[Teaser of the day] applecore - fmbient

Mahorka

• Electronic music
• Ambient 
• Experimentalism
• Chilltronica
• Eccobient
• Vaporwave

Artist: applecore

Release: contact at the deep bottom

Label: Mahorka 

Year: 2026

[Teaser of the day] Hallhuber | Loh | Prinzip Nemesis - Farewell

• Electronic music 
• Experimental pop
• Avant-pop 
• Experimentalism
• Art pop 

Artist: Hallhuber | Loh | Prinzip Nemesis

Release: Loss

Label: Attenuation Circuit

Year: 2026

[Teaser of the day] Didier Guigue - Oblique Drone

• Electronic music
• Avant-electronica 
• Progressive electronic
• Micronoise
• Experimental electronica 

Artist: Didier Guigue

Release: Mesopotamia Files

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2026

Floating Mind -- Sombre Lumineux (2026)

MonoKraK/Archive

• Ambient techno 
• Minimal techno 
• Electronic music 
• Micro-funk 
• Deep techno

Floating Mindi ehk Roberto Vitali (RV) muusika ning tema juhitava plaadifirma MonoKraK'i diskograafia manu on alati rõõm naasta; teisalt minus ennekõike kriitikuna valitseb alati väike ent eluterve skepsis, et kas šveitslane - kes tavapäraselt õnnistab kuulajaid 3-4 korda aastas kolmelooliste EP-dega -, suudab midagi uut kuulajale pakkuda. Kuulajale kindlasti, aga kriitikule? Teisalt tuleb ju mõista, et kõik need üllitised on osa artisti eripärasest vereringest, mis paratamatult kulgeb tõusude ja mõõnadega. Aga jah, arvustamise (oluliseks) osaks on ka suhe artisti eelmistesse taiestesse; sõltuvalt artisti kavatsuslikkusest ning meelelaadist kindlasti eksperimentaalmuusika puhul eeldaks eelnevate ideede edasiarendust. Muusika ei tohiks jääda kinni vormilisse provokatsiooni, kõike seda peab ikkagi seestpoolt toetama sügavam hoovus; veelgi parem oleks, kui seal peitub eriline keere, andmaks kuuldavale ka usutava toestiku. RV tegeleb järjepidevalt mikroskoopiliste muudatustega. Käesoleval on minimalismi -- ütleks isegi, et minimalistlik tagasihoidlikkus on siin kõikeläbiv. Kahtlemata huvitavaks elemendiks kompositsioonis "Osmosika" on äkilistest rütmipidurdustest ja -kiirendustest tekkinud võnkeamplituud, andes loole hüpnootilise vaibi. Ilmselt loo pealkiri annab vihje kogu albumi aluseks oleva bioloogilistes süsteemides toimuvale iseeneslikule füüsikalisele protsessile, kus süsteem ei vaja lisaenergiat. Šveitslase muusikas on seda sulnist, piiratud operatiivsuse ja energiahulgaga opereerimist. Tavaliselt kontseptuaalsed selgitused ei oke veenvad, aga RV osutus on põhjapanev. Hakkan tajuma orgaanilisust esmapilgul lamedana nähtud helipildis. "An Other Very Bad Day" on mikroskoopilise tasandi ehk abstraheeritud funk, mis tõepoolest funktsioneerib kindlalt ja usutavalt. Üllitise pikim kompositsioon "Disco Sombre" ei reflekteeri omi sagedusi rafineeritult ning sisendusjõuliselt. Tundub, et mõned sagedused siin tasalülitavad teisi, mistõttu ei teki ei dünaamikat ega suhestumiskuulamist. Kusagilt tulevad küll sisse heliefektid ja häälutused, aga ka need ei päästa kompositsiooni suremisest. See võib olla kommentaar osmootilisele protessile -- elamise ja hääbumisprotsessid kulgevad käsikäes, lihtsalt erinevate fraktaalidena teineteise kohal, samas ajapikku segunedes üha enam, moodustades loomuldasa eluterviku. 7.5 (6.0-8.5)

John Lithium -- Psychic Negation (2011)

Argali

• Avant-garde 
• Microtonal 
• Experimentalism 
• Dark ambient 
• Hauntology 
• Ambient drone 
• Abstract 
• Micronoise 
• Reductionism 
• Ambient noise
• Microsound

John Lithiumi valenime taha poeb Nathan James Carter, ühendriiklasest eksperimentaalmuusik ning netiplaadifirmajuht (Argali). Käesolev kahest pikast kompositsioonist koosnev taies mängib pärishelide ja kujutlusvõime delikaatsel piiril, miski ja olematu kummituslikul eikellegimaal. Kõlab ju mõneti paradoksaalselt, et eimiskist luuakse igati veenvat helisubstantsi; sellest, kuidas heliloome loomuldasa osaks on fantoomhelid - ennekõike mikrotonaalses muusikas - on üksikasjalikult kirjutanud eksperimentaalmuusik ja muusikateoreetik Maryanne Amacher. Teiseks tooksin välja - ilmselgelt esimesega seonduvalt - subjekti aktiveerimise kuulamisprotsessis, liikumaks heliobjektile poolele teele vastu. Popmuusikas nii heliloojate kui auditooriumi seas pigem valitseb arvamus, et kuulaja peabki olema passiivne, saamaks siis väita, et konkreetne laul on väärt või on see läbikukkunud. Säherdust lihtsustatud arusaama ilmselt õõnestab turunduslik pool -- kas on satutud õige plaadi- ja produktsioonifirma alla, kuidas see suhestub kunati muusikailmas valitsevate trendide ja muu pullikakaga. John Lithium ei tegele mõttetusega, kuivõrd iga heli siin on maksimaalselt ära kasutatud. Konkreetsemalt tema muusikas on nii droonipõhist selgroogu, mille ümber tiirlevad peenosakesed, mis seda luustikku kas mikroskoopiliste satelliitidena saadavad selleks, et samaaegselt delikaatsete vilinate ja sahinate saatel õõnestada. Justkui madala intensiivsusega miilavat tuleaset võib kujutleda vaimusilmas, mis aeg-ajalt lahvatab viivuks leekidesse. Mõnikord juhtub ka nõnda, et nende 43 minuti vältel heliline lülisammas hajub koost kummastavasse seisundisse või arengufaasi, millest siiski tajutav energia ei ole kuhugi haihtunud. Kõik see veenvalt tolmleb kujuteldavates piirides. 9.0 (9.0-9.5)

[Teaser of the day] Killing Parties - Blow Me First

Jamendo

• Grunge
• Alternative rock 
• Hard rock 

Artist: Killing Parties 

Release: Make It Last

Label: Jamendo 

Year: 2010

[Teaser of the day] Kalistongue - 9 3 3 1

Electronic Music

• Ambient noise
• Electronic 
• Post-rock 
• Microtonal
• Avant-garde
• Post-minimalism 
• Experimentalism
• Post-psychedelic 

Artist: Kalistongue

Release: Degrees of Absence 

Label: Electronic Music

Year: 2009

[Teaser of the day] Cellardoor - Eternal Life

• Indie rock 
• Alternative rock
• Ork-pop

Artist: Cellardoor

Release: Changing Tides EP

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2015

Allan Nimo -- The Great Wall of China and Other Short Stories (2010)

Rack And Ruin/Rate Your Music

• Post-punk 
• DIY 
• Punk funk 
• Lo-fi 
• Alternative rock 
• Noise rock 
• Art punk 
• Psychedelic 
• Indie rock

Käesolev 5-looline taies üllitati 01.05.2010. Esimesel mail, töörahva pühal, 16 aastat tagasi; sel päeval säherdune 90ndate kidraheeros nagu Bernard Butler sai neljakümneseks. Ma mäletan täpselt, millega tollal tegelesin -- kuivõrd oli majandussurutise aeg, poolteist aastat varem oli Ühendriikides Lehman Brothers pankrotistunud, tuues kaasa üleilmse kriisi. Olin just üle pika aja leidnud endale tööd postiljonina -- varahommikuti ärkamine kell kolm, poole tunniga tuli jõuda posti jaotuspunkti, tellimused haarata ning sealt edasi tellijateni jõuda. Jama oli siis, kui pidi reklaami laiali jaotama; selle pealt midagi ei makstud, ent sageli selle tiraaž ulatus poolteise tuhandeni. Nii et päev venis väikest sissetulekut arvestades üsna pikaks. Võis ka adressaadilt reklaamiga vastu molli saada isegi siis, kui ei saanud täpselt aru, et näritud kleebis tähendas siiski reklaami soovimatust. Huvitavaid tüüpe ning tüübitare sai igatahes kohatud. Aga oli lootus, et see majandusjama millalgi läbi saab, ning teisalt kahtlemata muusika ja käesolev blogi hoidsid toonust üleval. Iseäranis DIY-esteetika ja -saundi võidukäik üleilmselt, mille üheks nurgakiviks oli Madalmaades resideeruv britt Dean Birkett, kes kodus salvestavate artistide foorumitest uusi "ohvreid" välja valis. Plaadifirmat Rack and Ruin jooksutas ta kolm aastat, jõudes väljastada piisavalt väärt albumeid, EP-sid ja kogumikke. Ka käesolev 5-looline veerandtunnine ilmutab entusiastlikke märke ning sisendusjõulisi jõudemonstratsioone vokaali, kitarride ja trummimasinatega, milles on nii sulnist funki ("The Streets"), teisalt asi pöördub seestunud kitarrimürapopiks, mis ilmselt meeldiks ka Kevin Shieldsile ja vendadele Reididele. Samas kitarrid ei ole alati üksnes maksimumini võimendatud, vaid täites ja laiendades ruumi ka pastelse sugereerimisega. Kuulates üht keskset kompositsiooni nimega "The Great Wall part 1" tuleb nentida, kuidas nii vokaalis kui kitarrides ilmnev kaeblikkus - mille taga jõuallikatena toimivad improvisatoorsed meelelaadile andunud kitarrid ja rütmimasin - üleneb aegumatuks ja kulumatuks. Selleks, et selle kõigega suhestuda, ei pea kuulama tooteid, mis väljuvad miljonilise inventariga stuudiotest, vaid inimestelt meie endi seast. Töörahva hulgast. Nagu loos "The Great Wall part 2" düsfunktsionaalsuse keskelt välja ilmuv naishääl ütleb veel enne seda, kui helid kitarrikeeristeks teisenevad -- "that is the truth". So you can help me". Lootust on isegi siis, kui hinges valitseb sügav kurbus või suisa lein. 8.5 (8.0-9.0)

