Recent Music Heroes

Kahtlemata on tegu massiivse 68-minutilise albumiga, hõlmates kokku kaheksat kompositsiooni. Siin on keskendutud eksperimentaalsusele, mis väljendub konkreetsemalt rokkmuusika ja industriaalmuusika kokku põimimises -- kummagi nimetatud stiili hargneva haru kokku sõlmimises -- kohati kõleda tämbriga hübriid. Seda võiks võrrelda traditsiooniline rokkmuusika deliiriumi järgse seisundiga, kui teatud funktsionaalsed oskused on taandunud ning püütakse leida väljapääsu võõrutusravile minekust. Isegi kui muusika puhul seesugused mõtte konstruktsioonid näivad imelikena - eriti, mis puudutab põrandaaluse rokkmuusika geneetilist pärandit -, siis olgem ausad, see mõttekonstruktsioon osutub huvitavaks just seetõttu, mingit protsessi tagasi pöörates jääb sellesse paratamatult mingiugune nihe, vääne või juba pöördumatult talletunud muster sisse. Kuigi kohati tundub, et album on vähemalt poolenisti elektrooniline, siis tegelikult albumi märkmetes on välja toodud üksnes kolm meest elektrikitarridega. Igal juhul nii mõndagi erutab teadmine, et keerulist muusikat on produtseeritud ilma elektroonikata ja elektrooniliste klahvpillideta, ent teisalt on kasutatud kõiksugu muundureid ja efektiplokke, mis ometi on ju elektroonilised. On ju. Teisalt muidugi võib seda argumenti pareerida küsimisega, et kui me kasutame elektroonikat, kas siis tegevused automaatselt omandavad koheselt elektroonilise loomuse? Ilmselt mitte -- koduelektroonika inimese abilisena ei võta viimaselt midagi ära. Või siis ikkagi võtab ning moonutab inimest kui subjekti? Tõe helk näikse paistvat rohkem või vähem eredalt sõltuvalt sellest, et kui sügavale kaemuses minna. Ning ka siis ei saa selles kindel olla. Aga jah -- valgevenelased müristavad ju korralikult, kohati kidrasaundid on imposantsed, kohati luuakse huvitavaid maastikke, ent nende maastike puudulikkust võiks võrrelda mõne väikese Austraalia linnaga kusagil mandri keskosas, mille mõni tuhat elanikku elavad laialipillutatult mitmekümne tuhande ruutkilomeetri peal. Asi on fookuses, aga nägemine on siin kaheli. Kui ei ole fokusseerimist, siis ka puuduvad eeldused sünergiliseks plahvatuseks -- või vähemalt meeleliigutuseks ning unistuste tekkeks. Ei ole paha, aga...jah, koostisosad on veidi üksteisest eemaldunud ning signaal nende vahel nõrgenenud või suisa kadunud. 7.0 (6.0-8.0)

1/31/2026

[Teaser of the day] R cord - Waves

Ambient techno
Electronic music
Dub techno
Psy-dub
Tech-dub

Artist: R cord

Release: Distant Pressure

Label: Insectorama

Year: 2026

[Teaser of the day] DasKapital - Narcisismo

Art rock
Psych-pop
Alternative pop/rock
Synth-rock
Acid pop

Artist: DasKapital

Release: Ruído Negro

Label: Self-released/Bandcamp

Year: 2011

[Teaser of the day] Juanitos - Sambarama

Free Music Archive

Art rock
Samba
Psychedelic
Latin music
Ethnic fusion
Brass pop
World music

Artist: Juanitos

Release: Exotica

Label: Free Music Archive/Jamendo

Year: 2007

RMH Mixtape 31.01.2026

Mixtape

1) Okmiracle - Sea Calls //New Old Loops// (2024, Nenormalizm)

2) The Hirundu - Ninit Womb //Quernmore!)// (2022, Pitch And Putt)

3) Dark Souls Day - Lifeless //X-lives// (2010, AF-music)

4) Bioc - Owt (was three) //Rename & Reorder EP// (2007, Proc-Records)

5) Unit 21 - september 10th //September-October// (2006, Thinner)

6) Alexandre Bilodeau - Veins-tu //Veins-tu// (2006, Epsilonlab)

7) Joxfield ProjeX - On The Opposite Corner //Phantastique// (2009, Clinical Archives)

8) Fabbien Robbe - Le Wagon //Skeudennoù// (2025, Mahorka)

9) Antoine Reverb - Lontano //A Revolt Of Sorts// (2010, Bandcamp)

10) Lackluster - Casiopiukkajatko //Cold Trail// (2009, Acroplane)

11) Traqueurs de Combes - Giacinto Bloom //I.G.W.T.// (2024, Nowaki Music)

Dias/Thanus/Munhoz -- Réstia (2017)

Mansarda/Malware

Improvised noise
Free jazz
Experimentalism
Post-bop
Avant-jazz
Improvised music
Musique brut

Kui eelmises arvustuses heitsin artistile ette analoogsüntesaatorite kasutamist viisil, mis paljastas liialt instrumendi närvilõpmed, siis käesoleval 6-loolisel taiesel on hüsteeria ja energia keeratud põhja, et kuulajale hõlpu mitte andes teda lõpuni hullutada. See on intensiivne, omal viisil valus ning hapnikku vajav kui mõne agressiivse, pahaloomulise haiguse põletikuline kolle (samaaegselt oma ebardliku konfiguratsiooni tõttu oma energiat põletav). Agressiivne ekstensiivsus, mida Diego Dias (puhkpillid), Marcos Thanus (elektrikitarr, sünt), Michel Munhoz (rütmipillid) intensiivselt kasutavad. Prepareeritud kitarrid, mistõttu olles trotslik tavapärase kidrasaundi suhtes, klahvpillide elektroodidest destilleeritakse välja hapet, mis söövitab niigi metalse fooni sisse uusi voolusänge. Ma püüan ennast mitte lasta petta vabajätsu esmapilgul agressiivsest sügavusest, mida võib võrrelda punkmuusika energiaga -- mis paraku üsna ruttu lahtub, muutudes pealiskaudseks rusikatega vehkimiseks. Pigem huvitav on kolmiku püüe leida eespoolmainitud stiilidest uusi energiaallikaid, mis paraku seesuguse destruktiivse põletamise korral ekstaasi üsna tuhastavad. Ent see agressiivne ekstensiivus töötab, kuivõrd saadakse leegile õhku manu 70-ndate lõpu eksperimentaalsest pungist, mis armastas nii jätsu kui tantsumuusikat, aga ka kakofoonilisi ja mürarohkeid heliseinu; ning osaliselt sellest välja kasvanud müramuusikast, mis borbetomaguslikult tuututab ja kolistab, undab ja kiunub. Aga mitte ainult -- see sisaldab pealtnäga suhteliselt rahulikke mõtisklusi, mis ometi seesmiselt tugevalt põlevad. Justkui ämbienti tehtaks metalli kloppimisega. Siin on strukturaalselt ja sisuliselt kõik väga hästi toestatud ja parlanksis, et muutub omasžanris eeskujulikuks näiteks. Eelpoolmainitud närvilõpmed kootuvad, õrritamata kuulajas ebatervet ja kõrvalist huvi. Eks üllitise olulisusele vihjab tõsiasi, et see on välja antud nii Mansarda kui Malware-nimeliste (neti)plaadifirmade all. 9.0 (8.0-9.5)

1/30/2026

Gliese 614 -- Saturn (2010)

