Free Sample Zone
- Plunderphonics
- Mash-up
- Sampledelic
- Psychedelic
- Afrofunk
- Ethnic music
Lääne (pop)kultuuriga on keerulisem kui esmapilgul näib -- ehk tuleneb see isiklikust perspektiivist, ent niinimetatud popklassikat on sageli ropult üle hinnatud. Mis samas ei ole ole ka ime -- kui kriteeriumiks on massi maitse, siis jah - inimene, kes ellujäämise nimel peab orjama hommikust õhtuni võõrandunud keskkonnas -, siis mida ikka tahta? Charles Bukowski - üks neist mitte kuigi arvukatest Lääne pühakutest, kes ümbritsevat rääma viljakalt ära kasutas - ütles tabavalt, et mõnikord peab inimene võitlema elus määral, et tal ei olegi võimalust seda nautida. Ka muusikakriitikute puhul ei ole nende sõltumatuses kindel -- paljud ajavad kobjuktuurset mulli suust välja. Teisalt on see kapitalismist läppunud -- mis paganama sügavust ning asist asjalikkust sealt ikka ihaldada? Mõned näited mõõdutundetust ülistamisest. Fleetwood Mac, eriti nende maksimumpunkti üllitis "Rumours". Radiohead'i "OK Computer" on küll parem, ent kindlasti mitte kümnepunktiline sooritus. Lisaks Led Zeppelin, U2, Jethro Tull, Yes, Oasis, David Bowie, Genesis, Lou Reed, biitlid, Brian Eno. Suht suva tüübid, kes varastasid suuri ideid teistelt või siis püüdsid šokeerida ja muljet avaldada tühja vormi ja poosiga kuulajatele. Tegelikkuses poosetasid tühjusega keset veelgi suuremat tühjust, resoneerumata ja saamata ise sellest aru. Selle kõige valguses on värskendav kuulata Prantsuse pätsajat Chenard Walcker'it, kelle esteetika võrreldes eelpooltoodutega on värskendavam, mängulisem ning irooniliselt sisselõikav ning Lääne kultuuri lahkav (nagu seda tegid läbinägelikult tema rahvuskaaslastest mõtlejad Rene Guenon ning Jacques Ellul). Näidates, kuidas viimasest on kadunud sügavus, plastilisus ning õige fookus. Kasutades Oriendi ja Aafrika muusika elemente Õhtumaa muusika "mürgitamiseks", on tulemuseks igati lõbus, kohati psühhedeelne ning sümptomaatiliselt katkine ja lotendav. 8.0 (8.0-8.5)
