Paranoid Futures
- Kosmische Musik
- Neo-psychedelia
- Krautrock
- Art rock
- Progressive electronic
- Drone pop
- Dark synth
- Electronic music
- Space rock
Kümnendate esimesel poolel oli kahtlemata üheks lemmikuks Kent State, kelle psühhedeelne surmapop (grupi omakirjeldus), mis koosnes tsellofaanse kõlaga kitarridest, millest võimsalt immitses esile suminaid-sahinaid. Tõeline rokenrolli tüpaaž, millest kostus Los Angeles'ega külgneva ümbritseva keskkonna (Mojave kõrb ja Surmaorg) ergavat kutset. Kent State'i eesotsas oli Nicholas Vance (NV), kes siin kehastununa krononaudiks asendab kitarrid peaasjalikult elektroonikaga, pakkudes viie loo vältel hüpnootilisi elektroonilisi arenguid. Võrreldes kitarriprojektiga, kus energiavallid rullusid esile tumeenergiat neelavas kordustele ehitatud transis, siis siin NV arendab motiive nii ruumi laiendusteks kui liikudes tavapärasest (heli)ruumist välja. See kahtlemata on ühe artisti käekiri, kellel on nii kogemust kui ka visiooni, et luua midagi uut, teades, kuhu täpselt liikuda ning mil määral kiirendada ja aeglustada. See siiski ei ole elektrooniline muusika tänapäevases mõttes, küll varasemas mõttes, kui Saksa eksperimentaalrokkarid (ennekõike Tangerine Dream ning Ash Ra Tempel) hakkasid sünteesima sfäärilisi dimensioone. Siin kontrapunktina aeg-ajalt on kuulda pingestatud kitarridrooni, võimendades nii elektroonilisi progressioone, bassikõminat kui kolisevaid rütme. Täpselt ühe nutika ja kompromissitu graažirokkari tehtud intellektuaalne elektroonika/kunstrokk. 8.5 (8.5-9.0)