[Teaser of the day] Nothing Thrives - Troublemaker shooting

• Punk rock 
• Trash metal
• Oi!
• Hardcore

Artist: Nothing Thrives

Release: TALES OF DISGRACE

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2024

[Teaser of the day] CICLO ZOMBIE COSMICO - DETONADORES DE CHAKRAS 2.0 - CICLO ZOMBIE COSMICO VOL IV

• Electronic 
• Free jazz
• Experimentalism 
• Avant-jazz 
• Post-bop 
• Improvised music 
• Avant-garde 

Artist: CICLO ZOMBIE COSMICO

Release: DETONADORES DE CHAKRAS 2.0 - CICLO ZOMBIE COSMICO VOLUMEN IV

Label: HAMFUGGI

Year: 2026

[Teaser of the day] Mequetrefe - Belen is back

• Alternative rock 
• Electronic 
• Indie rock
• Noise pop
• Neo-psychedelia 
• Shoegazing 

Artist: Mequetrefe 

Release: Gobi

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2013

Junga -- River Valley EP/Coloration EP (2025/2026)

Bandcamp/Bandcamp/Trash Can Dance

• Jungle 
• Breakbeat 
• Drum and bass 
• Electronic music 
• Dream and bass 
• Organic electronica

Enne uue taiese kallale asumist kuulasin veel soojenduseks tema varasema, kaks aastat tagasi ilmunud üllitist nimega "Portaal". Kassett sai sisestatud ning neiu ütleb (mehele) resigneerunult: "give me a break". Ning helisöömaaeg sai alata. Nagu asjassepühendunud hästi teavad, siis projekt nimega Junga on Tondi ehk Siim Kuusemäe teine, võib vist küll öelda, et kõrvalprojekt. Samas need projektid on ajapikku üha enam üksteisele lähenenud, kuigi jah, Junga on üsna vihane täristamine-prõmmimine vaatamata troopilisele unelusele ülemistes kihtides. Kuulates "Portaali" tuleb tõdeda, et asi ei ole kliiniline ning sisendusjõuliselt stiili eelkäijate - kiireloomuliste murtud biitide ja jungle'i suunas kummargil. See on see, mis evib ohtralt nii orgaanilisust kui elu- ja vaimujõudu -- justkui mõnd küpset troopilist puuvilja kahe suupoolega mahla pritsides mugides. Ütleks siis nõndamoodi -- see on väikeste möönduste ning kõrvalepõigetega Tont. Vaadates seda kahest EP-st koosneva kasseti ümbrist ning sisekülge tuleb lisaks möönda projektide teineteisele lähenemist ka visuaalias. Kahtlemata lõbusalt meeleolukas on see kuulamine -- tõsi, artist toob sisse elemente - ja igati õnnestunult! - näiteks varieerides rütmistikku sünkopeerimata biitidega "River Valley" EP-l (algselt üllitatud 2025. aasta augustis). Aga nagu Tondigi puhul jäävad lõppude lõpuks meelde äkitsi esilekerkivad ja sama kiiresti hääbuvad inimhõiked ning troopilistele sügavustele ja kihistustele vihjavad poolkummituslikud helid, lunastades nii kuulajat kui artisti ennast. Need kaks EP-d kõlavad retrofuturistlikult -- ehk koguni apokalüptiliselt, ennustades hetke, kui inimesele ei ole enam jäetud aega ehitada ei kosmoselaeva ega muud võimsat venet, vaid ülesandeks on tehtud siit Siniselt Keralt uttu tõmmata. Sõna otseses tähenduses. Ning Sinikera on hakanud välja köhima kahjulikku elementi. "Colorationi" - mille SK üllitas kolm kuud hiljem - instinktid siiski erinevad eelnevast, hakates just mürgist magmat eritama, millest kahjustub hingav kude ning rõõmuküllane vaim. Rütmid on lakoonilised ja veidi muserdatult hajali, isegi kui aeg-ajalt ujub tippu mõni sfäärilisem pilv või vokaalne hõllandus, on tulemus pöördumatult liigestest lahti kistud; pusle on liialt killustunud, et seda oleks võimalik loomuldasa kokku panna. Need vihjed ilmnevad kaude, need ei rakendu vägivaldselt. Kuidagi on kokku lapitud, ent asjaga on ühel pool. Lõpetavate minutite päralt on pelk heli, mille loomus ja intervall saavad tunnusmärgistada üksnes nulli ja tühjust. Ning kõige selle taga hoomamatut lõpmatust ja teadmatust. Isegi kui artist kirjeldab konkreetset looduslikku protsessi aastaaja vaheldumise tähenduses, näikse selle alatoon olevat märksa sügavam ja süngem. 8.5/7.5

Josh McCurdy -- Z-Mon EP (2017)

Tape Safe

• Alternative dance 
• Electronic music 
• Breakbeat 
• Experimental electronica 
• Big beat 
• Post-industrial 
• Avant-electronica
• Neo-psychedelia 
• Indietronica 
• Rhythmic noise

Käesolev 3-looline taies kahtlemata on eksperimentaalne, ent samas artist näitab kiindumust ka popmuusikaliste tendentside suunas. Neiks kalduvusteks on säherduste tantsumuusikaartistide peegeldamine, kes on ilmutanud armastust rokkmuusika suunas nagu seda tegid Chemical Brothers, Prodigy, Apollo 440, Death In Vegas. Need peaaegu 15 minutit pakuvad intensiivset sagedust (et mitte öelda tulevärki), mida on võimendatud kajade ning peaaegu nähtamatu, ent nahaalselt tunda andva heliprügiga. Pigem on sellele lähemal Primal Screami "XTRMNTR", millel Bobby Gillespie näitas poliitilist allumatust ning viha autoriteetide vastu -- kõik see ilmnes industriaalse põlemisena määral, et järele jäänud rohujuured ja mättad olid ka üdini söestunud; pigem kliiniline ja patoloogiline kaasus kui tavamõistusega (kogemuslik-mäluliselt) haaratav. Aga on hea, et Josh McCurdy (JM) muusikas on originaalsuse aluseks olevat ebasünkroonsust, mistõttu ta looming - nagu eelpool juba mainitud - vaid midagi õrnalt meenutab. Loos "Creature Walkinˋ" tuleb esile huvitav EDM-i ning kingapõrnitsemise kohtumine - õigem oleks öelda kahekõne või kommentaar teineteisele -, ning kõik saab meeleolukalt (isegi meeliülendavalt) klatitud. Näiteks sellele 3-loolisele paar kümnendit varem eelnenud Chemical Brothersi klassikuks peetav "Dig Your Own Hole" on suht luidrik, mis taandubki pelgaks rütmide karnevaliks, samas suutmata eriti luudele kasvatada. (Tagantjärele üllatudes nimetaksin seda teost pigem šabloonide kogumiks, millest hea tulevasi taieseid luua). JM selles küll kuidagi süüdistada ei saa. Tema industriaalne muusika on kasvanud troopilisse vihmametsa nii, et kujutletavad liaanid ning pinnasest välja vingerdavad verd armastavad rõngussid kuulaja elu (eba)meeldivalt keerulisemaks muudavad. Veenab küll, raisk. 9.0 (8.5-9.5)

[Teaser of the day] Plague Clock - Crystal Warp

• Avant-garde 
• Illbient
• Post-industrial 
• Electronic 
• Experimentalism
• Dark ambient 
• Post-minimalism 
• Psycho-acoustic 

Artist: Plague Clock

Release: Various Artists. 19th Quarterly Report : Transmission Index 

Label: Argali

Year: 2026

[Teaser of the day] Avemaria - Miinusmärk (sulu ees)

• Post-punk
• Indie punk
• Art punk
• Punk rock

Artist: Avemaria

Release: Kuidas vabaneda üleliigsetest hammastest

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2026

[Teaser of the day] Hiro And The Nakarumas - Hula Girls

• Rockabilly 
• Surf punk
• Sci-ploitation
• Punk rock
• Psychobilly 
• Glam-punk

Artist: Hiro And The Nakarumas

Release: Homecoming

Label: MiMi

Year: 2026

Heidseck -- FMCH (2010)

