Recent Music Heroes

Käesolev 14-looline taies ilmus Vulpiano Recordsi all kaheksa aastat tagasi. Marilyn Roxie - muusik ja muusikaajakirjanik, tegev muusikasnoobide portaalis Rate Your Music - kureeritava netiplaadifirma all on ilmunud Prantsuse tandemi Natural Snow Buildingsi taiesed "The Centauri Agent" (2010), "The Night Country" (2014) ning "Aldebaran" (2016), mis ei ole kitsamalt võttes ainult netiplaadimuusika väljapaistvad teetähised, vaid on seda kõiksugu skaalal. Portugali artisti taies on ligi kaks tundi kestev rännak ämbiendi, uusklassika, kosmilise muusika, eksperimentaalelektroonika ja müramaastike piirialadel. Palade eristuseks on pidevalt muutuv atmosfäär, mille aluseks omakorda on eelpoolmainitud stiilidele omistatud erinevad rõhuasetused. Siin ei panustata mitte niivõrd meloodilis-harmoonilistele tipphetkedele, vaid aeglasele heli kuhjumisele. Justkui rüsijää, mis surub lakkamatult mürisedes peale. Ometi selle kõige käigus hakkavad kohati esile immitsema ka huvitavad harmooniad ja meloodiajupid. Sünteetilised droonid, kiiskava läikega liustikest pärinevad ämbientvood, pulseerivad sekventsid, peenmürast läbi imbunud tekstuurid ja argihelid loovad maailma, mis mõjuvad ühtaegu tuttavliku ja võõrana. Muusika üheks mõtteks ongi genereerida omavahel teadvustatut ja teadvustamatut, et olla ühtaegu kohal ning siit eemal. Mõnikord muusika üleneb aeglaselt kosmiliseks heliväljaks või põimitakse elektrooniline rahutus välisalvestustega üheks, muutes öise linnaruumi füüsiliselt aistitavaks. Kibemagusad orkestreeringud nii melanhoolsete kurdude kui füüsiliste torgetena lainetavad sageli üle välja. Üle välja väljapoole ehk kõikjale. Kohati helistiihia seesmiselt vastandlike impulsside võistlusena kasvab kuulajal üle pea, mis siis peale apoteoosi saavutamist võib märgatavalt tagasi tõmbuda, et varsti taas hakata kasvama ja paisuma. Mutestare liigub ilu ja ebamugavuse piiril: meditatiivsete hetkede all tuksleb midagi ähvardavat. Just see pingestatus imetabase atmosfääri ja rahutu pinnase vahel teeb need 111 minutit intrigeerivaks. 9.0 (8.0-10)

9/03/2026

M31 -- Infected Dreams E.P. (2009)

Rack And Ruin

Indie punk
Post-hardcore
Alternative rock
Garage rock
Psychedelic
Art punk
Rock'n'roll

Selle 26-minutilise taiese autoriteks on märgitud Grimmett/Himes/Romero. Kui ei oleks inimesi, kes isegi vähem kui paarkümmend aastat tagasi üllitiste säilitamisega tegeleksid, siis läheksid asjad küll kaduma. Sageli tõeliselt väärt asjad nagu see siin. Asju tuleb säilitada, kuivõrd valitsevad klassid selekteerivad ja otsustavad, mida alles jätta, mida mitte. Albumi ümbrist paraku ei leidnud, viiteid sellele samuti mitte. Pehmelt öeldes masendav! 6-looline taies on kas autorite või olulise netiplaadifirma Rack And Ruin (2008-2011) eestvedaja Dean Birketti poolt määratletud psühhedeelse pungina. Igatahes on see punk ses mõttes, et autoriteedid saavad arrogantsi ning sõimuga vastu pead, agiteeriv vokaal kaigub üle kitarride ja trummide; ent muusikaliselt on see natuke enamat kui punk tavamõistes. Siin on kindlasti ühist järgmiste puntidega - The Sonics, MC5, The Stooges, New York Dolls, Iggy Pop. Ning loomulikult ei saa üle ega ümber Lemmy'st koos oma Motörheadiga - keda määratletakse eelpungina. Tõsi, käesolev seisab erinevatel koolmetel. Siin tehakse kitarridega kõiksugu krutskeid -- seda nii kihiti kui stereokanaleid instrumentaliseerides. Aga korralik rokenroll koos efektselt ludistavate riffide ja õilmitseva träsh-faalanksiga tuleb siin võimsalt esile. Näiteks loo "Galactic Cannibalism" kitarrikäigud võiks vabalt pärineda mõne süntpunkpundi repertuaarist. Tihe, elektrist laetud raskuskeskmega allapoole, suti närviline -- justkui läbi sünteetiliste filtrite tulnuks see kõik pinnale. Aga siin on ka kosmos esindatud -- nii loomuldasa korrastatu kui ka räbaldununa, silepinnalise ja känkrasse lööduna. Ning see siledus - loos "Death Letter" armutult edasirühkiv rütm - siis on selle taga maniakaalne energia ning brutaalne kihu. Bändi nimi vihjab Andromeeda galaktikale, aga siinne kosmos on konarlik, ohtlik ja räige -- justkui oleks astronaut musta auku libisenud. Teisisõnu -- siin ei maalita kosmilist ilu, vaid eksistentsiaalset hirmu, üksildust ja lagunemist; ning seda kõike ülimalt energilise ja müriseva muusikana. 9.0 (8.5-9.5)

[Teaser of the day] Jukka-Pekka Kervinen - 02b (resist)

Electronic music
Experimental techno
Musique concrète
Experimental electronica
Avant-techno
Glitchtronica
Glitch-techno

Artist: Jukka-Pekka Kervinen

Release: immediate effect (90 days)

Label: Self-released/Bandcamp

Year: 2017

[Teaser of the day] Calexico - Cascabel

Live Music Archive

Alt-folk
Tex-Mex
Live
Psychedelic
World music
Mariachi

Artist: Calexico

Release: Live at White Stage, Roskilde Festival on 2000-07-01

Label: Live Music Archive

Year: 2000

[Teaser of the day] Beirut - Mt. Wroclai

Live Music Archive

Balkan folk
Brass pop
World music
Indie folk
Alternative pop
Live
Folk indie

Artist: Beirut

Release: Live at McCarren Park Pool on 2006-08-13

Label: Live Music Archive

Year: 2006

9/02/2026

[Teaser of the day] Pogo - Beachful

Electronic music
Easy listening
House pop
Chilltronica
Sampledelic

Artist: Pogo

Release: Valley of Shadow

Label: Self-released/Bandcamp

Year: 2020

[Teaser of the day] Huesos Rojos - Convict's Return

Alternative rock
Post-rock
Americana
Experimental rock
Psychedelic
Twang

Artist: Huesos Rojos

Release: Hat n' Boots

Label: Lotophagus/The Eagle Stone Collective

Year: 2025

[Teaser of the day] Präänikud - Tulevik

Indie punk
Post-hardcore
Shoegazing
Screamo
Alternative rock

Artist: Präänikud

Release: Präänikud

Label: Self-released/Bandcamp

Year: 2026

未明 -- Kaerimichi (2026)

