Philippe -- Demasiado Personal EP (2006)

Pueblo Nuevo

• Minimal techno 
• Electronic music 
• Experimental techno 
• Click techno 
• Deep techno

Tšiili netiplaadifirma Pueblo Nuevo algusaegadesse jääv üllitis põikleb etteaimatavat lineaarsust nüansirikkama fraktaalsusega rütmi ja tekstuuri suhtes. Kahtlemata on selles ka etteaimatavust - vastasel juhul ei kasutaks seesuguseid žanrimääratlusi nagu ülal on välja toodud -, kuid esmakuulamisel mingi osa rütme võib tunduda tavalisena, siis sügavam pilk madaltaktis põrkavate poolrütmide ja elektrooniliste efektide meisterliku kasutamise - mis ei toimi pelgalt ornamentika -, vaid õrna kohalolu ja entroopilise embuse oluliste elementidena. Need trikid on mehhanismid, mille abil kuulaja tõukub loomise interaktsioonide ja loogika labürinti. Kompensatoorne mehhanism on intuitiivselt tajutav -- vaevukuuldavate ja -aimatavate klõpsude, kaja või hoolikalt sihitud efektidega, luues pidevat voolavust ja stabiliseerimise seisundit. See on sarnane keerulise süsteemi vaatlemisega, kus algtingimused, kuigi pealtnäha lihtsad, viivad ettearvamatute, ent lõpuks hüpnootiliste tulemusteni. Meid lennutatakse pingutuseta klikkiva minimalistliku tehno teravast, peaaegu kirurgilisest täpsusest, kus iga löökpilliimpulss tundub faasiruumi diagrammil eraldiseisva punktina, süvatehno sametiga polsterdatud kaevupõhjade sügavustesse. See üleminek ei ole järsk; see on järk-järguline lahtirullumine, kummaline atraktsioon, mis tõmbab kuulaja oma orbiidile. Elektroonilised efektid toimivad nagu kaarlambist kiirgav valgus, mille stiilide nõgusad peeglid koondavad eredaks kiireks. Nad valgustavad aluseks olevaid struktuure, toovad esile peeneid nihkeid helimaastikul ja loovad rütmiliste võnkumiste keskel selguse hetki. Iga elektrooniline paisumine, iga filtreeritud nihkumine tundub süsteemis nagu häiritus, mis muudab hetkeks trajektoori enne, kui aluseks olev rütm taas peent mõju avaldab. See 5-looline EP on tunnistus elegantse häiremomendi jõust. See on helimaastik, kus rütmi puudumine on sama oluline kui selle olemasolu ning kus elementide koosmõju loob kuulamiskogemuse, mis on nii intellektuaalselt stimuleeriv kui ka intuitiivselt kaasahaarav. Philippe ei mängi lihtsalt muusikat; see loob dünaamilise süsteemi, mis eksitab kuulaja oma keerukatesse tagasiside ahelatesse. 8.5 (8.0-9.0)

CASTEX y S 373 -- TECNOASUAR (2024)

Pueblo Nuevo

• Electro pop 
• Conceptual
• Spoken word 
• Alternative dance 
• Electronic music