Sinewaves

• Experimentalism 
• Ambient drone 
• Post-minimalism 
• Avant-garde 
• Lowercase 
• Dark ambient 
• Abstract 
• Reductionism

Fabrizio Matrone 5-loolise ülitise plaadiümbris vastab oma koloriidilt ja toiduaine hõreduselt täpselt sellele heliilisele sisule -- hallisegune, monokroomne drooniv valgala; pigem vaikusesse mattunud või sellest virguv valendik; vaatamata kasinusele ja redutseeritusele piisavalt sisendusjõuline. See kahtlemata on eksperimentaalmuusika mitte ainult sisuliselt, vaid ka märgiliselt, kuivõrd väljaandjaks on Itaalia leibel Sinewaves (järjekorranumbriga 62), mille diskograafiasse kuuluvad siinkirjutajale oluliste artistide Dave Zeali, Maurizio Bianchi, Daniel Maze'i ning Alessio Ballerini üllitised (nii et -- käised üles ning kuulama!). Kujutage ette, et see on küll ämbientmuusika, ent nende helide sfäärid ei alga mitte maapinnalt ning tõuse sealt kõrgematesse sfääridesse; pigem on selle madalaimaks punktiks karstialad ja -koopad, kust heli hakkab tasapisi imbuma maapinnale. Õigupoolest maapinna suunas, kuigi see võib osutuda pelgaks miraažiks. Itaalia artist muudab helipaleti piisavalt avaraks, et ka tumeduses võib tajuda keerulisi labürinte, nähtamatuid lõhesid, mida läbivad helid moodustavad tähelepanuvõitvaid helikombinatsioone. Sügavus tema kontekstis tähendab mürisevaid basse, mis võnguvad erinevatel sagedustel; teistsugused, kõrgemad sagedused loovad kontrasti ja kontrapunkte eelmistele; ei ole ju palju vaja, et seesuguses minimalistlikkus traditsioonis jõuda tõdemuseni: vähem on rohkem. Need 54 ja poole minutit pn muudetud abstraktsioonide aluskihiks ja tallermaaks. Helid on küll esmapilgul sissepoole pööratud, aga selles helis on piisavalt südikust, veenvust ning agressiivsust, et liikuda esmapilgul lihtsast - võib-olla koguni lihtlabasest - helindist millegi süvitsimineva ning sisendusjõulise manu. Abstraktne võib näituseks olla iseenesest traagiline sündmus nagu selleks on maastikupõleng või kaugusest maapinna suunas pealevalguv hiidlaine, siis see kõlab täpselt niimoodi -- samaaegselt aukartustäratavalt ja eepiliselt, ennustades ette pöördumatut hävingut. 9.0 (9.0-9.5)

[Teaser of the day] Nitrile Affair - Meta

• Electronic music
• Tech-electro
• Synth-wave
• Ambient techno
• Tech-dub

Artist: Nitrile Affair

Release: Osaka

Label: Insectorama 

Year: 2026

[Teaser of the day] Autechre - Keynell 1

Live Music Archive

• Avant-techno 
• Electronic music
• IDM
• Tech-electro 
• Live
• Experimental techno 

Artist: Autechre

Release: Live at Berlin on 2000-00-00

Label: Live Music Archive 

Year: 2000

[Teaser of the day] Mutestare - The Beam in Thyne Eye

• Electronic
• Post-industrial
• Radiophonic art
• Ambient
• Neofolk
• Art music

Artist: Mutestare 

Release: My House Is Full of Faces

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2025

[Teaser of the day] danbient - Eccobients VII

• Electronic
• Abstract 
• Reductionism 
• Organic electronica 
• Microsound
• Eccobient
• Vaporwave

Artist: danbient

Release: Eccobients I-VIII

Label: Peddler of Misery 

Year: 2025

[Teaser of the day] Matmosphere - Summers Day

• Free folk
• Weird folk
• New Weird England 
• Psych-folk

Artist: Matmosphere

Release: Silke Arp bricht - Miniaturen

Label: Silke Arp bricht

Year: 1999

[Teaser of the day] Covolux - Senseless Wars

8 Ravens 

• Electronic music
• Reductionism
• Lobit
• Ambient 
• Lowercase

Artist: Covolux

Release: Respect the Dead

Label: 8 Ravens 

Year: 2026

Cie -- The Call (2018)

Broque

• Alternative dance 
• Techno pop 
• Dance pop 
• Post-disco 
• Electronic pop 
• Remix 
• Tech-house 
• Funk house 
• Synth-wave

Cie 2018. aasta EP „The Call“ (väljaandjaks Saksa netiplaadifirma Broque) on kuuest loost koosnev tehno(pop)taies, demonstreerides Thilo Geertzeni (TG) kahe aastakümne pikkust kogemustepagasit, kindlasti nihutades samal ajal tema mugavustsooni piire. Siin lähenetakse klubimuusikale sügavate, ent samas jõuliste rütmidega. 37 minuti vältel tasakaalustatakse tantsupõrandale orienteeritud funktsionaalsust elektroonilisest popmuusikast leitud isikupäraga, milles leidub ruumi nii mängulisusele kui piisavale hulgale huumorile. Agressiivsete basstrummide vahele lõikavad vahedad laserhelid. Siin on ägedat tech-house'i, mis on sattunud funkmuusika tugevasse kiiluvette; võrgutades sisendusjõuga nii aju kui pannes tantsima kogu keha. Üheks õnnestunumaks kompositsiooniks on "Fernab", kus esiotsa abstraktne aeglustatud sissejuhatus muutub õige varsti kepsakamaks tänu happelise sünteesaatori sisenemisele, andes loole muutusest tingitud dünaamilise impulsi. Mingist hetkest need abstraktsioonid hakkavad kummastavalt venima; tõsi, täpselt aru saamata, et kas need lood tõepoolest objektiivselt muutusid füüsilistelt parameetritelt või tõesti kogu selle manipuleerimise käigus muutus hoopis ajukeemia. Suhtelisus, mis nimetatud kahe paneeli vahetumisest tingiti, hakkab mõjuma kuulaja tajule. Vahet ju ei ole -- mõlemad elemendid hoiavad üleval elutervet hoogu nii loo kui ka albumi terviku mõttes. Tegelikkuses kõigi ülejäänud lugude lõikes toimuvat täpselt samasugused proportsioonide muutused, kus basstrummid on kohati kibedamad ja intensiivsemad; või siis atmosfäärilised struktuurid tungivad rohkem esile või on harali. Mõnikord basstrummid pudistavad rütmimustrit, millele samas on efektiivselt peale laotud vokaale -- näiteks nimiloos (tõsi, Mar Io remiksina) provokatiiv-naljakas laulmine-häälutamine koos hüpleva, ent mingist hetkest tavapäraseks saanud rütmidest väljalangevate sagedustega paneb tantsupeo püsti. Jõnksutav, naljakas ja haake tegev, ent lõpmata lõbustav kahtlemata. Kui mõelda ka sellele, kui kaugele liigub artist algushetkest, siis jah, see mäng väärib küünlaid. Eraldi märkimist väärib ka „Wonka“, kus TG hülgab tavapärase rütmilisuse meloodiliste sündiarpedžote ja retrofuturistlike nootide kasuks -- see on ootamatu kõrvalepõige, mis end igati õigustab. Ometi on ka siin lahedat sündijõnkslemist ning happeloksumist. Nagu üle kogu albumi -- üks asi, mida jõudsin ära kirjeldada, vähemalt samapalju jääb kuulajale enesele avastamiseks. 8.5 (8.0-9.0)

[Teaser of the day] Choke - Crushed Box_Grill

Archive

• Post-hardcore
• Post-punk 
• Art punk
• Alternative rock 

Artist: Choke

Release: Gauze/Total Reverence

Label: Pen & Mallet 

Year: 2009

[Teaser of the day] Floating Mind - This Is How It Ends

MonoKraK

• Electronic music 
• Deep techno
• Experimental techno
• Avant-techno

Artist: Floating Mind 

Release: Lueurs

Label: MonoKraK 

Year: 2026

[Teaser of the day] Echosomnia - Act Two

S!te

• Deep house
• Electronic music
• Ambient house
• Club dance

Artist: Echosomnia

Release: The Acts

Label: S!te 

Year: 2007

Asmus Tietchens -- An Der Grenze (1982)

YHR Tapes

• Minimal synth 
• Industrial music 
• Avant-garde 
• Kraut-electro 
• Electronic music 
• Experimental electronica 
• Post-minimalism
• Avant-electronica 
• Experimentalism
• Post-minimalism 