Elementperspective

J-pop
Indietronica
Art pop
Ambient pop
Shibuya-kei
Experimental pop

Jaapani muusikal on lääne kuulajale alati olnud eriline kuma — justkui läbi kultuuri- ja tajuudu kuulatud helid, mille tähendus libiseb käest. 未明i 6-looline minialbum "Kaerimichi" ei püüa seda udu hajutada, vaid pigem sisendab teistsugust tunnet. Ühelt poolt ei oska jaapani keelt - semantiline osutus jääb teadmata - ning teisalt see viis, kuidas lausuja sõnu kuulaja ette asetab, on piisavalt intrigeeriv. Keelebarjäär muutub siin mitte takistuseks, vaid instrumendiks. (Jaapani) keele rütmiline struktuur, silpide kaalutletud asetus ning lausuja diktsioon ja sõnade ladus letti ladumine loovad tähenduse, mis ei vaja semantilist lahtimuukimist. Kuulaja ei pea mõistma sõnu -- piisab nende kaalu, kõla ja emotsionaalse laengu tunnetamisest. Artist ületab keelepiirid nendega mängides. Aga pill ei tule pika ilu peale, kuivõrd nende 22 minuti vältel edastatav tagasihoidlikest klaveri ja elektroonilistest kuubikutest ehitatud helikeel on ilmekas, mille taamal nähtamatu jõuna annab endast tunda ümbritsev ruum - mis mõnikord muutub laetuks --, kuhu sugenevad näiteks loodushelid ühel hetkel. Isegi haussmuusika lennukad akordid on esindatud, ent see ei arene klubimuusikaks -- aga meeleolu saab igatahes ülendatud. Vaiksed kohad on olulised ka seetõttu, kus kuulaja enda mõtted kajada saavad. Ilu ei ole siin vahetult antud -- see tuleb leida, nagu leiab kuulaja teekonnal kauni vaate, millele eelnes pikk rada. Justnimelt selle raja läbimine - sõna "kaerimichi" tähendabki koduteed - ongi tegelik väärtus, kui seda rada korduvalt tallata. Juba esmamulje on meeldiv, ent alles kolmandal või neljandal kuulamisel hakkavad nüansid lahti rulluma -- varjud, peidus valendikud, peened dünaamikamuutused. Iga avastamiskorraga kasvab plaadi sisendusjõud. Kuulajana hakkan huvituma ja samas kahtlema, kas ma ikka saan aru Nipponimaa asukate emotsionaalsetest rõhuasetustest. Äkki läänlasena on emotsioonide väljendamise viis ning ühele või teisele konkreetsete tähenduste omistamine muutunud (vägagi) erinevaks Kagu-Aasia inimestest. 8.5 (8.0-9.0)

9/01/2026

[Teaser of the day] Topi Reta - Estructuras en movimiento

Kermesse

Electronic music
Progressive electronic
Kosmische Musik

Artist: Topi Reta

Release: Tardía noche compartida

Label: Kermesse

Year: 2026

[Teaser of the day] Johan Skugge - Sad But True

S!te

Avant-funk
Electronic music
Bleep funk
Micro-funk
Electro-funk

Artist: Johan Skugge

Release: V.A. - Sad Electronics 3b

Label: S!te

Year: 2006

Yhtill -- Ol Sonf Vorsg Goho Lad Balt Lonsh Calz Vonpho (2026)

Bandcamp

Black noise
Raw black metal
Experimentalism
Blackgaze
Avant-garde
Black metal
Dark ambient
Post-metal
Noise metal

Ühendriikidest pärit Yhtilli 82-minutiline teos on omaette universum, mille keskmes ei ole mitte laulud, vaid füüsiliselt survestava (heli)müürina kaikuv maastik. Albumi pealkiri on väljendatud 16. sajandi okultistide John Dee ja Edward Kelley loodud enohia ehk eenoki keeles, mida olevat ennemuiste piiblitegelasele Eenokile õpetanud õkva inglid taevast. Kõik see vahetult loob õhustiku, mis on ühtaegu võõras, iidne ning aukartustäratav. Muusikaliselt on nende seitsme loo puhul tegu nii toore mustmetalli kui müramuusika ristandiga. Üks sisaldub lainetavate piiridega teises ning vastupidi. Või siis mängitakse mustmetalli müramuusikalises võtmes ning vastupidi. Helindi ähmastumise tõttu samas taandub eraldusjoon ja arusaam kõrge ja madala, atmosfäärilise ja umbse vahel. See on survestav kuulamine, mistõttu väljendudes ka teadvuse piiride kompamise muusikana. Nagu kriitik Machine Music-nimelisel leheküljel juba tabavalt on märkinud, et see on seletamatu mürasein, mis meenutab ühtaegu mustmetalli, kuid samas suudab mõjuda peaaegu meditatiivselt. Isegi kui see võib kõlada paradoksaalselt, aga täpselt see teebki Yhtilli nii haaravaks -- kaoses on oma rahu, see on une sügavusest ilmnev teadvus, mille keskme ase on kõige müstilisem tahk asja man. Kui keegi üleüldse tuleb selle peale, et küsida nimetatud asja järele. Loogika siin ei kehti, kuivõrd on piirav ning ahistav. Nähtavasti koguni võõras. Kompositsiooniliselt siin ei orkestreerita tõusu ja languse dünaamikat -- seda võiks pigem vaadata My Bloody Valentine'i ja Sonic Youth'i kõige mürarohkemate hetkede jätkumisena, millesse on sugenenud rohkem tumedust, risu ja tolmu. Läbi säherduse määrdunud aknaklaasi piideldes hakkab fantaasia tahes-tahtmata meelte puudujääke kompenseerima... . Helil teisalt siin kahtlemata peab olema oma loogika, kuna see ei vaju omaenese raskuse all kokku. Alatihti heli sulgub korduvustesse, et toimida rütmi aseainena, et siis taas millalgi lahti pääseda, suunduda mujale õilmitsema. Või siis vastupidi -- helisein taandatakse ajutuulte abstraktsiooniks (iseäranis loos "Whose Hand Would Not Wither"). Ei taha osutada kurvale sündmusele hiljuti Nepaalis juhtunule, ent võiks arvata, et looduse stiihiline väljendusviis - konkreetsemalt seotud pinnase ja veega - võiks oma piiramatus hävituslikkuses teha just säherdust heli. Kus ühte möirgavat tulva kannustab teine ja nõnda edasi ja edasi. Minnes tagasi arvustuse algusesse -- kuulasin seda ka tänaval kõndides ning loo "Hiss Voices from Deep Yesteryears Towering" ajal tundsin, et toimisin heliriba maandurina -- läbi jalataldade oli tajuda maa tüminat ning varvaste vahelist kõditunnet. 9.0 (8.5-9.5)

8/31/2026

[Teaser of the day] CROMB - Triptychon B

Electro-acoustic
Avant-garde
Freeformfreakout
Conceptual
Post-classical
EAI
Improvised music
Experimentalism

Artist: CROMB

Release: 25th June 2023 – Halberstadt – John Cage Haus

Label: Attenuation Circuit

Year: 2024

[Teaser of the day] Co-Op - Oak and Eli

basic_sounds

Art rock
Alternative rock
Psychedelic
Jazz rock
World fusion
Experimental rock

Artist: Co-Op

Release: Neighbours

Label: basic_sounds

Year: 2015

SPTW -- Euthymia (2026)

Mahorka/Bandcamp

Sampledelic
Lo-fi
DIY
Sound collage
Hip-hop
Cloud rap
Cinematic
Plunderphonics
Microsound
Soul
Library Music
Deconstructed music

