Mania Level : Without Limits (2025)

Argali

• Experimentalism 
• Improvised noise 
• Freeformfreakout 
• Electro-acoustic 
• Avant-garde
• Musique concrète 
• Reductionism 
• Avant-garde 
• Musique brut
• Acousmatic music 
• Micronoise 
• Sound art

Vermonti osariigist pärit artisti 10-looline taies Ühendriikide netiplaadifirma Argali Records'i all oli üllitatud mineva aasta esimesel aprillil. Kuulates seda ei saa küll tõdeda, et asi taanduks kuidagi villase viskamiseks. Isegi väga tõsine on see nii kavatsuslikkuses kui täideviimises. Sõber Taavi ütles hiljuti, et kõrge kvaliteediga helindi salvestamiseks ei ole tarvis ainult head väljundit, st helikaarti; aga ka sisendheli. Olen nõus väite esimese poolega, ent teise puhul paratamatult - kes tegelevad konkreet- ja mikrohelidega - , tuleb standardeid mingil määral alandada - või oleks õigem öelda, et asjale teisiti läheneda. Hea helikaart-konverter seevastu on ülioluline, toomaks välja kõik helinüansid ning teisendamaks helipildi elavaks, dünaaamiliseks ning lopsakaks. Ameeriklane kasutab siin gonge, laste mänguasju, kellasid, sämpleid, trumme...ning 1922. aasta rahudollarit (intrigeeriv igatahes oleks mõelda, et rahudollar määrab siin mängu). Maniakaalsus tõepoolest on tihti seotud piiride ületamisega -- samas piiride ületamine on sageli entroopia ja kaose valitsemise ilming, mis varem või hiljem talletub ontlikuks seisundiks. See on seotud intensiivsusega, st energia suurema ülekandumisega ühest (või mitmest) kohast konkreetsesse punkti. Ilmselt emotiivne seisund on kõrge, meeled on ergud, kõike võib tajuda; ning kõigele energeetiliste tingimuste olemasolul ka reageeritakse. Piiride ületamine ei ole seisund, see on transformatiivne protsess. Antud 38-minutiline taies eelpoolkirjeldatud kriteeriumitele toetudes meenutab eel-Velvet`ite ning endiste La Monte Young'i jüngrite John Cale'i ning Angus MacLise'i eksperimente 60ndate keskpaigas ja hiljemgi. Nii et vaataks seda ka (katsetusliku muusika) traditsiooni osana. Mitmeti veenev taies igatahes, milles eelpoolmainitud instrumentide ja "instrumentide" kogusumma näikse olevat kõrgem nende potentsiaalist. Prügimäedraama üleneb omanäoliseks katarsiseks ja isevärki valgustuseks. 9.0 (8.5-9.5).

[Teaser of the day] All Systems Online - Dungeon Raider

Silent Running Scandal

• Chiptune
• Electronic music
• Synth-wave
• Dubstep 
• 8-bit 
• Synth-pop  

Artist: All Systems Online

Release: Star Bound EP

Label: Silent Running Scandal/Bandcamp  

Year: 2015

[Teaser of the day] Mizuki's Last Chance - An Orison of Sonmi

Housefly

• Tracker music
• Electronic music
• UK garage
• Bitpop
• Breakcore
• 8-bit 
• Dubstep 
• Chiptune

Artist: Mizuki's Last Chance

Release: Tactical Assault

Label: Housefly 

Year: 2011

[Teaser of the day] Alexei Biryukoff - chase #004

Black Square

• Field recording
• Experimentalism
• Musique concrète
• Conceptual 
• Avant-garde

Artist: Alexei Biryukoff

Release: Train Chase

Label: Black Square 

Year: 2013

Enko -- Steel Retina (2008)

Qulture Production

• Noise music 
• Glitchtronica 
• Harsh noise 
• Avant-garde 
• Psycho-acoustic 
• Experimentalism 
• Plunderphonics

Käesolev 7-looline taies on sama konkreetne ja täpne...kui terasvõrkkest. Ei jää midagi sellele tagasi peegeldamata ega projitseerimata. Aga nagu alati taandub küsimus lõpuks sellele, et kuidas nähtut tõlgendada? Kas kõik näevad ikka ühtmoodi, kas ikka kõik näevad "õigesti"? Kas terasest reetina eeldab ka terasaju olemasolu? Ehk seda "õigesti" nägemise kriteeriumit on ajaliselt pisendatud (kokku kõigest 19 minutit), vältimaks tõlgendustes liiga laiali valgumast. Aga jah, helilis-psüühiliselt on Enko taies kahtlemata kannatust proovile panev. Kas kannatuse proovile panemine on õigustatud? Ka masohhism on kannatuse üks vormidest. Küsiks siis uuesti -- miks jaatamise korral masohhism on siis stigmatiseeritud, kui eraldusjooni on nii raske tõmmata? See ei ole niisama tilu-lilutamine -- see on müramuusika - üsna kitsale spektrile toetuv eksperimentaalsus - andes sellest arusaama kui hetktõrke - st teravate nurkade ja lõikavate servadega - ning võimsalt kompresseeritud ning kiire ründemomendiga helisageduste sümbioosist, milles heliline agressiivsus vaheldub pinget maandava abstraheeritusega (või siis kõlatardumusse taandumisega). Eks siin võib võrdlusi tõmmata nii mõnegi Editions Mego artistiga, kellele heliprügi oli tänuväärt (ümbertöötlus)materjal. Siin-seal tulevad sisse distantsilt kostuvad inimhääled, mis emotiivselt annavad tugeva laengu metalselt läikivale hullusele. 8.0 (7.5-8.0)

CMD -- Ice Daggers (2015)

basic_sounds/Archive

• Dub techno 
• Experimental electronica 
• Tech-dub 
• Electronic music 
• Drone 
• Dark electro 
• Deep dub 
• Progressive electronica

Käesolev kolmelooline taies algab dub'iliku tehno matsumise-tatsumisega - ent arvestades, et taies on üllitatud katsetamisalti Kanada netiplaadifirma basic_sounds all -, siis võib hellitada lootusi, et siit hakkab tulema nimetatud stiili peavoolust ja põhisagedustest kõrvalehiiliva(ma)t helindit ja konstruktsioone. Ning tõepoolest, kui sügavale, ent suht rõõmsameelsele - tänu lõbustavatele sündiarpedžodele - avaloole järgneb midagi märksa süngemalt introvertsemat -- vähemalt loo algus laskub sünteetilisse alkeemiasse, mis tasapisi hakkab pealkirjale osutavalt piike kristalliseerima ja pilduma. Ka lõpulugu säilitab sünguse, kuigi piikide heitmine asendub kestva droonheliga, mille taamal prõksuvad rütmid ja kergem elektroonika. Neis kahes viimases loos ilmselgelt võib tajuda ka elektro ja tumelaine eristamatut põimumist, mis annab asjale minoorse kalde ning vaatenurga. Käesoleva ajastu vaatenurgast erinevalt - vana kooli muusika traditsioonist - vaadatuna võib võtta appi ka Edgard Froese ning Klaus Schulze tumedamate hetkede esteetika, milles progressiivsus väljendub uute helide loomises ning hiljem taandudes pigem ebatõhusaks uue tehnika kasutuselevõtuks. Siin 11-minutilisel Montréal'i produtsendi taiesel on tühjad - ent segavad - ambitsioonid kõrvale heidetud, taibates, et on jõutud progressiajastu lõppu. Taiese keskmine- ja lõpuosa maalivad sellest ka suhteliselt ilmeka pildi. 8.5 (8.0-8.5)

