The Hirundu -- Dron-ola (2026)

Pitch And Putt/Bandcamp

• Reductionism 
• Microsound 
• Experimentalism 
• Lowercase 
• Drone 
• Avant-garde 
• Psycho-acoustic 
• Electronic 
• Dark ambient 
• Illbient 
• Hauntology 
• Industrial music 
• Abstract 
• Psycho-acoustic 
• Sound art 
• Musique concrète 
• Acousmatic music 
• Field recording

Mis siin salata -- rõõm on olla tagasi ühe oma lemmikartisti inglase Johnny Crewdsoni ehk The Hirundu juures. Mees, kes alustas bänditegemist koos mõne kaaslasega kaheksakümnendate lõpus Blackpoolis, olles inspireeritud Happy Mondaysi otse-eetri esinemisest televisioonis. Tõsi on, et Johnny on jätkanud mingist hetkest üksinda ning liikudes Manchesteri legenditest muusikaliselt vägagi kaugele. Heaks näiteks on käesolev seitsmelooline taies, mis algab vaevukuuldava, ent pahaendelise tumeämbiendina, kätkedes nii industriaalmuusika musta krutskilisust kui droonmuusika pingestatud seestumust. Kuigi mulle meeldib säherdune muusikastiil nagu postindustriaal, kiidan alati heaks neid artiste, kes suudavad nimetatud stiilist mööda minna viisil, et pigem osatakse võtta kaasa midagi seitsmekümnendatest ja kaheksakümnendatest, ning Crewdson vana kooli mehena ka seda teeb. Siin on seda analoogi, seda undamist ning käivitamist - ning ongi jäänud käivituma -, lisades asjale nostalgilist hõngu manu. Kõige selle juures on masinad loomuldasa vulgaarsed ja pealetükkivad -- demonstreerides häbenemata hälbeid oma töötsüklites ja mootoritaktides, ometi muutumata seejuures kiiskavaks ja kriiskavaks ning seeläbi hirmutamata kuulajaid kuulamisprotsessist eemale. Ning need, kes arvavad, et JC puudub huumorimeel, siis kuulaku kompositsiooni nimega "Baloneiusmonk" -- täiega lõbus lugu! "Coconut Snow" seevastu avardub lõputult, kuna liikudes stiihiliste loodushelide saatel üle ookeanite sealt lõpmatusse kosmosesse, ning ikkagi tagasi Emakesele Maale. Võimsad tõmbetuuled ja turbulentsid voolivad seda helindit. Hiljem lisandub tuntavamalt kummituslikkust ("Wowlude", "Zul") helindisse, osundades tehnika ja aja paratamatule seostumisele ning muutumisprotsessidele. Tehnikasse ja teadusesse on ajalisus sisse kätketud -- esiteks kogemusliku eeldusena, samuti horisondina ning teiseks - taas esimesest johtuvalt - poliitiliste, ideoloogiliste, majanduslike impulssidega subjekti mõjutajana -, milles tehnika ja teadus muutuvad. JC ja tema hirundu-loom ka muutub, aga ikka aina imetabases suunas. 8.5 (8.5-9.0)

[Teaser of the day] Confield x Humanfobia - House of Harkonnen at Giedi Prime

Dawn of Darkness

• Cosmic synth
• Conceptual
• Avant-electronica 
• Electronic music
• Newbreed
• Witch house
• Experimental electronica
• Sound poetry 
• Cosmic witch

Artist: Confield x Humanfobia

Release: The Planet is Arrakis

Label: Dawn of Darkness

Year: 2026

[Teaser of the day] Iñaki Barrocal - All is Full of Love

Khannonmusic

• Electronic 
• Conceptual 
• Ambient pop
• Cover
• Art pop
• New Age

Artist: Iñaki Barrocal

Release: Paradiso

Label: Khannonmusic Studios 

Year: 2024

[Teaser of the day] 未明 - ホワイトノイズ

• Electronic 
• Ambient
• Modern classical 
• Avant-pop
• Art pop 
• Post-classical 

Artist: 未明

Release: kaerimichi

Label: elementperspective

Year: 2026

[Teaser of the day] Origami Repetika - Mickey Is Sad

Sub65 Media

• Dreamwave
• Post-minimalism
• Glo-fi 
• Lobit 
• Electronic music
• Ambient
• Hypnagogic pop

Artist: Origami Repetika

Release: tragedy in disneyverse

Label: Sub65 Media

Year: 2012

[Teaser of the day] Submersible - Stairwell

• Electronic music 
• Deep techno 
• Deep house

Artist: Submersible

Release: VA -- Selected Works 4

Label: Slope Point

Year: 2023

Camp -- Polaire (2026)

No Type/Bandcamp

• Experimental techno
• Micro-techno
• Clicks'n'cuts
• Avant-techno
• IDM
• Electronic music

Paari tunni pärast algab Los Angeleses jalgpalli MM-i esimene kuueteistkümnendikfinaal Kanada ja Lõuna-Aafrika Vabariigi vahel. Seni on paslik kuulata Kanadast pärit muusikat -- täpsemalt No Type'i plaadifirma alt ilmunud Campi viieloolist, 21-minutilist teost. Selle EP märksõnadeks on mikrodetailidele keskenduv intellektuaalne rütmikeel ja esteetilisest pingest laetud elektroonika. Viited intellektuaalsusele kõlavad alati veidi poosetavalt ja halenaljakalt -, ent käesoleval juhul on see õigustatud. Camp ei ehita lugusid suurte meloodiate või efektsete kulminatsioonide ümber, vaid uurib tehno võimalusi selle kõige elementaarsemal tasandil: erinevad rütmimustrid, tämbrid, tekstuurid ja heliliste sündmuste omavahelised suhted moodustavad teose elujõu ning loomuse. Teisalt võib "Polaire'i" võtta ka trummimasina(te) hingeelu uurimisena. Klikid-klõbinad, krõbinad-sahinad, metalselt undavad kajatuuled, hetktõrked-energeetilised tasakaaluhäired ning rohkem või vähem märgatavad nihked ei ole siin pelgalt rütmilised detailid, vaid kogu muusika kandvad elemendid. Väikseimadki muutused omandavad tähenduse ning sunnivad kuulajat tähelepanu koondama just sellele mikroskoopilisele tasandile, kus selle plaadi tegelik mäng voolab. Viide jalgpallile ei ole juhuslik. Ka eksperimentaalsel tehnol ja tipptasemel jalgpallil on midagi ühist. Kui maailmameistrivõistlustel peetakse üle saja kohtumise, hakkab mänge eristama just kõige väiksed nüansid. Campi muusikas toimib sama loogika: pealtnäha napp materjal muutub põnevaks tänu peenele vaheldusele ning mikroskoopilistele nihetele. Erinevus seisneb aga selles, et muusika ajalisus väljendub teisiti võrreldes pallimängudega. (Pallimängu afektiivsus subjektile mõjub reeglina mängu vaatamise hetkel). Muusikaalbumeid kuulatakse ikka ja jälle ning nende väärtus võib aastatega isegi kasvada. Vaevalt meenutab keegi aastate pärast Kanada ja LAV-i vahelist kuueteistkümnendikfinaali, kuid "Polaire" on just seda tüüpi plaat, mille juurde tasub aeg-ajalt tagasi pöörduda. Selle suurim tugevus on hüpnootiline voolavus -- tunnusjooned, mis muudavad ka väikseimad helidetailid tähenduslikuks. 8.5 (8.5–9.0)

Lezet -- Sopor (2026)

Dawn of Darkness

• Conceptual 
• Electronic music 
• Avant-garde 
• Experimentalism

Kuulan hetkel serblase Igor Jovanovici ehk Lezeti 7-loolist taiest, mis piirdub kõigest kaheksateistkümne minutiga. Kõigel sellel näikse olevat konkreetne põhjus, kuivõrd kompositsioonid on üksteisega ühendatud -- see muusika võiks vabalt kõlada klaasharmoonikal mängitud helindina, mis on läbi filtrite helispektri perifeeriasse keeratud ja suunatud. See konkreetsemalt tähendab üsna kasinat helipilti kuulajale -- justkui maliigset muinasjutulist narratiivi kannab see kergelt rabe, kerget resonantsi trotsiv taies. Siin ongi nõnda, et iga siinne element, iga heliline fenomen omab nii instrumentaalset kui eesmärgipärast väärtust. Kõige puhtama kõlaga neist kompositsioonidest eristub "Sopor 5", mille puhul on murenenud koorik, mis ümbritseb elust räsitud isiku hingelist seisundit paksu kookonina. Pealkiri osutab nimelt sügavale teadvuse depressioonile, mille puhul isikut ei saa tavaliste stiimulitega teadvusele äratada, kuigi tugeva stimulatsiooni (näiteks valu, valju heli ning ereda valgusega) saab teda siiski lühiajaliselt erutada, säilitamaks koordineeritud kaitsereaktsioone ja elutähtsaid näitajaid. Kuigi eelpoolkirjeldatu on meditsiiniline iseloomustus, saab seda taandada ka kaasaja igavleva ning järjest tugevamaid stiimuleid otsiva inimese hingelise seisundile. Või vastupidi -- mõni isik, vältimaks tugevaid emotsioone, püüab end ümbritseva suhtes justament välja lülitada. Lezet ei dramatiseeri seda seisundit, vaid kujutab seda pigem kui aeglaselt kulgevat teadvuse murenemist. Seetõttu ei mõju "Sopor" mitte niivõrd eksperimentaalelektroonika näidisena, kuivõrd heli- ja vaimuseisundi sobitamisena - õigete lainepikkuste leidmisena -, kus vaikuslähedus, miilav resonants ning hõredaks filtreeritud kõlaruum on sama olulised üksikult kuuldavate helidega. Seda võib nimetada ka gravitatsiooniaukudega ämbiendiks, st selliseks, kus sagedused aeg-ajalt kaotavad konfiguratsiooni ning liiguvad seejärel taastumistsüklisse. 7.5 (7.0-8.0)