Archive

Progressive electronic
Ambient
Kosmische Musik
Electronic music

Kosmos on korrastatud sümmeetria, ning progressiivse elektroonilise muusika vallas aetakse ruumi sageli segamini pelga mateeria puudumisega. Ruum ei ole vaakum; see on korra peegeldus. Kui universumil on nägu, siis on see nägu, mida on hoolikalt töödeldud ja korrastatud. Naisterahva korrastatud nägu - kosmeetiliselt töödeldud - on kosmose nägu. Või vähemalt suhestub sellega. Teeb alateadlikult silma sellele, kellest ja/või kust ta pärit on. Võib ju arvata, et kui mehed teevad kosmilist muusikat, siis muuhulgas ilmutavad nad huvi vastassoo vastu. Muusika on seks(imagnet). Aga ei saa üle ega ümber lõpmatuse esteetikast. Konkreetsemalt tuleb küsida ilmaruumi ning masinate hingeelu ja representatiivsuse analoogia järele. Kuivõrd viis dekaadi tagasi kujunes välja Berliini koolkond, kes aastakümneid möllas analoogsünteesi piiride kaardistamisega, siis käesolev ei suuda midagi juurde panna elik tunnistada selle piire. Modulaarne skelett esindab korda -- tähtede ja neid ühendavate ühenduskaablite külma matemaatilist täpsust. Gliese 614 ei püüa riistvara murda; järjestused lihtsalt ei kordu, nad hingavad sünteetilise pulsiga. Kosmos seevastu väljendab sünesteetiliselt rütmi. Sellest johtuvalt hierarhiliselt madalamatel tasanditel asetsevate fenomenide puhul ei piisa üksnes puhtas vormis korrastatuse poole püüdlemisest -- selleks on tarvis luua stiihiat, et sellest kasvaks välja kord. Omamoodi dünaamilise, suundumusliku mehhanismi tekitamine, mis eeldab vähemalt kaht üksteisele suunatud punkti, kahte teineteisega seotud välja. Teleoloogiliselt määratletud ning suunitletud. Heideggerlikult väljendudes -- tuleb jõuda - antud juhul luua - valendik, milles peitub tõe tuum. Tuum eeldab ruumi. Käesolevad 31 minutit oleksid täiuslikule helipildile lähemalt, kui selles oleks rohkem müra, rohkem teravust, mis tõrjuks tehnilise põhjal tehtavat ennustatavust ning varjaks tehnoloogilisi närvipesasid. 7.5 (7.5-8.0)

[Teaser of the day] Yukiga Futte Uresii - Ooinaru Nikusimino Monogatari 01

OL Oil

Psycho-acoustic
Noise music
Experimentalism
Harsh noise
Avant-garde
Power electronics

Artist: Yukiga Futte Uresii

Release: 大いなる憎しみの物語

Label: OL Oil

Year: 2025

[Teaser of the day] Lindbergh - C-Point Kane

Indie pop
Art pop
Lo-fi
Electronic
Alternative pop
Plinkerpop
Ambient pop

Artist: Lindbergh

Release: Loopy

Label: Djummi-Records

Year: 2025

[Teaser of the day] Lezet - Mike Patton

Free Music Archive

Freeformfreakout
Sound poetry
Electronic
Dada music

Artist: Lezet

Release: One

Label: Free Music Archive

Year: 2007

1/29/2026

[Teaser of the day] c4 - an understanding woman

Happy Puppy

Ambient techno
Downtempo
Electronica music
Experimental electronica

Artist: c4

Release: Inner Visions

Label: Happy Puppy

Year: 2008

[Teaser of the day] Spuntic - Outlined

Enoughrecords

Electro-acoustic
Folktronica
Organic electronica
Electronic
Ambient

Artist: Spuntic

Release: Hybrid Source

Label: Enoughrecords

Year: 2010

[Teaser of the day] Ernie Morgan - Organic Orgy (for Organ and Electronic Instruments). Part 2

Avant-electronica
Electronic music
Experimental electronica
Improvised music

Artist: Ernie Morgan

Release: Modulisme Session 136

Label: Modulisme

Year: 2026

eric in the kitchen -- a heart of clouds and stars (2012)

Tape Safe/Bandcamp

Ambient rock
Shoegazing
Duyster
Indie pop/rock
Lo-fi
Alternative pop/rock
Post-rock
Psychedelic
DIY

Mulle meeldib ikka mõelda ja öelda, et muusika produtseerimine on väga sarnane toidu valmistamisega. Kiht-kihi haaval loomine ja seadistamine, maitse ja tämbri timmimine; äkki sellele viitab ka Vallooniast pärit Eric Delsine'i (ED) projekt. Belgia lõunapoolne (prantsuskeelne) piirkond on oluline koht ka seetõttu, et seal oli oluline postpungi kants 70ndate lõpust alates. Ilmselt oluline fakt on ka see, et Siouxsie Sioux' juured on osaliselt sealt pärit. Ehk mõned mõjud ulatuvad ka sellele 10-loolisele taiesele. Reaalsuses peab vaatama põhja poole -- Flandrias tekkis aastatuhande vahetusel Duysteri-nimeline raadiosaade, kus mängiti kidrakeskset muusikat, mis kandis põues kindralikepikest. Oma südames on Duyster (laiendame selle muusikaliseks stiiliks) atmosfääriline, melanhoolne, introspektiivne ja aeglaselt kõlav, mähkides kuulajate hubasesse ja mõtisklevasse tekki nädalavahetuseks. Ehk siis esikohale on tõstetud sügavus, tekstuur ning emotsionaalne resonants, mitte aga optimistlikud refräänid või tantsulisus. Filmilinalikud paisud, õrna kajaga kaetud pastelsed kitarrid ja emotsionaalsed crescendo'd. Isegi siis, kui muusika muutub müraseks kidrastiihiaks (kõige ilmekamalt loos "Fly Away"), ei muutu rõhuasetused. Isegi kui mõningad eksperimentaalsed puudutused ilmnevad, siis suht alalhoidlikult opereeritakse nendes piirides. Teisalt jälle -- vaiksete helide taga on kõige valjemad mõtted. Ühelt poolt on ED helivalem mõjutatud vaikust väärtustavatest Ameerika kombodest nagu esiotsa Low'st, Codeine'st ning teisalt Galaxie 500 vaiksest lummast ja The Sea And Cake'i pastelsest helikeelest (mis kõlab pühapäeva-Tortoise'ina). Aga sarnastest mõttekaaslastest tuleb kindlasti ära märkida ka artisti kaasmaalased -- Wixel'i, Wio ning De Portables'i. 8.0 (7.5-9.0)

1/28/2026

[Teaser of the day] Carlos Ferreira - 1987

Ambient
Organic electronica
Electronic
Dreamwave
Cinematic

Artist: Carlos Ferreira

Release: Hakanai

Label: Histamine Tapes

Year: 2021

[Teaser of the day] Escaped Trees - In the Stratosphere with Jane Doe

Petroglyph

Avant-techno
Post-industrial
Experimental techno

Artist: Escaped Trees

Release: Seven Letters For Jane Doe

Label: Petroglyph Music

Year: 2016

[Teaser of the day] Diaenoxe - Escar tu foules (Uberlulu remix)

Jamendo

Electronic
Primitronica
Abstract
Post-industrial
Remix

Artist: Diaenoxe

Release: SADOMASOCHISME SATANIQUE & HERESIES DIVERSES

Label: Jamendo

Year: 2010

The Sleep Dealers -- 46 days of sleep dealer summer (2024)

Bandcamp

Ambient drone
DIY
Post-minimalism
Drone
Sound collage
Acousmatic music
Neo-psychedelia
Avant-pop
Progressive pop
Noise pop
Deconstructed pop
Dream pop
Freeformfreakout