[Teaser of the day] Sensual Physics - Let's Call Them Friends

Epsilonlab

• Electronic music
• Ambient house 
• Club dance
• Electro house 

Artist: Sensual Physics

Release: Expanding Itself 

Label: Epsilonlab

Year: 2005

[Teaser of the day] Viscid - Extant

Free Music Archive 

• Electronic 
• Art pop
• Kraut-electro
• Psychedelic 
• Motorik
• Experimental pop
• Avant-pop 

Artist: Viscid

Release: Magn 

Label: Nul Tiel/Free Music Archive 

Year: 2025

[Teaser of the day] Echion - Signal Stage

Camomille 

• Electronic music
• IDM
• Ambient techno
• Chilltronica 
• Downtempo 

Artist: Echion

Release: Signal Stage

Label: Camomille

Year: 2003

[Teaser of the day] Full Frontal - Easier

Beko DSL

• Ambient
• Hypnagogic pop
• Sound poetry
• Progressive electronic 
• Experimental pop
• Electronic music 
• Glo-fi
• Avant-pop 

Artist: Full Frontal

Release: beko_grrrizzly

Label: Beko DSL

Year: 2011

[Teaser of the day] Craca - Revoada

• Electronic 
• Experimentalism
• Drone
• Ambient drone
• Avant-garde 
• Minimal synth
• Progressive electronic 

Artist: Craca

Release: DSRPTV presents Music for Scapes Vol.II

Label: dsrptv

Year: 2024

[Teaser of the day] Camp - Ingrid

No Type

• Electronic music
• Outsider electro
• Improvised music 
• DIY
• Experimental electro

Artist: Camp

Release: Mean

Label: No Type

Year: 2016

[Teaser of the day] Ellah A. Thaun - S i s † e Я

• Indie folk
• Singer-songwriter
• Folk indie
• New Weird France
• Dream folk

Artist: Ellah A. Thaun

Release: S i s † e Я

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2014

[Teaser of the day] Bemused - Brother Sun, Sister Moon (part 1)

Jamendo

• Easy listening
• Folk indie
• Electronic
• Indie folk

Artist: Bemused

Release: Shut your eyes and see

Label: Jamendo 

Year: 2025

[Teaser of the day] DOC WÖR MIRRAN - Meerschweinschen Teddy Beers

• Experimentalism
• Electronic
• Industrial music 
• Acousmatic music 
• Avant-garde 
• Psycho-acoustic 

Artist: DOC WÖR MIRRAN

Release: SYMPHONY IN A (nnoy)

Label: Attenuation Circuit 

Year: 2015

[Teaser of the day] Choke - Barcelona (Jet Set)

Archive

• Alternative rock
• Shoegazing
• Noise rock
• Indie rock

Artist: Choke

Release: Hard to Swallow: 4-track demos from Choke

Label: Archive/Pen & Mallet

Year: 2009

[Teaser of the day] Stefano Balice - sbruffone due volte

MAV [0kbps]

• Electronic music
• Experimental pop
• Dada music
• Art music
• Dark cabaret
• Avant-pop 

Artist: Stefano Balice

Release: Senza titolo col troglodita

Label: MAV [0kbps]

Year: 2016

[Teaser of the day] Keith Helt - Deer hex variation

• Art rock
• No wave
• Experimental rock 
• Post-punk 
• Alternative rock 
• Art punk

Artist: Keith Helt

Release: Unweaving

Label: pan y rosas discos 

Year: 2026

Aymeric de Tapol -- Klingelt (2005)

Nowaki Music

• Reductionism 
• Avant-garde 
• Lowercase
• Glitchtronica 
• Dark ambient 
• Abstract 
• Experimentalism 
• Sound art 
• Hauntology 
• Sound poetry 
• Microsound

Hetkest, mil Aymeric kujuteldava nõela plaadile asetab, hakkab kohe juhtuma...st ei juhtu alustuseks midagi. Ise ta nendib, et ta on hirmul, väga hirmunud ning küsib, et kas kuulsite? Algul tundub 14-looline album vähem muusikana ning pigem vandalistliku teguviisi jäädvustamise moodi. Esimesed kuulamised on tõeliselt vaenulikud -- abstraheeritud isevärki julmuseks, taandatud heliks, mille haprast pealispinnast kumab luustik läbi. Ehk on see roostest puretud lehtmetall, mida lohistatakse läbi betooni, õõnsad bensiinivaatide resonantsid, kaugustest kostuvad elektrilised lühised. Ehk on see koguni orgaanilise anorgaaniliseks teisenemise võrdkujuks -- jõhker, kuid aus. Samal ajal kuulen kõrvaklappidest läbi eespool istuvat ema oma lapsele "Suurt maalritööd" ilmekalt ette lugemas. Homme on ju Suur Reede -- (täht)päev, tähistades ühelt poolt silda ning teisalt suurimat kriginat maise ja taevaliku vahel. Ometi paljastab kuulaja püsivus sügavama,, märksa keerulisema arhitektuuri. Eelpoolmainitud esteetiline tõrksus hakkab materialiseeruma millekski rütmiliseks. Konkreetsemalt on see katkine kellavärk: pulss näikse takerduvat, lakkab mingitel hetkedel töötamast, ent tänu kontrollmehhanismide toele siiski taaskäivitub ning liigub edasi. Mehhanismi takerdumine jätab siiski maha ilmekad, peaaegu visuaalsed jäljed, segunedes poolvaikusega, mis ei olegi tühi; see on kõrbenud, rütmist väljas, ent ikka veel liikuv. Kõiges selles kangastub peen õõv ning ebamugavustunne -- kui kristalliseerunud mälestused, heliline vaste vanadele fotodele, mis on rõskele pööningule hallitama jäetud. Mõju on sügavalt jube, miilav ebamugavustunne, mis laskub pigem luudesse kui kõrvadesse. See on tunniajane luupainajalik kaemus lagunemisest, mälestustest ning ebamäärasest piirist mehaanilise rikke ning üleloomuldasa vahel. 9.0 (8.0-9.5)

Pinokkel -- Kadunud süit (2010)