[Teaser of the day] Ivan Black - Nehalennia

• Progressive electronic
• Ambient drone 
• Electronic music 
• Ambient 

Artist: Ivan Black

Release: Celtic

Label: Petroglyph Music

Year: 2026

[Teaser of the day] Jukka-Pekka Kervinen - apart from each other

• Experimentalism
• Electronic 
• Avant-garde 
• Glitch 
• Improvised music 

Artist: Jukka-Pekka Kervinen 

Release: asymmetric modes

Label: pan y rosas discos

Year: 2023

[Teaser of the day] Nim Chimpsky_ - No Sleep in Maryville

• Electronic music
• Avant-garde 
• Post-minimalism 
• Musique concrète 
• Experimentalism 

Artist:Nim Chimpsky_

Release:Feels Like 43°

Label: Archivo Veintidós

Year: 2022

Keep Away From Heat... -- POS3p EP (2008)

Rack And Ruin

• Ambient drone 
• Neo-psychedelia 
• Ambient 
• Art rock 
• Ambient rock 
• Noise pop 
• Electronic

See on äge, kahest pikast kompositsioonist koosnev taies Belgradi artisti Predrag Nedici esituses, mis anti välja kunagise juhtiva netiplaadifirma Rack And Ruin Recordsi alt - mille juhiks oli Dean Birkett - esimese aasta reliisina. See muusika on väga huvitav just selles mõttes, et siin on kanaliseeritud ämbienti, drooni ning mürasust, mis teatavatel hetkedel muutub Robert Frippi meenutavaks kitarriulmaks – vaikselt undavateks, pikalt väljavenitatud kitarriakordideks. Need akordid on väga ilmekad, pastelsed, sulnid ja õrnad. Seda helikeelt võib mõista nii sfääride muusika kui ka ilu nautimisena kusagil looduses, Vanajumala selja taga. See muusika on kahtlemata võrdkuju järgnevale paradoksile: kui inimene elab keset loodust, täielikus looduslikus eraldatuses, ei vaja ta tegelikult sellist muusikat. Ta ei vaja üldse mingisugust muusikat. Helisid vajatakse üksnes tsivilisatsioonis, millele aja möödudes on omane roiskuda nagu külmkapi nurka unustatud piimapakil; kus tahetakse tagasi tõmbuda, eralduda ning luua enda ümber kunstlik, kuid siiski iseseisev dimensioon. Seda see muusika kahtlemata ka võimaldab. Kuivõrd tegu on väga hea muusikaga, siis see õnnestub suurepäraselt. Iseasi on muidugi loomisakt ise – on võimalik Looja ja Universumiga suhestuda otse, sest loodus on Looja nägu. Mistõttu ranges mõttes muusikat või loomingut justkui ei olegi tarvis, või kui loomingut ongi vaja, siis väljendub selle tarvidus teistsugusel viisil. Kuid siin on olemas ka kaasaegsele muusikale omaseid segmente: mürarokilikku uuspsühhedeeliat, milles on nii tantsulist kui ka sünteetilist segmenti, nii uuristavaid sagedusi kui emotiivseid apoteoose. Meenub igatahes lõpuaegade Spacemen 3 (album "Recurring") ning algusaegade Panda Bear, ning Peter Kemberi algusaegade produtseeritud Panda Bear. Tsivilisatsioon on hääbumise rada, allakäigu tee. Siin on võimalik vabadust osta ainult rahaga, kuid see vabadus on ka sellisel juhul pasakarva illusioon, mis viib õigelt teelt kõrvale hälbimisse – nagu näiteks Epsteini kaasus eliidi asju on teatud valgusse seadnud. Aga säherdused juhtumid Rooma keisritega 2000 aasta eest kinnitavad väljatoodud seaduspära. Albumi algusots kõlab aga tõelise imipumbana: justkui paljudest kanalitest voolaks korraga sisse hulganisti helisid, mis segunevad, tuunivad uusi vorme, tekitavad sünergiat ning muutuvad terviklikuks kompositsiooniks. Õnneks mainitet kavatsuslikkus demonstratiivselt esile ei kerki. Kitarrid, vokaalsed virvendused ja muud instrumendid tõusevad esile eepilise tõusulainena eikusagilt, tekitades hinges subliimse ja üleva meeleolu. Ning olgem ausad, Robert Fripp ei suutnudki oma nime all kunagi midagi nii õnnestunut kokku panna. Siin helid ei ole mehaaniliselt üksteise otsa lükitud, vaid voolavad üksteisesse, sulatades kokku mineviku ja oleviku üheks homogeenseks vooluks. Kui looduslik eraldatus pakub meile otsest olemist, siis tsivilisatsioon tekitab defitsiiti lacanlikus tõlgenduses. "POS3" elektrooniline mürapop ja drooniv kitarriulm ei ole lihtsalt põgenemine reaalsusest, vaid katse seda puudust täita -- akustilise proteesina täita, püüdes taastada kaotatud sidet Universumiga. Diip ja mõjus. 9.0 (8.5–9.5)

Knife Feelings -- Desperate for Living (2026)

Pan Y Rosas Discos/Bandcamp

• Post-punk 
• No Wave 
• Art punk 
• Indie punk 
• Noise rock 
• Alternative rock

Vaadates plaadiümbrist ning mõtiskledes 10-loolise taiese pealkirja üle tuleb möönda tõika, et elu on kõige armsam ikka siis, kui ininene on sattunud piirsituatsiooni. Chicago eksperimentaalse muusika - arvestades Tuulise Linna eksperimentaalse muusikamaastiku tugevast priijätsu traditsioonist tulenevalt olemuslikult improvisatsiooniline ning žanripiire eirav - netiplaadifirma Pan Y Rosas Discose all üllitatud asja on metadatas klassifitseeritud pungina, siis jah, alles 80ndate keskpaigast hakati laiemalt kasutama terminit "post-punk". Enne seda kirjeldati asja peaasjalikult pungi või uue lainena. Seevastu USAs - iseäranis Suures Õuna Lower East Side'i linnaosas - esile kerkinud uuendusliku pungi liikumine väljendas põlglikkust mõiste "uus laine" vastu, kuna paljude puntide toores energia hakkas lahustuma sünteetilisuses ning selle väärkasutamisest tingitud esteetiliste valikute tõttu. "No Wave" oli esteetiliselt kompromissitu - kuhu lisandusid nii vabajäts, industriaalne essents kui elektrooniline segment -, ent mis hoidis alal algse pungi toorust (ilmselt saades vaimujõudu ka John Cage'i muusika kui fenomeni tõlgendamisest). Tegelikult see jõhkrus tuli veelgi ilmsemalt kontrastsuste rõhutamisega esile. Glenn Branca kitarrimüra klassifitseeriti totalismina, ning Granca projektides osalenud mehed, sh Thurston Moore ja Lee Ranaldo, hakkasid seda avangardistlikku tendentsi rohkem laiemale pinnale laotama. Ka Knife Feelings'i muusikas kõlavad need prepareeritud, sonicyouthilikult kriipivad, tsellofaanlikku hämu pumpavad kidrad valjult instrumendina ning sõnumit edastava naiskarjumise (mõjutatuna nii helipoeesiast kui mäslevast riot grrrl-liikumisest!) ning ägeda trummeldamise taamal tekitavad nauditavalt pingelise mänguvälja, mille juurde võiks ikka ja jälle naasta. Kui punkmuusika suurim viga on, et selle monotoonsus energiast hoolimata alatihti kipub närbuma, siis siin seda probleemi ei ole -- doseeritakse õite nutikalt! Ning metadatas mainitud kirjeldus on igati õige -- õige punk tõepoolest! 8.5 (8.0-9.0)

Jeff Gburek + Eryk Nowacki -- Small Fires (2026)

Mahorka/Bandcamp/Ramble

• American Primitive Guitar 
• Psychedelic
• New Weird 
• Dream folk 
• Drone folk 
• Improvised music
• Free folk 
• Raga music

