Rodent Tapes
- Post-rock
- Ambient
- Art rock
- Electronic
- Experimental rock
- Avant-rock
- Radiophonic art
- Modern classical
Käesolev album on helirännak, mis võtab kuulaja kaasa postroki ühelt poolt tuttavatesse, ent teisalt ka ootamatutesse vetesse. Kui tavapäraselt iseloomustavad žanrit ambitsioonikad, pikaldaselt paisuvad kitarrisaundid, mis reeglina kulmineeruvad crescendo'ga, siis siin tundub autor sellest meelega distantseeruvat. Kuueloolise helimaailma eelduseks on kitarri võimaluste piirideta kasutamine, ent vältides postrokile omast pompöössust, samas lõikamata nabanööri täiesti läbi mängu huvides. Kitarrihelid on kontrollitud, luues unikaalse atmosfääri, mis on korraga tuttavlikud ja ebatavalised. Tekib tunne, justkui helid tuleksid ja kaoksid samaaegselt, luues hetkelisuse ja kaduvuse illusiooni -- olles kõige selle man vägagi sugereeriv. Pealkiri osutab kuulmishallutsinatsioonile: subjekt tajub (fantoom)helisid, milledel puudub füüsiline impulss. Helide fragmentaarsuses ja ootamatutes nihetes väljendub mänguline ja sürreaalne iseloom. Kuigi eemaldudes traditsioonilise loo ülesehitusest moodustab teos ikkagi järjepideva narratiivi: muljete ja emotsioonide virvarri esile kutsuv helide sisse- ja välja voolamine tõstatab tundmuse, et mis tuleb pärast. See pidev muutumine ja tabamatu olemus annavad albumile müstilise ning isegi filosoofilise mõõtme. Paar lugu kõlavad raadiokuuldemänguna. Need on kiiksuga lavastused, kus helid etendavad peategelasi ning kuulaja tähelepanu on alistatud (ent mitte kujutlusvõimet -- seda toidetakse tõhusalt). Need, kes on juba tuttavad plaadifirma Rodent Tapes'i all üllitatud varasema loominguga (nt artistid Gypsy, Arzathon, Dreamtime Troubadours jt), need juba oskavad oodata tervitatavat ebakonventsionaalsust. On võimalik, et kõigi nende projektide (ning sadade albumite) taga on üks ja seesama isik. 8.5 (8.0-9.0)
