Papel Pintado -- Papel Pintado (2011)

Club 7/Bubbletone Discos

• Indie pop 
• Acoustic pop 
• Twee pop 
• Alternative pop 
• Singer-songwriter 
• Dream pop

Hispaania ühemeheprojekti plaadiümbris rõhutab kahemõõtmelisust, teatud lihtsate asjade aegadeülest võlu ja vintaažnostalgiat. See toimib nii visuaalse kui helilise kilbina peavoolu popmuusika poleeritud, agressiivse hüperrealismi vastu; muusikatöösturid mõtlevad, et masside manipuleerimine kõrvulukustava rütmilise banaalsuse ning imala võltssulniduseda päästab...nende äriplaani. Twee-popis pannakse sellele vastu haavatavus ja - kui naishäält ei ole plaanis kasutada - mehelik vokaalne sensuaalsus, mis tahes-tahtmata vastandus ning naeruvääristas matšoroki traditsioonilist poosetamist, asendades viimaste üle äärte ajava enesekindluse radikaalse haavatavusega. Sensuaalne, õrn meesvokaal koos tagasihoidlike kitarriakordidega igatahes vaigistab bravuuri. Teiseks püüdsid rokkmuusikud esineda autoriteedipositsioonilt -- kus kõik on rokkstaari käsutuses, kus iga poos annab edasi edukust ning pakatab küllusest, siis siinne vokaalesitus kaldub kuulaja lähedusse, ent mitte naha alla pugema: laulmine toimub justkui kuulaja kõrvalruumis, võimendades emotsionaalset pingelangust pehmehäälse intiimsusega. See on taandumine lapsepõlve süütusse, haavatavusse ja stiliseeritud puhtusse kui kaitsemehhanismi kasutamisega ülekaalukalt küünilise maailma vastu. Papel Pintado sobitub suurepäraselt sellesse traditsiooni, kus meloodiline õrnus, melanhoolne päikselisus ning akustilised ja puhta kõlaga (elektri)kitarrid loovad omanäolise poeetilise väljenduslaadi. Vähem on rohkem -- vokaali ja kitarride all sumisev taust, ühe loos kasutatud laste sagimisel põhinev salvestus aitavad veelgi kaasa sublimatsioonile; eemaldumisele n-ö tõsistest asjadest. Kuivõrd twee-poppareid on nimetatud ka anorakk-rokkariteks, kuna neil meeldis kanda 60ndate riietust, sh kapuutsidega vihmajopesid; ilmselt osaliselt seetõttu on mõiste "anorak" omandanud inglise slängis lisatähenduse: keskendumine kinnisideeliselt teisejärgulistele asjadele. Siiski kõik on suhteline -- väikesed, esmapilgul teisejärgulised asjad ei pea isegi olema suurte asjade alguseks, vaid on väärtuslikud iseeneses. Fran Torrese unistuslikul kaheloolisel emotsioon laotub üle perimeetri, aitab ära minna kuhugi linna-äärsetele aladele, kus müra vaibub ning sagimine taandub. 8.5 (8.5-9.0)

[Artists] Skittle Alley

Club 7
Anorak Records
Series Two Records
Myspace
Lastfm

The Arctic Flow Club 7 003 (Club 7)

Supposedly everyone who is got deeply digged into the discography of the Holiday Records is not surprised at all to hear about such a name as the Arctic Flow, behind it is Brian Hancheck, a profilic musician from Myrtle Beach, South Carolina. Approximately a half year ago he released a pair of singles under Beko DSL as well. However, now it is proper time for another single label Club 7. Hancheck`s soundscape is profoundly dreamy and floating, consisting mainly of subtle indie pop numbers with certain shoegaze influences. On the other way, it could be described as shoegaze music without massive touch of abrasive guitars and psychedelic entering into a chaotic inner world, instead of it used to be reserved for nicely suffusing guitar chords driving over the middle layers of the sound. Though, it can be sounded psychedelic as well. First of all, if you are in to dedicate your time to such British indie luminaries as Slowdive, Ride, and Chapterhouse (especially the last named one) or have listened to music released under the label Slumberland, this release of 2 tracks (Sentiments and Artifacts; King of the Flood) is thought for you.

Listen to it here

8.9