Kui kuulan seda mahukat 16-loolist ning 93-minutilist taiest, siis võiks öelda, et ühelt poolt olen säherdust muusikat palju kuulanud, ent teisalt taolise meditatiivse muusika kuulamise iga kuulamine on eripärane ja kordumatu. Nagu jalutamisel iga samm on ühelt poolt samasugune, aga erinev ses mõttes, et omab erinevaid aja- ja ruumikoordinaate. Jeff Gburek (akustiline kitarr, mandoliin, modulaarsüntesaatorid ning muud instrumendid) ning Eryk Nowacki (India keelpillid) pühitsevad siin Ameerika põliselanike väikese lõkke tegemise traditsiooni, vastandudes kolonistide agressiivsele viisile, andmaks teada oma eravaldustest. Lõkke ääres istumine ja leekide silmitsemine on maagiline toiming, ning seda veelgi võimendada on näiteks muusikat seal mängida. Konkreetne muusika on tuttav seetõttu, et seesugust India hõngudega muusikat on teinud ka üks Ameerika kitarriprimitivismi käilakujusid Robbie Basho, aga siin on niikuinii seda India klassikalise muusika raaga narratiivi, kuvõrd sitari, tanpura ning sazi akordid toovad Ida Läänesse. (Või siis vastupidi). Igal juhul need instrumendid kõlavad ka praegusel hetkel eurooplasele müstiliselt -- isegi kui tutvus nendega on põhjalikumalt leidnud aset juba rohkem kui pool sajandit -- kõike tuntavamalt biitlite 60ndate teise poole ning elektrilise perioodi Miles Davise albumitel. (Kuigi see oli vaid üks helilistest komponentidest tollal teiste kõrval albumitel "Bitches Brew" ning "On The Corner"). Nullindatel ja kümnendatel sai palju kuulatud Children Of The Drone'i, Exeteris resideeruvat eksperimentaalfolkaritest koosnevat punti, mis alatihti andis endast maailmale teada maagiliste folgipõhiste jämmimisülesvõtetega. (Sageli tehes seda õues). Kuigi mainitud 93 minutit võivad paberil tunduda hirmutava pikkusena, näikse Bulgaaria plaadifirma Mahorka ning Austraalia Ramble'i all kahasse üllitatud taies voogavat pigem ühe pika voona kui kuueteistkümne eraldiseisva palana. Tandemi loodud voo lummavus läheb teisele poole -- olgu selleks unenäolisus, kõrgeimate ideede või ehtsa olemise kompimine. Improvisatsioon ei mõju siin virtuooslikkuse demonstratsioonina, vaid tähelepaneliku kuulamise praktikana, kus iga uus motiiv sünnib eelmisest loomuliku jätkuna. Seetõttu ei nõua "Small Fires" mitte niivõrd analüüsimist kui kohalolekut -- see on plaat, mis avaneb kõige paremini siis, kui sukelduda aeglaselt selle kihtidesse ja kihtide vahele. 8.0 (8.0-8.5)

MARTIN RACH with LYNN WAILS -- my heart (2015)

Attenuation Circuit

• Sound poetry
• Avant-garde
• Abstract
• Experimentalism
• Electronic

Naishääl Lynn Wailsi esituses kokutab ebaloomuldasa justkui oleks helikaart väljunud õigetelt sagedustelt. Puhvertsoon on rajalt maas kui isiku süda, kes on äsja jeekimit näinud. Kas jeekimid, sortsid ning teised tühjad teevad taolist häält -- ilmselt see oleks väga primitiivse eluvormi tunnus, milkega keegi samastuda ei tahaks; või siis dimensioonide vaheline faasinihe ajab nii mõnelgi südame kurjaks ning kõri hapuks. Helid sisenevad tükeldatuna, millele eelnes helisageduste perifeeriasse sisenemine ning selles sobramine. Pikad signaalid ning kestev spartalik abstraktsus on äärmusliku eksperimentaalsuse üks ilmekamatest väljendusviisidest. Kõik see ning kõiksugu muud helid on vastuvõetavad laia silmaringiga Leedu eksperimentalistile ja helikunstnikule Martinas Rakshtinasele ehk Martin Rachile. (Ehkki ta opereerib veel viie artistinime all). Oma südame reklaamimine taolisel, isegi kliinilisel viisil võib võimalikud kandidaadid eemale peletada. Ning üsna pea saab selgeks, et kogu 4-looline album liigub samasugusel lainel edasi, lihtsalt tähele pannes ning leides uusi võimalusi ja väljundeid uuteks konkreetseteks väljendusviisideks. See on helilise toormaterjali kaevandamine ning sellele toorusele pelga ilme ja kuju sisse kraapimine. Karm ja primitiivne, aga aus ja mõjus. 7.5 (7.5-8.0)

José Gallardo A. -- Drones postquimio (2026)

Pueblo Nuevo

• Drone 
• Experimentalism 
• Post-minimalism 
• Electronic music 
• Avant-garde 
• Progressive electronic 
• Micronoise

Kolumbia artist möllab sellel 7-loolisel ning 23-minutilisel üllitisel nii pikkade kui lühikeste heliklotsidega, tehes seda üldjoontes edukalt ja veenvalt. Kõrvauss ei hakka urgitsema - mida taolise kompromissitu eksperimentaalmuusika puhul olekski raske ette kujutada ja ebaloogiline taotleda -, aga meeldivad helitükikesed mõlemast kanalist kindlasti paitavad kuulmis- ja mõtlemiskeskusi. Autor rõhutab Tšiili netiplaadifirma Pueblo Nuevo koduleheküljel tonaalsuste olemasolu, mille kontrapunktiks on tooremapoolne produktsioon, kus juba eelpoolmainitud droonivate tükikeste kõrvalt - mis sageli on kajadesse mattunud või just neist esile tõusvad - valguvad esile eepilisemad valgusvihud progressiivelektroonilise muusika traditsioonist lähtuvalt. Aga ka stiihilised helielemendid-efektid siin-seal hoiavad intriigi kahtlemata üleval. Võib-olla taiese südamik jääb liiga varjule - jah, orienteerumiseks käesoleval juhul, tunnen, on seda intuitiivselt vaja -, aga jah, õnneks on tunda muusiku poolset jonnakat pingutust liikuda, muutuda ning suhestuda eristuvalt ja kontrastselt. Aga ta ei tee seda mehaaniliselt, orgaanilisus elava järgnevuse ja mängulise kombinatoorikaga annab heakskiidetava tulemuse. Gallardo käsitleb helimaterjali pidevalt muutuva keskkonnana, kus erineva määraga nihked tämbris, ruumitunnetuses ja sageduste erinevustes suunavad melomaani tähelepanu heliprotsesside kulgemisele ning (võimaliku) tulemuse ekstraheerimisele. Eks taoline muusika on loomult totalistlik, mistõttu rääkida sellest kui improvisatoorsest, aleatoorilisest või deterministlikust muusikast on tautoloogiline ettevõtmine -- kõik mainitud elemendid sisalduvad sageli teineteises, teineteise kõrval või järel. Mis kord oli artisti idee ja fantaasia on saanud päeva lõpuks lihaks. 8.0 (7.5-8.5)

Seefeel -- Sol.Hz (2026)

Warp/Bandcamp

• Shoegazing 
• Electronic 
• Ambient 
• Experimental rock 
• Sound poetry 
• Avant-rock 
• Ambient rock 
• Post-rock 
• Art rock 
• Sound art 
• Post-minimalism