Bandcamp

• Alternative rock 
• Neoprogressive rock 
• Art rock 
• Psychedelic

/Me kõik seisame saarel, kuigi randa me ei näe. Vikerkaar vikerkaar kus on su algus/ Kaunildasa lauldud mees- ja naisvokaali põimelduna teatraalsetest helikujunditest toetatuna. Eesti proge on alati olnud sümpaatne, kuivõrd sõnad on arusaadavad ning alatihti laenatud värssidega Eesti luuleklassikutelt (kes loomulikult on tasemel). Kui paljud üleüldse on teadlikud või kes olid teadlikud, mäletavad veel seda Pinokli 4-harulist taiest. Ma ise ei olnud sellest teadlik, aga õnneks Gert "Trash" Moser osutas sotsiaalmeedias sellele paarikümne minutilisele eestikeelsele teosele. Huvitav taies seetõttu, et sulatab omavahel kokku nii sõltumatu popi kui progressiivroki. See esimene element on pigem tajutav seetõttu, et... noored inimesed muusikat loovad (ka 80ndatel mängisid proget noored, ent näis, et nad tegid seda tõsisemate nägudega). Sekka ka psühhedeeliat niivõrd, kuivõrd see on kuulunud pärisosana eelpoolmainitud žanrite manu, nii selle loomusesse. Kui võtta Pinokli muusika ning tun(dma)tus, siis võrdleks ehk seda Briti pundiga Ooberman, kes nullindate algul kerkis mingiks ajaks Briti muusikapressi rambivalgusesse, et sealt ka sama targalt kaduda. Apokalüptilised meeleolud - mida illustreeritakse laevahuku kujundiga - valitsevad lüüriliselt, millele on klotse laotud kidradega, trummide ning happelis-sünteetiliste klaverilaadsete instrumentidega. Taiese tipp on arvustuse alguses tsiteeritud lüürikaga "Maa ja rahvas". Kõige vastuokslikum lugu on "Kadunud lapsed", mille algus on suht pläss, ent loo keskel lõikab sketšiliku esitluslaadi ja muusika läbi äge bassikäik, mis võiks pärineda mõnelt avangardproge või krautroki pundilt. Ning seejärel keeratakse refräänis tuurid üles ning lugu jookseb nagu kord ja kohus lõpuni. Taies, mida tahaks, et mäletataks kogu aeg, ent kahtlustan, et pigem hakatakse episoodiliselt mäletama ja meelde tuletama. 8.0 (7.5-9.0)

[Teaser of the day] Mila Drone - Tylpur

• Experimental metal
• Ambient
• Drone doom metal
• Post-metal
• Avant-metal

Artist: Mila Drone

Release: Mr Underson

Label: Soundsphere

Year: 2021

[Teaser of the day] Benjamin Jackson - Holy Mountain

Upitup

• Electronic
• Hypnagogic pop
• Ambient pop
• Art pop 

Artist: Benjamin Jackson

Release: 2 (Wild Palms)

Label: Upitup 

Year: 2012

[Teaser of the day] The Organdicks - So, The Carrot's Getting Hairy

Siko

• Comedy pop
• Electronic music
• DIY
• Dada pop

Artist: The Organdicks

Release: Merry Robot 3000: Legalize Magnetism

Label: Siko

Year: 2001

Pimuri -- Rising And Falling (2007)

Proc-Records

• Electro pop 
• Synth-pop 
• Alternative dance 
• Minimal synth 
• Electro-rock 
• New wave

Need 57 minutit on ühtaegu jahmatav ja lõbus kuulamine -- justkui naasnuks ajamasinas tagasi 80ndate Lätti ning nende juhtiva pundi Zodiac'i manu. Lõunanaabrid olid akadeemiliselt haritud muusikud, kes saanud kätte elektroonilised instrumendid ning eelnevalt kuulanuna Lääne muusikat ja võttes arvesse bändide atesteerimise komisjoni esteetilisi "ettekirjutusi" kujundasid selke põhjal oma saundi. Ilmselt mõni sealt komisjonist kortsutas kulmu stiilis "eks see üks paganama Pink Floyd ole", aga tegutseda neil igatahes lubati. Samas Lääne kultuuriruumist ei oskagi kedagi puusalt tulistades esile tõsta. Veidike ikka paradoksaalne, kuivõrd taolise muusikaga seal kaasnesid postpungi ning tumelaine ja gooti mõjud. Justkui targu ja tahtlikult hoidub kõigest sellest, piidleb küll, ent hoiab vahemaad. Podisevad sündid moodustavad rütmi, mille kohal lendlevad atmosfäärilised kihid, justkui uskumaks järjekordsesse masinate abistamise missiooni. Kosmoseajastu muusika järjekordne tulemine, mida nii ametlikel kui mitteametlikel kosmonautidel oli hea nautida. Ning on seda kunati jätkuvalt. Kui Delia Derbyshire suhtus pehmelt öeldes skeptiliselt süntesaatorite massidesse levimisse - ilmselt ka digitaalsete klahvpillide kvaliteeti -, ning omanimelise süntesaatoriehitaja Don Buchla arusaam süntesaatoritest oli vastupidine hiljem levinud tavaarusaamale, et need pillid on mõeldud imiteerima n-ö pärispille, siis näiteks Pimuri taga oleval tegelasel on kindlasti pasafilter kõrvade vahel ning frontaalsagaras, laskumata kahtlastesse avantüüridesse. Kuigi selle albumi helispekter on suhteliselt kitsas ning n-ö ülevaate ning emotiivse laksu saab juba esimeste kompositsioonidega (kokku neid on 15) kätte, siis lõpuni kannatab kuulata küll. 8.0 (8.0-8.5)

[Teaser of the day] DR. ESC - Aega on, et venitada!?

Jamendo

• Jungle
• Electronic music
• Footwork
• Drum and bass
• Breakcore

Artist: DR. ESC

Release: Mulle meeldib rongiga sõita

Label: Jamendo

Year: 2009

[Teaser of the day] nula.cc - Ultimata

nula.cc

• Avant-garde
• Electronic
• Musique concrète 
• Sound art
• Ambient 
• Experimentalism
• Sampledelic 
• Acousmatic music 
• Ambient noise

Artist: nula.cc

Release: Ultimata

Label: Self-released 

Year: 2026

[Teaser of the day] Cagey House - The Bad Summer

MAV [0kbps] Records

• Avant-pop
• Modern classical 
• Electronic
• Experimental pop
• Post-classical 
• Art pop

Artist: Cagey House 

Release: Cry One Best Demo

Label: MAV [0kbps] Records

Year: 2015

AR.MA -- Trees and Dew (2025)

Phonocake

• Ambient 
• Art music 
• New Age 
• Fourth World 
• Electronic music 
• Sound poetry