Rootsi filmiklassik Ingmar Bergman ütles kord, et ta tegi kõik otsused intuitsiooni põhjal. Ent teinud otsuse, pidi ta mõistma, miks tegi ta just säherduse otsuse. Ta heitis oda pimedusse. See on intuitsioon. Seejärel saatis ta armee heidetud oda pimedusest üles leidma. See on tarkus. SPTW heidab 12-loolisel taiesel paljut pimedusse, ent leiab heidetu intuitiivselt üles; ent pärast seda leitu on ja ei ole ka enam seesamune, mis varem. Ühte ja samasse jõkke ei ole võimalik kahte korda astuda nagu väitis kaks ja pool tuhat aastat tagasi üks tark mees Vana-Kreekas. SPTW ehk Some Pretend to Whisperi taga seisvad Perkin Warbek ning Stakha nähtavasti ei tahagi seda teha; pigem nad seisavad sarnaselt eelpoolosutatud Herakleitosega teelahkmel. Ometi kõik need valikud, mida nad siin on teinud, on eeldanud neilt intuitiivset tarkust. Ei ole võimalik seista teelahkmel, kui (parima) valiku tulemus on a priori teada. Ühelt poolt mõistus piiratud jõudlust võimaldava protsessorina töötleb läbi paratamatult piiratud hulka informatsiooni -- puudujäävat osa kompenseerib tunnetus. Tunnetus eksleb voogudes, mis on uduloori mähkunud ning vastandliku info ja tundmustega risustatud. Avitab intuitsioon ehk hüpertunnetus. Tarkade valikute tõttu on siin nii mõndagi põimunud üksteisega, mille modus operandiks on - tõepoolest - sujuvate üle- ja edasiminekute lõputu vormistamine ja edastamine. Tulemuseks on haaravad, natuke ebamaised ja üleelusuuruses miniatuurid, mis ujuvad korduvate sisendusjõuliste unenägude ning taassündivate motiividena; isegi kui kompositsioonid kohati võivad hüpelda, siis sellest kiirguv elegants võtab taas jalust nõrgaks. Ühelt poolt - olen kindel - allutatakse tuttavlikud meloodiad ja rütmid brutaalsele ning kestvale deformatsioonile, tõsi, mida kuulaja võib vaid aimata; ent teisalt säilitades algse naudingu- ja unistamistõotuse. Kuulaja on naudingutsoonis, saades osa digitaalheli plastilisusest, meelepetetest ja immanentsest reprodutseeritavusest. Selles, kuidas Perkin Warbek ning Stakha saastunud voogude riimvetes pladistavad ning sogast vett segavad, on kahtlemata midagi vastupandamatut. Igatahes üks võrratumaid meistriteoseid Anno Domini 2026. 9.5 (9.0-10)

8/30/2026

[Teaser of the day] Space Recorder - Tomorrows

Jamendo

Psychedelic
Funk rock
Alternative rock
Art rock

Artist: Space Recorder

Release: You Said Sorry and You Left Me

Label: Jamendo/Free Music Archive

Year: 2017

[Teaser of the day] Pierlo - Cliverpool

Upitup

Electronic pop
Synth-funk
Synth-fusion

Artist: Pierlo

Release: Saturday Night Sleeper

Label: Upitup

Year: 2007

Lezet -- Haba Haba (2026)

Murmure Intemporel

Musique concrète
Modern classical
Art music
Post-classical
Electro-acoustic
Reductionism
Improvised music
Ambient
Contemporary classical

Lühialbumit „Haba Haba" võib pidada serblase Igor Jovanovici kummarduseks nüüdismuusikale ja reduktsionismile. Netiplaadifirma Murmure Intemporeli alt ilmunud neljalooline teos sobitub suurepäraselt üleminekuaegadesse: see on suve hääbumise, pikkade varjude ning niiskete hommikute ja märja kaste heliline peegeldus. Ligi 16-minutiline helimaastik toimib meditatsioonina aastaaja vahetumise melanhoolias. Teose keskmes on akustiliste instrumentide tundlik ja mehaaniline käsitsus. Jovanovic kasutab instrumentidena ilmselt tšelestat ehk kellamehhanismil põhinevat klaverit ja kahes viimases loos tavalist klaverit. Helide taustale tekkiv õrnalt vilisev ning sahisev foon tekitab vaakumi kohalolu tunde; aga jah, iga noot, iga paus ning kõla resonants saab erilise kaalu. Selline heliruum viib mõtted ajastule enne salvestustehnoloogia teket -- aega, mil ämbient-muusikat võis viljeleda mõni tollane helihereetik vaid ruumi loomuliku akustika ja vaikuse koostoimes. Igal juhul, jättes säherdused spekulatiivmõttekäigud kõrvale, tuleb möönda, et üllitise suurim tugevus peitub kaalutletuses. Iga löök ja kõlapikendus, iga ruumilise avardamise taotlus on ilmselgelt läbimõeldud, tasakaalustades akadeemilist vaoshoitust emotsionaalse sügavusega. Teos on korraga äärmuslikult redutseeritud, ent kõlakombinatsioonide otsimises ning emotsioonide tekitamises pigem maksimalistlik. Lezet tõestab käesoleva lühialbumiga taas oma kohalolu põrandaaluse eksperimentaalmuusika maastikul. „Haba Haba“ on nõudlik, ent tasuv kuulamiskogemus neile, kes väärtustavad vaikusest sündivat helikunsti. Ilmselt seetõttu meenus mulle rootslane Oskar Hallbert, kelle nullindate lõpus-kümnendate hakul üllitatud muusika evis samasugust intiimsust. 9.0 (9.0-9.5)

Floating Mind -- Parallelism (2026)

MonoKraK/Archive

Techno pop
Electro pop
Ambient pop
Ambient techno
Tech-electro
Minimal techno

Tuleb möönda, et Genfis resideeruva Floating Mindi ehk Roberto Vitali (RV) muusika on paaril viimasel EP-l - millede väljaandmise sagedus näikse olevat ka tasapisi kasvanud - muutunud; muidugi saab väita, et kõik need elemendid, mida ta varemgi on kasutanud, on ka uutel üllitistel esindatud; muusika on muutunud märksa kosmilisemaks; ka Kraftwerk on tuntavalt esil siin, kus nende algne eksperimentaalne kosmiline rokk hakkas muutuma elektrooniliseks popmuusikaks -- tehno- ja elektropopiks. Etteulatuvalt protopostdiskoks. RV on alates 2006. aastast juhtinud Šveitsi netiplaadifirmat MonoKraK, mille kataloog ulatub üle 300 väljalaske. Kuna tema muusika on alati olnud osa suuremast süsteemist, kus ta nii looja kui kureerijana süvaminimalistliku rütmimuusika ja atmosfäärilise muusika piire kompab. Arvestades, et ta on oma plaadifirma kõige viljakam artist, võib "Parallelismi" vaadata kui ühte pelka peatükki selles pikaajalises kataloogis, kus ta pidevalt oma käsitööd peenhäälestab. Eelpoolmainitud Düsseldorfi neliku muusika jõudmine efektiivsete žestide, sisutihedate maneeride ning ennekõike seda toetava harmoonilise ja meloodilise täpsuse juurde päädis ajaloolise mõjuga Mootorite Linna, Suure Õuna ja Tuulise Linna klubiskeenedele on kandunud lisaks ka kaude siia. Tõesti mõnusalt rütmid krudisevad, miilavalt tuksleb helipilt edasi. Teisalt kui artist on nõnda palju muusikat produtseerinud, siis võib küsida, et kas üleüldse on vaja enam artisti muusikat arvustada? (Muidugi tasub austavalt viidata artisti järjekordsele üritusele osutustega, mida teenekal artistil on tõepoolest juurde lisada). Aga kindlasti tasub välja tuua elemente, mis selgelt ja märkimisväärselt eristuvad, st on lisandunud -- näiteks loo "Sunday Acid" keskel võib kuulda intrigeerivat orkestratsiooni, mis koos peente rütmide ja harmooniate laiendiga õkva annab muusikale teistsuguse miljöö ning subjektile taju. Lugu "Take My Brain Away" tuksleb väga põneval rütmil, milles on nii kergust kui ka põrnitsevat motoorsust, mille katalüsaatoriks on modulaarsus ning ämbientseid süvakihte käivitav kosmilisus -- masinate seemist ruumi uurides on võimalik märkamatult tungida makroskosmilisse dimensiooni. Nõnda need rütmid ja helikonstruktsioonid aitavad ärgitada ja taaselustada unistusi, elamaks taas läbi elu imetabasust. 9.0 (8.5-9.5)

8/29/2026

[Teaser of the day] Eleven Kingdoms - A Thousand Warriors

Jamendo

Electronic
New Age
Martial industrial
Ambient
Fantasy music
Art music

Artist: Eleven Kingdoms

Release: Blood on Ice

Label: Jamendo/Bandcamp

Year: 2021

[Teaser of the day] YEETII - Sound of Marina

Jamendo

Neoprogressive rock
Fusion
Synth-rock
Easy listening
Smooth jazz
Art rock
Jazz rock