Kuulates kitarrimuusikat ja elektroonikat juba rohkem kui kolm kümnendit ristanud legende tuleb küsida, et millest seda mitte kuulanuna võiks ilma jääda? Vormiliselt ilmselt mitte millestki, teisalt on selge, et Seefeel on on ajanud oma rida, lähtunud kingapõrnitsemisse kätketud tarkade kivi otsingutest, pihustades ja lagundades kitarrisaunde molekulaarseteks fraktaalideks. Ning säherdusel juhul rokkmuusika käilapillide kõlad kaugenevad roki käilapullide matšolikust punnitamisest. (Samas mainitet eemaldumine peakski õige rokivaimuga kaasas käima). Teisisõnu -- nende muusika peaks väga hästi sobituma postroki määratlusega: kasutada kitarre mitterokilikul viisil. Mõni võib ju öelda, et - ehhee, vabandust -, aga Briti punt on ideedest täitsa tühjaks jooksnud. Kes ei jookseks! Ma ei tahaks seda nõndamoodi käsitleda, kuna 9-loolise taiese vaimsus sunnib vastupidist tunnetama ning väitma. Selles kasinuses on ilu ja sügavust -- seal, kus on viimatinimetatud ilmingud, seal reeglina kolmanda õena on ka müstiline tunnetus kohal. Armastus sedalaadi muusika vastu sai isiklikus plaanis peaasjalikult alguse Slowdive'i "Pygmalioniga" (1995, Creation) ning hiljem seda suunda modifitseerisid Labradford, siin-seal Mark Van Hoen, Stars Of The Lid ning Labradfordi ninamees Mark Nelson oma sooloprojektiga Pan American (kellelt ka just ilmus uus taies). Aga nende esivanemaks atmosfääriliseks keeratud minimalistlike kitarride ja elektroonikaga on kindlasti Vini Reilly (jah, ka The Durutti Columnil ilmus just album). Ei saa üle ega ümber ka Cocteau Twinsist (nii omapäi kui koos Harold Buddiga). Ka Sven Grünbergi filmimuusika ning hiljuti avastatud ja avaldatud Venetsueela ukrainlanna Oksana Linde aastakümnete tagune ookeaniavarusi peegeldav elektronmuusika on kandnud sarnast vaimsust. Seefeel on kindlasti kõlanud oma modaalsuste elluviimisel rohkem sünteetilisemana, aga antud juhul nende (heli)kunstilisus rokkmuusika vahendeid kasutades viib nad kaugele-kaugele pelutavast igapäevast nagu mõnda ulmeromaani sukeldudes. Brittide helid ei püüdle ei kulminatsiooni ega traditsioonilise atmosfäärilisuse poole; pigem tekitatakse seisundeid, milles kuulaja tajub aja kulgu ning ruumilist tunnetust teisiti. Kahtlemata need, kes otsivad teistsugusust ning seeläbi lunastust, on õiges kohas. (Nad on selle albumiga jõudnud ideaalile lähemale kui näituseks see õnnestus kahel viimasel albumil Talk Talkil. (Ehk jõudnuks Mark Hollise juhitud punt kuuenda üllitisega säherduse, st perfektselt otsi kokku sõlmiva tulemuseni). Seefeel on siin nii karge kui kergelt leitsakuline, nii kergelt eemalehoidev kui kummastavalt empaatiline, nii kategooriliselt imperatiivne kui omaenda ilu valguses kergelt veelduma hakkav. See suhestatus, see muusikasisene karkass püsib sisuliselt täiuslikus suhtes. Helid näivad olevat korraga nii liikumatud kui pidevas muutumises, justkui vaataks aegluubis kristalliseeruvat udu või millegi ebatavalise - näiteks mägede - liikumist või ookeani isereguleerimist elava entiteedina. Sellest tuleneb ka albumi paradoksaalne jõud. Materjal on napp, žestid tagasihoidlikud ning ideed esmapilgul peaaegu märkamatud, kuid nende elementide omavaheline suhestumine ning mõningane hõõrdumine tekitab imetabase gravitatsiooni. Muusika ei nõua tähelepanu, vaid ongi loomuldasa iseloomaks muutunud. Ning võib-olla seisnebki Seefeeli suurim saavutus selles, et nad on jätkuvalt võimelised looma helimaastikke, mis ei paku pelgalt pelgupaika igapäeva eest, vaid seavad küsimärgi alla kogu iseenesestmõistetavuse, mida reaalsuseks nimetatakse. Võttes selle triptühhina lahti ilmneb selle taga veel midagi muud, ning millesse saab aina sügavamale kaevuda, kaevuda, ja kaevuda, ning kaevuda. Kindlasti üks parimaid asju AD 2026 ning julgen kihla vedada, et sellest saab klassikaline album, st millest räägitakse veel aastakümneid hiljem. 9.5 (9.0-10)

Mihai Popoviciu -- Plastic Woman (2005)

Arhiva7

• Synth-funk 
• Electro pop 
• Post-disco 
• Hi-NRG 
• Italo disco 
• Deep techno 
• Club dance 
• Electronic music

Käesolev kuuelooline taies võtab šnitti kuldaja diskost, ent andes asjale sünteetilise vaaba; ikka ses võtmes nagu itaallased nii saapamaal kui mujal diasporaas olles tunnetasid tulevikku. Siin on nii elegantsi kui ka robustsust; kuivõrd tegu on nutika artistiga, siis viimase iseloomustuse puhul tasub asja tunnetada kindlasti muigega. Kuivõrd need peaaegu 30 minutit kaevad kaugelt tulevikust tagasi minevikku, siis tagantjärele tarkusega saab teha imesid ja tegusid. Eks MP seda teebki -- siin on nii Yello-sugust ülekaaluliste alpimajakeste meeste rohmakust ning kergeid maitsevääratusi-kahtlasevõitu nalju kui geidiskost võrsunud seda õiget Hi-NRG-tantsulkat. 80ndate kajadega trummimasinad, happelised sündisekventsid ning mesimagusate sõnadega naiste paitamine. Lipps Inc., Gino Soccio, Patrick Cowley'i, Giorgio Moroderi vaib kandumas läbi kümnendite, andmaks ja kandmaks midagi elujõulist minevikust kaasaega. "Monothonik 12" on erand emotiivse tagasihoidlikkuse ning isegi kasinalt abstraktse tehnorütmiga. Aga see kasinus tehnoülikonnas leiab üles ruumilise resonantsi ja tunnelid sekventside vahel, kinkides neile vähestele elementidele kaalukuse. Viimane näide osutab sellele, et MP kasutab (disko)pärandit pigem tööriistakastina kui püha reliikviana, painutades tuttavaid võtteid (kaasaegse) klubitunnetuse teenistusse. Seetõttu ei mõju taies ei muuseumieksponaadi ega ka lõpuni iroonilise stiiliharjutusena, vaid alternatiivse tuleviku peegeldajana kusagil paralleeluniversumis teistest isoleerituna. Tolmused peeglikuulid laes lükatakse uuesti pöörlema ning nende peegeldustes vilksatavad nii erksad toonid kui kolletunumad varjundid. Kibdla peale James Bondi filme oleks selle saatel väga tšill vaadata. 8.5 (7.5-9.5)

[Teaser of the day] Mystahr - Arhythmanics

Justnotnormal 

• Electronic music
• Drone
• Experimental electronica 
• Post-minimalism 
• Avant-electronica 

Artist: Mystahr

Release: Mtiful

Label: Justnotnormal 

Year: 2008

[Teaser of the day] Roy F Guzmán - XI

• Electronic 
• Experimentalism
• EAI
• Deconstructed ethnic
• Avant-garde 

Artist: Roy F Guzmán

Release: Axiomas Indígenas

Label: Archivo Veintidós

Year: 2020

Boards Of Canada -- Inferno (2026)

Warp/Bandcamp

• Electronic music 
• Neo-psychedelia 
• Ambient pop 
• Progressive electronic 
• IDM 
• Alternative rock 
• Downtempo 
• Indietronica

Kahtlemata see 18-looline taies on üks tähelepanuväärsemaid AD 2026. Mitte ainult seetõttu, et kolmeteistkümne aastase pausi järel ilmus nende viies album, vaid ka seetõttu, et üks kõrge võimukandja kasutas tandemi lugu - nagu tavaliselt - ilma neilt nõu küsimata. Mõistetav ju: tollele tegelasele on kogu maailm võlgu! Kui avada nende vinüülalbum - kuulake kindlasti seda vinüülilt! - vahelehtedelt muuseas vahivad vastu ilma silmaiiristeta õõvastavad lastepildid, mida veelgi on mutileerinud pahaendelised suisa katsutavaks muutunud sagedused. Albumi pealkiri osutab vanatühja residentsile. Lapsed ja ende emad surevad Lähis-Idas, sellele eelnes Epsteini (failide) kaasus. Humanism on kriisis, säherduses maailmas ei ole just pillerkaar elada -- üks käibenali on, et kurat lõigi põrgu selleks, et inimlike sigaduste eest ära pageda. Vendi Mike Sandisoni ja Marcus Eoini on kahtlustatud satanismis, mis ilmselt lisab täiendava aegruumilis-emotsionaal-kultuurilise mõõtme heli(kandja)le. Ei ole mõtet siin satanismi lähemalt lahata, ent kindlasti on vendadel inimlikkust rohkem kui surmavõngete lähenemisest lolliks keeranud vanatoidel ning veremaitse suhu saanud kuutõbistel. Nende muusika on ilus ja veenev - oma kauniduses veenev - muusika -- algusaegade tolmuse intellektuaaltantsumuusika tukslemised ja risuse downtempo rütmid on jätkuvalt siin esindatud, ent liigutakse ka neopsühhedeelia ning progressiivelektroonika sügavuses ja sugereerivuses. Ka on siin rokkmuusikat -- avara kõlaga panoraamitud kitarre, millega vennaksed teevad kummarduse kaasmaalasest kidraheerosele Robin Guthrie`le ja tema teed rajanud bändile (dream pop, shoegaze, ethereal wave, ambient pop/rock). Põrgule osutavad ka sõnalised osad-dialoogid, mis sageli on moonutatud androgüünsel viisil, et ainult nõnda võiks tajuda vanapaganat rääkimas. "Naraka" on viimase peal Hare Krishna tõlgendus, kus kohtuvad India, psühhedeelia ning müstitsism (nagu biitlid 60ndate teisel poolel, tõsi küll, hoopis teistsuguse valemi alusel). See on lummav, ent võtab samas ka näo muigele. (Lugu, mida tahaks kindlasti külalistele tutvustada!). Nende maailm näikse olevat nii lähedal, ent ometi jääb see ka pärast paljusid kuulamiskordi mõistatuslikult eemale. 8.5 (7.0-9.5)

King Gizzard & the Lizard Wizard -- Phantom Island (2025)

Bandcamp/p(doom)

• Psych-rock 
• Art rock 
• Southern rock 
• Baroque pop
• Ork-pop 
• Sunshine pop 
• Alternative pop/rock 
• Hard rock 
• Heavy psych

