Traqueurs de Combes -- I.G.W.T (2024)

Nowaki Music

• Art pop 
• Organic electronica 
• Indietronica 
• Motorik 
• Experimental pop 
• Neokrautrock 
• Kraut-techno 
• Chamber pop 
• Post-rock 
• Avant-rock 
• Electronic 
• Glitchtronica 
• Ambient 
• Modern classical

Avalugu "Alex in Morty's Chapel" juhatab kenasti kätte otsa, mida sellelt 9-looliselt oodata -- laia tõmbega imekaunid orkestratsioonid, mille all pulseerib krautrokilik elektrooniline motoorika, mis tasapisi kaleidoskoopilise spektrina hakkab kuju kaotama, et samadest elementidest uus moodustada. Järgmistes lugudes on nii tempo aeglustumist kui unenäolisuse kasvu. Põgus heli. Pelk ettekujutus -- piisab ainult sellest, et liikuma ja kasvama hakata. Kohati tundub, et kuulajana tajud üksnes mõtte jõudu -- gravitatsiooni ei eksisteeri, on helifraasid, mis näikse pärinevat tundmatu päritoluga planeedilt, kus kehtivad teistsugused füüsikalised reeglid -- kui üleüldse. Marc Jolibois'i erakordsus artistina käesoleval seisneb tavatus lugude ülesehituses -- teadlikkuses hoida eemale sarnasusest teiste artistidega ja tõrjudes klassifikatsioone ning samas hunnitult säilitades ja kasvatades oma loomingulist tuuma. Teisalt jälle -- ei ole see pelk võõraks tahta jäämine ja olemine -- pigem kui äraspidine platonlik varjude märkamine, ent varjude omanikest targu distantsi hoidmine. Mida vähem jõudu rakendades, seda paremat tulemust saavutades. Imetabane -- nagu arvustusest olete juba aru saanud.

Picard Jolibois – Reflux (2022)

Nowaki Music

 

• Neokrautrock 
• Cover 
• Alternative dance 
• Indietronica 
• Robot pop 
• Electro pop 
• Avant-pop 
• Electronic music 
• Motorik 
• Progressive 
• Techno pop

 

Ilmselt enamusele Toulouse'i duo Picard Jolibois'i nimi ei ütle midagi (juhul muidugi, kui ei olda nende plaadifirma Nowaki Music'u austaja), irooniliselt võiks märkida, et sõna "reflux" ütleb rohkemgi. Eestikeeli tähendab "refluks" tagasivoolu, millel omakorda on tugevalt meditsiiniline tähendusseos. Nimelt tähendab see maohappe tagasivoolu söögitorru, millega kaasneva ärrituse tõsiseimaks tüsistuseks on söögitoruvähk. Ei pruugi, ent võib selleks areneda. Häda korral selle ennetamiseks tarvitage retseptiravimeid. Tahaks loota, et prantslaste muusika ei tekita kuulajas ülestulvavat refleksi, kuigi hape ja sünteetika on selle viieloolise põhilised koostisosad. Selles muusikas on ülevust – seesugust idealiseeritud euroopalikku ülevust, mille suutsid helidesse valada Beethoven, Richard Wagner, Kraftwerk, Neu! ja La Düsseldorf. Ihadele järeleandmatu helikeele lopsakus ja kõrge intensiivsus ületavad omameheliku jõmmiliku jorutamise siin-seal. Avalugu "Longue Marche" on lugu, kus ei jorutata – ollakse suisa vait, lastakse lool areneda imetabaseks motoorik-kriipeks. Ka tõlgitsusversioon David Bowie glämmkupleest "Time" on igati omal kohal. Kuivõrd siinkirjutaja ei ole eriline Bowie talendi austaja, siis arvab sellest sügavusse vajuvast versioonist rohkem (vabandan – kolmandas isikus endast rääkimine on retseptiravimite mõju. Õieti eilse "Rahva Oma Kaitse" otsene mõju). Albumit lõpetav nimilugu on 2022. aasta "Europa Endlos". 