Kuulates Asmus Tietchensi (AT) (snd 1947) 4-loolist taiest tabab mind äraspidine äratundmisrõõm artistist, keda pealtnäha ei huvita miski, mis teda ümbritseda võiks. Muusika on talle Ding an sich, mistõttu söakuse tõttu ka pealkiri eesti keelde tõlgituna tähendab piiril (olemist). Väljend "piiril" võib osutada sellele, et mingi asi oma ressurssides või väliste ressursside ahelas ja interaktsioonis hakkab jõudma lõpule. Aga lõpus on piir, mis paratamatult külgneb millegi muuga -- sealt algab teine, võib-olla ka hoopis teistsugune, eksistents, väärtuste kogum. Piiril seismine võib osutada ka teelahkmel olemiseks -- see on avatud piiri situatsioon, mille kuratlikkus peitub valiku langetamise keerukuses. Alati ei ole võimalik näha valiku langetamise kõiki (kaas)järelmeid ette. Sakslasele ei valmista probleemi maailma heidetus, kuivõrd muusika lunastab nii mõnegi tegematajätmise ja minnalaskmise. Vahet ei ole -- seda 40 minutilist taiest kuulates tundub, et kui AT eksisteeriks üksinda siin ilmas, teeks ta ikka säherdust klaustrofoobset muusikat. Otsiks uusi väljundeid ja väljapääse, samas olles teadlk sellest tohutu potentsiaaliga kodumaisest liikumisest, mida ninetati krautrokiks. Düstoopilisus on sellesse sisse süstitud -- siin saab kuulaja osa säherdustest helipiltidest, milles on avarust vaid sedavõrd, et subjekti hakkaks sugenema näriv meeleheide. Vähem või rohkem seestunud minimalistlikud sünteesid, mis ei anna lootust -- kui, siis üksnes helide eksperimentaalsusesse sukeldudes. Meeleheite valulikkus siiski hakkab tasapisi ümber pöörduma helide delikaatses ilmnemises, helikombinatsioonide veenvuses. Isegi kui AT kasutab esmapilgul juustuseid (analoog)helindeid (nt loo "Konstrukt 2" algusosas), siis see kõik hiljem omandab teistsuguse ilme ja tähenduse, pühitsedes loomuldasa teda loojana. Kuigi AT on käesolevat nimetanud halliks alaks ehk üleminekuteoseks - kuulumata enam eelnevate rohkem ligipääsetavate elektronalbumite hulka, samas veel olemata jõudnud range ja katsetusliku abstraktsuseni (samas sellesuunalisi vihjeid aina esineb, iseäranis loos "Titanic"). 9.0 (8.5-9.5)

[Teaser of the day] Roy F Guzmán - XIV

Archivo Veintidós

• Electronic music 
• Experimental electronica
• Sound art 
• Drone
• Avant-electronica 
• Deconstructed ethnic
• Conceptual 

Artist: Roy F Guzmán

Release: Axiomas Indígenas

Label: Archivo Veintidós

Year: 2021

[Teaser of the day] No Way Out - Le Ciel dans la Mer I

Murmure Intemporel

• Electronic 
• Acousmatic music 
• Psycho-acoustic 
• Sound collage 
• Musique concrète
• Reductionism 
• Abstract 
• Experimentalism
• Sampledelic 
• Radiophonic art
• Avant-garde 

Artist: No Way Out

Release: Le Ciel dans la Mer

Label: Murmure Intemporel 

Year: 2016

[Teaser of the day] Bristophe - Baubo’s dance, part 2

• Improvised music
• Electro-acoustic
• Post-chamber
• Psychedelic 
• Avant-garde 
• Experimentalism
• EAI 

Artist: Bristophe

Release: Music for the Masses

Label: pan y rosas discos 

Year: 2020

Jo Jena -- Rhythm 'n' Drones (2005)

Test Tube/Bandcamp

• Guitar ambient 
• Improvised music 
• Experimental rock 
• Art music 
• Experimentalism 
• Ambient rock 
• Avant-garde 
• Hauntology 
• Avant-rock 
• Ethnic music 
• Electronic

Jo Jena 2005. aasta album „Rhythm ’n’ Drones“ (ilmunud legendaarse Portugali netiplaadifirma Test Tube alt) toimib nagu vana, ajahambast puretud analoogfotograafia, kus pildimaterjali järk-järguline kulumine ja lagunemine nihutab fookust. Kui piltidel hävivad keemiliste protsesside käigus kihi elemendid, siis tulevad sellest tekkinud tühimike arvelt seda tugevamalt esile varem varju jäänud detailid ja tekstuurid. (Isegi kui need elemendid on koltunud või pleekinud, võidavad nad tähelepanu rohkem kui eikunagi varem). Täpselt seesugune kihistuste tekke- ja kaduprotsess leiab aset ka Jena kitarriga esilemanatud taiesel. 8-loolise, ent pelgalt 21-minutilise taiese helikudumit kriibivad suht mahedad heliefektid, kohati kirevalt trummeldavad tabla-rütmid ning teadlikult väändunud kitarrimoonutused. Kõik see loob üllatavalt asümmeetrilise, pidevalt nihkes oleva helipildi. Jo Jena tehnika - kitarriakordide minimeerimine, teadlik katkestamine ja abstraheerimine - nihutab muusika geograafiasse, mille täpset koordinaati on võimatu määratleda. Võimust võtab kummituslik meeleseisund. See on helimaastik, mis on ühtaegu ebareaalselt ilus ja seletamatut õõva süstiv -- kusjuures see viimane sünnib paratamatult just nimelt esimese puhtusest ja ilust. Aeg on teinud oma töö ka teose žanrilises tajumises. See, mis paari kümnendi eest kõlas oma digitaaltekstuuride ja -kordustega pigem elektroonilise muusika sekka kuuluvana, asetub kaasaegse arusaama kohaselt pigem eksperimentaal- ja ämbientroki rikkalikku perifeeriasse. Frankfurdi punt on loonud teose, mis ei vanane, vaid kulub -- ja muutub iga kulumisjäljega vaid sügavamaks. Pealkiri ilmselt reedab sakslaste taotlust luua uue põlvkonna rütmi ja bluusi, millest omal ajal saigi rokkmuusika nurgakivi. 8.5 (8.0-9.0)

V.A. - Sad Electronics 3b (2006)

S!te

• House 
• Deep house 
• Tech-house 
• Minimal house 
• Micro-house 
• Club dance 
• Funk-house

Täpselt kaks kümnendit tagasi ilmus kaheosaline kogumik "Sad Electronics 3", mille teine osa kannab nime "Sad Electronics 3b". Sellele kogumikule panevad aluse artistid Broker / Dealer, Tomas Jirku, Aquarell, Deckard, Jacek Sienkiewicz, Exos, Mikael Stavostramd, Johan Skugge, SLG, 7AM, Dieb, RSP, Mikel Mendia, Traffic Jam ning Vincent Casanova. Kogumike puhul on hea see, et neile tavakonsensuslikult punkte ei panda. Kuigi opereeritakse ühe žanri piirides, on tegu ikkagi erinevate artistidega, kellede omapärane käekiri paratamatult toob kaasa uut energiat ja dünaamikat. Millest võib ka järeldada, et kogumike puhul on paslik täispunktidest rääkida. S!te-nimelise netiplaadifirma kogumiku puhul tuuakse esile house- ja klubimuusika võimalikkused. Siin on nii robustset, prõmmivat biiti kui hilisvööndi hüpnoosi; eksperimentaalsemat, lõika-ja-kleebi tehnikaga tekitatud katkendliku DNA-ga rütmi ning abstraktsemat killustumist. Tegijatel tehnilistest eeldustest puudust ei tule -- olgu rõhuasetus suunatud lisaks rütmidele ka taustadele ning varjulejäävatele sfääridele. Kokkuvõtvalt oluliseks kujuneb mainitud algelementide vahel tekkiv sünergia, mis õige kombinatsiooni moodustumise korral kandub üle ka kuulajale. Ka käesoleva kogumiku kontekstis on kohane küsimus, et kust jookseb klubitantsukultuuri ja eksperimentaalmuusika piir - mis alati on ka ühendav joon -, sõltudes kuulaja väärtushinnangutest ning tunnetuslikkusest. Kahtlemata on melomaanist kuulajal või haussmuusikafännil arusaam, milliste parameetrite olemasolu tagab, et üht või teist artisti võiks liigitada selle stiili alla. Säherdune taotlus saab ilmselt olla ajendatud konserveerimistungist, ometi stiili elujõulisust viib edasi keskmest väljaulatuvate-stiili perifeeriasse kuuluvate artistide katsetused ning "vildakas" arusaam žanrist, õnnelikul juhul tekitades kriisi žanri kõvatuumas või tavaarusaamades. See võimaldab muusikal pöörduda uuenduslikkusesse ja dünaamilisusesse. Nii et ka seda kogumikku määratlevad ennekõike keskjoonest kõrvale painduvad kompositsioonid, millest leiab eluterveid liialdusi nii rütmipikkuses kui helides. Haussmuusikaga seoses - tagasi nullindatesse - olid olulised ja on jätkuvalt häbenemata asjakohased netiplaadifirmad S!te, Thinner, Epsilonlab ning Textone (ning nende aluseks olevad artistid).