Vahtralehemaa suurimast provintsist - Ontario'st - pärit ansambli helipildis valitseb segu uuspsühhedeeliast, ämbiendist ja sellest küllastatud popist ning indirokist; pakkudes nii udust loori kui rasket intellektuaalsust (mis samas ei tähenda, et esimene ei oleks teisest haaratud). Varahommikuses udus sõudmiseks - sellest välja jõudmiseks - on vaja unistusi ning kalduvust eksperimentaalsete tekstuuride poole. Strukturaalne eksperimentaalsus väljendub siin kummastava väljavenitatusena ja veiderdava transgressiivsusena, millest võib välja lugeda nii kiindumust kui küllastatust tehnitsistliku hulluse vastu. Kes tahab lihtsat üldistust ja kokkuvõtet, siis känukid asuvad kuskil moodsa DIY-esteetika ja psühhedeelse roki avara, eri suundades triiviva olemuse vahel. Sellega võib rahulduda, ent ainuüksi see kirjeldus kätkeb endas osutusi sügavamale, kaugemale ning kõrgemale. Või siis ka väiksemaks, õhemaks ning hapramaks. Ühes loos tõepoolest kerkivad esile efektilaadsed süntesaatoriarpedžod, mis oma intensiivsuses - et mitte öelda hüsteerilisuses (liialdatud lõbususes?) - tunduvad suisa irvikliku kommentaarina progressiivse roki suunas (aga mõelda on vaja asjadest ikka positiivselt, st sarkastiliselt). Aga võib-olla on see hoopis mõne säherduse kaasaegse artisti suunas torge, kes on astunud liiga suurtesse kingadesse, et oskused ja tarkus ei jõua piinlikkust valmistades järele (nt M83). See, et artist liigub eelpoolnimetatud stiile pidi, on pigem juhus -- see pigem on stiilis a la tegime sardoonilist pulli, ent endi kunstiliste vormide puhul ei teinud mingit hinnaalandust; ehk on see raske eksistentsialistliku tõe allaneelamine -- mille mõrkjasmagusaks apoteoosiks on imekauni eepilisuse kehastus loos nimega "but you have to live, you have to live". Paganama valus ning samas ka vastupandamatult nõiduslik on seda kõike kuulda, lasta endast läbi, mille kidad kisuvad hinge tükkideks. Ei ole vaja semantikat, ei ole vaja ei pompöössust ega artistlikkust, piisab vaid emotiivset laengut kandvast häälutusest mürarohkete kitarride ning hüpnootiliselt kolkivate trummide kohal. Ei ole selleks spetsiaalselt vaja konnade väljaheiteid neelata. Parafraseerides David Lynch'i -- madness will end sometime. Seniks tuleb kiirendada lõppu, et uus saaks rutem alata. 8.5 (8.0-9.5)

1/27/2026

[Teaser of the day] Sai - Of Order-Dreams Are Lies That We Tell Ourselves While We Sleep

Mahorka

Progressive rock
Ambient rock
Art rock

Artist: Sai

Release: Perspective seen from a different point of view

Label: Mahorka

Year: 2016

[Teaser of the day] Don Campau - We Had A Love But It Died 2

Archive

DIY
Soft rock
Folk pop
Lo-fi

Artist: Don Campau

Release: Roots Of Madness LP

Label: Archive

Year: 1971

[Teaser of the day] Juborich - nr04

Avant-garde
Post-minimalism
Electronic
Experimentalism

Artist: Juborich

Release: Nord Rhytmx

Label: Noise Margin

Year: 2025

Day Of The Triangle -- Taasik (2025)

Trash Can Dance

Progressive electronic
Space music
Ambient
Post-psychedelic
Electronic music
Kosmische Musik
Space rock
Ambient techno

Kuulasin Tartu artisti Day of the Triangle'i uue albumi soojenduseks vanameistri Mike Oldfield'i albumit "Tubular Bells 3" aastast 1998. Jah, sai paar aastat tagasi paarikümne euro eest ostetud viiest plaadist koosnev kogumik, saamaks aimu hetkel Bahamal resideeruvast muusikust. Sain aimu, ent see mulje oli pehmelt öeldes kesine, päriselt öeldes kusine. See asi sobis soojenduseks hästi ses mõttes, et pärast inglase pealiskaudset ja hõredalt saundi sai kuulata Eesti artisti täitsa omaette maailmast pärinevat muusikat -- teistsuguse kvaliteediga, hoomamatu sügavusega, märksa targemate lahendustega muusikat. Tõsi on seegi, et kui ma esmakordselt Martti Savolainen'i (MS) muusikat - kahest EP-st koosnevat kassettkogumikku "Salvia Sundays / Chair Conspiracy" - kuulsin, siis teadsin, et olen võetud mees. Täna, ligi 11 aastat hiljem, hakkab artist jõudma juba paarikümne üllitiseni, ent alati on, mida kuulata, on mida analüüsida, on kuhu ankrusse jääda. Varem on Martti Savolainen (ka tuntud kui Ethermen ja Sai Kuule) eksperimenteerinud biitidega, kuid seekord tundub, et rütmid on veelgi intensiivsemad, veelgi karvasemad; see on kohati müstiline kogemus, mis albumi 52 minuti vältel lahti rullub -- albumi keskpaigas tekib selline tunne, et justkui seisaksid hiigelväravate ees ning lõpuks väravate avanedes paiskub kuulajale peale mitu kihti eri iseloomuga helindeid. Ühelt poolt valguvad peale kõrgematesse registritesse kuuluvad sagedused ning teisalt sealt tagant paiskub valla tumerütmiline ning -energeetiline lainetus -- otse kuulajale peale. Missugune kuulamiskogemus! Missugune füüsiline kogemus! Ei ole ülepaisutatud väita, et üks muusika eesmärkidest peakski olema viia linnutiivul kuulaja sinna, kuhu ta maises elus füüsiliselt kindlasti ei jõuaks, ent mis mitte igale artistile ei ole teps jõukohane. Peab möönma, et MS on saanud vähem tähelepanu, kui ta virtuaalselt Eesti ämbientmuusika tippu kuuluvana seda väärib. See on selle elektroonilise muusika kaasajastatud uuendus, mis omal ajal krautrokist võrsus, ent ometi säilitades mõningased rokkmuusikalised jooned ja ilmutades kohati selke energiat (Tangerine Dream, Ash Ra Tempel, Klaus Schulze, Peter Baumann, Michael Hoenig). Astudes sisse massiivsetest ustest osutab fantaasia selja taha jätmisele ehk aktualiseerimine tähendab tunnelisse sisenemist, selle läbimist ning teisel pool tunnelit koha leidmist ning koha sisse võtmnist -- DOTT'i muusikast on saanud keskkond ja sündmus ise, millesse subjekt on sisenenud, kaotades distantsi vaatleja ja objekti vahelt. Kuulajana lähed konkreetselt üldisemale, ent see konkreetsus jääb kuulajasse ka edasistes faasides, sh lõppfaasis. Kuula seda ning sa hakkad olema ja saama. 9.0 (8.5-9.5)

Deepening -- Mountain Player (2025)

Inunct Music

Bubblegum funk
Alternative dance
Electronic music
Synth-funk
Organic electronica

See kolmelooline teos (kokku 11 minutit) koosneb peamiselt lugude alguses kõlavatest sensuaalsetest loodushelidest, mis juhatavad sisse rütmid, nii sageduse kui ka tehniliste võtete poolest klubimuusikale lähemale jõudes. Bassiliinid põrkavad koomiksiliku elastsusega ja süntesaatorirütmid kalduvad aeg-ajalt sellesse kleepuvale, öisele territooriumile. Kohati läheb see üle nätskeks närimiskummi-funk'iks, mis aeg-ajalt näitab ka kohmakuse märke (mis on pigem positiivne märk maisest ebatäiuslikkusest kui orgaanilisest eksistentsist). Vokaal varieerub, kohati spiraalsesse silmusesse kokutama jäädes, kohati vabalt voolates, kuigi seal ei ole midagi väga erilist öelda -- ühelt poolt on keskmine kindlasti garanteeritud, võib-olla veidi üle selle (võib-olla lisapunktid tulevad teatud eksootikast, millest tuleb arvustuses veidi hiljem juttu). Vokaalsed ideed siin realiseeruvad harva funktsionaalsusest kõrgemale, sulades ja saades rütmi osaks, tõstmata seda; kuigi tekstuuriliselt huvitavad, hakkavad rütmid pärast mõningaid kuulamiskordi tunduma karguna. Võib arvata, et projekt peaks otsima tugevamat vokaalset identiteeti. Kohati tundub, nagu püütakse olla eksperimentaalsemad kui nad selleks tegelikult võimelised on; ning teisalt on see asjatuks osutunud hind, mida klubimuusikaks mitte muutumise eest makstakse (nt nimiloo meloodiat ülal hoidev akordionilõik on veidi kahtlane, kõlades nagu Adidase dressipüksides slaavi pättide - gopnikute - kodupidu). Kokkuvõtvalt on see PC Music'u plastilisuse vaoshoitud lähenemine ilma sügavama kaemuseta. 7.0 (6.5-8.0)