Artist: YEETII

Release: Elektronische Klänge

Label: Jamendo

Year: 2026

[Teaser of the day] Lezet - Haba Haba 1

Murmure Intemporel

Electronic
Reductionism
Electro-acoustic
EAI
Experimentalism

Artist: Lezet

Release: Haba Haba

Label: Murmure Intemporel

Year: 2026

Toxic Chicken -- Anger Management (2026)

23 Diskettes

Lobit
Electronic music
Techno
Breakbeat
DIY
Outsider techno

Toxic Chickeni "Anger Management" paikneb lobit-esteetikaga kõige intrigeerivamas pingeväljas: ühelt poolt on tegemist teadliku tehnilise lagundamisega, teiselt poolt aga üllatavalt intensiivse ning füüsilist ja vaimset kogemust pakkuva elektronmuusikaga. Heli pragiseb, moondub ja hülgab potentsiaalse digitaalpuhtuse, meenutades musta helipeaga kassettmagnetofoni, halvasti häälestatud raadiot või ülekoormatud helisüsteemi. See ei ole puudujääk, vaid esteetiline valik -- madal kvaliteet muutub omaette väärtuseks, kuivõrd lisaks digitaalpuhtusele antakse ära ka kaasuvad ilmingud nagu helikuivus, -lakoonilisus ning sätendav steriilsus. Siin tekib huvitav paralleel varase jungle’iga. Isiklikult on alati sümpatiseerinud varase jungle’i ja breikbiidi räpasus --iseäranis võrdluses hilisema drum and bass’i järjest puhtama, täpsema ja poleerituma kõlapildiga. Jungle’i puhul on jätkuvalt tunne, et tehnoloogia ei olnud veel täielikult kontrolli alla saadud: murtud rütmid olid närvilised, bass määrdunud ja kogu muusika justkui pidevalt lagunemas. Toxic Chickeni aka Kai Nabuko aka Covoluxi aka Astro Footi tehnointensiivsus lubab oletada, et käesolev 3-looline kannab 80ndate lõpu ning 90ndate alguse reivihoiakut edasi. Lobit-artistides ei ole niivõrd soovi retroheli taastada, kui sama kontrollimatu energia ja steriilsuse-vastase hoiakuga edasi minna. Kuivõrd tänapäeva digitaalproduktsioonis on võimalik heli lõputult puhastada, siis lobitnikud keeravad selle loogika meelega pea peale. Seda kinnitab ka skeene eneseteadvus: Šveitsi plaadifirma 20kbps loosung „Long live lobit!“ ja Sub65 Media, Microbit, 8 Ravensi ning Proc-Recordsi - kõigi all on TC üllitanud oma muusikat - ja keskendumine 64 kbps või madalamale sageduspügalatele muudavad tehnilise piirangu manifestiks. Need 8 minutit ja 55 sekundit ei püüa kõlada halvasti -- pigem vihjatakse, et „halvasti“ kõlav heli võib olla hoopis ausam, füüsilisem ja vabam. See on tung, mis seob skeenesid, andes märku, et tegu on teadliku liikumisega, kus madal kvaliteet ongi kõrgeim väärtus. Selle "räpane" kõla on otsene vastandus tänapäeva ülipoleeritud, steriilsele digitaalmuusikale. Ehk on liigagi üle pingutatud -- loos "Shit World" laulab slaavi aktsendiga, ilmselt võlts-Adidase dresse kandev 90ndate mõtteviisiga väikepätt. Lisaks gopniku kujutluspildile on ka meeldivamaid vihjeid -- näiteks ühe loo rütmiline intro meenutab Läti uhkuse Zodiaci sünteetilist kosmosepoppi; aga madalresolutsioonilise muusika eeliseks on ka see, et rütmid ja harmooniad valguvad tehniliselt rohkem laiali, mistõttu kokkusulamispind ühisosana avardab kindlasti kuulamisruumi. Sealt kostuvad helid - või vähemalt teatud kihid - hakkavad meenutama 80ndate kultusseriaalide tunnusmeloodiaid-harmooniaid (nt "Knight Rider"). Säherdune VHS-unelus sildab lobit-asja vaporwave'iga. 8.5 (8.0-9.0)

8/28/2026

[Teaser of the day] Charles Rice Goff III - Degeneration Blues

Taped Rugs Productions Audio

Electronic
Art music
Avant-garde
Freeformfreakout
Post-classical
Experimentalism
Dada music

Artist: Charles Rice Goff III

Release: So-Called Solutions To The Human Predicament

Label: Taped Rugs Productions Audio

Year: 2026

[Teaser of the day] Manufacturer - +W

Acousmatic music
Avant-garde
Experimentalism
Post-minimalism
Electronic
Musique concrète

Artist: Manufacturer

Release: uW

Label: Noise Margin

Year: 2026

[Teaser of the day] Julian Cambridge - My Love

The Church Of Sound

Lovers rock
Soul
Sophisti-pop
Reggae

Artist: Julian Cambridge

Release: Heart and Soul

Label: The Church Of Sound

Year: 2026

[Teaser of the day] Sonvol - Goddamn

Power electronics
Avant-garde
Harsh noise
Psycho-acoustic
Noise music

Artist: Sonvol

Release: Paraziti Niso Nikoli Siti

Label: BlakTrax

Year: 2026

[Teaser of the day] Alcyon - M 1.5299e-06°

Post-rock
Ambient rock
Experimental rock
Art rock

Artist: Alcyon

Release: Selected Works | 2020-2026

Label: MiMi

Year: 2026

[Teaser of the day] Origami Repetika - warmth and vision

Sub 65 Media

Lo-fi
Singer-songwriter
Chillwave
Electronic
Lobit
Glo-fi
DIY

Artist: Origami Repetika

Release: Red Zamboni

Label: Sub 65 Media

Year: 2019

8/27/2026

Manufacturer -- Thunderflower (2026)

Noise Margin

Post-minimalism
Micronoise
Avant-garde
Field recording
Experimentalism
Sound poetry
Acousmatic music

Kui kuulan käesolevat 26 minutilist ning 17 sekundi pikkust monoliitset taiest, siis kerkivad minus mõtted minimalismi ja müramuusika, minimalismi ja minimalismijärgse muusika erisuse kohta. Kas näiteks minimalismi ja postminimalismi vaheline erisus on väiksem võrreldes industriaalmuusika ja postindustriaalse vahel? See kompositsioon koosneb algusest lõpuni luupivatest ühtedest ja samadest integreeritud (?) elementidest, mis siis tasahilju selle pika aja jooksul muudavad suti konfiguratsiooni. Või siis on see kõigest meelepete? Äkki on täpipealt üks ja seesama heli, mis tegelikult moonutab kuulaja teadvust? Kes teab? Igal juhul on selles elliptilises korduses sees mingisugune pöörane - kui tal oleks vaid pale! - energia ning moondunud karakter, mis uut iseloomu tasapisi kasvatab. Samuti selles mustris - nii lühike ka kui see ei oleks - on energia erinevalt jaotunud, mistõttu võib kuulda kassikräunumist meenutavat helilist agressiivsust, mis kohe taandub, et lasta välja uued häälutused -- et see kõik murdosa sekundi vältel kordama panna! Juba see siin transkribeeritud kirjeldus on hullumeelne, andes tunnistust algallika hullusest. Kuivõrd tegu on hullusega -- milles korrapära kordub seni, kuni hakkab seda juba sürreaalsuses tühistama; hullus, mille geomeetria on joonistatud sirkli ja joonlauaga. Ehk siis manipuleeritakse helitugevuse mikrodünaamika, filtri resonantssageduste ning stereo kahe kanali viivitustega. Projekti taga on Tšehhi eksperimentaalmuusik Michael Borůvka, kes produtseerib muusikat väga paljude pseudonüümide all. 8.0 (8.0-8.5)

[Teaser of the day] slept. - Milena

Test Tube

Electronic music
Ambient
Microsound
Lowercase

Artist: slept.