Kujutage ette veidrat helilaborit, kus vooluringid sumisevad vallatu energiaga ja iga nupu keeramine või heebli liigutamine tõotab meeldivat üllatust. Näikse, et see 4-looline taies kannab edasi veidrikest ekektronmuusikapioneeride ja instrumentide ehitajate nagu Raymond Scott'i ja Bruce Haack'i teedrajavat vaimu elektroonilises muusikas, tehes seda muidugi kaasaja vaimus. Tõsi, sellisel juhul ka kunatise ajastuvaimu tähendus ähmastub. Kuigi võiks arvata ka Kraftwerk'i mõju, siis sellel puudub kraftwerkilik maneerlikkus, pooside võtmine ja monumentaalsuse taotlus. Siin on mängulisust ja väikseid seiklusi, mis on loodud justkui eritellimusel valmistatud instrumentidega. Avaloost alates pakatab üllitis nakkavatest heliankrutest, mis kaevuvad kuulaja ajumutta. Mõelgem neist kui miniatuursetest, ent liialdatud elektroonilistest epusoodidest, milles on nihestatud popilik konks sees. Scott'i karikatuursus elab (patarei)happest kahjustatud elektronskeemide ning vaaruvate robotite hingeelus ning Haack'i proto-elektroonilised otsingud annavad asjale veidra, ent lihvimata võlu. Kujutage ette Raymond'i salalaborit, mille saladused on omandanud sellise raskuse, et põrand ei kanna enam, kukkudes korrus allpool Bruce'i mängutuppa; ning osaliselt kahjustunud seadmed hakkavad häälitsema veidralt infantiilseid refrääne, mullitamavkummastavat sünteetikat ning pulseerivad lõtvuse ja krampide spiraalis. See on tunnistus mängulise leiutamise kestvast jõust ja põnev peatükk hullude loojanatuuride vaimsest jõust. Täpselt doseeritud kaoses peitub võlu: instrumendid võivad küll näida mänguasjadena, kuid ainult isiksused panevad need helisema. Ning kõige selle taamal kõmiseb julilevitanlik üleelusuuruses velvetine hääl, mis hispaania keeles näikse kinnitavat momente käesolevas loomingulises protsessis. See on nii hüpermehaaniline kui ka sügavalt inimlik --meeldetuletus sellest, et leiutis ja rõõm võivad jagada sama trükkplaati. Tegelikkuses on käesolev taies ajendatud poole sajandi möödumisest “El Computador Virtuoso”-nimelisest taiesest, mille taga oli José Vicente Asuar (1933-2017) -- helikunstiprofessor ning üks esimesi ja olulisemaid elektroonilise muusika pioneere Tšiilis ja kogu Ladina-Ameerikas. Nii et vanad ja targad mehed klikivad ka üksteisest sõltumatult. 8.0 (7.5-8.5)

Ciudad de Tar -- Liminal (2025)

Pueblo Nuevo

• Post-rock 
• Electronic 
• Art rock 
• Cinematic
• Ambient rock 
• Progressive rock 
• Progressive electronic

Tšiili duo loodud 8-loolise instrumentaaltaiese pealkiri viitab künnisele. Künnis ehk lävi osutab vahe-peal olemisele -- miski, mis on liikunud oma (endiselt) kohalt, ent viibib veel teel, olles üle-minevalt uueks seisundiks muutumas. Kitarride, trummide, elektrooniliste klahvpillide ning klarnetiga mängitud 41-minutiline üllitis põhineb valdavalt lummavatel kordustel, milles ometi on piisavalt pikkust ja ruumi motiiviarenguteks -- seda teed läbides domineerib ekstaatiline kõrgustesse püüdlev kitarr. Marco Avilez'e (kitarri)mäng on tõsiselt võluv -- mis vaatamata suurejoonelisusele väljendub heli ulatuse ja suuruse eredates muutustes: parim näide on "Glaciares", milles kitarridega samaväärset rolli etendavad José Tomás Molina mängitud süntesaatorid Berliini koolkonna parimate traditsioonide vääriliselt. Sellel kõigel on filmilinalik kvaliteet man; seades end tahtmatult imetluse objektiks, kuidas lihtsalt instrumentaalmuusika sugestiivse jõu abil võib maailma (st inimeste mõtteruume) vallutada. Kitarristi mäng evib samaaegselt nii ambientseid tekstuure ja pastelsust kui ka kõrvetavaid, agressiivseid ning aeg-ajalt dissonantseid helisid, mis metatasandil ometi üheks sulniks dünaamiliseks tervikuks sulandub. Justnimelt vastandite olemasolu -- nende vastasmõju ning läbipõimumine annavad kitarridele sügavuse ning taiesele sisu. See ei ole pelk kõrvutamine; see on süntees, mis loob ainulaadse ja sidusa helimaastiku. Künnise mõiste osutab ka pingele ning selle vabastamisele -- tšiillaste taies õitseb pinge ja vabanemise, korra ja kaose, valu ja ilu üleminekute väljadel. See vastandlike jõudude pidev koosmõju annab nende muusikale keerukuse, emotsionaalse resonantsi ja kestva mõju. 8.5 (8.0-9.5)