1/26/2026

[Teaser of the day] un automne à Lob-Nor - Routex

Free Music Archive

Art rock
Experimental rock
Electronic
Ambient rock
Post-rock

Artist: un automne à Lob-Nor

Release: bye bye

Label: Free Music Archive

Year: 2011

[Teaser of the day] Filipe Miranda - Movimento I

Bump Foot

Art rock
Ambient rock
Improvised music

Artist: Filipe Miranda

Release: Movimento

Label: Bump Foot

Year: 2025

[Teaser of the day] Deto And Gleam - Tears

Ambient electro
Electro
Electronic music
Tech-electro

Artist: Deto And Gleam

Release: Kisses & Tears EP

Label: Digital Diamonds

Year: 2010

1/25/2026

[Teaser of the day] Virabelo - Samtempeco

Archive

Ambient
Progressive electronic
Kosmische Musik
Ambient drone
Electronic music
Space music

Artist: Virabelo

Release: Nova Mistero

Label: Archive/Bandcamp

Year: 2025

[Teaser of the day] Heezen - Fluids

Reductionism
Musique concrète
Electronic music
Experimentalism
Microsound
Lowercase
Abstract

Artist: Heezen

Release: Golden Flow

Label: Archive/Bandcamp

Year: 2009

[Teaser of the day] James Parrott - Ferric Oxide

Electronic music
Ambient drone
Space music
Ambient
Experimentalism
Kosmische Musik

Artist: James Parrott

Release: Tape Signal

Label: Self-released/Bandcamp

Year: 2023

Charles Amirkhanian -- Ratchet Attach It (2025)

Other Minds/Bandcamp

Art music
Avant-garde
Post-classical
Experimentalism
Improvised music

Teise Ilmasõja lõpuaasta jaanuaris sündinud ameeriklase Charles Amirkhanian'i (CA) rolli hinnatakse tänu teenetele nii Other Minds-nimelise plaadifirma asutamisel ning teiste artistide promomisel, aga ennekõike tema enda, konkreetsemalt helipoeetilise tegevuse tõttu, mis muusikastiilina teatavasti keerleb ümber inimvokaali võimalikkuste kasutamise ja laiendamise. Selle valdkonna suurnimed on-olid Meredith Monk, Demetrio Stratos (1945-1979), Michael Lentz, Laurie Anderson, Jaap Blonk, aga ka Roomet Jakapi Eestist (arvestades ainuüksi muusik-filosoofi mahukat koostööajalugu rohkem ja vähem kuulsamate avangardistidega üle ilma). Kahtlemata nimetatud artistidel kõigil on omad eripärad ning rõhuasetused (nt CA kasutas vokaali rütmina, st korduste põlistajana, millele ehitati kõik ülejäänu peale); ning mitte alati ei pidanud-pea vokaal olema kesksel kohal. Helipoeesial on olnud kanda ka poliitiline roll, kuna võimaldab semantikat vältides häält kasutada maksimaalselt vabalt. Häälevabadus on suurem kui sõnavabadus. 11-loolisel taiesel on vokaali vähe - ühes kohas on küll vaevu kuulda ingellikku fluidumit, ent enam jäävad meelde lõbusad palakesed mängituna honky donk-kõrtsiklaveril ("Hopper Popper", "Ticklish Licorice", "Tyrannus Rex"). Meeldib naljatamisi mõelda, et seesuguse tulemuseni jõudnuks ühiselt klaver taga jõmisedes Dennis Hopper ja Karl Popper, kui nad veetnuks trahtris tunde märjukest manustades. Purjakil olles ei pea midagi ei verifitseerima ega falsifitseerima, piisab toredast ühistegevusest. Muusika loomusse kuulub loomuldasa duaalsuse ja vastandlikkuse ületamine, mistõttu isegi "totter" kompositsioon võib tõe taotlusest kõlada ülevamalt. Tõeotsijad on sageli liigagi tõsised vanad, palju veetlevam külg mõtlemises on mängulisus ja vimkade viskamine -- teaduslik mõtlemine on oluline, ent metafüüsika ei tohiks kindlasti jääda tagaplaanile. Teisalt jah, Popper'i-Hopper'i olukorda võiks visandada groteskseks - seda enam, et mainitud loo lõpuossa sugenevad deliirsed elemendid, kuivõrd just joobnutes tõuseb esile eriline (oma) tõe lauda virutamise tung. Kuivõrd albumil kaasalöövate artistide nimekirjas on välja toodud kuus perkussionisti, siis ei oleks raske järeldada trummeldamise osakaalu üle (aga trummeldamist on sellele vaatamata kasinalt). On nii marssidel põhinevat improt kui ka roostes mängudoosi kriginatest-kahinatest produtseeritud abstraktsioone ((ilmselt helid on siiski tekitatud tellitava mutrivõtme kasutamisega (sic!)). Aga klaveril loodud sisutühje mõtisklusi, mis pigem tekitavad kahetsuslikke mõtteid pärast kõva pummelungi, et oli siis vaja oma aega, tervist ja raha sellele kõigele kulutada - hing jäi tühjaks ning kõht sai kurjaks. Akadeemilisi ringkondi halvav paatos tõsiseltvõetavuse üle -- mida muuseas märkis mõned kuud tagasi Elliott Sharp intervjuus Postimehele, et elektrikitarriga on raske teenida helilooja tiitlit sealsetes ringkondades -, mistõttu tuleb sisse mittemidagiütlevaid kompositsioone. Võinuks pigem pakkuda veel seesuguseid lugusid nagu "The U.S. Army Postal Unit at Blandford, Dorset, 1944", mis kõlab justkui celesta-klaveril mängitud eksootilise kaemusena (kui palju see tehnitsistlikus plaanis huviäratav on, eristub muidugi ise küsimuseks). Kokkuvõtvalt ikkagi pigem plusspoolele jääv teos, samas üldplaanis pakkumata sügavamat elamust. Võinuks siiski vokaali varjatumaid pälvusi eksperimentidesse sisestada või siis panustada üksnes kõrtsiklaverile, et komponeerida suurepärane üllitis. Kitsamas plaanis mainitud instrumendil improviseeritud asjad siin panevad hinge õkva tantsima. Milleks tekitada katkestusi - seda enam, et kahtlaste avantüüridega?! 7.5 (6.5-8.5)

1/24/2026

[Teaser of the day] LFC - Edraim

Avant-garde
Conceptual
Abstract
Psycho-acoustic
Experimentalism
Micronoise
Radiophonic art

Artist: LFC

Release: Fivoma

Label: Self-released/Bandcamp

Year: 2012

[Teaser of the day] Poon - Alatu

Avant-garde
Dada music
DIY
Freeformfreakout
Musique brut
Improvised noise
Avant-blues
Experimentalism

Artist: Poon

Release: Poon

Label: Trash Can Dance/Bandcamp

Year: 2012

[Teaser of the day] Trent Hawkins - ii

Progressive electronic
Krautrock
Electronic music
Ambient
Kosmische Musik

Artist: Trent Hawkins

Release: t2helaev

Label: Trash Can Dance/Bandcamp

Year: 2015

Anna von Hausswolff -- The Miraculous (2015)

Bandcamp/City Slang

Gothic pop
Apocalyptic folk
Drone pop
Ethereal wave
Neofolk
Neoclassical
Dark wave
Singer-songwriter
Organcore

