Sub65 Media- Electronic music
- Ambient
- Experimental electronica
- Post-minimalism
- Dreamwave
- Progressive electronic
- Ambient drone
- Vaporwave
- Abstract
Covolux ehk Toxic Chicken ehk Kai Nobuko on tagasi 11-loolise looga, milles on nii subliimset maandust tasasemasse elektroonikasse kui ka vastupidist -- kaunikõlalist paisumist kõrgemateks ning avaravamateks sfäärideks. Kompositsioonis "
Lonely Lives" üürgab tasasel moel kirikuorel, sedasi osutades millelegi, mis Lääne tsivilisatsiooni seestpoolt õõnestab. See on individualismist ja võõrandumisest tingitud eraldumine, Ei ole mõtet süüdistada luterlikku tööeetikat - selle õige kuju ilmneb Skandinaavias, kus üksteisest hoolimine on au sees -, nii mõneski teises riigis kõrgemal tasandil tegelevad bürokraadid ja nõukogude liikmed
Excel'i-tabelis näpuga kuluridade vähendamisega, mõistmata oma organisatsioonis tehtava töö kvaliteeti ning tööprotsesside olemuslikke tahke. Mis tähendab seda, et raha ei investeerita vundamenti. Tulemuseks on kitsamalt võõrandumine ettevõtte tasandil ning laiemalt riigis, kui inimestele lisatakse rohkem töökoormust või suisa koondatakse. Ning loomulikult lisanduvad kõige sellega maohaavad ning südamehäired. Mõnes mõttes see lugu vihjab koguni - ning see tendents on näiteks noorte seas täheldatav -, et leitakse tee Kõigevägevama manu ning kirikusse (mis alati ei pruugi isegi kattuda -- ateistid käivad kirikus ning religioossed inimesed ei leia vajadust kuhugi minna. Või lähevad hoopis metsa -- looduse katedraali ülevust nautima). See kõik on ühelt poolt vaikne protest ühiskonnas toimuva vastu -- nii sotsiaalsel, ideoloogilisel kui vaimsel tasandil. Kui põhi kusagilt paistab, siis loomulik reaktsioon on sitast eemale pöörduda, sellele selg keerata. Süntesaatorid on siin keskmisest huvitavamad, pühalikud. Manipuleeritakse ämbientlike droonidega, muudetakse nende impulsisagedust ning kaldenurka; loos "
Pleasant Memories" klaver tilgub stevereichilikult hüpnotiseerivalt, mille kõrvale sugenevad tasapisi teistsugused, isegi agressiivsed helid. Polüfoonia missugune! On ka kiledaid, klaasharmoonikat meenutavaid helisid, mis justkui üle kõleda jäävälja kaiguvad. "
Honest Farewells" on helge ja melanhoolne samaaegselt, pakkudes tröösti vaatega helitagustesse transtsendentaalsetesse ideedesse. Ka teised lood on muljetavaldavad progressioonid -- selles on pühalikkus segunemas ihaga, tungiga murda välja kuhugi mujale: väljale, aasale, sealsesse valgusvihku. "
Night Life" on 31-minutilise üllitise kõige abstraktsem peegeldus -- (filmilina)koletis oigamas filmilindi sahina saatel oigamas arhiivi sügavustest välja kaevatuna. Peab möönma, et Covoluxi muusika muudab intrigeerivaks lihtsa ja sügava, esmapilgul lihtsa taha peituvate keerukamate lahenduste ilmnemine.
9.0 (8.5-9.5)