Potenciómetro -- Crema (2025)

Pueblo Nuevo

• Acid house 
• Acid techno 
• Rave 
• Alternative dance 
• Acid electro 
• Deep house 
• Electronic music 
• Tekno
• Breakcore

Kaks aastakümmet maailma teeninud - tean jah, et kõlab paganama pateetiliselt - Tšiili netiplaadifirma Pueblo Nuevo all välja antud 19-looline ning 101 minutini küündiv taies lisaks formaadile ei kõla ka sisuliselt stuudioalbumina, vaid pigem kui mingi vana happetehno/happehauss-legendi järelpeo DJ-mänguplaanina, ulatudes varahommikusse välja. Siin on seda vana vaibi esitlust, alates psühhedeeliast ja süvahõllandustest suht suva lausvaibakloppimiseni välja. See on ka peolviibija meeleolu presenteerimine, ulatudes eufooriast väsimuse ja masenduseni välja -- et siis end kogununa taas tõusulaines lõpetada. Üksnes "Dancer Roadie" kõlab kaasaegse dekonstrueeritud tantsulegona. Sellega külgnevalt tõstatub küsimus muusika vastuvõtmisest - kas me tajume sellises meeleseisundis ja olukorras muusikat adekvaatselt? Tšiili trio Potenciómetro ei tee seda kuidagi lihtsamaks -- kohati on heli tajutav distantsilt, kiirendatuna ja siis aeglustatuna. Tehnitsistlikult ei peagi tehno olema perfektne -- demonstreeritakse sedagi, et kui üks kanal ei tööta, siis ei ole sellest midagi. Tehnomuusika suundumus on šamanistlik -- ühelt poolt hüpnootilised kordused (siin on kohati lihtsalt loop-käik sisse jäetud!), ent just (väiksemgi) erinevus on endorfiini katalüsaatoriks. Teisalt tuleb meeltesse kujutluspilt liivapaljandist, millest üle pühkiv tuul samaaegselt katab seda ja pühib sellelt liiva. Igati psühhedeelne kogemus loomise ning muutumise-hävimise ringkäigus. Ülekantuna -- tehnomalakat on kujutatud kõrbetuulena, mis pühib paigast mõtte - ja teadvuseankrud alateadvusest ning seeläbi vabastades kuulaja tema enda egost. Isegi inimkõne, mis sageli taamal veereb, ei tekita aistinguid mõistuse järele (tõsi, kui saaks hispaania keelest aru, siis äkki oleks teisiti). Neetult hea malakas -- palju häid lugusid, ent lemmikud on "Potentiometer", "Dancer Roadie", "Shut Down", "8 Subs", "Perfumada", "En la carpa todos bailan", "Gods". 8.0 (7.0-9.0)

Sebastián Vergara -- Vigilia (2025)

Pueblo Nuevo

• Post-rock 
• Indie rock 
• Art rock 
• Clicks'n'cuts 
• Indietronica 
• Deconstructed pop 
• Art pop 
• IDM 
• Glitchtronica 
• Experimental pop 
• Avant-pop 
• Alternative rock 
• Micro-techno 
• Chamber rock