Kuulates seda 10-loolist taiest tuleb märkida tõsiasja, et selles on nii idamaist (Kaug-Ida) puudet kui üldisemat elektroonilist kudet, mis samas oma orgaanilisuses sõuab pigem akustilisuse suunas. Näiteks Sven Grünbergi muusikas on säherdused kalduvused ja iseloomujooned täheldatavad ("Milarepa laulud"). Aga jah, ühelt poolt see muusika näikse põhijoontes olevat traditsiooniline - seda eelpoolkirjeldatud stiilide piires mõõdutundekalt opereerides -- iseasi muidugi, et olemine eeldabki piiride olemasolu ning neis püsimist; piiridest väljumine reeglina saab kesta ajutiselt; nimetada seda helijõeks saab, ent teisalt ei ole see jõgi, mille voogudesse oleks võimalik astuda kahte korda. Siin toimub nii sulnis estetitseerimine kui peenetundeline jõepõhja kriipimine ja süvendamine Mateeriat sel viisil vormides tulevad esile kummastavad seosed ning kunstilised pöördkäigud. Ma ei ütleks, et album kujundab kuulaja meeleolu ümber; pigem see sobituks teatud meeleseisundites olles ideaalseks helindiks. Näiteks pärast pikka kurnavat perioodi, kui seatud eesmärgid on täidetud ning pingelangus distsipliini räsimas, siis võiks taolise muusika seltsis ajaveetmine sobida rusikana silmaauku. Kus akordionid, Kaug-Ida näppepillid ja bambusflöödid rohkem või vähem (eba)harilikul viisil ilmnevad ning kus kaugidalikku temperamenti tuulekelladesse, gongidesse ning klaasharmoonikatesse valades muudetakse kahtlemata kogusumma suuremaks algosakeste kvantiteedist ja kvaliteedist. Elektrooniline kude on ka intrigeeriv, kuivõrd kohati on heli kallutatud suisa hüsteeriliseks. Kõige selle taamal näikse hõljuvad pildid - justnimelt - koskedest, looduslikust idüllist, kuivõrd nimetatud helisid ei ole otseselt kuulda, ent ilmnevad eelpoolmainitud helide osistena. Siinses kontekstis saab rääkida ka ämbiendist, aga siis tuleb rääkida ka New Age'ist -- see on igatahes loogiline, kuivõrd see on ühtpidi seotud meditatsiooni ning kõrgema teadvuse saavutamise eesmärgiga. Ka see osaliselt suhestub ning lähtub Jon Hassell'i Neljanda Maailma kontseptsioonist ning praktikast. No on küll meeleolukas, ent samas ka piisavalt sügav kuulamine. 8.5 (8.0-9.0)

[Teaser of the day] Iivana Mišukka & Arja Kastinen - Kirkonkellot

• Field recording
• Conceptual
• New Weird Finland
• Folk music
• World music
• Avant-folk
• Ethnic music

Artist: Iivana Mišukka & Arja Kastinen

Release: Iivana Mišukka

Label: Death Is Not The End

Year: 2026

[Teaser of the day] A Beautiful Machine - The Last Time

Embryo

• Space rock
• Indie rock 
• Noise pop
• Shoegazing
• Neo-psychedelia 
• Dream pop
• Post-rock 
• Alternative rock 

Artist: A Beautiful Machine

Release: Another Time EP

Label: Embryo Recordings

Year: 2004

Imoutoid -- ADEPRESSIVE CANNOT GOTO THECEREMONY (2007)

Maltine

• J-pop 
• Shibuya-kei 
• Dance pop 
• Alternative pop 
• Electronic pop 
• Electro pop 
• Synth-funk 
• Electro-house

Naljatamisi võib öelda, et see 3-looline taies algab sulni Nipponi oma Amapiano introga, mille tasahilju võtavad üle nurgelised rütmid ning kriimustavad harmooniad. Seda kriimulisust võib mõista nii otseselt -- traatjad katked ning masinlikud laiendid arenevad välja ronitaimedena mööda kindlalt juuri pinnases omava puu tüve -, aga ka kaudselt -- see on ekstaatiline nii mõõdukates, ent kindlalt täheldatavates üleminekutes. Isegi kui algus ja üleminek on kohmakad - ma kahtlustan, et tahtlikult lavastatuna. Ekstaas teatavasti on vägagi nakkav - vähemalt käesoleval 12-minutilisel taiesel. Kogu see Jaapani kultuur - mida on mürgitanud Lääne peavoolu- ja massikultuur(itus) - pinnapealsuse ja tühisuse musternäide -, on suutnud sellest positiivselt välja tulla. Ehk koguni just tänu sellele -- selles muusikas plinkivad tuled annavad mainitud tühjusele tähenduse ning suisa meelelahutusliku naudingu ning kohustuseta pööratakse samuraisämplerid ja -süntesaatorid "kultuuritoojate" vastu. Kui tühjuses tekitada sissepoole pööratud plahvatus, siis seesamune lagedus hakkab nende loojaid lämmatama ning ajusid lõhki rebima. See on nii funk, see on nii house, see on nii tantsuline murtud rütmide keerisena, et vesipeade ajud hakkavad keema. Sest jaapanlaste kui Kaug-Ida kultuuri taga on traditsioonid, mida nad tahavad mäletada -- erinevalt Läänest, kus tegutsetakse tavade ja kommete lõhkumisega -- ilmselt utoopilise tagamõttega, et siis võib-olla suudetaks midagi (kardinaalselt) uut luua -- isatappu kujutas ette Nietzsche, ilmselt arvas ta, et inimpiirid on jäävad selle taha, keda ta eitades jaatas. Ent kildudest saab kokku panna alati midagi vähemat, vähem terviklikumat, armidega, kriimustustega, valuaistingutega, fantoomvaluga; kui sellest aru saadakse, siis mõistuse taastudes naastakse niikuinii selle juurde tagasi. Säherdusel moel proovides saadakse haiget. Aga see on juba teojärgne tõdemus. 8.5 (8.0-9.0)

[Teaser of the day] The White Foreigner - Cloudy Lack

Archive

• Lo-fi 
• Bedroom pop
• Electronic
• DIY
• Singer-songwriter 
• Synth-pop 

Artist: The White Foreigner

Release: I Am Not Normal

Label: Archive 

Year: 2014

[Teaser of the day] Aymeric de Tapol - Trainsposing

Nowaki Music 

• Acousmatic music 
• Sound art
• Avant-electronica 
• Reductionism
• Electronic music
• Microsound 
• Experimental electronica

Artist: Aymeric de Tapol

Release: Klingelt

Label: Nowaki Music

Year: 2005

[Teaser of the day] Rasterfahndung - Erstes

Realaudio

• Electronic
• Easy listening 
• Indietronica 
• Ambient pop
• Chilltronica 

Artist: Rasterfahndung 

Release: I Like This Pizzicato 

Label: Realaudio

Year: 2003

[Teaser of the day] j4vaman - Duration of Peace

Zenapolæ

• Ambient pop
• Cinematic
• Electronic
• Nu jazz
• Easy listening
• Downbeat
• Art pop 
• Film noir

Artist: j4vaman 

Release: retrospection of a believer

Label: Zenapolæ 

Year: 2026

[Teaser of the day] Stefan Dowsing - Lost in the City of Angels

Dawn Of Darkness 

• Electronic
• Conceptual
• Cinematic 
• Experimental rock
• Organic electronica 
• Ambient rock
• New Age
• Art rock

Artist: Stefan Dowsing 

Release: V/A - Music Inspired by Mulholland Drive

Label: Dawn Of Darkness

Year: 2026

[Teaser of the day] Record Of Tides - Kitchen Spam

Mahorka

• Sound collage
• Experimentalism 
• Electronic music
• Deconstructed music 
• Avant-garde 
• Sampledelic 

Artist: Record Of Tides

Release: Intercelestial

Label: Mahorka 

Year: 2026

Szvaszo -- Sndbot_00_04 (2004)

Sinewaves

• Ambient 
• Avant-garde 
• Abstract 
• Post-classical 
• Experimentalism 
• Art music

