Retropromenade
Electronic music/Jazz/Dream pop/Soundtrack/Drum and bass/ Chilltronica/Cinematic
David Lynch'i loodud "Twin Peaks" on kahtlemata seriaalide Ferrari, mis on avardanud ja lahti mõtestanud piiratut (inim)maailma; loonud lisatähendust ja -väärtust. Maagiline realism, mis tihti läheb teispoole reaalsust; mille mõningaid (transgressiivseid) tegelaskujusid on raske meeltest välja saada (ja ei peagi). Kuigi seriaal sisaldab ka vägivalda ja õudu (sageli grotesksel kujul), on tegu siiski zeniga, mille eetiline tähendus on kuulajas tekitada tundmust võtta asju mitte ülevõrra tõsiselt. Kuivõrd elu reeglina on kui Ameerika raudtee, siis meelerahu säilitamiseks on oluline võtta elu stoilise rahuga või läbi absurdi prisma. Ning Angelo Badalamenti loodud võrratu helind rõhutab kahtlemata viimast. Kuigi alati võib küsida selle või tolle loo või teose tõlgitsusversiooni mõtte järele, on nende tekkimine paratamatu. Ühelt poolt tahetakse näidata tänulikkust ning teisalt lisada uusi vaatenurki. Ühelt poolt hea originaallooming kannab niikuinii teisendeid -- nagu käesoleval 12-loolisel --, siis teisalt kuulda sulnist trummi ja bassi (Transcend) või suht primitiivset sündijämmi (The Deathless) on kahtlemata meelierutav. Enamik lugusid tuletavad lihtsalt meelde, et eksisteerib selline võrratu seriaal võrratu muusikaga, mida uuesti vaadata ei ole kunagi ei liig ega absurdne. Kehtib võrdselt nii vanade kui uute osade kohta. Võrratu on see, mis tõuseb ülespoole igasugu võrrandeid ja lihtlabaseid tegevusplaane. Saadaval on ka kaks järge sama Retropromenade'i plaadifirma all.
8.5 (8.0-8.5)