Isegi kui Tšiili netiplaadifirma Pueblo Nuevo all üllitatud 9-looline ja 26-minutiline taies ehmatab ühe looga, mis üks-üheselt meenutab IDM-ga flirtinud Radiohead'i (eks ise kuulake ja püüdke see ära tabada!), siis asi tegelikkuses läheb kaunimaks -- piirid voolavad mikroskoopilise tehno ja abstraktse elektroonika taktis. Tõsi, aeg-ajalt naastakse kidramuusika manu, et luua eriilmelisi elujõulisi hübriide ämbiendi, kammermuusika, hetktõrgete ning venitatud elektroonikaga. Ühes loos on kandvad kirikuorelid. Klõbistatakse ja kolistatakse, remonditakse sutike rikkiläinud mängutoose, et neist kummituslikke noote esile manada. Ometi kõlast järeldub, et mehhanismi käivitavad vedrud on roostes ning kinnitustest lahti. Roostet pudeneb krigisevasse mehhanismi ning vedru pinda ja elastsust jääb aina vähemaks. SV leiab pidepunkte nii popi dekonstrueerimisest -- selle algdetailideni lahtilõikamisest, uuesti kokkukleepimisest; ent selle vahele on jäänud rohkem õhku, teisi helidetaile -- kui helide sekundi murdosasse peidetud hingeelu uurimisest. Seda võib võrrelda ülitugeva maavärina järgse muutusega, kui maastik on muutunud tundmatuseni. Mateeria ja osakesed on samad, kuid vorm on muutunud. Tahame ju tektoonilisi muutusi muusikas, eks ju? Meenutab kompromissitus suhtumises ja oskuslikus teostuses üht teist suurepärast artisti -- Hanetration'it. 9.0 (8.5-9.5)

Aysén -- Sandía (2025)

Pueblo Nuevo

• Electro pop 
• Neokrautrock 
• Electronic pop 
• Downtempo
• Synthwave

Igati ärgas elektroonilise popi album, milles on nii eksperimentaalmuusikasse kalduvate süntesaatorite sillerdust kui ka krapsakaid närimiskummibiite. Seda kõike võib ka käsitleda kohitsetud krautrokina, mis on ilma jäetud sakilistest helirännakutest ja kinnisideelistest katsetustest. Teisalt tantsumuusika ongi ekstraheeritud postpungist ning viimase olulisest eeskujust krautrokist. Nii et haara konkreetsest segmendist, arenda seda ning anna minna! Aga see ei ole ju ainult tantsumuusika -- siin mängitakse ka meeleoludega, mille mängumaaks olid nood 80ndad iseloomulike liialdatud pooside, plekise saundi, maitsetu riietuse ning laialivalguvate värvidega. Kitš kärneriks. 7.0 (6.5-8.0)

Joan Lavandeira -- Pain Recordings (2024)

Pueblo Nuevo

• Avant-garde
• Musique concrète 
• Sound art 
• Progressive electronic 
• Experimentalism 
• Drone 
• Abstract
• Electronic music 
• Ambient 
• Micronoise 
• Ambient drone 
• Spoken word 
• Indietronica 
• Ambient dub

Tšiili netiplaadifirma Pueblo Nuevo all üllitatud 10-looline taies Barcelona artistilt kannab valule viitavat pealkirja (samuti sisaldab ühte lugu, mis tegeleb valu dekonstrueerimisega). Üks antiikaja tark väitis, et kui inimene suudab naudingutest vabaneda, siis ta enam valu ei karda. Võiks ju arvata, et naudingute pool kuulub popmuusikale; ning sellest johtuvalt naudingute osakaal väheneks diametraalselt popist kaugenedes. Ilmselt ei ole see käsitlus nii mustvalge -- nagu seegi, et inimestel on erinev valulävi ning subjektiivne arusaam heaolust ja hüvest (mille üheks koostisosaks võivad olla naudingud). JL ehitab samm-sammult oma väikest ent sidusat universumit, tulles perifeersete helide ja helikunsti vallast, ka jäädes enamasti sinna; kuigi liikudes aeg-ajalt sealt väljapoole (seeläbi süstides dünaamikat tervikusse). Näiteks loos "I saw a star" tuuakse IDM'ilike ja inditroonika kõrvale progressiivelektroonika elemendid sisse, mis süstivad kompositsiooni Saksa kosmilise muusika fantaasia seemneid. Sõnal "kosmos" on etümoloogiliselt sama juur sõnaga "kosmeetika", mis osutab korrastatusele. Korrastatus antud taustsüsteemis tähendab hunnitult puhkenud, loogiliselt ja sidusalt kasvanud helisüsteemi, mis surub alla valu leebemate pingeseisundite tekitamisega, pakkudes sinna vahele ka naudingulisi rõõmusünapse. Võtame loo "Labyrinth 79''", mis algab ämbientse dub-plõksumisega, millele aegamööda lisandub ja võtab juhtohjad üle hakkiv katedraalioreli droon, mille sügav kurblikkus ilmselt rõõmustaks tõsisemaid funeral doom'i fänne. Lõpptulemuseks on ekstaas. Samasugust pöörast vurrkannu elliptilist pöörlemist võib täheldada loos "Pasión Vergüenza Rabia Dolor", milles lisatakse ämbientsesse produktsiooni elektroonilisi piipitamisi, madalsageduslikke industriaalmürasid-droonhelisid-krõbinaid, ning tulemus on taas orgastiline. Rõõm ei tähenda siin popilikku trillerdamist, vaid kaemuslikult heade esteetiliste valikute tegemist ning ideede täitmist helide aktualiseerimise, kombineerimise, vaheldumise ja vahendumisega. Üks parimaid asju, mida olen kuulnud AD 2024. 9.0/10