 

8.0 (7.5-9.0)

Light is a blue trap – Animal grotesque (2018)

Nowaki

 

• Synthwave 
• Electronic music 
• Coldwave 
• Goth synth 
• Ambient pop 
• Neokrautrock 
• Minimal synth

Selle albumi ideelised juured asuvad kusagil 70ndate keskpaigas ja 80ndate alguses. Ühelt poolt motoorsed rütmid sel ajal kui Neu! kolmandal albumil muutus elektroonilisemaks ja Kraftwerk täiselektrooniliseks; mis omakorda mõjutas punkareid, kelledest nii mõnedki leidsid lohutust tumedakõlalisuses ja sünteetikas. Lisaks Udusele Albionile oli üheks oluliseks kohaks prantsuskeelne Valloonia, kus segati postpunki hingesoppidest immitseva sünguse ja elektroonikaga. Stiili hakati nimetama coldwave'iks. Kuulates seda peamiselt prantsuse keeles laulvat ja aeg-ajalt sensuaalselt manavat lauljatari, tuleb meelde nii Belgia seos kui tahtmatult Siouxsie Sioux, kes samuti on osaliselt valloonlanna ning teisalt gootiliku postpungi iidol. Muusikalises keeles on need mõjud kaasajastatud, mis tähendab kas ämbientselt voogavat helimassi või suht minimalistliku rütmikaga sündimuusikat, mille pealmine kihistus kasvab ja laieneb. Korralik tumeda alatooniga popmuusika. Või siis sellest alatihti lahti rebida püüdev.
 

8.5 (7.5-9.0)

Traqueurs de Combes – Studies And Collaborations (2021)

Nowaki Music

• Avant-garde 
• Electro-acoustic 
• Sound art
• Microsound 
• Drone pop 
• Acousmatic music 
• Ambient
• Modern classical 
• Micronoise 
• Organic electronica 
• Musique concrète 
• Post-psychedelic 
• Experimentalism 
• Dada music 
• Glitchtronica 
• Art music 
• Improvised music 
• Abstract 

Naasnud taas plaadifirma Nowaki Music manu. Rõõm on olla tagasi, kuna eales ei või teada, mis selle lasu alt välja koorub. Kunagi sai blogis vaadeldud albumit nimega “Passer Le Temps”, mille autoriks oli kahemehe koostööprojekt Picard Jolibois. Üks osapool Marc Jolibois – üks plaadifirma asutajatest – on olnud aktiivne erinevates projektides, ent tema sooloprojektiks on Traqueurs de Combes, mille raames on üllitanud 25 albumit alates aastast 2005. Teisisõnu – ei oleks vale nentida, et üks universum avaneb Marc Jolibois` loominguga. Käesolevat 11-loolist üllitist võiks pigem lugeda kogumikuks lugudega aastatest 2010-2018. Albumi nimest võib hea tunnetuse korral välja lugeda, et see sisaldab lugusid kogumikele, erineva rõhuasetusega versioone, remikse. Ent üks on kindel – prantslane ei tee hinnaalandust hoolimata sellest, et stilistiliselt, tunnetuslikult ja muusikaliselt on tegu laia paletiga. Selles muusikas on ka elutervet huumorit, olemata kuidagi huumorimuusika. Dadaistlikust popilähedusest ja venivast droontehnost kaasmaalaste leiutatud radikaalse konkreetmuusika ja (mikro)müraeksperimentide ning sõnaliste jauramiste ja imekaunite nüüdisklassika orkestratsioonideni.

