Camembert Électrique/Bandcamp
- Experimentalism
- Drone
- Avant-garde
- Post-psychedelic
- Electro-acoustic
- Art music
- Noise music
- EAI
- Totalism
Prepareeritud kitarrimuusika eksperimentaalne iseloom on alati seisnenud võimaluses vabastada instrument talle ajalooliselt omistatud mängutehnilisest ning sotsiaalsest funktsioonist: kitarr rokkmuusika maskuliinsuse ja seksuaalsuse sümbolina - mille ohtlikkust samas silmakirjalikukt püüti kohitseda - ei pea enam ilmtingimata meloodiat (k)andma, vaid võib muutuda iseseisvaks heliorganismiks, mille kõlalised omadused sünnivad keelte, aga ka sinna vahele asetatud kõiksugu elementide, resonantsi, tagasisidestuse ning juhuslike füüsikaliste protsesside kokkupuutest. Või kui juhuslikud need õigupoolest on -- mingil tasandil kindlasti toimub iseorganiseerumine, kuivõrd kaos on korra ema. Ühendriikide eksperimentaatori Reid Karrise (RK) album „Terminal Lucidity" - mille on väljastanud Prantsuse eksperimentaalse muusika netiplaadifirma Camembert Électrique - asetub mainitud traditsiooni, ent samas intrigeerides kontseptuaalselt huvitava mõõtmega. Üllitise kaks poolt, mõlemad ligi neljateistkümneminutilised arendused, esitavad sama heliteose vastassuundades: üks justkui liigub ajajoonel edasi, teine tagurpidi. Neist lähenemistest kujuneb omapärane ringliikumine, kus algus ja lõpp, tekkimine ja kadumine moonutavad tavapärast tähendust, harilikku taju. RK prepareeritud kitarride, löökpillide ja müratekstuuride maailm ei mõju siin niivõrd traditsioonilise muusikalise narratiivina, kuivõrd pidevalt muutuva helilise keskkonnana; kuigi eelduslikult ja järelduslikult tuleb seda möönda, siis teises tähenduses juhtub just nüüd ja praegu. Metalsed hõõrdumised, ebamäärased piiridel liikuvad resonantsid ning kraapivad helipinnad loovad mulje, nagu oleks tegemist mingi veidra mehaanilise organismi hingamisega. Albumi pealkiri viitab elu lõpule -- nähtusele, mille puhul surmale lähenev inimene võib kogeda ootamatut vaimset selginemist. See mõiste haakub tabavalt RK muusikalise ideega: heli näib viibivat pidevalt kadumise ja taasilmumise piiril. See on vaimne selginemine ka ses mõttes, et kui sai tegeletud peavoolust eemalejääva kunstiga, siis tõenäosus, et sai loodud midagi erilist, on üsna suur -- erinevalt sellest, et taanduti millekski ehk tasalülitatud (ei)miskiks. „Terminal Lucidity“ ei paku kuulajale niivõrd lahendusi, kuivõrd võimalust tajuda aega, heli ja intensiivsust tavapärasest erineva nurga alt. See on kääriv protsess, milles mürgiste aurude keskelt kerkivad ülemhelid ning visanduvad skeemid, mis oma teravas elegantsis ning kompromissituses loovad väärtust, mida võiks teadmiseks võtta ning ka nautida. 8.5 (8.5-9.0)