Freddy Musri -- Tundra EP (2005)

Pueblo Nuevo

• Tech-house 
• Deep house 
• Dub house 
• Nu jazz 
• Club dance 
• Electronic music 
• Jazz house 

Selle 4-loolise taiese kohta võib peamise märksõnana öelda "sügav".Tšiili netiplaadifirma Pueblo Nuevo algusaegadel üllitatud taies ühildub hästi tollal Thinner'i, Epsilonlab'i ning Textone'i all üllitatud muusikaga. Kindlasti klubimuusika sügavam osa, mis haarab peamiselt haussi, mis käesoleval juhul ühildub tehno, dub'i ning moodsa jätsuga (aga ka juustusemaga, mis on isegi väljakutsuvam). See on üldkirjeldus, mis ei anna edasi pisidetaile -- näiteks seal on huvitavaid sündijurakaid ja kõrgeid noote, elektropuristamist ning pearütmist väljas olevaid biite. Kuulasin eile “Muusikanõunikud“-saadet ning seal mainiti drum and bass'i võidukäiku Eesti klubimaastikul. Siinkõnelejal on raske selle tuhmi stiili domineerimist mõista, ent haussmuusika omast saaksin aru -- see hingab, see lõõskab, see elab -- see jätkuvalt inspireerib mind kuulajana. Ei ole ajaspetsiifiline, ei ole aegkriitiline (hauss seab ise ajapiire). Nii et lükake nende helidega kõrvale see, mida tegelikkuses ei eksisteeri.

Delight Lab -- Horizontes en Fuga (2024)

Pueblo Nuevo

• Experimental electronica 
• Avant-electronica 
• Ambient 
• Progressive electronic 
• Spoken word 
• Dark ambient 
• Modern classical 
• Post-psychedelic 
• Improvised music

Kena taas naasta teeneka Tšiili netiplaadifirma Pueblo Nuevo diskograafia manu. Sama riigi projekti 10-loolise taiese keskpunkti-kõvatuuma on raske kindlaks teha hüpleva temperamendi ning stiilirohkuse tõttu. Ei, siin ei kohta vabas vormis helihullust, ent žanriliselt pöörane vahelduvus rullub lahti kuulaja ees. Eks see kõik hakkab albumi edenedes settima ning normaliseeruma, või teisalt kuulaja harjub artisti loomismustriga. Nende 25 minuti jooksul liueldakse kaasaegsest klaveriklimberdamisest ja sõnaseadmise tahust improvisatoorsesse vormi, tumeämbienti ja progressiivelektroonikasse. Gonge taotakse, marimbal õrnalt klõbistatakse, klahvpillidel improviseeritakse -- võiks ju arvata, et suursugusust rõhutatakse pompöössete žestidega (nt katedraaliorelil fraase korrates, tõsi, et seejärel kontrolli kaotada); ent teisalt kihab selle all mikrosämplimise ja glitch-esteetika keeruline mikromaailm. Väändeid-käänakuid, ootamatut kolksumist-kloppimist-roomamist kerkib loogikat järgides või eirates esile ning sahina-krabinavaipu tõmmatakse kuulajale peale. Kokkuvõtvalt -- kiiduväärt taies.