Pean möönma, et rootslanna Anna von Hausswolff'i (AvH) kolmas stuudioalbum hakkab üha enam meeldima sõltuvalt sellest, mitu kuulamiskorda peale teen. Nende üheks taiese vältel toimub varjude ning valgusvihkude ümber suunamine, ent seda kõike sünkjas sumeduses. Ei ole mõtet mängida pimesikku fakti osas, et AvH ilmselgelt on enne komponeerimist kuulanud Michael Gira ansambleid. Ning ilmselgelt ka neid nautinud. Suurejooneline atmosfäär kannab kenasti välja -- kirikuoreli pikad noodid ning lauljatari varieeruv vokaalne dramaatilisus uitavad gootialuseid pidi. Personaalne lemmik on 10-minutiline nimilugu, mis droonib minimalistlikult, ent lõigates maha teravate tundmuste tippe teispoolsuslikkusele ning ajatusele rõhudes. Paratamatuse tunne aitab paratamatult paratamatusega leppida. Tajuda seda tohutut sügavust, mida inimene ise ei ole sageli võimeline mõistma, tekitades temas kabuõõva tuleva ees. Täiendavaid plusspunkte AvH muusikas kahtlemata annavad kontrastid, mis muudavad mõned elemendid isegi kitšilikuks - näiteks metallrifid ning vinguvad kidrasoolod või muutudes aeg-ajalt tume-Enya'ks ("Come Wander With Me/Deliverance"). Ei suuda isiklikult küll taluda iirlanna muusikat, ent seesugune variant klikib kenasti. Seda enam, et kitšilikud elemendid on korralikult viimistletud-vint õrnalt üle keeratud, andes omakorda tunnistust rootslanna asjalikust huumorisoonest. Mida enam üllitise kaanepilti vaatan, seda naljakamaks see muutub (nagu stseen "Scary Movie" - ütleme, et - 58. osast). Vahelduseks on ka päriselt kergemat, neofolgi helgemasse otsa kuuluvat muusikat (instrumentaalne "En ensam vandrare" ning "Stranger"). Loos "The Hope Only of Empty Men" laulab ta viisil, justkui oleks ta lidokaiini laksu all. Ütleksin kokkuvõtvalt, et igati lõbus kuulamine valdkonnas, milles üllitised võivad kontseptuaalse raskuse all kokku vajuda, s.t mittemidagiütlevat lasuda. 8.5 (7.5-9.0)

[Teaser of the day] Taiga Blues - Being Static Is Not An Option

Art rock
2 Tone
Alternative rock
Experimental pop
Psychedelic

Artist: Taiga Blues

Release: Im kleinen Kreis

Label: Self-released/Bandcamp

Year: 2006

[Teaser of the day] Satanoise - Telegrama

Experimentalism
Hauntology
Radiophonic art
Seapunk
Electronic
Vaporwave
Conceptual
Micronoise
Avant-garde

Artist: Satanoise

Release: No Music For The Films

Label: Malware

Year: 2016

[Teaser of the day] Ieva - Phantome

Test Tube

Experimentalism
Musique concrète
Electronic
Acousmatic music
Sound collage
EAI
Radiophonic art
Avant-garde

Artist: Ieva

Release: Insones

Label: Test Tube

Year: 2009

Volgane -- Lambo (2020)

Nowaki Music

Progressive pop
Art pop/rock
Psychedelic
No Wave
Neokrautrock
Avant-pop
Improvised music
Experimental pop
Electronic

Jätkame Prantsusmaalt pärit muusikaga (lisandub ka Gallia omamaine netiplaadifirma Nowaki Music). Natural Snow Buildings'i hüpnofolgi juurest jõuan märksa hüplevama pealisstruktuuriga muusika manu; Volgane vajutab kohe gaasipedaali vastu kunstilise rokkmuusika matti, et jõuaks võimalikult paljudesse kohtadesse oma muusikaliste avantüüridega sõuda. Kui Volgane'i kaks aastat varem ilmunud taies "Rød Shor" (tõsi, nende vahel ilmus "Grimr", 2019; mille juurde jõuan ka millalgi) kiikus postrokilike laienduste, vaba jätsu hulluse, indielektrooniliste krõbinate ning progeliku popi piiridel - mida võiks kokku võtta kaasaegse krautrokina -, siis kõiki neid elemente on ka sellel 26-minutilisel taiesel kuulda, ent pügala võrra eneseohjelduslikkust on veelgi enam maha keeratud. Loomulikult mängitakse ka eelpoolmainitud elemendid ümber. Intelligentsete ja kompromissitute muusikute puhul seesugune käitumine, st eelmise albumi tegemisest tekkivate oskuste ja ideede uuendamine on ju iseenesestmõistetav. Väänates ja lähendades meeleolusid üksteisega ning ähmastades eri stiile -- jäts, improvisatoorne muusika, elektroonika on siin nii rööbiti kui üksteisest läbi mähitud. Mõned väljapaistvad isiksused ja entiteedid nagu Kevin Ayers, Magma, Organisation, Faust, Klaus Dinger ja La Düsseldorf, Achim Reichel & Machines, Gong, Serge Gainsbourg ning James Chance ilmuvad alateadvusest vaimusoppi -- artistid, kes armastasid popmuusikat, ent kes nägid seda rohkem või vähem läbi kõverpeegli koolutatuna (nii mehiselt loksutades läppuma hakkavat konnatiiki kui valades hapnikurikkust manu). Põlegu hapnik kuulaja ajus! 9.0 (8.5-9.5)

1/23/2026

Natural Snow Buildings -- The Snowbringer Cult (2008)

Ba Da Bing!/RYM/Discogs

Drone folk
Ambient folk
Avant-folk
New Weird France
Free folk
Folk indie
Weird folk
Psych-folk
Trance folk
Space folk
Experimental folk
Post-folk
Singer-songwriter
Indie folk

Prantsuse tandem Natural Snow Buildings (NSB) on eepilise formaadi ja sisu meistrid. Kitarridega (ja ajudega) moosekandid, kes kasutavad pikki kestusi ja kihilisi tekstuure, loomaks nii tähtedest unistavaid (makrouniversum) kui sügavale oma juurteni-juurpõhjusteni tungivaid kaemusi (mikrouniversum) ning manades esile sügavalt müstilisi folgist ja droonmuusikast läbiimbunud maastikke. Mitteprantslaslike gallialaste Mehdi Ameziane ja Solange Gularte muusikat iseloomustab setõttu hiiglasliku ruumilise haarde püüe, maagilise atmosfääri manamine ning teenitult kättevõidetud kultusstaatus eksperimentaalse muusika maailmas. Viimati arvustasin neid ("The Winter Ray, 2004) 16.07.2025, kui skeptiliste muusika- ja filmisnoobide keskkonnas nagu Rate Your Music (RYM) ulatus nende jälgijaskond 14 620 isikuni (see näitaja on näiteks suurem kui Suede'il, Mercury Rev'il, Travis'el, Seefeel'il, The Orb'il, Bastille'il, M People' il jpt). Täna, 24.01.2026 - käesoleva muusikablogi 17. aastapäeval - ulatub see number juba 16 173 isikuni. Ning RYM-i keskmised hinded omavad suuremat väärtust kui Pitchfork'i kümnelised hinded, rääkimata käest lastud muusikakriitikamaastiku nõrkusest Eestis (kõiksugu aastalõpukokkuvõtete mõte muutub küsitavaks, kui seda arvustustega ei taheta toetada; häbitult vähe arvustusi on Eesti muusikakriitikamaastikul -- miks ERR-i virtuaalsel lehel ilmub nii vähe arvustusi? Seal peaks vähemalt ülepäeviti üks arvustus ilmuma). Kui eelpoolosutatud albumist lähtuda, siis samuti megasuur, 26 taiesest koosnev taies jätkab samuti talviselt. Eriti läheb see ilmselt korda parasvöötmes ning sellest kõrgemal elavatele olenditele, kelle DNA-sse see aastaaeg kuulub. Kõik, kes talve kiruvad, palun vaadake sügavale iseendasse. Üks (isiklik) arhetüüpne ettekujutus on seotud tohutu lumeväljaga ning lumesajuga, kui seisan selle välja ühes otsas, nähes kaugustest lähenemas isikut, kes lähedale jõudes hääbub eikuhugi. Ka siin kummardatakse Lumetoojat, seda, kes värvib kõik tagasi alguspunkti, st valgeks ja külmaks. Kõlaliselt kostub see nihetena ja modaalsustena müra ja vaikuse vahel, analüütilise transgressiivsusena kitarritekstuuride, drooniva folgi, mikroskoopilise müra ning ämbientmuusika vahel. Stiihiline tolm ülemhelide näol annab nende muusikale nii hinge kui tagab sidususe. Üheksakümnendate lõpus alustanud Solange Gularte'i ehk Isengrind'i ning Mehdi Amezian'i ehk TwinSisterMoon'i muusikat esitletakse siin kolmes sektsioonis -- nii kummagi soololoomingut kui ühisloomingut, st NSB-muusikat hõlmavana. Ma ei näinud põhjust neid erinevaid sektsioone eraldi kuulata, kuna NSB-muusika niikuinii on meta; mistõttu kummagi rõhuasetused sooloartistidena on NSB-i raames praktiseeritud rakurssidest lähtuvad. Kuigi valitud rakurssidest lähtuvad, ei tähenda see, et kumbki eraldi lisasügavust põhiprojekti muusikasse lisaks. Seda tuleb muidugi möönda, et Solange vokaalselt manab ja laulab sageli oma sooloosas, kõlades palju paremini kui mõni laialt idealiseeritud naisfolkar (Joni Mitchell, Vashti Bunyan, Linda Perhacs). Aga tundub, et ka NSB-i osas on vokaali märksa enam, kuivõrd ettekujutuslikult nii kultustes kui manamisel on häälel nii foneetiliselt kui semantiliselt keskne roll täita. 9.5 (8.0-10)