Release: On A Bright Day

Label: Test Tube

Year: 2010

[Teaser of the day] Godspeed You! Black Emperor - Albanian

Live Music Archive

Post-rock
Live
Experimental rock
Noise rock
Avant-rock

Artist: Godspeed You! Black Emperor

Release: Live at Paradiso on 2011-01-19

Label: Live Music Archive

Year: 2011

[Teaser of the day] Cindy Sizer - Woodpecker

Upitup

Electronic music
Robot pop
Electro pop
Synth-pop

Artist: Cindy Sizer

Release: Cindy Sizer

Label: Upitup

Year: 2007

Hana Haruna -- The Gospel According To Hana Haruna (2025)

Basement Corner Emissions

Noise music
Psycho-acoustic
Avant-garde
Experimentalism
Glitchtronica

Käesolevat 3-loolist taiest võiks lisaks esteetilisele keelele võrrelda ka füüsilis-klimaatilistes mõistetes. Avalugu "New Covenant" on kui maruiilide räsitud looduslik keskkond, milles puud on vägivaldselt surutud vastu maad palveasendisse, meri on sunnitud väljapoole oma tavalist asendit ning merelained hosiannatavad aukartust. "Revelation" seevastu kõlab keskkonnana, milles loodusseadused hakkavad taanduma ning nende asemele on sugenenud pahaendeline jõud. Sõna "gospel" teatavasti tähendab evangeeliumit ehk Jeesuse elulugu ning tema õpetust. Muusikažanrina tuntud gospel teatavasti on afroameerika vaimulikes kogukondades - peaasjalikult kirikutes esitatavad - ekstaatilised Jumalat ülistavad laulud. Sealt edasi on see mõneti levinud popmuusikasse, ka indimuusikasse, mille eredaimaks näiteks on Jason Pierce oma Spiritualized'iga. Ka meenub üks Lambchopi lugu albumilt "Nixon", mis on väga helge näide. Aga Hana Haruna - kes on väga viljakas autor, kelle diskograafia läheneb paarisajale ühikule - muusika ei ole valgemüralikult rabe, vaid selles kaigub pruunile mürale omane täidlus ja kandvus annab taiesele dünaamilise lähtekoha. Kolmandas loos "Old Covenant" on kõik mainitud elemendid sees, ent lisaks kõigele iseloomustab seda ka teravasakiliste, hetktõrgetest laetud rütmide pulseerimine. Kõlades justkui varem kirjeldatud torm, ent sinna sekka on haaratud erisuunaliste jõudude poolt teravat metallprügi, millele mitte keegi ette jääda ei tahaks. Aga rääkides evangeeliumitest - millest peavooluvääriliseks peeti nelja -, siis mitteametlikke ehk apokrüüfe oli märksa enam (ning see väga loov, pöörane lugemine. Eesti keelte on tõlgitud Caroline Nixey ülevaatlik raamat "Ketserlus. Jeesus Kristus ja teised jumala pojad"). Mis andis tunnistust sellest, et paari sajandi vältel pärast Jeesuse surma oli kristlus vaid üks paljude käibeideede seas Rooma keisririigis. Ning pärast seda, kui konkureerivad õpetused ära keelati, siis kirikukogude järel jäid nii mõnedki gnostilised voolud ja teised ketserlikud arusaamad rahvahulkades veel ligi tuhandeks aastaks käibele (nt Lõuna-Prantsusmaa oli viimastest kantsidest, mida paavst armeega käis maha surumas veel 13. sajandil). Nii et Hana Haruna asja võib vaadata isevärki apokrüüfina, mis räägib konkreetselt sunduslikus helide keeles. Eks see popmuusika keele suhtes ning selle subjektidele ole kindlasti hereesia. Aga keda see peale nende peaks huvitama, kui tegu on eneseküllase süsteemiga, mis teeb kuulajale uued uksed ja aknad valla. 8.5 (8.5-9.0)

8/26/2026

[Teaser of the day] jo jena - Drone I

Test Tube

Avant-garde
Glitchtronica
Electronic
Post-minimalism
Drone
Avant-garde

Artist: jo jena

Release: rhythm 'n' drones

Label: Test Tube

Year: 2005

[Teaser of the day] Jukka-Pekka Kervinen - at the same time

Avant-electronica
Abstract
Electronic music
Clicks'n'cuts
Experimental electronica

Artist: Jukka-Pekka Kervinen

Release: relatively stable measure

Label: Self-released/Bandcamp

Year: 2021

[Teaser of the day] low lands - dual carriageway

Lo-fi
Psychedelic
Field recording
Outsider pop
DIY

Artist: low lands

Release: hollow limestone hill

Label: Self-released/Bandcamp

Year: 2024

PIRATE Tapes -- Sub Rosa (2024)

Le Colibri Nécrophile

Krautrock
DIY
Neo-psychedelia
Avant-rock
Lo-fi
Experimental rock
Noise rock
Motorik
Trance rock

On suur au olla tagasi Prantsuse netiplaadifirma Le Colibri Nécrophile'i man, mis Ed Endi juhtimisel on üllitanud teadvust ja alateadvust, teadlikku ja tundmatut ning kõike selle piiridele ning piiriala eikellegimaale jäävat muusikat. Nagu käesoleva 10-loolise puhulgi rõhutatakse neid perifeerseid elemente, mis koosneb lauspsühhedeeliast, krautroki mootorsusest, India klassikalisele muusikale - vahet ei ole, kas need mõjud on otse või kaude - võlgnevatest pikkadest droonhelidest ning seestunud mürarokist. Imponeerib intensiivsus, mis säherdust transgressiivsust rõhutab, võimendab ning edasi lükkab. Kitarrid, elektroonika, trummid ning kohati ka vokaal moodustavad toore, lo-fi esteetikaga helivalli. Aga inimhääl ei ole siin vokaal-instrumentaalse bändi tähenduses figureerimas. Seda korratakse pigem kui mõne teise instrumendi integraalset luupi või elementi. 72-minutilise albumi visuaalne keel - tagurpidi rippuv sügavpunane roos hämaral ja müstilisel foonilt - peegeldab ideaalselt ladinakeelse väljendi "sub rosa" olemust: midagi, mis sünnib saladuskatte all, vaikuse valendikus ning väljaspool tavapäraseid norme. Hälbides tavalisest ja tavadest, ei jutustata inimhääle abil lugusid, vaid toimides pigem tekstuurse luubina - mehaanilise ja integraalse instrumendina üldises müras. Luupiv elektroonika motoorse kreissaena - tõepoolest lõigates kohati väga teravalt ja sügavalt - ei soleeri mitte nii keskel, aga kusagil kolmandiku perimeetri peal. „Sub Rosa“ on jõuline, sügavalt atmosfääriline ja põrandaalust vaimu kandev teos. 9.0 (8.5-9.0)

8/25/2026

[Teaser of the day] Who Ha - Laura Palmer's Theme

Conceptual
Ambient pop
Electronic
Cinematic
Post-classical
Art music

Artist: Who Ha

Release: The Next Peak Vol I (Twin Peaks Tribute)

Label: Retro Promenade

Year: 2015

[Teaser of the day] Chenard Walcker -La Suie des Yeux

Free Sample Zone

Experimentalism
Dada music
Plunderphonics
Avant-garde
Mash-up
Brass pop
Sampledelic

Artist: Chenard Walcker

Release: L

Label: Free Sample Zone

Year: 2002

[Teaser of the day] Mequetrefe - We are the maistream

Electronic
Alternative rock
Shoegazing
Neo-psychedelia
Acid rock

Artist: Mequetrefe

Release:Infraground

Label: Camila

Year: 2018

Leonardo Pinto -- Olha, também sabes acompanhar a Amália (2026)

MiMi

Noise rock
Psychedelic
Field recording
Spoken word
Sampledelic
Radiophonic art
Oompah-oompah
Avant-rock
Experimental rock