8.0 (7.5-8.5)

Otepsia – Catennic Boolean Dot (2021)

Nowaki Music

• Improvised music 
• IDM 
• Experimental electronica 
• Micronoise 
• Avant-electronica 
• Post-industrial 

Viljaka Prantsuse eksperimentaalmuusikaleibli Nowaki Music põhjatust diskograafiast pärit “Catennic Boolean Dot” on sama hoomamatu nagu iga teine dekontekstualiseeritud elektrooniline taies. Knihve ja rõhuasetusi on palju, helilabürinte ja allhoovusi veelgi enam. On see eikellegimaa-elektroonika, mis ei puutu mitte kellessegi? Tänu distantseeritusele puudutab see igat endast lugupidavat melomaani. Siin on rütme ja bassisagedusi – olemata disko ja funk; olles küll aeg-ajalt ristatud intelligentse tantsumuusikaga, ent see on gliiarakkude pärusmaa. Otepsia väldib mugavust ja turvalisust – kõiksugu tuttavlik omandab varem või hiljem süngema ilme ning kutsub esile varjatud õõva. Esmapilgul helgemad hetked (milles võib täheldada kohmakat klaaspärlilikku ambitsiooni) on vaid illusioon – dekontekstualiseeritud muusika liigub alateadvuslikku põrgusse. Näiteks üks aeglaserütmiline kompositsioon toob raadiolainete abil olevikku kohale nii mitteolevused, luitunud karkassid kui hõõguvad vood. Eeldusel, et välistame postmodernistliku kontiiniumi – kontekstid on kõrvale jäetud, mis annab sellele teosele nii telje kui kaalu. Elegantse mängurõõmu olemasolu pahaendelisusega flirtimisel. Ehk võib tõdeda, et elektroonilisse muusikasse puhtal kujul ongi kurjakuulutav mittehumaanne sisse kodeeritud. Modernism on ausam ja autentsem kui kõike neelav postmodernism – Stockhausen`i, Schaeffer`i, Tudor`i, Cage`i elektroonilise muusikaga kuulukse Otepsial olevat rohkem ühist kui kaasaegsete süntesaatoritel tinistajatega. Artist püüab (naiivselt) tekitada uusi valendikke; erinevalt olemasolevatest, mis püüavad olnut ja olevat majanduslikult hõlmata.

8.0 (7.5-9.0)

joli-joli – wú (2021)

Nowaki Music

Bandcamp

• Kraut-electro 
• Electronic music 
• Drone pop 
• Kosmische Musik 
• DIY 
• Synth-pop 
• Experimental pop 
• Art pop 
• Avant-pop 
• Minimal synth 

Prantsuse ühemeheprojekti album põhineb Tao filosoofia kesksel mõistel, mis rõhutab mittesekkumist kosmilisse korda elik loomulikul viisil kulgemist, hüvelist kaost ja kaootilist korda. Laozi oli poolmüstiline Hiina filosoof, kes rõhutas kõiksuse võnke tajumise vajadust. Prantsuse popeksperimentaatori kuuelooline üllitis on sugereeriv elektrokraut, milles kord formeerub kümnete elementide risti-rästi võnkumise ja sobitumise läbi. Sünteetilised kesktempo rütmid, mida toetavad sünkjad süntorkestratsioonid ning mõjusad helikeerised – sekka ka sõnalist osa ning sahinatormi –, liiguvad mööda paratamatut, kõrgemalt ettenähtud rada. Pealtnäha kaos ja pinged on kanaliseeritud eneseteadlikuks mõõdukuseks. Suurnimedest on sedalaadi helieksperimentidega möllanud Conrad Schnitzler ja Asmus Tietchens. Muusika, milles mingisugune poppi meenutav segment on man, aga see on pigem omamoodi ankruks või hoopis õrritamiseks. Suurepärase teose on üllitanud Prantsuse avangardmuusikaleibel Nowaki Music.

Nanopix – Ivresse des profondeurs (2018)

Nowaki Music

• Ambient 
• Electronic music 
• IDM 
• Psychedelic 
• Kosmische Musik 

Prantsuse plaadifirma Nowaki Music on tegutsenud 2004. aastast saati, olles ealiselt koos Portugali Enoughrecords'iga üks vanimaid aktiivselt muusikat väljastavaid netileibeleid. Nanopix on nende üks põhilisi stamme, olles aastate jooksul produtseerinud ligi kakskümmend albumit. See 11-looline on intrigeeriv kuulamine, olles segu intelligentsest tantsumuusikast, ämbiendist, tehnost ja millestki veel. Aga mis see miski on, see varieerub kuulamiste käigus, tulles kord esile või jäädes teinekord varjule. Sellesse elektroonikasse on kätketud nii mängulisus kui pühalikkuses, nii kombinatoorne optimism kui ilmaruumi kinnistavad universaalsed rütmiseadused. See on ulakas ja ülendav ühtaegu. Ei ole siin aega ühti, et seda pärli ignoreerida.