Pablo Gómez Bate -- Dínamica Estructural (2024)

Pueblo Nuevo

• Electronic music 
• Musique concrète 
• Art pop 
• Progressive 
• Experimental electronica  
• Indietronica 
• Post-rock 
• Experimental pop 
• World music 
• Tech-house

PGB'i 8-loolise taiese tuum on eksperimentaalne, ent intrigeerivaks muudab selle sinna sisse istutatud iha popmuusikaliseks vallutuseks. Katsetuslikkus ilmneb eksperimentides konkreethelidega, elektroakustilise helimaailmaga, helikunstiga; ent teisalt löövad välja süntpopi, klubimuusika (tech-house, techno), elektroonilise indi, proge-, post- ja jätsroki ilmingud. Kohati eksootikat lisavad ja pilti veelgi ähmastavad gamelani elemendid ja joig, mis toovad maailmamuusika siia juurde. Piltlikult võiks kahevahel seismise võrdkujuna ette kujutada relssi, mida mööda autor sujuvalt liugu laseb. Omamoodi pakitsus on istutatud sellesse teosesse, mis annab sellele seesmise gravitatsiooni. Isiklik lemmik on kaasahaarava meloodiaga "Kikiribu", mis võiks vabalt pärineda ka To Rococo Rot'i, Kreidler'i või Tarwater'i albumilt. Pueblo Nuevo all väljastatud taies küsitleb - ehk oleks õigem öelda - seab kahtluse alla piiri popi ja eksperimentaalse vahel; või näidates õhkõrna piiri nende vahel. Pealkirjas lubatu on meisterlikult ellu viidud. Väga hõrk kuulamine.

ION -- Columnas de Tierra (2021)

Pueblo Nuevo

• Experimentalism 
• Sound collage 
• EAI 
• Ambient 
• Avant-garde 
• Post-industrial 
• Experimental electronica 
• Improvised music 
• Electronic 
• Organic electronica 
• Electro-acoustic 
• Post-chamber 
• Musique concrète 
• Avant-electronica

Sellal kui võrguplaadifirmad panevad asju kotti või enamus neist on juba seda teinud (või muutunud tasuliseks -- mis on mõiste vastane elik taganenud traditsioonilisest liikumisest) on õnneks mõned kompromissitud neist ammusest ajast (st nullindate keskpaigast või varem) tegevust samamoodi jätkanud. Kõigepealt meenuvad Portugali leibel Enoughrecords, USA Zenapolæ, Jaapani Lost Frog Productions, Šveitsi MonoKraK ning Tšiili Pueblo Nuevo. Viimase all välja antud 4-loolise projekti taga on kaks eksperimentaalse spektri elektroonikut Seiten Wall ning Phronima. Ütlen kohe, et ei ole artistide loominguga lähemalt tuttav, mistõttu jääb ära heietus teemal, et kes on rohkem panustanud (niikuinii see on mõttetu konstruktsioon -- juhul muidugi, kui kahest liikmest koosnevad kombod nagu näiteks Neu! või Spacemen 3 -- oma viimastel albumitel -- pöördumatult tülli ei ole pööranud ning muusikategemise plaadi pooltega-splitina ära jaganud oleksid). "Maa sambad" on esmapilgul niivõrd laialivalguv üllitis, et pigem on küsimus selles, et kuidas leida ühisosi lugude vahel või isegi nende sees (elektroakustilises-postkammerlikus foonis on kuulda lõike ooperist, keskaegset muusikat, koguni kerglasi burlesklikke klaveriklimberdusi, inimese sammumist albumi alguses, sõna otseses mõttes oigavat elektroonilist manipulatsiooni). Mõnes mõttes on see negatiivne, et meelde jäävad vaid need pelgad momendid, mille roll tahes-tahtmata ei saa olla kandev. Teisalt võib taiest mõista helisündmuste ahelana, isegi kui aistingud eelpoolmainitud kildude näol jäävad enamasti nõrgaks. Kokkuvõtvalt võib öelda, et eelpoolmainitud oigav veetlus jääbki meeldejäävaimaks hetkeks, ning helikollaažist ja elektroakustilisest improvisatsioonist kokku traageldatud album on keskmisest etem.