Udine residendi Michele Viel'i ehk Szvaszo 6-looline taies väljapaistva Saapamaa eksperimentaalmuusika netiplaadifirma Sinewaves'i (2004-2013) all on ühtpidi ämbientmuusika taies, millest siiski kumab läbi eksperimentaalne taotlus ja eesmärk-- ta lisab muusikasse sügavust kumisevate, isegi tektooniliste basside ning natuke õõnes helispektriga. Ühelt poolt see tekitab tunde, justkui viibiks hiiglasuures, heeliumiga täidetud õhupalli sisemuses -- olles abstraheerinud end elust, eraldunud äärmuslikku kunstlikku keskkonda -- milles viibimine lühendaks elu märkimisväärselt, ent võib-olla võimendaks kompensatsiooniks tundmusi. Vererõhk laes, silmad punnis, veri kõrvus kohisemas. Itaallase muusika näikse olevat üles ehitatud tagurpidi toimivale gravitatsioonile, mistõttu kerkib meeltesse justament kummastav pilt õhupallist kui tontoloogiliste helindite ühest võrdkujust. Justkui oleks siin midagi ankurdatud, samas nii mõndagi hajub laiali, ent energia samas jääb alles -- impulsid on kindlad ning määratletud suundadega; justnagu mingi fenomeni ontoloogiline nentimine, mille kohta saab ühtaegu väita, et see eksisteerib kui ka vastupidist tõdeda. Stiililises mõttes väljenduks see sujuvas ümber mõtestamises ämbiendilt klassikalisele muusikale või siis kunstilisele eksperimentaalelektroonikale -- ning vastu- ja ristipidi. Samuti kõrvuti avarusega võib selles tajuda ka klaustrofoobseid tundmusi, mis ilmselt tuleneb pahaendelisemate helide liikumisest ja ruumi hõivamisest. Järgmises mõttes on see tark muusika, kuivõrd minimalistlikus ja lakoonilises vormis suudetakse edastada kuulajale palju enamat kui esmapilgul näib. Ökonoomsus kohtub holistliku (elu)tunnetusega. Kahtlusteta väga peen, meisterlik ning intrigeeriv üllitis. 8.5 (8.5-9.0)

[Teaser of the day] Servant Girl Annihilator - Consulting Bones

Torn Flesh

• Grindcore
• Goregrind
• Crust punk

Artist: Servant Girl Annihilator

Release: Shrunken Heads and Bloated Dead

Label: Torn Flesh

Year: 2016

[Teaser of the day] Ohuican - topacio no kokoro

Archive

• Electronic music
• Tech-funk
• Post-disco
• Electro-rock

Artist: Ohuican

Release: EP 2

Label: Archive

Year: 2015

[Teaser of the day] Majka Is Board - TokyoElectro

No Source

• Electronic music
• Post-disco
• IDM
• Electro pop
• Indietronica 

Artist: Majka Is Board

Release: TinyBrightStatic

Label: No Source

Year: 2010

Rob Hunter -- EP (2007)

12rec./Archive

• Folktronica
• Art pop
• Glitch-folk
• Post-folk
• Micronoise

Ajas naerma tänases Muusikanõunike saates edastatud James Blake'i hala, et ta on produtseerinud teistele artistidele muusikat, ainult et teda ei ole selle eest tasustatud...kuna enamus sellest muusikast ei ole läinud avaldamisele. Aga milles probleem, kui nii nadi muusikat kirjutad, et seda ei peeta isegi avaldamisväärseks! Kes tegi? Ise tegin. Kuulan ning sageli mõtlen, et enamus popmuusikuid peaksid minema tootvale tööle, saamaks vaheldust, säilitamaks eluga kontakti, olemaks sõltumatu oma kuradi egost, mida toidab nii teiste raha kui imetlus. See vaid näitab seda, et artistid on väetikesed ja tobud, saamata aru, et imetluse põhjuseks on haip, mood ning muu efemeerne jama. Olen kindel, et Rob Hunter seda probleemi ei põe, saamaks teha asja, mida ta õigeks peab. Ma kujutan ta 9-loolist taiest ette helimaastikuna, mis tundub vana käsitsi kootud kampsunina, mida kaasaegne protsessor harutab lahti ja koob uuesti. Koob seda viisil, mis on tingitud masina ehituslikust konfiguratsioonist ning kaasajal selle tehislikust intellektist (ning kampsuni idee ja arvuti vahel puudub konverter). See folgi ning hetktõrkeelektroonika, laulukirjutaja autentsustaotluse ja sünteetilise uneluse kui progressi ristumiskoht on võluv vastuoluline sõlm -- ühelt poolt orgaaniline ja puine, kuid samas veetilgana väljavenivaks digitaalilminguks kootuv. Atmosfäär on hindamatu, kuivõrd võimaldades kuulajal saada osa emotsionaalsest raskusest ja inimlikust ebatäiusest -- mis teineteist täiendavad ja võimestavad. Popkultuur paraku on töötanud ebainimliku simulaakrumi loomise nimel -- pakkudes naeruväärset moolokit, mille taga on hunnik pabulaid ja persetäis kõhugaasi vilus. Võrgutades ideedega, mis justkui peaksid veenma kuulajat hülgama oma elu millegi väärtuslikuma nimel. Tegelikkuses see sageli kukub välja joodiku lällamisena, kes arvab, et ta on paganama huvitav ning sügavmõtteline. Siin tervik toimib nii madala(ma) kui kõrge(ma) sillana, kihistades pastoraalseid meloodiaid pehmetele elektroonilistele impulssidele. Aga meeldib artisti kinnisideeline pühendumine detailidele, mis mingid helifraasid tõlgib prügiks litsutud müraks ning andes sellele prügile sisu, eesmärgi ning isegi ilu. Kas te kuulete kohati funk'i nende krobelise ja kobrutavate helindite taga? 8.5 (7.5-9.0)

[Teaser of the day] Yoshiwaku Mushotoku - Clowns From Outerspace

• Electronic
• Psycho-acoustic 
• Power electronics 
• Noise music 
• Avant-garde 

Artist: Yoshiwaku Mushotoku

Release: Mushotoku Ear Bleeding

Label: Le Colibri Nécrophile

Year: 2020

[Teaser of the day] Snow on Mt. Silver - Entering Heaven Alive

• Alternative rock
• Post-rock 
• Shoegazing 
• Post-metal
• Experimental rock 

Artist: Snow on Mt. Silver

Release: Snow on Mt. Silver

Label: Animal Hospital 

Year: 2026

[Teaser of the day] Nordbeck - Piano 1

Sediment

• Art music
• Modern classical
• Post-classical
• Improvised music 

Artist: Nordbeck

Release: Önnestad LP

Label: Sediment

Year: 2011

Reversed Bear Trap -- Apocalyptic Drill (2026)

pan y rosas discos/Bandcamp 

• Avant-hop 
• Experimental hip-hop 
• Trap 
• Southern hip-hop 
• Crunk 
• Sampledelic
• Rap