Joli-Joli – EP (2016)

Nowaki Music

• Krautrock 
• Yacht pop 
• Motorik 
• Easy listening 
• Synth-pop 
• Electronic 
• Ambient pop 
• Psychedelic 
• Space pop

Prantsuse eksperimentaal(pop)muusikaleibeli Nowaki Music all üllitatud suurepärane neljalooline EP, milles on loojuva päikese oranžkollakat helki, pildudes ebamaiseid varje merelaintele sellal kui vajudes aegamööda horisondi taha. See ongi peaasjalikult elektrooniline kosmosepopi varjundiga jahtpop, mis annab ajale mitmekordselt aeglustava käigu. Suurepärased süntesaatorihelid kuldavad kuulajat, pumbates kaduva päeva nostalgiat eespool taanduvast päikesest. Öko. Erandiks – samas eelpoolmainitud muusika vitaalseks kontrastiks – on ülimõjus motoorne psühhedeelia-krautkäiamine, mis ihub peeneks kõik, mis on sätitud selle rajale ("I Retrieved! Yourself!"). Iga päev. Iga kell. Iga minut.

Picard Jolibois – Passer Le Temps (2019/2020)

Nowaki Music

Bandcamp

• Avant-pop 
• Electronic music 
• Synth-pop 
• DIY 
• Post-psychedelic 
• Lo-fi 
• Post-disco 
• Deep house 
• Deconstructed pop 
• Electro house 
• Experimental pop 
• Avant-electro 

Bruno Picard (Gino Niemiz) ja Marc Jolibois (Traqueurs de Combes, Ultralibéral, Light is a Blue Trap, sWeenDL, pimp) moodustavad Toulouse'i duo, mille muusikat on kirjeldatud mutantpopina. See on mugav ja lihtne-lihtsustatud kirjeldus keerulisele muusikale. Kas see artist sobiks esinema Mutant Disco'l Tallinnas? On selles piisavalt diskot? On selles piisavalt muteerumist? Üleüldse – mis on muutumise ja muteerumise vahe muusikalises kontekstis? On mõlemat – on miilavat, keskmise või õite kõrgema rütmisagedusega gruuvi ja zombistunut laulujorutamist ning vastupandamatut meloodilist hullumist. On leebemat, on järsemat. Midagi on tuttavlikust maha monteeritud ja "ebasobiv" sinna asemele keeratud. Kohatu on vägagi kohal. Leebelt ähvardavat poosi on korduvalt tunda kümneloolise üllitise vältel. Kas Frankenstein-pop tantsulises võtmes on tantsumuusika perifeeria või suisa tantsumuusika vastand? Siin on realiseeritud huvitavaid võimalikkusi – nt lugu "Amour Cru" kõlab justkui Serge Gainsbourg intiimselt retsiteerimas diip- ja elektrohausi kastmes. Nowaki Music on pöörase albumi kodusadamaks.

Gino Niemiz – MMMMM (2020)

Nowaki Music

Bandcamp

• Micro-funk 
• Electronic music 
• Alternative dance 
• Synth-pop 
• Avant-funk
• Sampledelic 
• Post-industrial 
• Micro-electro
• Deconstructed pop 

