He Went For Blood/Archive
- Industrial music
- Live
- Avant-garde
- Drone
- Acousmatic music
- Library music
- Progressive electronic
- Plunderphonics
- Post-industrial
- Electronic
- Experimentalism
- Ambient
- Kosmische Musik
Divadlo Archa on 90ndate keskpaigast alates olnud üks Praha olulisemaid kaasaegse etenduskunsti ning eksperimentaalmuusika keskmeid (ajas muutunud esteetiliste rõhuasetustega). Näiteks seal on esinenud John Cale, Einstürzende Neubauten, Diamanda Galás, The Residents, Animal Collective, Velvet Underground jpt. Newcastle'i kultusprojekti :zoviet*france:'i kontsert toimus 20. märtsil 1997. Käesolev - senini mitteametlikult kättesaadav - heliplaat sisaldab 11 pealkirjata lugu, mis on lihtsalt märgistatud kui „ZF Archa 97“. Lood varieeruvad paarist minutist 10–11 minutini. Üldjoontes nende muusika põhineb droonhelide kihistustel ning kordustekstuuridel, sinna sekka on pikitud välisalvestusi, abstraheeritud kollaaže, industriaalsetest ulmadest kantud müraimpulsse ja hüpnootilisi, sageli varjulisi helimaastikke. Tegelikult ei ole projekt industriaalmuusikale iseloomulikult kunagi valikutes olnud piiratud, mis omakorda eeldab projekti taga olevatelt tegelastelt tarkust ja kohustust see paljususte võimalikkus efektiivselt kanaliseerida. Käesoleva kontserdi algust iseloomustavad hillitsetult pulseerivad rütmid, mis võiks olla komplimendiks paljudele eksperimentaalmuusikaartistile ning toovad - ka inestamapanevalt või mitte - meeltesse Kölni (krautrokk)legendi CAN'i transsitõstvad vibratsioonid albumilt "Soon Over Babaluma", - kõik see kasvab, muutudes kosmilisteks ja happelisteks tekstuurideks; mingist hetkest hakkavad kaikuma metalsed trummihelid, mis on hõredad, ent levivad sulni kajana piki ruumi; loomuldasa on siin-seal esindatud industriaalsed mürad, kihilised ämbienttasandid, mis aeg-ajalt vaevuvkuulduvad läbi sahinate ning mikromüra; loomulikku rõhuasetust demonstreeritakse ruumi, kulgemise ning heli(kombinatsioonide) järk-järgulise teisenemisega. Üllatavamad hetked saabuvad siis, kui eksootikapopi, raamatukogu- ja mambomuusika helid muudavad kardinaalselt esituse vastuvõtukogemust. Kuulajat harjutatakse nende helinditega, aga lõppkokkuvõttes taipad, et see kõik kannab eksperimentaalset pitserit. Heli pooltoonid ja -varjundid - mis mingil hetkel võivad hoida isegi varju - kannavad ikkagi seda vaimsust. See imetabasus siin on ühtaegu nii permanentne heliinstallatsioon kui improvisatsioon reaalajas. 10