Rafael Cheuquelaf – Camino Interior (2022)

Pueblo Nuevo/Archive.org

Ambient pop Motorik Progressive electronic Art pop Krautrock Indietronica Chilltronica Electronic music

Tšiili muusiku pooletunnine üllitis oli ajendatud koroonasulust; sellal kui pandeemia algas, otsustas ta minna rändama Patagoonia kõrvalistele radadele, kohates seal mitte kedagi ning nähes jälgi hüljatud elust -- mahajäetud maju, sõdurite kaevikuid, okastraadiga piiratud alasid ning loomalautu. Eks ühelt poolt oli üksinduse otsimine haigusest hoidumise eelduseks, teisalt sai ta tuge surelikkusest tulenevatest ängidest ülesaamiseks (jõudis äratundmisele, et surmahetkel on inimesele omane kaduda samamoodi nagu eelpoolmainitud objektidele laiemal skaalal). Ta pildistas Patagoonia ebamaist loodust (kuulake ka Henrik Relve saadet Patagooniast), hiljem ülesvõtteid vaadates ja kõnnumaaI veedetud aega meenutades kasvas välja soov luua muusikateos. Siin see on -- ühelt poolt looduse majesteetlikkust täpselt väljendavad jõulised ämbientsed klahvpillipassaažid, mis kohati lendavad kõrgele horisondile; teisalt on asi komplekssem tänu peenele motoorsele rütmikale ja pulseerivatele bassidele. Kuulsamatest sugulushingedest on kuulda sarnasust nii Tangerine Dream'i kui Klaus Schulze'ga, nii Air'i kui Stereolab'iga, samuti käivad läbi Ash Ra Tempel ja Neu!. Sügavalt kõnetavad kuus taiest nii kontseptuaalselt kui muusikaliselt.

Celeste Betancur – Secretos del viento (2021)

 

Pueblo Nuevo

Archive.org

 

• Experimental electronica 
• Avant-electronica 
• Abstract 
• Live coding 
• Ambient 
• Microtonal 
• Sound poetry 
• Sound art 
• Cosmic synth 
• Ambient

 

Eeldades, et elektroonilise kui pealtnäha võõra ja irratsionaalse fenomeni kasutamise mõte seisneb ellu ja mõtetesse sugeneva absurdi tõrjumises, siis jah, teguviisile antakse nägu ja tegu. Elik mõte. Irratsionaalsst saab ratsionaalne. Celeste Betancur'i 7-loolise albumi helikude vibreerib ja tuksleb, pakkudes minimalistlikku kodeerimist viisil, mis võiks ehk kirjeldada seismoloogilist aktiivsust tegutsema hakanud vulkaani ümbruses. Ka vulkaan on midagi võõrast, mis ei allu ei inimese tahtele ega soovile. Ei jäta valikuvabadust – kas jooksed, või ei jookse enam kunagi. Yellowstone ja teised supervulkaanid vaenulike võõrastena ootavad aktiveerumise aega. Käesolev helind võib olla võõras juba seetõttu, et kõiksugu koormav last on kõrvale heidetud. Helimustrite sagedus loob ehk mingisugustki tuttavlikkust, mille rustikaalne mulksumine saab aeg-ajalt täiendatud inimhääle ebahariliku väljendusviisiga (ohked, sosinad, häälutused). Isegi kitarriga püütakse ühes loos dialoogi alustada, ent see ei ole antud kontekstis kuigi oluline. Hoopis loo "Sortilegio III" kosmiliselt pulseeriv süntesaator tundub valge laevana päästvat kaduvaid hingi keset mürgipilvi ja ebastabiilset maastikku. See album näikse avarduvat iga järgmise kuulamisega, ent sulgen hetkel ukse. 