Kuulates viljaka Austraalia bändi järjekorras kahekümne seitsmendat (ning hetkel üllatuslikult viimast) stuudioalbumit tuleb möönda, et bänd on justkui stiililistest keeristest välja astumas ning minemas lihtsamat, orgaanilisema kõlaga teed -- samas see lihtsus on petlik, kuivõrd konkreetsetele radadele pühendudes tuleb keskenduda finessidele, mis teeksid üllitisest eraldiseisva taiese, st eristaks seda teistest sarnastest (võrdluses nii oma diskograafia piirides kui teiste artistidega). Metallroki ja elektropopi elemendid on jäetud seljataha - nii ka raskelt pealesuruvad kidrasaundid kui sünteetilised instrumendid ja -sekventsiread -, mis on asendunud lendleva popiga, milles on nii lõunaroki, barokkpopi kui 60ndate lõpu psühhedeelse folgi kergust. (Tõsi, natuke on ka raskema psühhedeelia(hardroki puudet, mis võib mõnda nende varasemat taiest meenutada). Klahvpillidest on esindatud klaver, orel ning legendaarne Mellotron, mis loovad lisadimensioone kitarridele, trummidele, vokaalile ning poognaga keelpillidele ja erinevat sorti puhkpillidele, mida mängib tohutu hulk külalisesinejaid (sh kontsermeister/dirigent). Nii The Allman Brothers, Blue Öyster Cult, The Incredible String Band, Jefferson Airplane, Crosby, Stills & Nash kui The Byrds tulevad meelde, ent retrospektiivset muusikat tasub alati kvaliteetselt ette võtta, kuna - olgem ausad - enamus poole sajandi tagusest muusikast on suht isikupäratu nii produktsioonilt kui ideedelt. See lihtsalt on algsete ideede täiendamine, ehk isegi ümber mõtestamine, andes praegu isegi huvitavamaid tulemusi. (Igati loogiline eeldustelt, kuna tehnoloogia areng ja ideede realiseerimine tohutu hulga albumite näol on vahepealsel ajal aset leidnud). Ägedad hipid igatahes, kes võib-olla ideeliselt kannavad legendaarse kaasmaalase Daevid Alleni vaimsust. 8.0 (7.0-9.0)

[Teaser of the day] Carlos Suarez -Ubiestmorvictoriatua(Borges)

Justnotnormal

• Spoken word
• Avant-garde 
• Art music
• Dark ambient 
• Conceptual 
• Electronic 
• Experimentalism

Artist: Carlos Suarez 

Release: Ars Poetica

Label: Justnotnormal 

Year: 2010

[Teaser of the day] K&K$ - A CUARENTA CUARENTA Y CINCO

Jamendo

• Avant-hop
• Electronic music
• Rap
• Sampledelic 
• Hip-hop 

Artist: K&K$

Release: 2ci15

Label: Hamsterloco 

Year: 2009

[Teaser of the day] Geiger von Müller - Beta-1 Moon Base

• American Primitive Guitar 
• Delta blues
• Improvised music 

Artist: Geiger von Müller 

Release: Slide Sonatas II.

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2023

Animal Collective -- Live at Hideout on 2002-04-04 (2002)

Live Music Archive

• Post-psychedelic 
• Freeformfreakout 
• Avant-garde 
• Noise music 
• New Weird America 
• Avant-pop 
• Electronic 
• DIY
• Live session 
• Experimental pop 
• Free folk 
• Psychedelic pop 
• Art pop 
• Freak folk 
• Indie pop

Kahtlemata Animal Collective oli väljapaistvamaid uusi artiste nullindate hakul ning kogu nullindate vältel kõrvuti Ariel Pinkiga. (kelle muusikat nad muuseas üllitasid oma plaadifirma Paw Tracks all). Käesolev on varaseim laiv/sessioon, mida on isiklikult õnnestunud kuulda. Kuigi formaalselt neljaliikmeline - mida vedasid ennekõike Panda Bear ning Avey Tare - mis ühelt poolt oli väga ameerikalik oma juurtelt, ent teisalt oli kõik see kunstikoolipoisilikult läbi avangardistlike filtrite maalitud. Beachboysilikud meloodiad ning harmooniad, millest jooksevad läbi nii psühhedeelne folkmuusika kui spketraalne elektroonika, nii doowopilik unelus kui ka kaunishingede indimuusika. Kõike seda on kuulda - kõige eelpoolnimetatud valguses - tuleb möönda, et oli selles muusikas ootust ja lootust - nagu ikka uute ja eneseteadlike artistide puhul - kuigi tuleb möönda, et nad lõikasid näppu juba nullindate lõpus (aga ennekõike kümnendatel) - uute väljundite otsimisega, mistõttu nende kvaliteet siinkirjutaja arvates ikkagi langes. Mõnes mõttes on ju see paratamatu, ent jäänuks kauemaks oma algelementidele truuks olnuks nende pärand järjepidavam ning kindlam. "Loch Raven" albumilt "Feels" kahtlemata oli üks neist algelementidest välja kasvanud apoteoos (ehk lugu, mille juurde ikka ja jälle naasen) -- ning neid algelemente on siin kenasti kuulda. Kummituslikud elektroonilised sekventsid, mis kasvavad välja sämpleri hingeelust - kui salvestatakse erinevate sagedustega faile, siis masin lülitub ümber kummastavast energiast laetud sagedustele. Siin seda on, siia on seda kavandatud, siin see mängib ka välja. Loomulikult on siin ka pöörast trummeldamist, rohkem või vähem kontrollitud hõikeid-karjatusi; kõike seda, mida masside manipuleerimiseks kasutatud muusika ilmselt ei pea heaks tooniks. 9.0 (8.5-9.5)

[Teaser of the day] SUBSET - Liminal Space

• Electronic music
• Dancehall
• Ragga
• Dubtronica 

Artist: SUBSET 

Release: Roots & Rhythms

Label: Culture Dub

Year: 2026

[Teaser of the day] Dave Migman - The Down

Le Colibri Nécrophile 

• Electronic
• Art music
• Sound poetry 
• Neoclassical 

Artist: Dave Migman

Release: Necktar 2017 volume 8

Label: Le Colibri Nécrophile 

Year: 2016

[Teaser of the day] Humanfobia - Ɛ×օɾçìʂʍ

The Vapor Vault

• Electronic music 
• Drag house
• Abstract 
• Newbreed 
• Witch house 

Artist: Humanfobia 

Release: V/A - △THE✡MAGICIAN✡PALACE△

Label: The Vapor Vault/Bandcamp 

Year: 2012

[Teaser of the day] Ergo Phizmiz - Having A Nice Time While Rome Burns

Free Music Archive

• Electronic music
• Plunderphonics
• Easy listening 
• Sampledelic 

Artist: Ergo Phizmiz 

Release: Disco Music for Armageddon

Label: Free Music Archive 

Year: 2018

[Teaser of the day] Pocka - Four Little Photos In A Row

Kikapu

• Electronic music 
• Ambient
• Post-minimalism

Artist: Pocka

Release: V/A - Wein, Weib und Gesang

Label: Kikapu

Year: 2004

Plurals -- Growing The Sea (2023)

Mahorka/Bandcamp

• Experimentalism
• Electro-acoustic
• Industrial rock
• Sound art
• Neo-psychedelia
• Art rock
• Ambient
• Noise music
• Drone
• Post-rock
• Post-industrial
• Avant-garde
• EAI

Mulle meeldib see 71-minutiline album, mulle meeldib selle heliline lahendus, mulle meeldib sellest peituv pinge, mulle meeldib viis, kuidas pinge ja helind omavahel suhestuvad, rõhuasetust teineteisele delegeerivad ning selle käigus vähem või rohkem läbi põimuvad. Kujutan ette kassi neid massiivseid karkasse pisidetailide rohkuses ette, kes on jõudnud sellesse faasi, kus tal on saanud villand sust ning hakkab seda üha tungivamalt välja näitama. Ning viha käigus suureneb tema mass 50 korda, mis tähendab seda, et te olete surmalaps. Plurals'i taga on kolm tüüpi, kes mängivad kitarri, manipuleerivad lintide, vokaali ja objektidega, kasutavad elektroonikat, sämpleid ning trummitaldrikke. Sümpatiseerib selle kummastavalt kummi tõmbunud, seestunud vorm, millest kostuvad läbi nii uuspsühhedeedia, miilav müra ning postindustriaalne meeleheide kui pärispatu tagajärg, olles loodusest välja tõrjutud. Meeleheite destruktiivne energia on muudetud millekski tulemuslikuks, millest ei taha eemalduda, vaid vastupidi, saada veelgi enam osa selle varjatud nurkadest, olevatest ja olematutest saladustest; helid, mida arvame kuulvat, ometi jäädes meie (möödakuulmise) fantaasia viljaks. Ometi ka olemise-olematuse piiril soleerimine on osa muusikast ning muusika kuulamisest ning nautimisest. Siin võib kuulda nii Coili, Swansi kui Spiritualizedi (ehk Jason Pierce'i kõige lõõgastunumatel hetkil). Ehk kuulen isegi Penguin Cafe Orchestra kammerlikku tüünust, mis avaneb teistsuguste suhestatuste, kimpude ning valentside tagant. Kolmik ei kiirusta lõpetama, kuivõrd laseb mängul avaneda ja laieneda -- samas olles juba piirid paika pannud, ääred ära näinud, võimalike lahenduste parimad variandid ära realiseerinud. See on perversselt ilus asi, millesse on löödud nael, tekitamaks pinget ja valutunnet, hoidmaks ülal dünaamikat ning paljastamaks paradoksi, et ilu südames istub inetus. 9.5 (9.0-10)