[Teaser of the day] hide from ourselves - city steps

• Electronic music 
• Electronic pop
• Vaporwave

Artist: hide from ourselves

Release: why wait? in an endless ditch alone

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2026

[Teaser of the day] Alper Cavus - Drifting Between Suns

Jamendo

• Synth-rock 
• Cinematic 
• Electronic
• Neoclassical
• Art rock 

Artist: Alper Cavus

Release: Echoes of the Mind

Label: Jamendo

Year: 2026

[Teaser of the day] krāllār - withdrawal (philippe neau remix)

Mahorka

• Ambient drone
• Organic electronica 
• Electronic music 
• Remix
• Ambient 

Artist: krāllār

Release: w/d r/w

Label: Mahorka 

Year: 2018

[Teaser of the day] The Fucked Up Beat - Aerial Photos of Ashtabula/ Everyone Will Still be Alive Tomorrow

Free Music Archive

• Plunderphonics 
• Electronic 
• Hauntology 
• Sound collage
• Avant-garde 
• Easy listening
• Oldie music

Artist: The Fucked Up Beat

Release: Investigates Strange Weather Patterns and the UFO Cults of Cold War Nevada

Label: Free Music Archive 

Year: 2014

[Teaser of the day] CLOUDWARMER - Wherever The Drones Go They Want To Leave

• Trip-hop
• Hauntology 
• Breaks
• Electronic 
• Sampledelic 

Artist: CLOUDWARMER

Release: I Know the World Reasonably Well and Am Right About Everything

Label: blocSonic 

Year: 2026

[Teaser of the day] Stepan Gradoboev - Blood Dust

Velcon Company

• Electronic
• Avant-garde
• Psycho-acoustic 
• Abstract 
• Noise music 
• Experimentalism

Artist: Stepan Gradoboev 

Release: Blood Dust

Label: Velcon Company/Bandcamp 

Year: 2026

Pulsar + Demetrio Cecchitelli -- Fade In Brighter Age (2026)

Mahorka/Bandcamp

• Ambient 
• Kosmische Musik 
• Space rock 
• Post-rock 
• Art rock 
• Jazz rock 
• Improvised music
• Ambient rock

Tabasin kõigepealt end mõttelt, et kuulan muuseas artisti nimega Pulsar. Kasutan muusikaamängimisrakendust, mis kannab samuti nime Pulsar. Pulsarilt Pulsarile. Leonardo Puccilt Pulsarile. Ning vastupidi. Nähtamatu vahesein nende vahelt on ära tõmmatud. Demetrio Cecchitelli muusikaga olen varasemalt küll kokku puutunud, kuna arvustasin viis aastat tagasi tema üllitist "Spontaneous Alea" Singing Birdsi all. Seal ta katsetas elektroakustiliste mustrite ja rütmikobaratega, mille taamal kangastus mikrotonaalne helisfäär -- delikaatne atmosfäärilisus ning peenmüra. Aga tal on tekkinud oma ajalugu Bulgaaria netiplaadifirmaga Mahorka. Käesoleval 29-minutilisel üllitisel tegeletakse samuti peenetundeliste helide esitlemisega, ent seekord teevad ilma kitarrid. Nagu ikka ilmaga kipub olema, siis ka siinsed kitarrimassiivid ja -tsüklonid on muutlikud, liiguvad üha edasi. Piir reaalse ja imaginaarse vahel kipub ähmastuma, kuivõrd mängu (ilu huvides) sekkub ka kosmos. Näituseks üks lugu kannabki pealkirja "Cosmic Dream", mille veidi moduleeritud saksakeelseks vasteks olev "Kosmische Musik" on paljutähenduslikum, osutades Teutooni eksperimentaalsele (rokk)muusikale ehk krautrokile, mis sai alguse 60ndate lõpus-70ndate hakul. Tegu oli eksperimentaal-transgressiivse stiiliga, mis liikus erinevates suundades -- nii roki, elektroonilise muusika, improvisatoorse muusika, elektroakustika, konkreetmuusika, minimalismi, ämbiendi jms sekka --sageli võis säherdusi arenguid täheldada ühe bändi liikumise piires. Inglise muusikule Julian Cope'ile, kelle suur armastus nimetatud stiili vastu kulmineerus raamatuna "Krautrocksampler", olid näituseks Tangerine Dream ja Popol Vuh (kraut)rokkansamblid, kuigi viimaste muusika suuresti rajanes elektroonilistel klahvpillidel. ((Millele vastandus tooni andev angloameerikalik suhtumine, et kitarr on rokkmuusika põhi(sugu)elund)). Käesoleval 3-loolisel taiesel ongi liminaalsus kitarride ja elektroonika, rokkmuusika ja ämbiendi vahel ähmastunud. See eristus kultuurilooliselt on oluline, kuivõrd sellel on narratiivne väärtus; kehastumaks uksepiidaks, üle mille astudes astutakse kauge külalise tarre. Kompositsioonides muutub pilt veelgi segasemaks, kui kitarrimaastikule ilmub soleerima jahejätsulik trompet Jacopo Buda esitluses, jättes helitaevasse kaunikõlalisi maalinguid. (Samas sümpatiseerib tema mängus fraseerimise äkitselt graduaalne lõpetamine siin-seal. Paganama vaimukas ja efektiivne!). Nõnda dekonstrueeritakse mõistet jazz rock", rõhutades pigem tüünust ja pilvitust kui leitsakulist intensiivsust. Nimilugu süstib sügavust nii tugevate strukturaalsete arengute kui tämbriliste muutustega, kehtestades end nüüd ja praegu. Sugulushingedest soovitan kuulata ka Cousin Silast, Gaetano Fontanazzat, Stephen Briggsi, Bryn Colemani ehk Bing Satellites'i ning Drew Millerit ehk Brother Saturni. 9.0 (8.5-9.5)

Apparatus & Apparata -- Miss Apparata (2024)

Bandcamp

• Ethereal wave 
• Neoclassical 
• Art music 
• Dark ambient 
• Art pop/rock 
• Ambient pop/rock 
• Spoken word 
• Ambient 
• Industrial electro 
• Minimal synth 
• Electronic

.../Ja tema sünnihaavad armistuvad sellel jääkülmal tuleriidal, mida kutsutakse eluks/... .Maailm, kus leiab aset elu, on ruum inimeste vahel, mis inimesi nii seob kui üksteisest lahutab. Elu jah, olles ühelt poolt nõnda kutsuv ning teisalt rõlgelt pelutav. Reti Pauklin, Taavi Eelmaa ning Jürgen Reismaa (kelledele sekundeerivad kitarridega mõnes loos Valter Nõmm ja Lauri-Dag Tüür) püüavad seda immanentset lõhet muusikas lappida, et millalgi nähtud vaeva taas rappida saaks. .../Avame magusa haava kahekesi pimedas/... . Loomuldasa rikutus ilmneb topelt -- tulemuse ebaõnnestumine on juba subjektidele teada ning teiseks on lõhenemise ja lõhkumise hirmutav kattumine subjekti irratsionaalsete teguviiside ajendiks. Ilmselt inimene on niivõrd kartlik, et püüab ennetavalt teha seda, mida ta niikuinii kontrollida ei suuda. Vähemalt saab hingerahu destruktiivse akti sooritamisega tagasi. Valetada endale kontrolli omava (masina)na - mida juhivad impulsid, mille valikuid tingivad ümbritsevad keskkonnad (füüsiline, psüühilis-vaimne) - on samm eikuhugi. Väikeste sammukeste haaval eikuhugi. Gesamtnichtswerk on inemise elu. See on sisendusjõuline muusika, kuigi algab jaheda, inertse ning kummituslikuna. Ilma kuju ja näota. Ruum hakkab kasvama, (mini)kosmos hakkab laienema ja korrapärastuma, ent selle südamik alles protsessi käigus kujuneb (õieti hakkab kuulajale näima). Ning edu aluse eelduseks on see, kuidas need osised omavahel suhestuma hakkavad. Kunstlik-kunstiline, meelevaldne nagu võimukandjatest aparatšikute teguviis ja viljad, mida võiks nimetada aparatšninaks. Päästab see, et säherdune mürgiselt ilus düstoopia on kõrgustes mängitav, (mõtte)sfäärides teostatav. .../Sa meeldid mulle, sest sa oled loll ja ilus. Mulle sellised meeldivad/... . Võib-olla alateadlikult hoidsin plaati lahti pakkimata kolm kuud endast eemal... . Selles on vägagi midagi, kuivõrd raske on selle kütkeist end lahti harutada. 8.5 (8.0-9.0)  

Knife Feelings -- Knife Feelings (2024)

pan y rosas discos/Bandcamp

• Art punk 
• Indie rock
• Psychedelic 
• Post-punk 
• Noise rock 
• No wave 
• Alternative rock 
• Experimental rock 
• Punk funk