Käesoleval 8-loolisel taiesel kõlab portugali keel, kuigi siin ei kuule ei troopilisi sambarütme ega muretut bossanovavaibi. Amazonas jääb sellest reeglina kaugele. (Tõsi, loos "Amália" tõstavad ekstaatilised rütmid artisti viivuks sinna kohale). Leonardo Pinto (LP) 28-minutiline teos on paras häppening, mis kerkib esile tänavahelide keskelt, uurib elektroakustika faase (kõiksugu metallikolkseid ja -kriipeid taustal, kajasid ja heliefekte, mis roomavad nii horisontaalselt kui vertikaalselt; erinevalt kihistatud heliobjektid). Pakkudes ka (sub)liminaalset toorest bluusmuusikat, milles on ka Ameerika primitiivkitarri ning autsaiderfolgi elemente, mis kohati paisuvad jõuliseks ning elegantseks mürarokiks. Mis konkreetsemalt tähendab seestunud kitarride vingumist ning lahtikeeratud trummitaldrike kumisevat kõlinat. LP ei paku mugavust. Tema käsitlus on kompromissitu, ent samas ei ole see kunstlikult raskepärane mürakunst sellel on struktuur, isegi elegants. Isegi siis, kui struktuur hääbub, siis elegants jääb ikkagi alles. Need elemendid ei ole lihtsalt stiililised viited; see on materjal, mida Portugali artist venitab, lõhub ja paneb uuesti kokku. Eelpoolmainitu läheduses lisanduvad helipaletti ka stiihiast virgunud elektroonika ning ka umpa-umpa helid -- justkui maalt-ja-hobusega saaksid osa millestki ekstravagantsest. LP loomest koorub välja põnev ning kompromissitu audiopäevik, mis kahtlemata eeldab süvenemist, kuid pakub vastutasuks rikkalikku helitekstuuri. 8.5 (8.0-9.5)

8/24/2026

Thomas Park -- Music From The Water Cooler Cistern (2026)

Treetrunk

Conceptual
Avant-garde
Radiophonic art
Experimentalism
Ambient
Electro-acoustic
Drone
Abstract
Sound art
Post-bop

Nende 47 minuti ja 40 sekundi jooksul netimuusikamaailma veteran Thomas Park (TP) - kes on tuntud paljude pseudonüümide all ning kes veab plaadifirmat nimega Treetrunk, mille albumite arv läheneb kaheksasajale - kelle käesoleva pealkiri vihjab keskkonnale, kus nii vahendajaks kui piirajaks on jahutusaam. Selles helisid võimendatakse, muundatakse ning lõppkokkuvõttes luuakse eriomane helisüsteem. Hoolimata ruumi piiratusest ning levi kohesest levikust tänu eriomasele kõlakambrile on palju eristatavaid elemente: udupasunate (alati müstiline) undamine, kohati intensiivsed rütmid ning teisalt jälle nii-öelda välised helid -- seesugused, mida kuulaja ei adapteeri kohe (näiteks taustal jooksev raadiosaadete foon). Kahtlemata mängitakse mõnuga kuulaja tajumeel(t)el -- võib nii mõnigi kord arvata olematut olevaks ning vastupidi. Ometigi illusioon ja fiktsioon osutuvad samuti taju osaks -- luuakse kuulaja ajus vastavad ühendused ja mustrid. Näiteks helide vahel kumisev võimsalt droonpoom, mis muutub oma intensiivsuses. Kohati isegi tugevalt särisedes. Kas seda peaks pidama eraldiseisvaks heliks või siis ümbritsevaid helisid sildavaks või gravitatsioonisambana ligitõmbavaks (meta)heliks? (Metaheli ses mõttes, et kui kõik need teised helid hüpoteetiliselt kokku sobitada, siis tulemus võiks kõlada nõndaviisi). TP kahtlemata esindab muusika äärealasid, tuues sisse ja katalüseerides stiihilisi jõude, mida adapteeritakse muusikalisse (kesk)sfääri, muutes need loomuldasa seal olevaks. Ning seoses sellega muutub ka arusaam muusikast -- õieti tõlgendamine sellest. Kasvõi eelpoolmainitud udupasunad esindavad elektroakustilist muusikat ja ämbienti ebatavalise(ma)s vormis kui ka jätsu selle kõige liminaalsemas vormis. Mis omakorda tähendab seda, et siin on elektroakustikat, ämbienti ja jätsu ning samas ei ole ka. Varjud virvendavad ning pärisomased virdavad keskmest perifeeriasse ning vastupidi; olles presentsed igal ajahetkel. Eikellegimaatünnimuusika. 8.5 (8.5-9.0)

[Teaser of the day] Break On Beacons - BKM

Space techno
Electronic music
Progressive electronic
Breakcore
Ambient techno

Artist: Break On Beacons

Release: Bad Blood EP

Label: IRM

Year: 2025

[Teaser of the day] Jon Shuemaker - Shallow Grave

Stoner rock/metal
Alternative metal

Artist: Jon Shuemaker

Release: Let The Buzzards Feed

Label: Self-released/Bandcamp

Year: 2026

[Teaser of the day] Geiger von Müller - Analytical Cube

Avant-blues
Improvised music
American Primitive Guitar
Delta blues

Artist: Geiger von Müller

Release: Neocubist Blues

Label: Self-released/Bandcamp

Year: 2026

8/23/2026

Cristián Vogel -- Levitationism (2026)

Pueblo Nuevo/Bandcamp

Micronoise
Drone
Experimentalism
Post-minimalism
Drone pop
Electronic
Avant-garde
Electro-acoustic
EAI
Experimental electronica
Illbient
Avant-electronica

On rõõm olla taas tagasi Tšiili netiplaadifirma Pueblo Nuevo diskograafias ning säherdust toredust kuulamas, nagu on seda 8-looline „Levitationism“, mis 47 minuti vältel paitab ja kriimustab kuulaja kõrvu . Ühelt poolt on tegu elektroakustilise muusikaga, ent CV suudab pakkuda seesugust helipaletti, mis hoiab pidevalt tähelepanu üleval -- atomaarsed helielemendid ei taandu ettearvatavateks helivoogudeks ning klišeelikeks lahendusteks. Isegi kui tulemuseks on keeruline helitulemus, siis seda on mõttetu käsitleda lihtsustatud osakeste summana. Hetkel Kopenhaagenis resideeruval 54-aastasel Tšiili muusikul - kes on loonud muusikat rohkem kui kolm kümnendit - on õnnestunud jõuda apoteoosideni, muutudes sammhaaval mürarohkeks muusikaks. Intensiivsus- ja teravusaste ületavad ülesehitusliku tavapärasuse, sagedused koonduvad ühte ja samasse, valusalt torkavasse fookuspunkti. Kõik klapib, täiuslik torm mühiseb kuulaja kõrvades. Muusika ülesanne õnnestus -- luua arenevast ja kobrutavast helispektrist ühtne fookus. Siin on kuulda roostes tämbreid, mis juhuslikult siia sattunud kuulaja mao sisinana eemale peletavad. Ohtlik värk, noh! Vogeli muusikat võib võrrelda kaitseriivita relvaga, mistõttu meenutab varast elektroonilist muusikat. Säherdune äkilisus kaasaja kuulajale peaks kahtlemata sobima! Vallandudes äkitselt ning valgudes kuulajale peale justkui looduslik stiihia. Esteetilist stiihiat anna meile iga päev! Artisti intellektuaalne tasand väljendub selles, kuivõrd mõtestatud emotiivsuseks on taandatud metalne kriipimine-kraapimine. Ühes kesksetest kompositsioonidest - kõige pikemas kompositsioonis "The Siege Of Mariupol" - seintest kiirgab pahaendelisust: salatud mälestused immitsevad hallidest heliseintest ja -peagusest; rõhuv niiskus majasvammina sunnib eemale astuma. Ainsaks esteetiliseks erandiks on „Sanctuary in Motion“, mille kosmiline droon hiilgab magiliselt üle välja. See on ülendav, igati pidulik hetk. 9.0 (8.5-9.5)

[Teaser of the day] Calexico - Quattro (World Drifts In)