1/22/2026

[Teaser of the day] GAF - Love me as if the strange landscapes were sliding down

Nulogic

Ambient rock
Electronic
Neo-psychedelia
Post-rock
Art rock

Artist: GAF

Release: Paisajes Extraños Revisited Ep.

Label: Nulogic

Year: 2007

[Teaser of the day] Valery & The Greedies - Walking To The Depth

Clinical Archives

Art punk
2 tone
Post-punk
New wave

Artist: Valery & The Greedies

Release: Where's Satan?

Label: Clinical Archives

Year: 2011

[Teaser of the day] The Musk-rat Cult - Octopus

Sirona-Records

Micro-sound
Experimentalism
Electronic
Post-psychedelic
Micro-noise
Avant-garde
Sound art

Artist: The Musk-rat Cult

Release: Anus Mundi

Label: Sirona-Records

Year: 2011

Kraftwerk -- Electric Cafe (1986)

EMI

Electro pop
Techno pop
Electronic music
Kraut-electro
Art pop
Post-disco
Synth-funk
Robot pop

Kuulates käesolevat, Kraftwerk'i viimaseks jäänud üheksandat stuudioalbumit tuleb tõdeda, et Düsseldorf'i legenditest oli saanud kas rohkem või vähem tunnustatud euroopalikkuse maamärk, kes alustasid 1970. aastal väga olulise albumiga, mis katsetuslikkuses ja lõpuleviiduses tegi silmad ette ka kaasteelistele CAN'ile ja Neu!'le, mida hiljem võib-olla suutis korrata üksnes Faust. Kuigi Hütter ja Schneider kippusid hiljem väärtustama esimesi üllitisi pentsikult vähe (arusaamatul põhjusel isegi häbenesid neid), panustati nendega tummiselt eksperimentaalmuusika roki- ning elektroonilisse suunda. Kraftwerk'i puhul sümpatiseerib nende loomuldasa kinnisideelisus tungida väljapoole kontekstidest ja ajalisusest -- öelda nende kohta, et nad olid omast ajast ees tähendab vaid seda, et valguskiirust ületades olid nad igasugu ajast ning ajastutest ees; nad ise ehitasid jõulise masina, mis robotliku täpsuse ja funktsionaalsusega jättis endast maha jäljed, mida mööda liikudes jõuti kahekümnendatesse tehisintellekti epohhi. Tehisintellektlik poos sai lõpuks lihaks. Nende viimast stuudioalbumit on kummastav kuulata seetõttu, et aasta on 1986; kui nendest mõjutatud muusika oli kasvanud krutskiliseks pungiks ja kunstrokiks ning sealt edasi uueks laineks, teist haru pidi põrandaaluseks eksperimentaalelektroonikaks ja industriaalmuusikaks ning kolmandaks mustade ameeriklaste mahitusel kusagil Mootorite Linnas, Tuulises Linnas ning Suures Õunas klubikultuuriks nii niši tähenduses kui ka üldisemate (pop)muusikaliste ilmingutena ning siirete andjatena. Jälgides kasvõi seda kaheksakümnendatele iseloomulikku möllu, siis Kraftwerk'i ei huvitanud ümberringi toimuv, nad liikusid mööda oma loogilist rada -- sujuvalt ja efektiivselt. Nende muusikas ei ole ju kaheksakümnendate vaibi kuulda. See lihtsalt peegeldab seda, et Saksa nelik ei pidanud kuhugi kohta otsima ja leidma -- nende endi loodud ruum oli üksnes nende endi päralt. "Electric Cafe" on igati ahvivaimustust tekitav taies -- isegi siis, kui see ei asetu nende parimate albumite tippu, on see absoluutskaalal ikkagi väga hüva muusika. Nende lokaalne haare ulatub üle Euroopa -- ühelt poolt lauldes eri Euroopa keeltes ning nähes vaimusilmas Euroopat maailmavaimu teokstegijatena. Kui Teutooni mõtleja Hegel olla seda öelnud pärast Saksamaad okupeeriva Napoleon'i nägemist, siis maailmavaim oli pärast Väikese Korsiklase luude lahustumist happelises pinnases aktualiseerumas kusagil mujal -- mitte kuigi kaugel keisri jalajälgedest Saksamaal. Sellesse on kontsentreerunud nii Nibelung'ide laulud, Wagner'i aariad kui Stockhausen'i uudne mõtlemine; aga ka Teise ilmasõja järgsetest õudustest eemaldumine ja destruktiivse energia plussmärgiliseks muundamine. Positiivne plaan teisisõnu. Siin kostub vastu neliku soov muutuda tagasi inimesteks või vähemalt soovides, et neid mõistetaks emotsionaalsetena ja humanistlikena. Teidisõnu -- inimeste teenijatena oli neil õigus samuti eelpoolmainitud omadustele (kuidas nad teisiti saanuks olla headeks abilisteks?!). Siin on see maailmavaim kõrvuti oma ajastu tugevuste, jõnksude ning haavatuvusega. Dial again! 8.5 (8.0-9.0)

1/21/2026

Dudley -- Seasonal LP (2003)

Autres Directions In Music/Bandcamp

Art music
Alternative dance
Indie folk
Lo-fi
Modern classical
Indietronica
Cinematic
DIY
Post-classical
Folktronica
Neokrautrock
Hip-hop
Folk indie