Reversed Bear Trap'i muusikas on ilmnenud eksperimentaalne, toores ning mässumeelne lähenemine hiphopile ja sellega seotud žanritele. Või mis külgnevatega! -- artist ise teeb need loomuldasa läbipõimunuks ning traagelniitidest nähtamatuks elik integreerib neid piisava sügavusega. Jutt käib albumitest "Psionic Youth" ning (2023) "Champions of Modern Sport" (2024). Ühendades vabajätsu, elektroonilist muusikat, räppi, grime'i, UK garage'i, kaheksabaidist muusikat, avangardhoppi, eksperimentaalsust, minimalistlikku sünti, psühhedeelilisi elemente, breakcore'i ja industriaalset hip-hop'pi protestina liiga sujuva, liiga puhta, liiga turvalise stuudiotoote ning liiga steriilse stimulatsiooni vastu -- ohtlik, toores ning täis elu. See sisaldab ähvardust pöördumatuks korratuseks, ent laskumata puhtasse nihilismi. Ent käesoleval 12-loolisel peaaegu 50 minutilisel taiesel näikse artist rahunenum olevat, kuigi jah, seda konkreetse stiili piirides püsimise tähenduses. Või siis hoopis -- Krista Bloom on suutnud ohtliku energia teistsuguseks konverteerida, anda asjale konkreetsema vormi ning popspetsiifilisema suunitluse. Aga jah, seekord meeliskleb ta konkreetselt eksperimentaalse kallakuga lõunaosariikide hip-hop'i najal, milles omakorda on toorust ja vihast andmist, ent ka sugereerivat eksperimenteerimist -- nii crunk'i keevaline jalakeerutamisenergia, bounce'i tektoonilised potsatamised, chopped and screwed'i ja turntablism'i ebastabiilne ent järjepidevalt miilav energia panevad mängu uhkelt püsti. Pluss algul mainitud elemendid on siin pihustunud kõikjaletungivaks energiaks. Artist ei aja siin läbi mõranenud kõlari ja pragunenud mikrofoni taga harmooniaid-meloodiaid, vaid helidest immitsevat pinget ja ülevõimendust. Ta püüab hoida ülal süütamist kui akti, et seeläbi saavutada katarsist. Ometi see kõik vormub üheks korralikuks popplaadiks, kuivõrd kuulajana ei saa lahti tundest, et selle plaadi loomisel suutis artist end kogu aeg kõrvalt jälgida. 8.5 (7.5-9.0)

[Teaser of the day] Emily Grantham - Coconut Flesh

• Electronic music 
• Singer-songwriter 
• New Weird Australia 
• Experimental pop
• Sound art
• Avant-pop 
• Art pop 

Artist: Emily Grantham

Release: New Weird Australia, Made Of Wood And Wire (Expanded Edition)

Label: New Weird Australia/Wood & Wire

Year: 2021

[Teaser of the day] Gucci Mane - Plain Jane (feat. Rocko)

Hip Hop Mixtapes

• Trap
• Hip-hop
• Chopped and screwed
• Electronic
• Southern hip-hop
• Rap

Artist: Gucci Mane

Release: Trap Back

Label: Hip Hop Mixtapes

Year: 2012

[Teaser of the day] Atone - Belneaire

Autres Directions In Music

• Lo-fi
• Electronic music
• Indietronica 
• Ambient pop
• DIY

Artist: Atone

Release: Un Jour EP

Label: Autres Directions In Music

Year: 2004

Overthruster -- 20knps 23 (2025)

20kbps

• Digital hardcore 
• Power electronics 
• Breakcore 
• Electronic music 
• Rhythmic noise 
• Breakbeat 
• Jungle 
• Gabber

Legendaarse Šveitsi netiplaadifirma 20kbps all üllitatud järjekorras 381 taiesel mitte vähem legendaarse Seth Vanhorn'i ehk Overthruster'i poolt saab kuulda tekstuuri põletamist, pinnase raputamist ning masinlikku mürtsumist. See on pigem eluterve karikatuur neist loojatest ja nende loomingust, kes justkui karmi liini ajavad, saamata aru, et asi muutub mingist hetkest naeruväärseks, saamata aru, et rütmide intensiivsus võib muutuda nüristavaks, kui sellest kaob sügavus ning orgaaniline nõtkus. Säilenõtkus jäägu meite maile, nii et peerud kahest otsast lausa löövad põlemaie. Aga pauer on ka siiski oluline, rütmide nurgelisus lõikab ning keegi peab seda tera nii teritama kui ka kuulaja pehmostunud hinge vajutama. Overthruster pärineb veel sest ajast, kui trumm ja bass hakkas vesiseks muutuma, gabber muutus paberiks. Tuli pöörduda nimetatud stiilide juurte manu, lihtsalt vahepeal omandatud uute tehnikate kasutuselevõtuga oskuslikult kanaliseeritud energia tuli muuta 90ndate alguse jungle'i kunstiliseks metsikuseks. Kõik see risu-räsu tantsib siin kenasti, pöörleb-keerleb erinevates tõmbetuultes, metallile näpu andnud okultistlik võnge pühib ratsionaalsed kaalutlused vaiba alla, kõik see õitseb nii ootusärevas ülesehituses kui põleb heleda leegiga lõpuks lahvatanud energiamöllus. Või mis irooniline kommentaar see ikka eelpoolmainitud stiilide dekadentsile on -- see ongi eluterve ja konstruktiivne versioon nimetatud stiilidest. Trotsi, kompromissitust ning tahet läppunud vett uuesti loksuma panna. 8.0 (8.0-8.5)

[Teaser of the day] DF90 - Frequency Drop

• Electronic music
• Deep techno
• Dub techno
• Ambient techno

Artist: DF90

Release: Forgotten Moments

Label: Insectorama

Year: 2026

[Teaser of the day] CLOUDWARMER - The Village Wants to Kill Me on Monday

blocSonic

• Electronic 
• Hip-hop
• Hauntology 
• Easy listening
• Sampledelic
• Film noir
• Cinematic
• Breaks 

Artist: CLOUDWARMER 

Release: Nostalgia For a Future That Never Happened

Label:  blocSonic 

Year: 2024

[Teaser of the day] Lopkerjo - Suicide Eagle

Free Music Archive 

• Folk rock 
• Americana
• Folk rock 

Artist: Lopkerjo

Release: Dickwagon Wars

Label: Free Music Archive 

Year: 2026

Multiple Personality 3 -- GLAUKO PSYCHE (2025)

Le Colibri Nécrophile

• Lo-fi 
• Avant-garde 
• Improvised music 
• DIY 
• Outsider music 
• Experimentalism 
• Psycho-acoustic 
• Avant-hop 
• Post-psychedelic 
• Krautrock 
• Cloud rap