[Teaser of the day] Marc Blanchard - Renard Fatique

• Electronic music
• Breakbeat
• Techno pop

Artist: Marc De Blanchard

Release: Activité Animale

Label: Da ! Heard It Records

Year: 2013

[Teaser of the day] Miss Ueki - Kyoto 0.9

BeatIsMurder

• Electronic
• DIY
• Plinkerpop
• Lo-fi 
• Indietronica 

Artist: Miss Ueki

Release: Shake Shake

Label: BeatIsMurder 

Year: 2009

[Teaser of the day] Sven Meyer - Fraction

Ethno Indigo

• Breakbeat
• Electronic music
• Breaks

Artist: Sven Meyer

Release: To Posh To Push

Label: Ethno Indigo 

Year: 2013

[Teaser of the day] Et Voilà - Brutalism 03

Mahorka

• Musique concrète 
• Industrial techno 
• Electronic music
• Experimental techno

Artist: Et Voilà

Release: Architextures vol.1

Label: Mahorka/Bandcamp

Year: 2026

[Teaser of the day] Pedrum - Aura

• Club dance
• Electronic music
• House

Artist: Pedrum

Release: Aura EP

Label: Inunct Music 

Year: 2026

[Teaser of the day] Adam Balusik ‐ Pistis

• Contemporary classical 
• Modern classical 
• Art music

Artist: Adam Balusik 

Release: Kenoma

Label: Bandcamp/Archive 

Year: 2025

[Teaser of the day] Day of the Triangle - ioae

• Progressive electronic 
• Electronic music
• Kosmische Musik 

Artist: Day of the Triangle

Release: Sparse Atmosphere

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2017

[Teaser of the day] Tribe of Astronauts - Debris Field

Eg0cide

• Avant-garde 
• Experimental electronica 
• Electronic music
• Psycho-acoustic 
• Musique brut 
• Post-industrial
• Avant-electronica 
• Abstract
• Experimentalism

Artist: Tribe of Astronauts

Release: Musick For Aerodromes

Label: Eg0cide Productions

Year: 2010

Less -- Rosmarie (2015)

Broque

• Techno pop 
• Electronic music 
• Tech-funk 
• Minimal synth 
• Motorik 
• Techno
• Kraut-techno 
• Kosmische Musik 
• Hi-NRG

Sekventseritele laotud tehno ning funki järgnevused, mis ajaloolises plaanis toovad meelde 60ndate teise poole, kui analoogsüntesaatorid hakkasid imbuma popmuusikasse artistide (kinnis)ideid kordustest ja muutustest ellu viima. Ilmselt vähe on veelgi mittemidagiütlevama nimega artiste kui seda on Less. Aga selle nime mõte on ilmselt selles, et laseme aga muusikal enda eest kõnelda. Nimi võib olla, aga muusika peab olema. Teiseks lisaks sekventsiaalsusele on siin oluline koht võimalikkustel ja modaalsustel. Kõik need kosmilised ilmingud rütmide vahel, kõrval ja ümber ilmestavad helindi ollavõimisi ja olemataolemisi. Siin võib kuulda ka EDM-i ja Hi-NRG-vaibe, aga need jäävad talutavale poolele. Aga siiski...täpselt nii see ongi. Kui palju see artist ikka juurde pakkuda saab. Ikkagi seesamune rütmimuster., tehes miinimumi ära, ent lisamata midagi erilist juurde. Tõsi, kaks lugu on ikka väga üle prahi -- "It Hurts" on elektrojurakas, mille (minimalistlik) motoorsus suitseb, nakatades ja ähmastades kõrgemaid helikihte. "It Smells Like You" võtab šnitti kosmilise muusika perifeeriast -- kosmos tähendab avarust ning korrastatust, ent see ei tähenda, et seal ei võiks olla üllatavaid nurgataguseid. Ainuüksi need on hetked, mille pärast on mõtet haarata selle 48-minutilise järele. (Aga on veel lugusid, mille kvaliteet ei jää eelpoolmainitutele palju alla. 8.0 (7.0-9.5)

Beirut -- Live 2007-11-26 The Black Session (2007)

Live Music Archive

• Ork-pop 
• Live session 
• Art pop 
• Indie pop/rock 
• Gypsy folk 
• Chamber pop 
• Balkan Brass Band
• Alternative pop/rock 
• World music 
• Covers 
• Balkan folk 
• Brass pop 
• Baroque pop

Käesolev 71 ja poole minutiline The Black Session - olles ilmselgelt inspireeritud ning mida võib vabalt pidada The Peel Sessionsi Prantsuse vasteks - on järjekorras 272 episood, olles osa kuulsast kontsertide sarjast, mida edastatakse Prantsuse avalik-õiguslikus raadiojaamas France Inter. Selle ettevõtmise hing Bernard Lenoir - nii palju ma prantsuse keelest aru sain - tutvustas Zach Condonit (ZC) frankofiilina, kes ise valdab ka Galliamaa keelt. Seda ta seda ka mitmekülgselt demonstreerib, kaverdades muuseas Jacques Breli (aga ka Leonard Coheni tuntuimat lugu ning ka Kočani Orchestrat). Võiks seda 17-loolist taiest nimetada ka ZC lendavaks tsirkuseks -- tema muusika on n-ö tavapärasest muusikalistest gravitatsioonikeskmetest irdunud, ammutades inspiratsiooni Balkani ja Ida-Euroopa rahvuslikust muusikast, millel on tugev mustlasmuusika mekk man. Samas kõik see ei tekkinud päris tühjale kohale tänu Emir Kusturica filmidele ning ka Penguin Cafe Orchestra kammerlik infiltratiivne lumm kumab ameeriklase muusikast olemuslikult läbi. Teisalt on ju tegu noore mehega - tollal 21-aastasega -, kelle muusikalist võrsumist on mõjutanud indimuusika kammerlikumad ja orkestraalsemad ilmingud. Viiulid liuglevad, tromboonid ning trompetid süstivad mänglevust -- fragmenteerides tema kunsti millekski eraldiseisvaks ja autarkiliseks. Seega kuulete nullindate ühe kõige omapärasema artisti spetsiaalesinemist Prantsuse avalikkusele -- osana intiimsest ja prestiižsest otse-eetri traditsioonist, mis on kestnud 1992. aastast saati. 9.5 (9.0-10)

[Teaser of the day] WitheringLoomingBeauty - Traphizo Reso

• Electronic
• Experimentalism
• Noise music
• Power electronics 
• Psycho-acoustic 
• Avant-garde 

Artist: WitheringLoomingBeauty

Release: Etherealism Serum

Label: Basement Corner Emissions

Year: 2026

[Teaser of the day] Noisesurfer - Trip-Horn

Ethno Indigo

• Electronic music
• IDM
• Industrial techno 
• Avant-garde
• Post-industrial 
• Ambient 

Artist: Noisesurfer

Release: Evening Road LP

Label: Ethno Indigo

Year: 2011

[Teaser of the day] Dysmusax - Nicotnost

Urban Sprawl 

• Electronic music
• Ethnotronica 
• New Age
• Ambient pop

Artist: Dysmusax

Release: EP1

Label: Urban Sprawl

Year: 2005

[Teaser of the day] WAVE RESISTANCE - Combustion

• Avant-techno 
• Electronic music
• Industrial techno 
• Experimental techno 

Artist: Wave Resistance

Release: ø

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2025

[Teaser of the day] Idle Sunder - Folding Light

Entity

• Electronic
• Ambient 
• Experimentalism
• Post-industrial 
• Musique concrète 
• Avant-garde 

Artist: Idle Sunder

Release: Aether I 

Label: Entity

Year: 2005

CHODA -- MaGrogs (1988)

Gajoob

• Improvised music 
• Lo-fi 
• Avant-jazz 
• Experimentalism
• Electronic 
• DIY 
• Psych-rock 
• Dada music 
• Noise rock 
• Psychedelic 
• Freeformfreakout 
• Sound poetry

