- Avant-pop
- Electronic music
- Synth-pop
- DIY
- Post-psychedelic
- Lo-fi
- Post-disco
- Deep house
- Deconstructed pop
- Electro house
- Experimental pop
- Avant-electro
Bruno Picard (Gino Niemiz) ja Marc Jolibois (Traqueurs de Combes, Ultralibéral, Light is a Blue Trap, sWeenDL, pimp) moodustavad Toulouse'i duo, mille muusikat on kirjeldatud mutantpopina. See on mugav ja lihtne-lihtsustatud kirjeldus keerulisele muusikale. Kas see artist sobiks esinema Mutant Disco'l Tallinnas? On selles piisavalt diskot? On selles piisavalt muteerumist? Üleüldse – mis on muutumise ja muteerumise vahe muusikalises kontekstis? On mõlemat – on miilavat, keskmise või õite kõrgema rütmisagedusega gruuvi ja zombistunut laulujorutamist ning vastupandamatut meloodilist hullumist. On leebemat, on järsemat. Midagi on tuttavlikust maha monteeritud ja "ebasobiv" sinna asemele keeratud. Kohatu on vägagi kohal. Leebelt ähvardavat poosi on korduvalt tunda kümneloolise üllitise vältel. Kas Frankenstein-pop tantsulises võtmes on tantsumuusika perifeeria või suisa tantsumuusika vastand? Siin on realiseeritud huvitavaid võimalikkusi – nt lugu "Amour Cru" kõlab justkui Serge Gainsbourg intiimselt retsiteerimas diip- ja elektrohausi kastmes. Nowaki Music on pöörase albumi kodusadamaks.