Vaimsete pingete aluseks on soovimatus kogeda õigustatud kannatusi. Siin tunduvad heliliistud ja -naastud, mis justkui sümboliseeriksid kannatusi - olema seotud üksteisega kiht-kihi haaval. Seda kõike aitavad natukenegi leevendada psühhedeelsed elliptilist trajektoori järgivad poognad, mis sellest helindist mõjusalt välja kasvavad. Siin on nii mõneski loos orkestratsioone, mis samas sama orgaaniliselt ja sünergiat tootvalt muljet ei avalda. Aga jah, näituseks "Annihilation Accidental Instrumental Reprise" on täiesti vaimustav eelpoolkirjeldatud pinge(status)t levitamas üle mänguvälja. Muidugi on Ed End'i - kes Le Colibri Nécrophile-netiplaadifirma taieste taga on - madistamised sageli "katki", kuivõrd helisid on sikutatud ning efektselt tasakaalust välja viidud. Tema ajukoores kohtuvad avantproge, krautrokk, psühhedeelia kui ka lihtsalt hälbinud vaade heliloomele, mis töötab kahevalentselt -- ühelt poolt standardeid rikkudes ning sellest põhust tekkinud uue esteetilise tootemi käitamisena. See on säherdune kompromissitu käiamine justkui homset päeva ei olekski! Kohati see meenutab raadio kuuldemängu, mis sageli on osutunud helikunsti viljakaks loomisväljaks (mõtleme näituseks BBC Radiophonic Workshop'ile).See võib vaimusilmas kangastuda raadioülekandena jaamast, mis saate ajal füüsiliselt koost laguneb. Nende n-ö katkiste lugudega kombineerides ei mängi artist lihtsalt muusikat; ta viib läbi omadel tingimustel rituaali helikunstis. Seal, kus sisenevad robustsed - et mitte öelda primitiivsed - rütmid, seal võib-olla tegeletakse räppmuusika homse päevaga. Mündiviske vältel narratiiv üliäkki muutub -- nii paganama pilves näikse see kõik olevat! Heli tasakaalustamata olemus hoiab nii loojat kui kuulajat vastavalt üliteadvustatud loomis- ja vastuvõtuseisundis. Emotiivselt võimsalt laetud ning järelikult heliliselt hästi toestatud 63 minutit rulluvad me ees. 9.0 (8.0-9.5)

[Teaser of the day] Coastgoth Community Center - garden shapes (reel 7)

• Ambient pop
• Experimental pop
• Electronic
• Ambient noise
• Avant-pop
• Art pop

Artist: Coastgoth Community Center

Release: The Shadow On The Shore

Label: Diabetic Koala 

Year: 2020

[Teaser of the day] Velha - Aguarrás

• Alternative pop
• Baroque pop
• MPB 
• Art pop 
• Chamber pop

Artist: Velha

Release: Velha

Label: Midsummer Madness 

Year: 2026

[Teaser of the day] Gultskra Artikler - Starik Hotabitch

Autoplate

• Experimentalism
• Electronic
• EAI
• Avant-garde

Artist: Gultskra Artikler 

Release: Gololed

Label: Autoplate

Year: 2004

Dirge -- Fountain EP (2004)

Autres Directions In Music

• Art rock 
• Indie folk 
• Chamber rock 
• Slowcore 
• Post-rock 
• DIY 
• Folk indie

Ei ole paha taies see viielooline, kuigi purskkaevust ootaks isegi suuremaid üllatusi välja purskumas. Pigem ootaks traditsioonilisest rokkbändi pillipargist ning tšellost sügavamaid helisid välja immitsemas. Kõik instrumendid on kenasti esindatud, ent võib-olla jäävad esmapilgul üksteise suhtes liigagi paralleelseks ning segunematuks. Iroonilisel kombel lugu "Hidden Track" kannab laulukirjutamisoskuse kõige paremini välja. Midagi nende kaasmaalaste Natural Snow Buildings'i - mis teatavasti on ilma parim punt - ning Low' muusika ristumiskohtade inspiratsioonipurukestest toituv eepilisus. Kaunis ballaad, sugereeriva vokaaliga, ning jää hakkab lõpuks liikuma. Teisisõnu, kui spordist -näiteks jäähokist - otsida analoogi, siis otsiks võrdlust mängijaga, kes tritsutab omalt poolelt, mängib üle vastaste viis mängijat ning tehes veel enne täistabamust efektse pirueti ümber värava. Muusikalises mõttes seda Prantsuse trio teebki, võib-olla värav jääb neil viskamata, ent mängu põnevus on sammhaaval üles köetud. Loos "Phone" lisanduvad eelpoolmainitud instrumentidele süntesaatoril visandatud telefonitooni tukslemised, kuigi ka kitarriakordid muutuvad seestunumaks. On tunda rünkpilvede kogunemist, õhu galvaniseerimist enne välgu sähvimist. Kõik muutub kardinaalselt kuulaja ümber. Ka sissejuhatuseks on Casio'ga tehtud elektromehaaniline hõllandus. Kokkuvõtvalt on siin loodud oma hoolest, pingseisunditest (nt ühe bändiliikme paha pohmakas pärast jama jõulupidu, tundes talumatut vaikust sisemuses) ning tõestamisvajamatusest kummastav heliilm, kus igal noodil ja helivarjundil on tugev emotiivne loogika -- hoides kuulajat kütkeis. Algul mainitud pealispindsus tagantjärele osutus nii viirastuseks kui ka lõksuks, muutudes mängu loogika oluliseks osaks. 8.5 (8.0-9.0)

[Teaser of the day] The Hirundu - Bricked Up Witch

• Electronic
• Avant-garde 
• DIY
• Experimental music
• Lo-fi 
• Outsider music 
• Psychedelic 

Artist: The Hirundu

Release: Pain Levels Of The Rich And Famous

Label: Pitch And Putt

Year: 2017

[Teaser of the day] CAlix✦ - Keep Your Loves Where They Cant Hurt You

The Vapor Vault

• Art pop
• Electronic music 
• Ambient pop
• Avant-pop 
• Vaporwave
• Experimental pop

Artist: CAlix✦

Release: Stayhomekid

Label: Wizard Of Darkness/The Vapor Vault 

Year: 2014

[Teaser of the day] Erasers - Lost///Found

• Drone pop 
• Post-minimalism
• Experimental pop
• Indietronica 
• Neokrautrock
• Psychedelic
• Avant-pop 
• Organcore 

Artist: Erasers

Release: New Weird Australia, An Index Of The Modern Era 2009-2024

Label: New Weird Australia 

Year: 2024

The Silent Ballet: Volume 4 (2007)

Lost Children

• Post-rock 
• Art rock 
• Alternative rock 
• Ambient rock 
• Experimental rock 
• Psychedelic