Nimetatud pundi arvustsmisega sai alustatud tagurpidi ses mõttes, et nende teist albumit "Desperate for Living" sai retsenseeritud esimesena ning alles nüüd jõudsin tandemi debüütalbumini. Mõlemad albumid üllitati Tuulise Linna eksperimentaalnetiplaadifirma pan y rosas discose all, mis sarnaselt Chicago kuulsusrikkale improvisatoorse muusika ja eksperimentaalrokiskeenele esindab lõviosas nimetatud stiile kogukas - 337 ühikulises - diskograafias. 10-loolisel taiesel on seda nn cool rocki ajastu puudet -- vägivalla ja äärmuslike psühholoogiliste seisunditega flirtimist. Siin nad ei ole veel sattunud piirsituatsiooni, kus ego ja Ise toimivad suhteliselt harmooniliselt, mistõttu kunstilisi riske esmapilgul siin eriti ei võeta. Pundi hoiak ilmneb esimeste duuride ning esteetiliste valikute amplituud esimeste lugudega. Raske on mööda vaadata Sonic Youthist - nende eripärasest kitarritämbrist, nende aastatuhandele lähenemisest tingitud ängist ning naislaulja ehk Kim Gordoni agiteerivast, kohati röökivast laulustiilist. Kui no wave oli esteetiliselt kompromissitu - kuhu lisandusid nii vabajäts, industriaalne essents ja kaja kui ka elektrooniline segment (mis tihti ilmselgelt muutus tantsumuusikaks) -, ent mis hoidis alal algse pungi toorust (ilmselt saades vaimujõudu ka John Cage'i muusika kui fenomeni tõlgendamisest). Tegelikult see jõhkrus tuli veelgi ilmsemalt kontrastsuste rõhutamisega esile. Thurston Moore ja Lee Ranaldo ekstraheerisid ühe osa Glenn Branca totalismist, hakates seda kitarriavangardistlikku tahku rohkem laiemale, popmuusikasuunalisele pinnale laiali laotama. Ka Knife Feelings'i muusikas kõlavad need prepareeritud, kriipivad, tsellofaani mähitud vägivaldselt kaikuvad kitarrid, sõnumit edastava naiskarjumise ((mõjutatuna nii lydialynchilikust ja pattismithilikust poeesia ja (rokk)muusika ristamisest kui mäslevast riot grrrl-liikumisest!)) ning ägeda trummeldamise taamal tekitavad nauditavalt pingelise mänguvälja. Võrreldes järjega näikse need 28 minutit tooremad kokkumängu suurema hälbimise tõttu -- näiteks tundub, et lauljatarile ei jõua kohati "saatebänd" järele, mis loobki pineva efekti. Kerge segu kannatamatusest, kohmakusest ning agooniast. Ei huvita ju produkt, vaid "valede" seoste tekitatud närvikõdi nii traditsiooni malli vajunud stiilis nagu on seda rokenroll. Siin loeb, kas muusikust saab isiksus -- kas ta suudab traditsiooniga samastudes sellele midagi juurde lisada, sellele hetkekski n-ö koti pähe tõmmata. Seda taotlust nad ei eitagi; kui võtta lugu "Self-titled", siis see liigub kuhugi sinna, kuhu ka soonikutel meeldis aeg-ajalt liikuda ennekõike kõrvalprojektidel. Konkreetsemalt ruumi uurivate, ruumi kompivate kitarriabstraktsioonide manu. Seevastu "Go Choke On It" ning "Man's Search for Meaning" - samuti eristuvad kompositsioonid - leiavad mõtte funk-muusikast. Päeva lõpuks tundub, et ikkagi võeti esteetilisi riske, mis ka ennast õigustasid. 8.5 (7.5-9.5)

[Teaser of the day] Psyché Pelik + Valérie Bourquin + Yoshiwaku Mushotoku - Stuck In The Hell's Kitchen Furnaces

Le Colibri Nécrophile

• Electronic 
• Avant-garde 
• Sound poetry
• Outsider music
• DIY
• Post-psychedelic 
• Lo-fi 
• Experimentalism
• Psycho-acoustic 

Artist: Psyché Pelik + Valérie Bourquin + Yoshiwaku Mushotoku

Release: La Journée Sans Fin De La Femme

Label: Le Colibri Nécrophile 

Year: 2026

[Teaser of the day] Black Pus - Kind Companion

Free Music Archive

• Noise rock
• Noise music
• Psycho-acoustic 
• Musique brut 
• Avant-garde 

Artist: Black Pus

Release: III: Metamorpus

Label: Free Music Archive 

Year: 2006

[Teaser of the day] Distilled Logic - Bio Machine Three

Pilot Eleven

• Electronic music
• Psychedelic 
• Ethnotronica 
• Glitch-techno 
• Organic electronica 
• Bhangra
• Ambient pop
• New Age
• Chilltronica 

Artist: Distilled Logic

Release: The Evolving Soul Machines Of Political Biology

Label: Pilot Eleven 

Year: 2014

Origami Repetika -- Night of the Jaguar (2019)

 

Sub65 media 

• Alternative pop/rock 
• Slowcore 
• Glo-fi 
• Indie pop/rock 
• Psychedelic 
• Jangle pop 
• DIY 
• Lo-fi 
• Sadcore

Adam Sigmundi (AS) ehk Origami Repetika on olnud aktiivne nullindate esimesest poolest saati, teinud stiililiselt läbi loomuldasa muutusi (jõudnud chiptune/nintendocore'ini), kuigi alati jäänud tõeliseks ja tõsiseks indimeheks. Tõsi, ta on eelistanud netiplaadifirmasid (Proc-Records, 20kbps, sub 65 media), mille helikvaliteet eeldab (väga) madalaid helisagedusi (käesolevat lobitina ei klassifitseerikski -- 167kbpsi). Aga kummastav on, et sellele vaatamata - nagu ka käesoleval 4-loolisel taiesel - helikvaliteet kõlab nagu igal teisel (või paremini kui igal kolmandal). Mida see tähendama peab - kui üleüldse peab -, aga see siin on igati imetabane kuulamine. AS laulab kergelt resigneerunud viisil, aga tehes seda lahedalt ja kiirustamata, justkui oleks tal aega igavesti kõndida mööda puudega palistatud kõnniteed päikeseloojangusse -- võib-olla kaaslasega koos. Ta on käesoleval hüljanud chillwave- ja hüpnagoogilise popi otsesed elemendid, mis paljusid tolle aja tema taieseid ilmestasid; mis ühelt poolt viitab ilmselt helikeele lihtsustamisele, ent teisalt ei ole ta muusikast võlu ja maagia kuhugi kadunud. Lihtsalt tüünelt laulab ja raugelt ümiseb, mille taamaks on kitarride salapärane kuma; ning elektrikitarr sageli tõuseb eepiliselt esiplaanile, kaikudes üle välja horisondini välja; pakkudes hingematvaid hetki ja ülendavat hellust. See on glamuur - indiinimeste glamuur -, mida rokipeerud reeglina ei valda, kuna ollakse liialt klišeedest, eneseimetlusest ning võltsuskumustest ära rikutud. Huvitav on, et siin muusiku hääletämber ja laulmisviis meenutab rohkem kui kunagi varem Lambchopi Kurt Wagneri oma: olles sulnis, sensuaalne ning sisendusjõuline, nii sobitudes kui olles osa 18-minutilise üllitise DNA-st. Muusikaliselt rühilt ilmselt meenub kuulajatele Bostoni indiime Galaxie 500, kellel oli samuti oskus esile manada hingematvat maagiat pealtnäha tagasihoidlikelt eeldustelt. Kumbki artist mängib unelemispoppi, kuigi nende sisendusjõulisus tuleneb sellest, et punutakse seda unelusvõrku kaude, mille tagajärjel kuulaja ise on valmis sinna peale hüppama ning selle vereringe osaks saama. Väga inspireeriv, ent mis pealtnäha lihtsatest eeldustest hoolimata vähestele on jõukohane. Või see siiski on chillwave-taies (seda ümbermõtestav taies)? Tuleb meistrile au anda. 9.0 (8.5-9.5)

Professor Yaffle -- Everyone Wants to Dream (2025)

Violette/Bandcamp

• Indie folk 
• Smooth jazz 
• Easy listening 
• Folk indie 
• Ork-pop 
• Alternative pop 
• Cinematic 
• Chamber pop

Käesolev taies on inspireeritud vananemisega seotud rahunemisest, kui tunded ja suguhormoonide tase on alanenud. Keskendumine perioodile, kui lapsed kasvavad ning pigem hakatakse mõtlema elukaare alumisele otsale. Vananemisega paratamatult hakatakse samastuma ning seeläbi istma neid, kelle vastu on mässatud. Sedalaadi revisjonism ei ole midagi laiduväärt, kuivõrd paljud õpivad eelkäijate vigadest, et oma elu elamisväärsemaks muuta. Ka muusikaga ja selle ajalooga on samamoodi -- pungiajastul ei kiidetud heaks rokisauruste kuulamist, ent hiljem näiteks rollingud ja zepid imbusid tagasi roki panteonile nii, et sinna jääda. See ei tähenda, et neid oleks ilmtingimata jäljendatud. Võeti nii ühte kui teist, et ajastuvaimuga kooskõlastada; samas jäeti ka mõndagi välja, mis kas ei sobinud, oli klišeelik või muidu mittemidagiütlev. Liverpoolist pärit pundi 8-loolist taiest iseloomustavad laia poognaga tõmmatud orkestratsioonid, aeg-ajalt tolmuste orelitega happe nõristamine ning lõbusad saksofonisoolod vaikelulistel smuutijätsuhetkedel. Orkestratsioonid tõepoolest on kesksel kohal, luues nii laiekraanmomente kui viies jahiga Atlandile seilama. Samas tehes seda piisavalt kontrollitult ja alalhoidlikult - nagu eelpool juba sai osutatud -, et rannajoon vähemalt kiikriga vaadelduna kätte paistaks. Tõepoolest -- unistamine ei ole kahjulik; suisa kasulik, kui see ka lihaks saab. 8.0 (7.5-8.5)

Pariah Qarey -- Tha Freewheelin Kuic Zirkonia (2009)

Upitup 

• Post-disco 
• Electro pop 
• Experimental electro 
• Synth-pop 
• Detroit electro
• Dance pop 
• Sampledelic 
• Dadatronica 
• Avant-electro 
• Acid electro