No Tape Left Behind

Tex-Mex
Alt-folk
Live
Americana
Brass pop
Alt-country

Artist: Calexico

Release: Live at Metro on 2003-10-01

Label: Live Music Archive

Year: 2003

[Teaser of the day] Vladimir Ussachevsky - Piece for Tape Recorder

Ubuweb

Electronic music
Electro-acoustic
Hauntology
Post-classical
Avant-electronica
Experimental electronica

Artist: Vladimir Ussachevsky

Release:

Label: Ubuweb

Year: 1956

[Teaser of the day] John Cage and David Tudor - Klangexperimente

Ubuweb

Experimental electronica
Electro-acoustic
Electronic music
Avant-electronica

Artist: John Cage and David Tudor

Release:

Label: Ubuweb

Year: 1963

Orca, Attack! -- Grass In The Moonlight (2026)

Mortality Tables

Americana
Alt-country
Tex-Mex
Experimentalism
Avant-rock
New Weird America
Twang
Dream pop

Kolme ja poole minutilise loo produtseerimiseks on Elisabeth Joan Kelly (EJK) ning David Rodriguez kasutanud nii kitarre, välisalvestusi, kallutatud tooni ja kiirusega rütmistikku ning mitmest kanalist väljutatud vokaali. Tõepoolest, viimast elementi lähemalt vaadeldes võib täheldada ekstaatilist meeshäält - mida toetab varju jääv naishääl - tungimas põiki üle helivälja. EJK hääl seevastu heliseb öise kastena tribalistlike trummide ning kosmilise Americana (ja Mexicana-puutega) kitarride kihtide all, peal ja ümber. Siin on kombitavat meelelisust - kuulajale reserveeritud ruumi on füüsiliselt laiendatud kui ka fantaasiateks ning unelemiseks (ja unenägudeks, kuivõrd kuuvalgus on keskmeks). New Orleans'i tandem leiab nende 209 sekundi vältel mahti nii vokaali kui teiste eelpoolmainitud elementide najal intensiivistuda, andmaks aimu, kuivõrd rikkaliku sisemaailma omavate artistidega tegu on. Nende taotlus - luua dünaamilist muusikat, kasutades selleks pillide ennustamatut struktuuri, peegeldamaks mikrokosmose püsimatust - on igati täidetud. Tõepoolest, muru kihab nii mutukatest kui nende helidest ülekantud tähenduses. Need mutukad kosmilises rohus ehk konkreetsemalt biosfääris on inimloomad, kes ei suuda ilma teisteta eksisteerida. Muru ja suuremad kooslused (mets) on heaks näiteks sellest, et teised eksisteerivad ja jälgivad meid ilma, et me ise neid pruugiksime märgata. Ega's midagi, selle imetabasuse pealt tuleb ainult suure huviga oodata tandemi järgmist teost. 9.0

8/22/2026

Smooth Genestar -- As if music would not be a message (2025)

Cyan Music/Bandcamp

Nu jazz
Ambient pop
Easy listening
Electronic music
Ambient dub
Balearic Beat
Downtempo
Chilltronica
Downtempo

Kui muusika ei kannaks sõnumit, ei kõneleks see keelena. Aga ei ole ka muusikat, mis ei kannaks mitte mingisugust sõnumit. Kuid see plaat - nagu nimigi vihjab - on täis varjusid, mälestusi ja õige hetke tabamist. Saksamaalt Wormsist pärit projekt pakub 22 lugu kogupikkusega 4 tundi ja 2 minutit (sic!). Albumi tuum peitub autarkilises iseloomus, millele midagi väljastpoolt peale immitseb. Ühelt poolt on siin olulisel kohal baleaarne (klubi)võnge, ent teisalt on siin ruumi välja venitamist nii ämbiendi kui dubilike kajadega. Tehniliselt on see elav dialoog analoogse ja digitaalse vahel, kasutades muuhulgas legendaarseid sämplereid (Akai S-2000 ja EMU ESI-4000). Tulemuseks on helimaastik, mis kõlab hoolikalt komponeeritult. Avalugu seab kohe tooni -- sügavalt pulseeriv bass, tolmused põhjad ja kerged jätsulikud akordid. Samas paljastab see esimese hooga peaaegu kõik muusikalised klotsid ja koostisosad. Hilisemates kompositsioonides toimub eelkõige nende samade elementide uuesti konfigureerimine: aeg-ajalt on kuulda kergeid orkestreeringuid, kellamängu või skrätsimist, ent see tekitab vaid põgusat pärislainetust. Vahelduseks võinuks olla ka külmemat, kramplikumat ja robotlikumat tunnetust ja elementi. Mahtu ja aega selleks ju oli. Teose autarkilisusega kaasneb oma hind. Kuivõrd kulminatsioonivõimalused ruttu ära kasutatakse, taandub neli tundi üldjoontes peenhäälestamisele ehk üldjoontes tiksumisele. Selline hermeetiline, plommitud helisüsteem - olgu see kuitahes suur ja lai - tekitab pikapeale lämbumistunde ning ressursside ja energia puudujäägi. Marco Rockstroh püüab süsteemi ülal hoida, st parameetreid - soliidseid rütme, kõrgsageduslikke helibaite - demonstreerides tervikut toita, kuid esteetiliste valikute tegematusest tulenev dünaamilise pinge läbilõikamine viib teose nullpunkti tagasi -- õigupoolest ei lasegi sealt eriti kaugele liikuda. Nii tekib oht verevaesuseks ja hääbumiseks: kogu see helipilt on vaieldamatult ilus, ent ilu säilitamiseks saanuks hakkama ka märksa kompaktsema vormiga (piisanuks ilmselt vaid poolest tunnist). 7.5 (7.0-8.0)

8/21/2026

[Teaser of the day] SPTW - SCOTT

Electronic
Experimental pop
Lo-fi
Art pop
Downbeat
DIY

Artist: SPTW

Release: EUTHYMIA

Label: Mahorka

Year: 2026

[Teaser of the day] Thuuooom - Spacedrops

Textural Healing

Progressive electronic
Electronic music
Ambient
Kosmische Musik
Ambient drone

Artist: Thuuooom

Release: remix, repeat -

Label: Textural Healing

Year: 2012

[Teaser of the day] Una Burbuja - Natural

Infinite Sector

Ambient pop
Electronic
Indietronica
Art pop

Artist: Una Burbuja

Release: V/A - Collective Compilation vol.4

Label: Infinite Sector

Year: 2004

[Teaser of the day] Sky Flying By - Reliving

Electronic
Art rock
Ambient rock
Post-rock

Artist: Sky Flying By

Release: Can You Say It With One Word?

Label: Self-released/Bandcamp

Year: 2013

King Gizzard & The Lizard Wizard -- Alien Metal (2026)

Bandcamp

Electronic
Breakbeat
Alternative dance
Synth-rock
Hi-NRG
EDM
Electro-rock
Jungle
Psytrance