Pealkirjas-pealkirjaks on 5 M-i. Miks mitte 4 või 6 M-i? Mäletan, et kümne aasta eest vaidlesin Tõnis Kahuga feissari messengeris selle üle, et kas CAN põhines funkil või diskol. Tuleb tõdeda, et Kahul oli õigus, kuna Kölni kraut-legendite looming esiotsa ja bändi klassikalised albumid on tõepoolest funk-gruuvist edasi tõugatud. Teisalt 70ndate lõpupoole püüdis nelik eemalduda sellest, liikudes maailmamuusikasse ("Saw Delight") ja diskosse ("Inner Space"). Eks funk võib võtta erinevaid vorme – ei võta ainult tänapäeval, võttis ka kunagi (Funkadelic, Sly And The Family Stone, CAN, The Pop Group, Twang!, Miles Davis, The Diagram Brothers, Gang Of Four, The Del-Byzantees, Talking Heads, P.I.L, David Bowie). Gino Niemiz'i lähenemine ei ole geneeriline, tehes enda isiksuse ja loomingu taha nägemise keeruliseks. Siin on funk-muusika, mis on sissepoole pööratud ja aseksuaalne (minnes vastuollu žanri peavooluga). Selle fassaad on (avant-)funk, aga sisemuse määratlemine jääb poleemiliseks-ambivalentseks. Prantsuse artisti 5-looline üllitis sisaldab lugu nimega "Mauvais Matin Même Miel", mis kõlab justkui Genesis P-Orridge ja Cosey Fanny Tutti püüaksid üksteist elule manada peale kurnavat LSD-trippi. Näod loppis, huuled ja ihuliikmed tinarasked. Küllastumise ja läbipõlemise tagajärg, olles kord motiveeritud eeldusest, et on võimalik hüpata kuhugi müstilisse (teisele poole), mis hiljem osutub topeltpettumuseks ja -raskuseks. Niemiz peab seespidist rasket võitlust, saamaks fassaadile. Mind kui kuulajat see taak, alateadvuslik sonimine ja kunati läbipaistvad valguskiired kõnetavad ja lummavad. Album on osa Nowaki Music diskograafiast.

Lorenzo Gómez Oviedo – Pasajes (2016)

 Nowaki

• Avant-garde 
• Experimentalism 
• Noise 
• Art music 
• Experimental electronica 
• Post-industrial 
• Sound art 
• Drone 
• Spoken word 
• Musique concrète 
• Post-classical

Comment: without any doubt the previous year was being very fertile to Lorenzo Gòmez Oviedo while he had released 4 issues, a couple of them were released on the French imprint Nowaki Music. One of them, Pasajes consists of the long-running progression which is imbued with remarkably varied sounds, provoking intentions, arousing intensities and ear-catching phase-related changes. However, the aforementioned gadgetry is adeptly and wittily set up and thereby ultimately creating a dynamic pointed whole throughout the course of a 25-minute. Incisive droning noises in the beginning part are followed by a sublime rhythmic section and cathedral-alike chanting which in turn are followed by new mind-provoking ones including peppering with field recording drenched elements. The kind of electronic music presented by Oviedo is something special because of embracing wider borders to narrate an interesting, seemingly more loose story to all of us. Indeed, literally it involves some spoken phrases though it seems to be a shrewd measure but not the goal on its own. Maybe I am wrong to guess there is up somewhere the ultimate culmination to be reached. In fact, it consists of various flood tides therefore providing a chance to sustain the excitement and pleasure throughout. Is it the hedonistic one? Yes, in a way but first of all, it is the cerebral challenge with some bits for our soul and slightly a bit for the body. It pours out an immense amount of information yet the information is channelized in an appealing way. Top tier.  

tHÖAm - Eye shadow (2011)

Nowaki Music

9.0

/Downtempo, Ambient, Experimental electronica, Chill out, Modern classical, Crossover/

Comment: in principle, it is a pleasant shift between racous beat-induced (from downtempo to more aggressive, breakbeat-like developments) appearances and more atmospherically/and hauntingly designed bows. Indeed, being in such a crossbreed-ish situation the artist`s sound used to evoke and delete memory snippets from your very consciousness. At times it reaches the highest parametres of beauty (Opaque). Of course, this 13-track album is a quite demanding one needing more for profound listening times. If to regard the possible kindred souls of tHÖÄm, however, I recommend listen to the likes of Mank, ElectricWest, David Schomber, Naono. However, you can perceive some similarities with James Leyland Kirby`s oeuvres as well.