 
Ikka ja jälle on ütlemata tore naasta Upitup-nimelise netiplaadifirma manu, mille koht ja aujärg peaksid olema auväärsemal riiulil kui seda sellele seni omistatud ollakse. Näiteks seesamune 11-looline ei valmista pettumust, kuivõrd sidudes peene alushuumori võtme keerulisemate kompositsioonitehnikaga. Konkreetsemalt elektroonilise (tantsu)muusika, süntpopi ja elektropopiga - kuigi see näikse olevat vägagi kaugel näiteks 80ndate elektroonilisest muusikast -, siis on siin seda hüplevat sekventsi, elektroonilist kellamängu ja marimba tininat ning muteerunud vokaale. Allmärkuse korras ka post(industriaalset) trummeldamist kohati. Seda võib tõepoolest nomineerida süntpopiks üksnes seetõttu, et see on genereeritud süntesaatorite ning rütmimasinatega. Ilmselgelt Pariah Qarey sugulushinged pärinevad pigem 70ndate ja 80ndate vahetuse ajast, kui maneerliku orkestreeritud disko produtsendid hakkasid joviaalsusest tüdinema ning sellesuunaline tantsumuusika hakkas kapselduma elektroonilisse tehnesse ja kogukondadesse (nt San Francisco geidisko), andes võimaluse liikuda veelgi sügavamale masinate hingeellu, saada osa selle elektroodide vaheliste sünapsite löökidest ning pindmisest pingest. Eelpoolmainitud naljatlemise tahk -- näiteks loos "Debt Wreckage" jantlikud vokaalid võivad tõesti iseloomustada kapitalismi mürkrohelisi tagajärgi, kui inimene võlgades laostumise tõttu muutub halvemal juhul küüniliseks robinhoodiks; või siis paremal juhul hakkab iroonilis-sardooniliselt ümbritsevaga vestlema dadaistlikus pininate-möirete keeles. Hakkab pläustima. Märkimata emotsionaalset eksalteeritust, mille tahtlikkuse või kavatsematuse üle võib jäädagi arutlema. Tundub isegi, et masinad on siin valulikult tundlemas -- ei oma artist nende üle täit kontrolli (ilmselt sai ka elektrišoki). Kõrgemate sageduste korral pillub sisse mustust ja risu. Kultuurilisel (meta)tasandil ühtsuse otsimise ja enesest teadlikukssaamise impulsse siin väga ei taju. Pigem vastupidi. Masinad on vihasemalt meelestatud kui looja ise, püüdest tema kütketest siin-seal nende 37 minuti vältel lahti rebida. Ühes loos lülitub sisse valge müra generaator ning teises kapseldutakse elektrosakilisse ajuudusse (nt "Defoliant Balaclavas"). Siin-seal hakkab paistma ka Mootorite Linna siluett. No ülihea, kohati tavamõistuslikult välistavatest - sissepoole pööratud - impulssidest on loodud lõppkokkuvõttes ekspressiivne tantsumuusika taies. 9.0 (8.5-9.5)

[Teaser of the day] Trhák - Jak nemohli usnout

• Conceptual
• Psychedelic 
• Easy listening 
• Library music
• Experimentalism
• Soundtrack

Artist: Trhák

Release: Štaflík a Špagetka I (1971)

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 1971/2026

[Teaser of the day] Elvira - Anilorac

Error! Lo-Fi Recordings

• Ethereal wave 
• Ambient pop 
• Neofolk
• Art rock 

Artist: Elvira

Release: Pequeños Apuntes... EP

Label: Error! Lo-Fi Recordings

Year: 2008

[Teaser of the day] ミスミ - Clockwork (feat. 初音ミク)

• Electronic pop
• J-pop
• Shibuya-kei
• Vocaloid

Artist: ミスミ

Release: V.A. I Want to Tell You

Label: yuzame

Year: 2017

[Teaser of the day] garrapatea - mujer

Archive

• Experimentalism
• Psychedelic 
• DIY
• Improvised music 
• Avant-garde 
• Lo-fi 
• Alternative rock 

Artist: garrapatea

Release: garrapatea

Label: Archive

Year: 2004

[Teaser of the day] Manndēor - Restored Vibrant Color

• Electronic 
• Black metal
• Sampledelic 
• Avant-metal 
• Vaporwave
• Lo-fi 
• Blackgaze
• Dungeon synth 
• Cyber metal 

Artist: Manndēor

Release: Fog 

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2026

[Teaser of the day] Matt Dallow - Dybbuk & Wail (ft. Vic Thrill)

Dawn of Darkness

• Oompah-oompah 
• Brass pop 
• Music hall
• Comedy 
• Balkan folk

Artist: Matt Dallow 

Release: V/A - Creatures from Outer Space 

Label: Dawn of Darkness 

Year: 2026

Mutestare -- A Violet Wind (2018)

Vulpiano/Bandcamp

• Ambient 
• Electronic music 
• Kosmische Musik 
• Post-classical 
• Experimental electronica
• Abstract 
• Drone 
• Progressive electronic 
• Cinematic 
• Art music
• Micronoise 
• Neoclassical 
• Modern classical

Käesolev 14-looline taies ilmus Vulpiano Recordsi all kaheksa aastat tagasi. Marilyn Roxie - muusik ja muusikaajakirjanik, tegev muusikasnoobide portaalis Rate Your Music - kureeritava netiplaadifirma all on ilmunud Prantsuse tandemi Natural Snow Buildingsi taiesed "The Centauri Agent" (2010), "The Night Country" (2014) ning "Aldebaran" (2016), mis ei ole kitsamalt võttes ainult netiplaadimuusika väljapaistvad teetähised, vaid on seda kõiksugu skaalal. Portugali artisti taies on ligi kaks tundi kestev rännak ämbiendi, uusklassika, kosmilise muusika, eksperimentaalelektroonika ja müramaastike piirialadel. Palade eristuseks on pidevalt muutuv atmosfäär, mille aluseks omakorda on eelpoolmainitud stiilidele omistatud erinevad rõhuasetused. Siin ei panustata mitte niivõrd meloodilis-harmoonilistele tipphetkedele, vaid aeglasele heli kuhjumisele. Justkui rüsijää, mis surub lakkamatult mürisedes peale. Ometi selle kõige käigus hakkavad kohati esile immitsema ka huvitavad harmooniad ja meloodiajupid. Sünteetilised droonid, kiiskava läikega liustikest pärinevad ämbientvood, pulseerivad sekventsid, peenmürast läbi imbunud tekstuurid ja argihelid loovad maailma, mis mõjuvad ühtaegu tuttavliku ja võõrana. Muusika üheks mõtteks ongi genereerida omavahel teadvustatut ja teadvustamatut, et olla ühtaegu kohal ning siit eemal. Mõnikord muusika üleneb aeglaselt kosmiliseks heliväljaks või põimitakse elektrooniline rahutus välisalvestustega üheks, muutes öise linnaruumi füüsiliselt aistitavaks. Kibemagusad orkestreeringud nii melanhoolsete kurdude kui füüsiliste torgetena lainetavad sageli üle välja. Üle välja väljapoole ehk kõikjale. Kohati helistiihia seesmiselt vastandlike impulsside võistlusena kasvab kuulajal üle pea, mis siis peale apoteoosi saavutamist võib märgatavalt tagasi tõmbuda, et varsti taas hakata kasvama ja paisuma. Mutestare liigub ilu ja ebamugavuse piiril: meditatiivsete hetkede all tuksleb midagi ähvardavat. Just see pingestatus imetabase atmosfääri ja rahutu pinnase vahel teeb need 111 minutit intrigeerivaks. 9.0 (8.0-10)

M31 -- Infected Dreams E.P. (2009)

Rack And Ruin

• Indie punk 
• Post-hardcore 
• Alternative rock 
• Garage rock 
• Psychedelic 
• Art punk 
• Rock'n'roll

Selle 26-minutilise taiese autoriteks on märgitud Grimmett/Himes/Romero. Kui ei oleks inimesi, kes isegi vähem kui paarkümmend aastat tagasi üllitiste säilitamisega tegeleksid, siis läheksid asjad küll kaduma. Sageli tõeliselt väärt asjad nagu see siin. Asju tuleb säilitada, kuivõrd valitsevad klassid selekteerivad ja otsustavad, mida alles jätta, mida mitte. Albumi ümbrist paraku ei leidnud, viiteid sellele samuti mitte. Pehmelt öeldes masendav! 6-looline taies on kas autorite või olulise netiplaadifirma Rack And Ruin (2008-2011) eestvedaja Dean Birketti poolt määratletud psühhedeelse pungina. Igatahes on see punk ses mõttes, et autoriteedid saavad arrogantsi ning sõimuga vastu pead, agiteeriv vokaal kaigub üle kitarride ja trummide; ent muusikaliselt on see natuke enamat kui punk tavamõistes. Siin on kindlasti ühist järgmiste puntidega - The Sonics, MC5, The Stooges, New York Dolls, Iggy Pop. Ning loomulikult ei saa üle ega ümber Lemmy'st koos oma Motörheadiga - keda määratletakse eelpungina. Tõsi, käesolev seisab erinevatel koolmetel. Siin tehakse kitarridega kõiksugu krutskeid -- seda nii kihiti kui stereokanaleid instrumentaliseerides. Aga korralik rokenroll koos efektselt ludistavate riffide ja õilmitseva träsh-faalanksiga tuleb siin võimsalt esile. Näiteks loo "Galactic Cannibalism" kitarrikäigud võiks vabalt pärineda mõne süntpunkpundi repertuaarist. Tihe, elektrist laetud raskuskeskmega allapoole, suti närviline -- justkui läbi sünteetiliste filtrite tulnuks see kõik pinnale. Aga siin on ka kosmos esindatud -- nii loomuldasa korrastatu kui ka räbaldununa, silepinnalise ja känkrasse lööduna. Ning see siledus - loos "Death Letter" armutult edasirühkiv rütm - siis on selle taga maniakaalne energia ning brutaalne kihu. Bändi nimi vihjab Andromeeda galaktikale, aga siinne kosmos on konarlik, ohtlik ja räige -- justkui oleks astronaut musta auku libisenud. Teisisõnu -- siin ei maalita kosmilist ilu, vaid eksistentsiaalset hirmu, üksildust ja lagunemist; ning seda kõike ülimalt energilise ja müriseva muusikana. 9.0 (8.5-9.5)