Stéphane Bossard'i (SB) ehk Dudley 9-looline taies Autres Directions In Music-nimelise netiplaadifirma all on kõigiti fantaasiat küttev, st pakkudes sügavaid harjutusi helilises arhitektuuris. Võttes kontseptuaalse vihje Jungi arusaamast, et unenägu on teater, kus unistaja on korraga stseen, näitleja, suflöör, lavastaja, autor, publik ja kriitik, toimib album subjektiivsuse suletud ahela ökosüsteemina. See on sügavalt isiklik, isetegemise ideest lähtuv alateadvuse uurimine, mida väljendatakse hoolikalt viimistletud helipaletina. SB navigeerib keerukal moodsate voolude kaardil: madal kohtub kõrgega, ometi see ei ole niisama tõde, niisama lihtne tõde kui see esmapilgul võib paista. Konstrueeritud lihtsus (kohati koguni lihtlabasus) võib olla vägagi kandev. Albumi raamistiku moodustavad sageli elegantsed, minimalistlikud struktuurid, meenutades kaasaegse kammermuusika täpsust. Rütmiline pulss - kohati motoorne ja ühtlane, teinekord aga vigane ja fragmentaarne -, andes 35 minutile edasiviiva hoo ja sõmerja tekstuuri tunde. Vaatamata kõrgele intellektuaalsele mõistestikule säilitab album sooja kunstilise muusika kvaliteedi, kuivõrd tundudes käsitsi valminuna, eelistades toorest emotsionaalset resonantsi steriilsele stuudiotäiuslikkusele. Žanripiiride ületamine on postmodernistlikul ajastul tavapärane, kuigi nende ületamisest tulenev tulemuslikkus nõuab spetsiifilist alkeemiat. Või siis laiendades mõtet -- SB leiab nendest ristumiskohtadest lisaenergiat; ristumiskohad ja teelahkmeid sildavad pontoonid ülenevad rituaalseks ruumiks ning ohverdamiskohtadeks. Näiteks artist ei aseta elektroonilist rütmi klaverimeloodia peale -- ta põimib need kokku, kuni eristus muutub ebaoluliseks. Flamenko-kitarre, mida saadavad kohmakad rütmihakatised ning teisalt loovad veelgi kontrasti - et mitte öelda kavatsuslikku liialdust - vägagi filmilinalikud orkestratsioonid. Ning hip-hop'i lohisevatest rütmidest sämpledeelse horisondi ihaluse kontekstis ei saa ka üle ega ümber ning sugereeriv sünteetika rahuldab akustilise poole tumedamaid, iharamaid fantaasiaid. Nagu juba öeldud, siis täidab Bossard selles heliteatris kõiksugu rolle. Ta on keerukate kompositsioonide autor, näitleja, kes esitab ning olles kriitik, kes lihvib servi, kuni asi muutub oluliseks. Tulemuseks on kujutlusvõimeline teekond, mis tundub selge unenäona: elav, kohati sürreaalne, kuid juhitud oma seesmisest, eripärasest loogikast. 9.0 (8.0-9.5)

[Teaser of the day] elektroherd - Outro

Earth Monkey Productions

Lo-fi
Electronic
DIY
Improvised music

Artist: elektroherd

Release: suló bench

Label: Earth Monkey Productions

Year: 20057

[Teaser of the day] Zack Kouns - Driving 10

Primitronica
Electronic music
Minimal synth

Artist: Zack Kouns

Release: He must have contemplated his death

Label: Self-released/Bandcamp

Year: 2019

[Teaser of the day] Cryptic Scenery - Ephemeral V2

Avant-rock
Electronic
Progressive electronic
Experimental rock
Drone
Art rock

Artist: Cryptic Scenery

Release: Ephemeral V2

Label: Self-released/Bandcamp

Year: 2022

1/20/2026

[Teaser of the day] PIRATE Tapes - Rosa Munda

Le Colibri Nécrophile

EAI
Experimentalism
Musique brut
Avant-garde
Improvised music
DIY
Improvised noise

Artist: PIRATE Tapes

Release: Sub Rosa

Label: Le Colibri Nécrophile

Year: 2025

[Teaser of the day] The Man From Viersen - Sonething About Bone And Skin

Rodent Tapes

Experimentalism
Art music
Post-classical
Post-psychedelic
Post-chamber
Avant-garde
Improvised music

Artist: The Man From Viersen

Release: Forbidden Realms Of The Dark Carnival

Label: Rodent Tapes

Year: 2025

[Teaser of the day] 2iS (DOSIS) - Rap paleotico

Archive

Electro-acoustic
Improvised music
Freeformfreakout
Free jazz
Experimentalism
Avant-garde

Artist: 2iS (DOSIS)

Release: El Hechicero

Label: Archive

Year: 2015

The Walcker Crew -- Les Veines Noires (2002)

Free Sample Zone/Archive

Plunderphonics
Acid jazz
Sound collage
Afrofuturism
Avant-garde
Ethnotronica
Sampledelic
Ork-pop
Electronic
Breaks
Experimentalism
Mash-up

Galliamaa (kadunud) poeg Chenard Walcker (CW) oli nullindatel üks väljapaistvaimaid plunderphonics-stiili (või nagu ta ise nimetas -samplecore'i-) artiste, kes oma netileibeli Free Sample Zone'i all üllitas poolsada üllitist. Käesoleval 3-loolisel taiesel - mis on ta üks esimesi - segab CW omavahel kokku afrofuturistlikku narratiivi, sünteetilist etnot, happejätsu, üleelusuuruses orkpoppi, külmast näpistatud downbeat'i, kammerlike sugemetega vappeid. Rohkem või vähem lõdva käigu ja amplituudiga rütmimuusika vonkleb siin. Igatahes rütmi konstrueeritakse siin kohapeal -- ainuüksi seda lahti võttes ning teistsuguses jadas kokku liites. Muusikas on olulised elemendid ka hüsteeria ning ekstaas; võiks ju arvata, et jonklev hüsteerilisus aitab miskitmoodi kompenseerida pealtnäha lihtsa struktuuriga kompositsioone; tegelikult käib see ka ekstaasi kohta -- näitena ekstaatilisusest muusikas võib välja tuua minimalismi, nt Steve Reich'i või Terry Riley helihüpnoosi. Nii ekstaas kui ka hüsteeria võivad seguneda, eeldades, et mõlema väljendusviis ei ilmne mitte ainult arhitektoonilisena, vaid ka lihast ja luust läbi vihiseva helina, millest kostub vere kohinat. Ei saa unustada ka tõsiasja, et mõlemaid fenomene iseloomustab subjekti tõstmine temast väljapoole. Kõige selle valguses tekib poleemika plunderphonics-stiili suhestumisest emotsioonidesse -- muusika eelduseks antud kontekstis ei ole ju emotsioonide edastamine mitte otse, vaid kaude, mistõttu tekib küsimus, et kuidas mõista kõike seda vahendamise tähenduses. Vahendaja tähendus muutub osutava emotsiooni valguses hoopis midagi muud võrreldes otse emotsioonide edastajaga. Ometi asi ei ole nii üheselt mõistetav -- küsimus taandub ka kredibiilsusele; kuivõrd usutavus on popartistide kui imagoloogilise kaubamärkide puhul niikuinii kunstlik (ja sageli ka võlts) -- kui teatud kaubandusliku toote üleandmisena kuulajatele kui oma klientidele; osutudes lihtsalt massitooteks, mille puhul krutskiliste artistide lähenemine pigem tekitab mõrasid ebasiirusesse, mis annab asjale õige meki ning ülendava tunde. Seda enam, et seda tuleb mõista CW suhtumise peegeldusena ning kommentaarina popmuusika aadressil. 8.0 (7.5-8.5)

[Teaser of the day] Galaxy Knife - The Bookhouse Boys

Neo-noir
Neoclassical
Electronic
Film noir
Post-classical
Conceptual
Art pop

Artist: Galaxy Knife

Release: The Next Peak Vol I (Twin Peaks Tribute)

Label: Retropromenade

Year: 2015

1/19/2026

[Teaser of the day] Asyncdrone - Borax Soap

No Type

Experimental rock
Avant-blues
No Wave
Avant-rock

Artist: Asyncdrone

Release: We Who Are Distant

Label: No Type

Year: 2003

[Teaser of the day] RO-or - Muidugi

Kubotrop

Power electronics
Electronic music
Improvised noise
Noise music

Artist: RO-or

Release: Violet Noise 2

Label: Kubotrop

Year: 2011

[Teaser of the day] Árbore Morta - Unha Árbore Morta Na Terra (A Dead Tree In The Earth)