Käesolev 20-looline taies algab vabajätsulike puhkpillide vilede ja kolinatega -- viide nii vabale kui psühhedeeliale kui vabale teadvusevoolule -, et seejärel kitarride lisandudes lülituda ümber ilmsemale DIY- ning lo-fi-vormelile. Kuivõrd tegu on kodusalvestusega ühelt pööraselt tüübilt, siis ilmselgelt ei ole tegu kuigi kompromissialti teosega. Kitarr ludistab ja lainetab, kohati ka seestunult üürgab ja pröökab, mingisugust turvalist tsooni selle taga ega ümber ei ole. Sellele lisanduvad dadaistlikud eksperimendid -- teadvust avardavad häälutused, mida toetab voolav, sama alati ootusärevusest tiine struktuur; teadmata, mis nurga taga ootab. Ajastul, mil muusikatööstus tugineb algoritmilisele ennustatavusele, esitusloendite paigutusele ja viimistletud tootele, mis konverteerib rohkem- või vähemjuhuslikud kuulajad voogedastusvaluutaks, tundub see 20-looline magamistoaüllitis justkui sajand tagasi reliisituna. See ei ole taustamuusika. See äratab nii tervet kui haiglast uudishimu ses suhtes, et milleks küll inimvaim võimeline on. Kodusalvestuste olemus on ilmne kogu teose vältel. See ei paku oma robustsust võluvana ega äratuntavana. Selle asemel kahekordistatakse dadaistlikke eksperimente, teadvust avardavaid häälitsusi ja nihestunud struktuurilaamasid, mis tõrguvad korduvateks refräänideks taandumaks. Artisti tekitatav ootusärevus viib kuulaja tasakaalust välja -- kunstiline valik, mis tekitab väikeses kultuslikus järgijaskonnas elevust, kuid tõrjub aktiivselt - ütleme siis nii - massituru tähelepanumajandust. Loomulikult oli see asi salvestatud palju kümnendeid tagasi, mis ei ennustanud tulevikku, vaid oli jätkuvalt osa 70ndatel alguse saanud põrandaalusest kassetikultuurist. Siin vaieldamatult on tõelist talenti. Kitarritöös, pealtnäha juhuslikus trummeldamises ning ka ajuudu vormimises (nii häälutuste kui sõnalise vormistusena) on ehtsat intuitiivset jõudu ning vabameelne lähenemine kannab endas singulaarsust. 8.5 (8.5-9.0)

[Teaser of the day] 7parsec - colliding particles in the outer A ring

Hortus Conclusus

• Post-rock
• Art rock
• Neo-progressive rock
• Alternative rock

Artist: 7parsec

Release: Red Comet

Label: Hortus Conclusus

Year: 2016

[Teaser of the day] Noidboy - Don't Make Me Leave My Bed

Upitup

• IDM
• Techno pop
• Indietronica 
• Electronic music
• Experimental pop
• Ambient pop

Artist: Noidboy

Release: Hide And Seek

Label: Upitup

Year: 2010

[Teaser of the day] Musical Meanderings - Ritual

Free Music Archive

• Cool jazz
• Improvised music 
• Electronic
• Art music 

Artist: Musical Meanderings

Release: Organic Oddities

Label: Free Music Archive 

Year: 2026

[Teaser of the day] Animal Collective - Panic

Archive

• Freeformfreakout
• Electronic
• Experimentalism
• New Weird America 
• Psycho-acoustic 
• Live 
• Avant-garde 

Artist: Animal Collective 

Release: Live at Hideout on 2002-04-04

Label: Live Music Archive 

Year: 2002

Geiger von Müller -- Neocubist Blues (2026)

Bandcamp

• Blues rock 
• American Primitive Guitar 
• Improvised music 
• Delta blues

Pealkirjale vaatamata võlgneb GvM samavõrd Ameerika primitiivkitarr-liikumisele kui bluusile. Ta näikse olevat kuulanud küll ja küll John Fahey'it, Leo Kottket, ehk ka Robbie Bashot ning Bob Hadley'it. Samas ka nimetatud meeste poolt viljeletav (või viljeletud) stiil võlgneb niikuinii palju deltabluusile, seega üks edasiliikunud bluus kõik teatud mööndustega. Eksperimentaalsete taotlustega, sh vähemalt kõlaliselt kasutades prepareeritud instrumenti, zen-budistlikud puuted, vaadates samas tagasi Ameerika linnadest väljapoole jäävale elule mitmeid kümnendeid tagasi, püüdes tunnetada ja esile manada tollast aja- ja kohavaimu. Siin uuritakse instrumendi hingeelu, pinnitakse sellest võimalikult palju välja. Kitarr vingub meistri käes, joonistades kõiksugu kaari ning teisi kumerate trajektooridega helijooni. Omal ajal bluusimehed nimetasid omi instrumente naistenimedega (nt BB King nimetas oma kidrat Lucille'iks); säherdune intiimne tundlikkus on ka siin kenasti paigas. Käesolev on mõnusalt nurgeline -- see tähendab akordide pinguletõmbamist ning leevendamist -- just üleminekuhetkedel - ühest seisundist teise - tuleb see kõige vahedam essents esile. Muusikaline materjal võetakse lahti eri tahkudeks ning seejärel pannakse uuesti kokku. Sama ainet käsitletakse korraga mitmest küljest: meloodia killustub, rütm nihkub fookusest välja ning üksikud helid omandavad peaaegu kombatava kohalolu. Nii ei mõju album mitte niivõrd jutustusena kui helilise objektina, mille erinevad tahud kord va(r)juvad, kord kerkivad. Traditsioonilist vormi austatakse selle uutmisega -- läbi selle teadliku lõhkumise ja ümbermõtestamise. Nõrkuseks on osaliselt eelpoolkirjeldatust tulenev efemeersus ning struktuurne pinnapealsus -- sügavust võiks rohkem tekkida ning see võiks kaikuma jääda. 7.5 (7.0-8.0)

Hex -- Subversive Intent (2009)

Argali

• Experimental hip-hop 
• Post-industrial 
• Rap 
• Bhangra
• Trap 
• Electronic music 
• Synth-rock 
• Post-rock 
• Noise rock 
• Industrial rock

Kui album, mis pidevalt hüppab erinevate meeleolude, stiilide, tempode või produktsioonimeetodite vahel, siis kuidas võiks säherdust eklektilisust, rahutust, killustatust ning stiililist mitmekesisust kuulajale maha müüa. Eks see sõltub teostusest - lood on eraldi tugevad - ning transgressiivsus on põhjendatud nii esteetiliselt kui ka emotiivselt. Kui äsjamainitud tingimused on kompromissitusealtid, siis peaks kõik vägagi korras olema. Kuulaja ei vaja veeldunud esitlusloendit, vaid tummist heli erinevatel piirialadel ning piirides. Teisalt on selge, et erinevused ja astendused kuuluvad ka headuse määratlusse. Käesoleval 12-loolisel majakesel on palju erinevaid nurki ja nurgakesi, mis pakuvad peamiselt populaarsete vormide kompromissitumaid variante. Düstoopne räpp, päikeseloojangusse sumbuv bhangra, sparksilik sünteetiline glämmdisko, digitaliseeritud kärerokk, postindustriaalne emoträpp, India klassikalise muusika ja instrumentide ristamine, George W. Bushi ning mürarokiga. Esteetilised piitsutamised muutuvad psühholoogiliseks realismiks. Albumi kompromissitu rahutus jäljendab tänapäeva meele sisemist topograafiat -- ülestimuleeritust, mõrumagusat nostalgilisust, süstides ängistust ning ekstaatilisust korraga. Kuna laulukirjutus on äärmiselt iseseisev, tunduvad siinsed üleastumised täiesti õigustatud. Stiililine mitmekesisus ei väljendu mitte fookuse puudumise, vaid teadliku dialektikana -- radikaalse pühendumisena populaarhelivormide alade uurimisele, kus muusika, poliitika ning ideoloogiline laetus hõivavad sama psühholoogilise ruumi. Need on igavesti laetud 59 minutit (Isegi siis, kui heliline teravus muutub näiteks kitarride vaikuseks). 8.5 (7.5-9.0)

Jim O'Rourke & Jos Smolders -- Albumin (2026)

Moving Furniture/Bandcamp

• EAI 
• Experimentalism 
• Sound art 
• Drone 
• Musique concrète 
• Microsound 
• Avant-garde 
• Lobit 
• Post-industrial 
• Electronic

Kahest pikast, 18-minutilisest taiesest koosnev koostööprojekt kerjab esmapilgul pehmust kui siledaks kulunud autorehvid, mis külmast peast käituvad lihtlabaste plastmassjunnidena, st maanteega haakumata. Ei ole mõtet nendega sõites kiirendada, kui esimeses kurvis võib sõit kurvalt lõppeda. Tõepoolest, USA ja Hollandi koostööprojekt algab vahedaks kulunud helindina, mis skeletaalse ilminguna kõlab vaata et karikatuurina monokroomses spartalikkuses. Austusest kahe suure looja vastu nii ei jää arvama, ning ka helind areneb piisavalt, pakkumaks vaheldust, uusi mustreid, uusi helisid, uusi rõhuasetusi. Võiks teha peamise pakkumise elektroakustilisele improvisatsioonile, mis siin domineerib, ent siit-sealt kostub läbi ka droonimist, helikunstilist enesekehtestamist nii modus operandina kui konkreetsete helide peenhäälestusena. Isegi gamelani meenutavat plinkimist on kohati kuulda, ent see näikse impulsiivse sisenemisena. Aga heli on kohati tahtlikult roostes madalsageduslikkusega manipuleerides -- justkui ammutamaks inspiratsiooni lobit-(neti)plaadifirmade 20kbps'i, Sub65 Media ning Proc-Records'i plaadikogust. Ning siis jälle artistid osutavad tahtlikele valikutele eelpoolmainitut hüljates ning kontrapunktina poolorkestreeringuid genereerides. Meeste granuleeritud sünteesis ilmselt tegeletakse helide jagamisega millisekundilisteks teradeks ja nende uuesti kokkupanemisega viisil, millest kumab läbi tervitatav vulgaarsus ja eluterve ülereageerimine helilistele aistingutele, mis ka päästab käesoleva kuulamise. Eeldades, et meeste stuudiote väärtus ulatub kümnete tuhandete dollariteni, siis siit kõlav kontrast on eriti ilmekas tõestamaks, et heli on piiratud ressurss nii ruumiliselt kui valikute tegemise mõttes. Ning artisti(de) esteetilised otsused nende helide taga on samuti piiratud -- nii (enese)tsensuuri kui eelnevast kogemusest tingituna. (Soovimata ennast korrata on tulemuseks pisimuutused, teisalt heli füüsilised parameetrid sunnivad artisti seda taltsutama, seda tsenseerima ning esteetiliselt reageerima-- nii-öelda sitast saia tegema). 8.0 (7.5-8.5)