[Teaser of the day] Jukka-Pekka Kervinen - 02b (resist)

• Electronic music
• Experimental techno 
• Musique concrète 
• Experimental electronica
• Avant-techno 
• Glitchtronica
• Glitch-techno 

Artist: Jukka-Pekka Kervinen 

Release: immediate effect (90 days)

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2017

[Teaser of the day] Calexico - Cascabel

Live Music Archive

• Alt-folk
• Tex-Mex
• Live
• Psychedelic
• World music
• Mariachi 

Artist: Calexico

Release: Live at White Stage, Roskilde Festival on 2000-07-01

Label: Live Music Archive 

Year: 2000

[Teaser of the day] Beirut - Mt. Wroclai

Live Music Archive

• Balkan folk
• Brass pop 
• World music 
• Indie folk
• Alternative pop
• Live
• Folk indie

Artist: Beirut

Release: Live at McCarren Park Pool on 2006-08-13

Label: Live Music Archive 

Year: 2006

[Teaser of the day] Pogo - Beachful

• Electronic music
• Easy listening
• House pop
• Chilltronica 
• Sampledelic

Artist: Pogo

Release: Valley of Shadow

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2020

[Teaser of the day] Huesos Rojos - Convict's Return

• Alternative rock 
• Post-rock 
• Americana
• Experimental rock
• Psychedelic 
• Twang

Artist: Huesos Rojos

Release: Hat n' Boots

Label: Lotophagus/The Eagle Stone Collective

Year: 2025

[Teaser of the day] Präänikud - Tulevik

• Indie punk
• Post-hardcore 
• Shoegazing
• Screamo
• Alternative rock

Artist: Präänikud

Release: Präänikud

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2026

未明 -- Kaerimichi (2026)

Elementperspective

• J-pop 
• Indietronica 
• Art pop 
• Ambient pop 
• Shibuya-kei 
• Experimental pop

Jaapani muusikal on lääne kuulajale alati olnud eriline kuma — justkui läbi kultuuri- ja tajuudu kuulatud helid, mille tähendus libiseb käest. 未明i 6-looline minialbum "Kaerimichi" ei püüa seda udu hajutada, vaid pigem sisendab teistsugust tunnet. Ühelt poolt ei oska jaapani keelt - semantiline osutus jääb teadmata - ning teisalt see viis, kuidas lausuja sõnu kuulaja ette asetab, on piisavalt intrigeeriv. Keelebarjäär muutub siin mitte takistuseks, vaid instrumendiks. (Jaapani) keele rütmiline struktuur, silpide kaalutletud asetus ning lausuja diktsioon ja sõnade ladus letti ladumine loovad tähenduse, mis ei vaja semantilist lahtimuukimist. Kuulaja ei pea mõistma sõnu -- piisab nende kaalu, kõla ja emotsionaalse laengu tunnetamisest. Artist ületab keelepiirid nendega mängides. Aga pill ei tule pika ilu peale, kuivõrd nende 22 minuti vältel edastatav tagasihoidlikest klaveri ja elektroonilistest kuubikutest ehitatud helikeel on ilmekas, mille taamal nähtamatu jõuna annab endast tunda ümbritsev ruum - mis mõnikord muutub laetuks --, kuhu sugenevad näiteks loodushelid ühel hetkel. Isegi haussmuusika lennukad akordid on esindatud, ent see ei arene klubimuusikaks -- aga meeleolu saab igatahes ülendatud. Vaiksed kohad on olulised ka seetõttu, kus kuulaja enda mõtted kajada saavad. Ilu ei ole siin vahetult antud -- see tuleb leida, nagu leiab kuulaja teekonnal kauni vaate, millele eelnes pikk rada. Justnimelt selle raja läbimine - sõna "kaerimichi" tähendabki koduteed - ongi tegelik väärtus, kui seda rada korduvalt tallata. Juba esmamulje on meeldiv, ent alles kolmandal või neljandal kuulamisel hakkavad nüansid lahti rulluma -- varjud, peidus valendikud, peened dünaamikamuutused. Iga avastamiskorraga kasvab plaadi sisendusjõud. Kuulajana hakkan huvituma ja samas kahtlema, kas ma ikka saan aru Nipponimaa asukate emotsionaalsetest rõhuasetustest. Äkki läänlasena on emotsioonide väljendamise viis ning ühele või teisele konkreetsete tähenduste omistamine muutunud (vägagi) erinevaks Kagu-Aasia inimestest. 8.5 (8.0-9.0)

[Teaser of the day] Topi Reta - Estructuras en movimiento

Kermesse

• Electronic music 
• Progressive electronic
• Kosmische Musik 

Artist: Topi Reta

Release: Tardía noche compartida

Label: Kermesse

Year: 2026

[Teaser of the day] Johan Skugge - Sad But True

S!te

• Avant-funk 
• Electronic music 
• Bleep funk
• Micro-funk 
• Electro-funk

Artist: Johan Skugge

Release: V.A. - Sad Electronics 3b

Label: S!te

Year: 2006

Yhtill -- Ol Sonf Vorsg Goho Lad Balt Lonsh Calz Vonpho (2026)

Bandcamp

• Black noise 
• Raw black metal 
• Experimentalism 
• Blackgaze 
• Avant-garde 
• Black metal 
• Dark ambient 
• Post-metal 
• Noise metal

Ühendriikidest pärit Yhtilli 82-minutiline teos on omaette universum, mille keskmes ei ole mitte laulud, vaid füüsiliselt survestava (heli)müürina kaikuv maastik. Albumi pealkiri on väljendatud 16. sajandi okultistide John Dee ja Edward Kelley loodud eno­hia ehk eenoki keeles, mida olevat ennemuiste piiblitegelasele Eenokile õpetanud õkva inglid taevast. Kõik see vahetult loob õhustiku, mis on ühtaegu võõras, iidne ning aukartustäratav. Muusikaliselt on nende seitsme loo puhul tegu nii toore mustmetalli kui müramuusika ristandiga. Üks sisaldub lainetavate piiridega teises ning vastupidi. Või siis mängitakse mustmetalli müramuusikalises võtmes ning vastupidi. Helindi ähmastumise tõttu samas taandub eraldusjoon ja arusaam kõrge ja madala, atmosfäärilise ja umbse vahel. See on survestav kuulamine, mistõttu väljendudes ka teadvuse piiride kompamise muusikana. Nagu kriitik Machine Music-nimelisel leheküljel juba tabavalt on märkinud, et see on seletamatu mürasein, mis meenutab ühtaegu mustmetalli, kuid samas suudab mõjuda peaaegu meditatiivselt. Isegi kui see võib kõlada paradoksaalselt, aga täpselt see teebki Yhtilli nii haaravaks -- kaoses on oma rahu, see on une sügavusest ilmnev teadvus, mille keskme ase on kõige müstilisem tahk asja man. Kui keegi üleüldse tuleb selle peale, et küsida nimetatud asja järele. Loogika siin ei kehti, kuivõrd on piirav ning ahistav. Nähtavasti koguni võõras. Kompositsiooniliselt siin ei orkestreerita tõusu ja languse dünaamikat -- seda võiks pigem vaadata My Bloody Valentine'i ja Sonic Youth'i kõige mürarohkemate hetkede jätkumisena, millesse on sugenenud rohkem tumedust, risu ja tolmu. Läbi säherduse määrdunud aknaklaasi piideldes hakkab fantaasia tahes-tahtmata meelte puudujääke kompenseerima... . Helil teisalt siin kahtlemata peab olema oma loogika, kuna see ei vaju omaenese raskuse all kokku. Alatihti heli sulgub korduvustesse, et toimida rütmi aseainena, et siis taas millalgi lahti pääseda, suunduda mujale õilmitsema. Või siis vastupidi -- helisein taandatakse ajutuulte abstraktsiooniks (iseäranis loos "Whose Hand Would Not Wither"). Ei taha osutada kurvale sündmusele hiljuti Nepaalis juhtunule, ent võiks arvata, et looduse stiihiline väljendusviis - konkreetsemalt seotud pinnase ja veega - võiks oma piiramatus hävituslikkuses teha just säherdust heli. Kus ühte möirgavat tulva kannustab teine ja nõnda edasi ja edasi. Minnes tagasi arvustuse algusesse -- kuulasin seda ka tänaval kõndides ning loo "Hiss Voices from Deep Yesteryears Towering" ajal tundsin, et toimisin heliriba maandurina -- läbi jalataldade oli tajuda maa tüminat ning varvaste vahelist kõditunnet. 9.0 (8.5-9.5)