Üks on öelnud, et tsivilisatsiooni ei hävita õelad mehed; selle hävitavad nõrgad mehed, kes ei suuda head kaitsta. Olles hiljuti vaielnud ühe sõbraga Led Zeppelin'i headuse ning väärtuslikkuse rokkmuusika ajaloos, saan aru, et nad vedasid pjedestaali mäe otsa, et sealt teistele alla vaadata. Mis lihtsalt tähendab muidugi seda, et ullikesed lollitavad endast tuhmimaid; mis omakorda tähendab seda, et Lääne popkultuuri peavoolu aluseks olevad algoritmid on lihtlabaselt ettekirjutatud, isegi mõõdetud stsenaariumid. Mõnes mõttes on bändile traagiline, kui ta sellesse valemisse sobitub. Samas oleks jälle veider mõelda, et LZ asemel olnuks Captain Beefheart või Keiji Haino (või ta bänd Fushitsusha). Frank Zappa, kes juba 60ndatel tajus konformismi rokkmuusikas, võttis aeg-ajalt vaevaks seda kõike parodeerida ja naeruvääristada. Eks kõiges selles ilmneb ka popmuusikatööstuse kontrolliv mehhanism sotsiaalsel tasandil. Popstaarid ulatavad sööda ning hoiavad samuti konksu otsas. Ka nemad ise on konksu otsas -- see ei ole ainult lõbu (kuigi peaks ideaalis olema), see on kolmandasse pensionisambasse raha kogumine. Alternatiivid -- tegelikult alternatiivid jooksevad ju paralleelselt, ning alati võib ning peabki ka neis kahtlema. Suhtun aeg-ajalt umbusuga nii My Bloody Valentine'i, Radiohead'i, Pulp'i, Suede'i, Sonic Youth'i, Tortoise'i, The Fall'i, GYBE!'i kui Stereolab'i. Isegi The Smiths'i ja CAN'i suhtes väheneb usk kunati. Ka siin ilmutab popkultuur sümptomeid -- (kvaasi)revolutsioonilisi nõrkushoogusid. Samas päris nii ka ei ole, et kui oled tuhm ja sul ei ole enam palju alles, siis muutud tugevaks. Kuigi jah, ilma fantaasiamänguta ei ole ilmselt ükski loominguline teos sündinud, samas see fantaasia on suht kohitsetud ja nõrk, et kangelased saaksid üleelusuuruseks sirguda. Mistõttu mõni kodus nikerdav melomaan kõlab palju huvitavamalt ja usutavamalt (eks selle valguses saigi Ariel Pink'i fenomen võrsuda). Rääkides sellest 13-loolisest kogumikust, siis siin on ansambleid nii Ühendriikidest kui Kanadast; kuni Rootsi ja Soomeni ning sealt Hispaania ja Austraaliani ning sealt Iirimaa ja Belgiani välja. Raskuskeskmeks kahtlemata on Ühendriigid - mis ei ole ka ime -, kuivõrd seal on artiste rohkem kui võimsal sõjaväekompleksil rakette. Tuntuimad ilmselt on Montréali punt Destroyalldreamers ning Texase oma Balmorhea. Esimesena nimetatu lugu on üks kogumiku tipphetki igatsuslikult sisisevate kitarridega, mis mõjusalt laiendavad kuulamisspektrit; Amplifier Machine ei lukusta endid meetristikku, vaid lahustab kitarrid õrnaks uduks ning orkestraalseks hämuks, mille vektor on pigem suunatud ülespoole. Ehk kitarridega tehtud ämbient, on ju? Ülejäänud artistid kinnistavad postroki kui žanri tuumikut crescendo'deks paisuva kitarrienergiaga. Igati aus kraam, mis lisaks dokumenteerib tõetruult nii sotsiaalmeediat (MySpace!) kui nullindate rokiaktsente. Pöördudes jutuga algusesse -- no mida sa ikka nii väga ihaldad? Ning kogumikele punkte ka ei ole mõtet panna.

BlackHazr -- BlackHazr (2026)

Mahorka/Bandcamp/Archive

• Modern classical 
• Musique concrète 
• Sound poetry 
• Electronic 
• Drone 
• Microtonal 
• Experimentalism 
• Dark ambient 
• Post-industrial 
• Ambient drone 
• Abstract 
• Post-classical
• Ambient 
• Avant-garde 
• Sound art 
• Illbient 
• Organic electronica 
• Post-minimalism 
• Micronoise 
• EAI

BlackHazr on portugaallase Pedro Maras'e (PM) uus muusikaline kehastus, uurimaks uusi territooriume ja mõttetervikuid eripäraste heli- ja muusikalähenemisviiside vahendusel. Ainuüksi käimatõmbavast avangust minu muusikamängijas - tegelikkuses hoopis lõpulugu - "A Despedida" saab rääkida küll ja küll --kaasaegne uusklassikaline taies, ent milles on müstiline, samas ka pehme kaemus pealispinda mahendamas ning kultiveerimas -- katedraalioreli vaevu kaeblik tämber viib säherduses muusikalises vormis väga kaugele ning sügavale uitama. Füüsika teiseneb metafüüsikaks, aistitavad vormid muutuvad ideede ja sõna tasandiks. Varsti on tulemas suur(im) püha ning ei oleks üldse sobimatu seda kanamunade värvimise ja koksimise kõrvale kuulata; ent samas ärgitada omi mõtteid elu ning (Suurele) Loojale mõeldes. Miks me siin oleme ning miks me siin midagi teeme? Sellele järgnev "Ruína" - jälle mu muusikamängija poolses järjestamises - kontrastina ilmutab industriaalmuusikalist karmust nii tämbrites kui rütmides, mida hoolimata (või vastuoksa -- tänu sellele?) avarusest on oskuslikult rõhutatud. Sellele järgnev "Devagar" seevastu on peenetundeline granulaarämbient, mis nii ühtaegu võimaldab mõtteid hajutada kui ka neid ideestada. BlackHazr osutab mustale ohule, ning seda mustavat energiat ning tumedaid voogusid on siin ka selgelt kuulda (võib juhtuda, et ka poolsummutatud, ent siiski tektoonilise müdinana), mis samas võivad olla peenelt säbrustatud pärishelide ning hingestatud, isegi religioossete tundmuste ja kõrgusteni küündivate droonhelidega (näiteks "A Guerra do Homem O'"). Antud 9-loolise väljalaske ajendiks sai artisti viibimine kodumaises Alentejo mäestikus (Suure Reede valguses saab rakendada ka kõrbe analoogiat). Küllastatuna vaikusest, hakkas PM neid helisid märkama ja salvestama -- mida veelgi kontrastina (või käesolevas muusikalis-narratiivses kontekstis -- kontrapunktina) võimendas enamgi veel viibimine müraküllastes tsivilisatsioonikeskmetes. Ning artist realiseerib vilunult ettevõetud kavatsuslikkust -- ülaltoodud stiilide rohkusele vaatamata on tegu täpselt kalibreeritud ning aeg-ajalt ka sissepoole pööratud meistriteosega (iseäranis "Caminho" ning "Corvo") -- mis otstest ei narmenda ega tegele kunstilise tühikargamisega ((st pinnapealsuse ning (ühis)mõõdutuse peenhäälestamisega)). Vapustav kompositsioon on "Guarda", milles pahaendeline, vokaalide manipuleerimisest tulenev energia kandumine ning järk-järguline lõdvenemine loob katarsise tunde. Ilma mingisuguste kahtlusteta raputav meistriteos, mis sarnaselt MP BedouinDrone-nimelise projekti debüütalbumiga ("The Border", 2018) ning oma nime all üllitisega ("The Tipping Point", 2020), ilmub ka BlackHazr'i debüütalbum Bulgaaria (neti)plaadifirma Mahorka all nii CD-na kui digitaalsel kujul. 9.5 (8.5-10)

[Teaser of the day] Yumenoma - Constellations Of Music

La bél

• J-pop
• Indie dance
• Easy listening 
• Electronic 
• Shibuya-kei
• Alternative dance 

Artist: Yumenoma

Release: Vespatine e.p.

Label: La bél

Year: 2019