Seda pika nimega Austraalia punti kuulama hakates ei saa kunagi kindel olla, mis stiilis muusikat nad just seekord ehk kunati pakuvad. Näiteks nende (üle)eelmine täispikk, eelmisel aastal ilmunud "Phantom Land" oli sisuliselt Ühendriikide lõunaosariikide kerge psühhedeelse mekiga klassikaline kidramuusika (a la The Allman Brothers, Jefferson Airplane) ja barokkpopi elementide sulam. Nauditav igatahes. Kahtlusteta. Ent käesolev 8-looline "Alien Metal" kütab digitaal-sünteetiliselt kuuma, pannes puid alla nii rütmides, vokoodriga moonutatud vokaalis kui ka kõike seda ümbritsevas helindis. Ei arvagi, et nad kõike seda ilma huumorita kuulaja suunas põrutaksid. Kerge iroonia on siduvaks mördiks süntesaatoritel esilemanatavate juhtmotiivide ning rütmide vahel. Igatahes alati on huvitav, kui ennast tõestanud rokkbänd hakkab tantsulisust rokistruktuuridesse punuma -- parimateks näideteks loomulikult Happy Mondays ja Primal Scream, aga ka Super Furry Animals ja Tame Impala ((tõsi, ega ka neil alati asjad ei tööta(nud) õlitatult)). Nimetatud puntidel ilmnes lisafaktor, muutes nad eristuvaks tavapärastest tantsumuusikapuntidest. Siin on lihtsustatud jungle'it ning teisi murtud rütme, vahele viivuks bhangralikku vaibi, meenutades Asian Dub Foundation'i paremaid päevi. Isegi lõbusat psaiträänsi tümakat on siin-seal. Ei ütleks samas, et see kaua efektiivselt töötab -- lipsab sisse nii liigsünteesimisest tingitud üheülbasust kui trummi ja bassi banaalsust. Vokaalseadistused on huvitavad, viies mõtte hüpoteetilistele radadele, mõlgutuisse küberneetilisest Freddy Mercury'st, kes - mikrofon nina alla pandult - pistaks ekstaatiliselt lõõritama. Ehk asi on isegi keerulisem ja kindlapeale huvitavam siis, kui kujutluspilti kerkivad vennad Maelid, kes oma tavapärast esteetikat oleksid justkui läbi immutanud kerge zeuhliliku puudutusega. Aga kõik huvitavamad elemendid - rõhutan - on pelgalt vilksamisi või -- suisa vihjamisi. Liigub ja hüpleb, ent jõudmata eriti kuhugi, jättes maha kõrbenud pinnase. Samas EDM-i kontekstis on see ikkagi keskmisest märksa etem. Metalliga on siin 41-minutilisel taiesel ehk nii palju ühist, et pehmepoolne metallitükk on ülevõimendatud rütmikänkraks taotud, mis aeg-ajalt kuulajale vastu kolu veereb. Isegi kui nad väidavad, et nende eesmärgiks ei ole ole jõuda sinuni. 7.0 (6.5-8.0)

8/20/2026

[Teaser of the day] Dornbusch - Until The End Of Forever

Rodent Tapes

Sophisti-pop
Alternative pop/rock
Art pop/rock

Artist: Dornbusch

Release: Time Storms

Label: Rodent Tapes

Year: 2026

[Teaser of the day] Bootes - S 2

djezmusic

Art music
Conceptual
Electronic
Modern classical

Artist: Bootes

Release: Sagax

Label: djezmusic

Year: 2026

Cagey House -- Five Laminated Postures (2010)

Jamendo

Art pop
Dada music
Electronic
Exotica
Cinematic
Avant-prog
Sound collage
Improvised music
Freeformfreakout

Rohkem kui 15 aastat tagasi tegin käesoleva artisti ehk ameeriklase Dave Keiferiga (DK) intervjuu siinsamas blogis, milles ta möönis Pentiumis - tollal tähendas see tunnustavat peanoogutust - omavat aukartustäratavat sämplite hulka, millest ta komponeerib muusikat. Kui kedagi netiplaadifirmade muusika veteranidest esile tõsta, siis lisaks mulle ilmselt paljudele meenub just Cagey House. Ta on väljastanud üllitisi nullindate keskpaigast alates väga erinevate netiplaadifirmade alt, milledest paljud on paraku tegevuse lõpetanud. Mainitud käik annab tunnistust tema muusikas peituvast universaalsest tuumast.Ühelt poolt on kuulda improvisatsiooni, ent ilmselt on tegu vägagi komponeeritud muusikaga. Sisuliselt vabavormilist kunstipärasust võiks pidada RIO/avangardproge käekirjaks, aga ilmselgelt artisti lugude pikkus ning helikeel on suti kergemad kui progekangelastel. Kindlasti on siia-sinna kätketud ka eksootikapopi ja tikimuusika muretust, mis kahtlemata on DK muusikas olnud läbivaks elemendiks. Kui kuulata 13-minutilise taiese avaminutit, siis enamus elemente - millest hakkab koguteos formeeruma - käib algavaks teekonnaks kohe läbi. Homme esilinastub õudusfilmi "Astraal" järjekordne osa, milles Taama helilisse kujundusse ja kujutamisse passib see 5-looline vägagi hästi. Pealtnäha kerge, ent koos plaadiümbrisel autori kergelt irvitava ilmega kurjakuulutav. (Seda enam, et album üllitati samal aastal, kui ilmus mainitud õõvafilmi sarja avataies). 8.5 (8.0-9.0)

8/19/2026

[Teaser of the day] Max Averbach - Sacrament

Electronic music
Ambient techno

Artist: Max Averbach

Release: The 100 Vol. 1 (Part 3)

Label: Forward Music

Year: 2026

[Teaser of the day] Floating Mind - Quiet Tension

MonoKraK

Electronic music
Avant-garde
Experimentalism
Ambient drone
Reductionism

Artist: Floating Mind

Release: Extra Life

Label: MonoKraK

Year: 2026

[Teaser of the day] Kevin MacLeod - Impact Andante

Free Music Archive

Electronic
Conceptual
Ambient
Art rock

Artist: Kevin MacLeod

Release: Impact

Label: Free Music Archive

Year: 2014

[Teaser of the day] Jaja - Silent and void

Cyan Music

Ambient
Electronic music
Space music

Artist: Jaja

Release: Falling Through Space

Label: Cyan Music

Year: 2019

Toxic Yuri -- There Once Was A Girl (2026)

Rate Your Music

Shoegazing
Post-rock
Neo-psychedelia
Space rock
Alternative rock
Indie rock
Slowcore
Ambient pop

Nagu käesoleva 6-loolise taiese pealkirjast nähtub, siis see pealkiri osutab ühelt poolt tulevikku, et sealt heldimuse ja kurbusega möödanikule osutada. Tegelik osutus on veelgi tõsisem -- siin osutatakse enesetapule, mis rohkemal või vähemal määral eelhäälestab albumile hinnangut juba enne kuulamist: tekitades kaastunnet ja kurbust. Igatahes muusika ei vea alt, kuigi efekti kättesaamiseks tuleb seda kõrvaklappidest kuulata. Mitu väga korralikku lugu on siin; arvestades pealkirjast tulenevat kavatsuslikkust, siis keskseks on ligi 14-minutiline "Help Me". Loo avang on huvitav, kuivõrd kidraakordid meenutavad vägagi Radioheadi "Let Downi". Teistes lugudes tuleb esile kingapõrnitsemismuusika kvintessents, võttes parimat nii Slowdive'i eeterlikkusest kui My Bloody Valentine'i jõulisusest. Kui juba jutt laienes toorele ja isegi transgressiivsele vaibile, siis tuleb mainida ka Flying Saucer Attacki ja Medicine'i. Valdavalt raputab ja ka läbib kuulajat võimas mürasein, milles on kitarride sügavaimat hingeelu võimestatud delay-reverb-feedback-püha kolmainsuse delikaatsusega. Juba mainitud loos "Help Me" tõmmatakse ruumi maksimaalsete parameetriteni. Võimas lugu, mida shoegaze-žanris Eesti bändilt kuulsin - ehk viimati midagi (o)ther eyes'ilt või siis tõesti tuleb naasta kaugetesse 90ndatesse (The Chance'i ja Röövel Ööbiku lugudeni Eesti indikogumikelt). Mõnes teises, vaiksemas kompositsioonis tuleb esile vaikselt miilav kidraenergia, mille minimalistlik erilisus tuleb esile siiski taamal võbeleva, ent delikaatselt kujundatud heliseinast. Või siis loo "Memories" ämbientne pop, kus sünteetiline tekstuur tasapisi muutub orgaanilisemaks. Huvitav dünaamika, mida võiks tituleerida IRM-ks ehk intelligentseks rokkmuusikaks. Igati korralik taies, mis loodetavasti ka artistile eneseusku sisendab. (Huvitav on, et artist mingist hetkest on albumi eemaldanud olulistelt platvormidelt -- nii et vähemalt sümboolne suremine on aset leidnud). 8.0 (7.0-9.0)