[Teaser of the day] Hallu - Time After Time

17 Sons

• Minimal techno
• Electronic music
• Micro-techno
• Experimental techno

Artist: Hallu

Release: Broken Lines EP

Label: 17 Sons 

Year: 2007

[Teaser of the day] Morgan Sadler - Been Known To

Happy Puppy

• Canadiana
• Folk indie
• Singer-songwriter 
• Indie folk

Artist: Morgan Sadler

Release: Go On

Label: Happy Puppy

Year: 2011

[Teaser of the day] waavypanda - Red Eyes

The Vapor Vault

• Avant-garde 
• Chopped and screwed
• Electronic music 
• Vaporwave
• Experimentalism

Artist: waavypanda

Release: lonely cabin 

Label: The Vapor Vault 

Year: 2022

Olev Muska -- My Mouth Sang / My Heart Sank (2026)

Glitch Please/Bandcamp

• Ethnotronica 
• Sampledelic 
• Electronic music 
• Conceptual 
• Experimental electronica 
• Avant-electronica 
• Sound poetry

Muusikanõunike saates Austraalias üles kasvanud eestlane Olev Muska (OM) rääkis sellest, kuidas ta ise on koos arenenud elektroonika (elektroonilise muusika) köögipoole kasvamisega. Uuel 12-loolisel albumil on seda kuulda. Plaat põhineb Veljo Tormise seatud soome-ugri lauludel, kuid nüüd ei kõla Muska enam niivõrd elektroonilise folk-eksperimentaatori kui narratiivse heliarheoloogina, kes kasutab aastakümnete jooksul kogunenud tööriistakasti: sämplimist, digitaalne montaaži, häälte de- ja rekonstruktsiooni, kaasaegset DAW-loogikat, kõiksugu makro- ja mikrotekstuure. (Muuseas ta tänab ka tehnikat, mida kasutas üllitise produtseerimiseks). Bandcamp'i saatetekstis kirjeldab ta seda, kuidas alates 90ndatest hakkas ta Tormise koorimaterjali süstemaatiliselt sämplima ja silpideks lahti arutama. Kuid alati sellest ei pruugi piisata, kui artisti enda silmavaade takerdub lootusetult tehnoloogilisse horisonti. Ulgueestlane paneb püsti tõelise kräu ja pillerkaare, milles ometi on piisavalt sügavust, intrigeerivust ning keerukust. Kontseptsioon on ju selge ning iseenesestmõistetav, ent ei unusta tegemast vihjeid ka mujale, kuigi need osutused võivad olla pelgalt mõnesekundilised (näiteks palju osutusi Kraftwerkile). Näiteks üliefoorilise loo "Lii Lee Ja Rockabilly" pimekuulamisel võiks selle vabalt omistada jaapanlastele Fantastic Plastic Machine'ile või Pizzicato Five'ile, millel jätkub lisaks enniomorriconelikule voolavusele ka silmapilgutusi jätsule. See on äge, kui OM 80ndate debüütalbumist lisaks Sven Grünbergi loomingule on saamas Eesti elektroonilise muusika tüvitekst -- seda just etnomuusika sugemetega elektroonilise muusika suunas (nt Kiwa albumil "Vanatühi" sugereerib seda). Kui tavaliselt otsitakse varjupaika elektroonikast kui millestki mitte-inimlikust (st millestki, mis jääb inimesest väljapoole ning läheb mingis ideaalis teisele poole), siis soome-ugri traditsioonis on see šamanistlik element - see teisele poole minemise tahk -, mis sageli põhineb kordustel, ka kenasti olemas, mistõttu need kaks traditsiooni suhestuvad orgaaniliselt. 8.5 (8.0-9.0)

Erich Schall -- Distant Twirl (2013)

basic_sounds/Archive

• Dub techno 
• Ambient dub 
• Ambient techno 
• Electronic music 
• Tech-dub

Teutoon Erich Schall (ES)on tuntud lopsaka, atmosfäärilise tech-dub'i sügavate, meditatiivsete rütmide, soojade tekstuuride, filtreeritud ämbientsete kihtide ja hüpnootilise, kaasahaarava kvaliteediga. Ta segab sageli orgaanilisi dub'i elemente minimaaltehno ja ämbientsete elementidega. Siin ta näitab tooremat, eksperimentaalsemat ämbient dub'i lähenemist. Lugude fookused ja atmosfäärid rõhutavad kaugeid, keerlevaid, öiseid vibratsioone -- hõljuvaid akorde, sügavaid pulseerimisi ning ruumi ja liikumise tunnet. See kõik annab sellele kolmeloolisele unenäolisema, teekonnalaadsema tunde kui mõned teised mainitud žanrite gruuvikesksemad teosed. Ülesehituslik struktuur on teine ning kompensatsioonimehhanismid erinevad. Kuigi ämbient-elementide poolest võib asi tunduda veidi kergem, keerlevam ja eeterlikum, on see petlik, kuivõrd keskendudes kinnisideeliselt taju muutvatele kordusele ja peenelt lihvitud stuudiodetailidele. Kahtlemata see on fraktaalide muusika -- üldise vaibi sees võib kuulda intensiivsuse muutumist ning mikrodetailidega oskuslikku manipuleerimist pikkade progressioonide vältel, mille jooksul korduvad motiivid ankruna lükkavad taiest edasi, loksutavad ja raputavad. Tegelikult nende kihtide all toimub tõeline laulupidu (kuigi ilma laulmiseta). Üle mõistuse triiviv lugu on "Distant Twirl (Outside Part II)". Sellesse kõigesse on kätketud ekstaas -- et mitte öelda kerge orgastiline hüpnoos. Loos "Nachtfahrt" rõhutatakse seda eksplitsiitselt -- naisvokaalselt. ES muusikas on ühelt poolt kohustuslik raske reverb'i ja delay element kätketud, ent teisalt on see muusika laotunud ruumilistele kihtidele, mille panoraamsust toonitavad õrnad vinüülikrõbinad ning lindisahinad, mis siinkirjutajale on alati nõrkushetki tekitanud. 8.0 (7.0-9.5).

Danadax -- Daxscapes II (2008)

Justnotnormal/Archive

• Ambient drone 
• Avant-garde 
• Experimental electronica 
• Ambient noise
• Micronoise
• Illbient 
• Sound art 
• Experimentalism
• Post-industrial 
• Avant-electronica 
• Abstract 
• Dark ambient

Danadax'i 11-looline taies on terav, võib-olla koguni valus ning okkaline. Ometi kõiki neid esmapilgul (vähemalt veidi) pelutavaid omadusi arvesse võttes on teos piisavalt sügav, okultne ning haarav selle spetsiifilises pimeduses, torkivas digitaalsuses ning klaustrofoobses helimaastikustamises. Erinevalt tavapärasest ämbientalbumist, millel ilmneb püüdlus ilu või rahu (või siis korraga mõlema poole), on "Daxscapes II" pigem pinge ja ebamugavuse loomine -- justkui istuks hüljatud digitaalkambris, kus midagi on valesti, siiski saamata lõpuni aru, mis täpsemalt toimub. See ei ole ainult droon-, müra- ning ämbientmuusika kaasus; kõige selle rõhutamiseks on tarvis helilist teravmeelsust ja läbinägelikkust helikunstilises väljendusviisis. Helikunst täidab siin nii instrumentaalset väärtust kui on seda ka eraldiseisvalt. Kõik see füüsilisus ning sellest võrsuv mentaalsus jämeda oksana hoiab kuulaja meeli ärkvel. Manipuleerib ning raputab psüühikat kihistatud tekstuuridega -- maadligi suruvate droonide, üle välja pahaendeliselt uluvate metalsete tuulte, päikese tulepursete järgse apokalüptilise kõlemaa kujutluste (ning ellujäänud mutantide vaevukuuldava oigamise) ning kohati aeglase helikuluga; muutumata seejuures kõvatuumseks müramuusikaks ning hoides kindlasti minimalistlikku distsipliini, võimaldades seeläbi atmosfäärilises plaanis pingelisust ühildada hüpnootilisusega. Kolekaunis meistriteos. 9.0 (8.5-9.5)

[Teaser of the day] Dib - Equipotenziale 003.4

• Electronic music
• Tech-electro
• Deep techno
• Tekno

Artist: Dib

Release: Equipotenziale 003

Label: Pragmat

Year: 2025

[Teaser of the day] Pimilk - Swamp Chocolate

basic_sounds

• Electronic music
• Dubtronica 
• Deep dub

Artist: Pimilk 

Release: Glittery Upper World

Label: basic_sounds

Year: 2013