Abstract
Electronic
Power electronics
Noise music

Artist: Árbore Morta

Release: Árbore Podre

Label: Basement Corner Emissions

Year: 2026

The Hirundu -- Advertized As Magnatized (At Last) (2026)

Pitch And Putt/Bandcamp

Avant-garde
DIY
Art rock
Ambient
Psycho-acoustic
Hauntology
Electronic
Turntablism
Abstract
Experimentalism
Post-psychedelic
Dark ambient
Improvised music
Krautrock
Cinematic

Sageli osutub traagiliseks, kui jultunult inimene oma ja teiste elu vussi keerab, jäädes samal ajal täiesti tummahambaks, et mõista, kuidas tragöödia temast endast alguse on saanud ning kuidas ta seda pidevalt toidab. Aga nimetatud mõttetera võib üle kanda kunstiilma ja ümber pöörata niimoodi, et näidata ühe või teise looja erakordsust. Inglane Johnny Crewdson (JC) teiste inglise tüüpidega alustas muusikaloomist 80ndate lõpus, olles inspireeritud televiisorist nähtud Happy Mondays'i esinemisest. Vähehaaval on teised tüübid kõrvalt pudenenud, mistõttu The Hirundu'st õige pea sai ühemeheprojekt. Üks viimaseid tema asju, mida arvustasin, oli "Quernmore!" (2022), kus JC katsetas mürarohke bluusrokiga -- aga viisil, justkui olnuks tegu plaadimängija eksperimendiga. Meenutas Neu! katsetusi järjekorras teisel stuudioalbumil, kui Rother'il-Dinger'il oli raha otsa lõppenud ning lisalugude loomisel "remiksiti" juba olemasolevat kompositsiooni "Neuschnee/Super" eri kiirustel plaadimängijas ning magnetofonil. Võib öelda, et JC jätkab sarnase metoodikaga ka siin, et žanriline palett on avardunud. Näiteks "Tankard" on hüpnootiline krautrokk, mis, tõsi, on aeglaseks keeratud, mis võiks ka Daniel Lopatin'i repertuaari kuuluda, kui mees rohkem süvitsiminevam oleks. Aga jah, nagu ligi nelja kümnendi vältel kümnetel üllitistel, JC otsib ja katsetab -- ning leiab taas õige väljapääsu. Talle sageli omane dadaistlik segment seekord on teisenenud eksperimentaalseks energiaks; isegi abstraheeritud kaemuseks, mis sageli justnagu on suunatud tagaplaanile (mis sümboolselt peegeldab tema olematut suhet muusikatööstusega. Aga ka laiemas plaanis peavoolu ja infovoogu sobitumisel -- nt bändinimi tekitab otsingumootoris segadust). See näitab tema kui looja meisterlikkust, oskust delikaatselt nihestada ja nihkuda, mängida lisaks nähtavale ka nähtamatuga. Seda võib tõlgendada ka kolmandat moodi -- see, mis näikse ilmuvat, ilmneb kaude peeglite peegelduste peegeldustena. Mõni lugu näikse kõlavat laiekraanhõllandusena...ja kõlabki sellena, ent pakkudes kogemust väljaspool harjumuslikku situatsiooni. Ka vabajäts ei pea kihutama sajaga, piisab piduritega mängimisest, vaheldumisi aeglustades ja kiirendades. Nõnda, et flööt muutub libatrompetiks või -saksofoniks. Albumi ja lugude ebatavaline kirjaviis osutab kõrvalekaldele, hälbele, rikutusele. JC tekitatud deviatsioonid on konstruktiivset muutust esile kutsuvad, viies helikeelt kuhugi kaugemale ja sügavamale. Taaskord võib nentida, et päeva lõpuks on kuulaja kogenud paljut ning hulgi, ent mitte lämmatavas koguses. 9.0 (8.5-9.5)

1/18/2026

Borax -- Tallinn (1997)

Heven

Neo-psychedelia
Power pop
Alternative rock
Remixes
IDM
Breakbeat
Alternative dance
Electronic music
Jungle

Borax kindlasti oli üks Eesti indiroki nurgakivisid 90ndatel (ning järelikult ka loovas plaanis), ning käesolevast taiesest möödub tuleval aastal juba kolm kümnendit. Nõukogude Liidu lagunemisele järgnenud kultuurilisest sulast kerkisid esile bändid - kahtlemata Röövel Ööbik oli suureks erandiks, hakates rada sisse lükkama juba 80ndatel - mil kohalikud kitarrimuusikale keskendunud lõngused innustusid Lääne indimuusikast. Aga oli ka, millest ja kellest innustuda! Nii tolles hetkes kui ka paarikümne aasta retrospektiivis. Siiski Borax erines nii Dallas'est, Bizarre'ist kui ka Dreamphish'ist (kui võtta väljapaistvaimad kaasaegsed võrdluseks). Enne käesolevat taiest üllitas bänd kaks albumit ("Aurora Borealis" ning "C"), ning viimatimainitu üks lugudest-modifikatsioonidest ("Spartakiaad `96") ulatub ka käesolevale. 8-loolisel lisatakse toorele, suht monoliitsele kidramürale vaheldust puhkpillide rõkkamisega - mis meenutavad The Boo Radleys'e varajast, hunnitult näkku üürgavat loomingut. Aga kindlasti ka Blur'i "Great Escape'i" mõjusid võib siin täheldada (mis on väga hea album!). Psühhedeelsel koel aitavad õilmitseda ka Vermona klahvpillid ja varasemast sünteetilisemad masinad (või siis viimistletum helitöötlus), luues otsekohese, kuid valdavalt kombeka atmosfääri, laskumata kunstilistesse liialdustesse. Eelpoolkirjeldatud stiililised valikud ei ole enam valdavad, et seda saaks üldistada ja erinevalt varasematest taiestest üle kanda. Elektrooniline fookus on tulnud, et jääda (mitte ainult Quite'i IDM- ning Out-Or'i jungle/breakbeat-töötluste näol). Olenevalt (poliitilisest) vaatenurgast -- helivalemit kas ülendavad või muudavad keerulisemaks Nõukogude filmidest pärit sämplid ja dialoogikatked pluss visuaalne külg-- suht kummastav on keset lugu ("Some 1 Story") kuulda (mehe armuvalust kantud) dialoogi; muusikud justkui püüdes mälestada hetki (või korrastada alateadvust), et alles hoida sidet lapsepõlvega. Teisalt loo "Sunshine Boy" lõpetab imetabane hõllandus, mis üleelusuuruses ületab ajastupiire ning ühiskondlikke formatsioone. Kokkuvõtvalt tuleb möönda, et üllitis ei tekita samavõrd positiivset tunnet, kui omal ajal, ent mingid hetked siin kahtlemata toidavad. Ajahambale ei ole see suutnud kuigi vastu panna -- ilmselt ka kontrast elektroonilise- ja rokilahtri vahel mitte ei täienda teineteist, vaid sellest paraku sündiv ebaühtlus nudib üldmuljet. Selleks pidanuks rokiosa olema rohkem viimistletum, mitte vana rasva peal libisev ruumitäide, mille meloodiad ja laulukirjutamise lahendused taanduvad lihtsustatuks ja naruke banaalsekski. Või siis (lisaks) -- ei ole ka mitte kõik sünteetiline poolis kuigi toitev. Parim lugu - ja mis täiesti rahuldab! - on hõimlikku trummeldamisse sulguv "Night Flight (In Snow)". Aga ajal(ool)ine tähis on see igatahes. 7.0 (6.5-8.5)

Pages

Blogiarhiiv

2/02/2026

2/01/2026

1/31/2026

1/30/2026

1/29/2026

1/28/2026

1/27/2026

1/26/2026

1/25/2026

1/24/2026

1/23/2026

1/22/2026

1/21/2026

1/20/2026

1/19/2026

1/18/2026

Lehevaatamisi kokku

Melomans