 

8.5 (7.5-9.0)

Mono o Estéreo? – CLICSES (2021)

Pueblo Nuevo

Archive.org

• Indietronica 
• Post-rock 
• IDM 
• Synth-pop 
• Psychedelic 
• Ambient pop 
• Art pop 
• Remixes 
• Krautrock 
• Cosmic synth 
• Motorik 
• Alternative dance 
• Electronic music 

Tšiili duo Mono o Estéreo? (Loreto Ríos Montecinos ja José Toro Concha) albumi "Clics" (2017) lugusid on võtnud remiksida artistid Francisco Pinto, Usted No!, René Roco, Polwor, Lars from Mars, Mika Martini, Gabriel Vigliensoni, Niñosindigo, Elmapa, Uará, Cos Mozz, Animales de Costumbres, Mario Z ja Futuro Fósil. Kuivõrd duo on tuntud indi- ja elektroonilise muusika segajana ning teisalt tulevad remiksijad samast muusikalisest osakonnast, siis võib seda remiksalbumit esitleda ka kui leia neilt piltidelt 10 erinevust. Teoreetiliselt küll, ent tegelikult remiksalbum rikastab originaali märksa rohkem – mis tõele au andes on üsna keskpärane inditroonika-/postrokkalbum. Kes Tšiili plaadifirma diskograafiaga on sina peal, siis teavad neid artiste kui võimekaid, loomaks huvitavat muusikat. Kahju ainult, et Baradit'i siia panustama ei ole tulnud. Muidu üheplaaniline (elektrooniline) indi vaevutuntava latiino puutega omandab hoogsad tantsuvaibid, motoorse roki psühhedeelse kihi, pakkub varieeruvaid ämbientpopi ilmeid erinevatest rakurssidest. Erinevad rakursid tähendavad ämbientpopi segunemist süntpopiga erinevates vahekordades. Ühes loos võib koguni kuulda vibrafoni (või on see hoopis marimba?) mängituna läbi kõlatunnelite. Vahet ei ole, kuna see ei väära Iummavat eksootika(sünt/ämbient)poppi Animales de Costumbres'i esituses. Nii see ketrab ja ketrab, kuni võib tõdeda, et tulemus on igati OK. 

8.0 (7.5-9.0)

Baradit – Monophonic Songs (2021)

Pueblo Nuevo

Bandcamp

Archive.org

• Kraut-electro  
• Cosmic synth 
• Electronic music
• Kosmische Musik 
• Electro pop 
• Alternative dance 
• Neokrautrock 
• Techno pop 
• Synth-pop 

Tšiillane Felipe “Baradit” Stevenson on olnud mitmekülgne mees – tootnud audiovisuaale, asutanud netileibeli EPA Sonidos ning loonud kümmekond albumit; viimasega alustas ta juba 90ndate lõpus, seda omaenda plaadifirma all, ent viimaste üllitiste kodu on olnud teine Tšiili leibel Pueblo Nuevo. Sarnaselt oma varasemale loomingule kütab mees kinemaatilisi tehnobiite, milles kajavad vastu Ruhri piirkonnast pärit motoorne apatši biit ning teisalt Berliini koolkonna kosmiline alkeemia. Kui ansamblile Neu!. On ette heidetud, et oma neljanda albumi loomise hetkel 80ndate keskpaigas oldi jäädud ajale jalgu ning samasse ajajärku ja hiljem jääb Tangerine Dream`i üle irvitamine, et tegeldakse üksnes enda pillipargi uuendamisega – justkui kääbused keset kosmosemasinat meenutavat süntesaatoriparki –; ning samas looming on üha mandumas. Nojah, Kraftwerk`il on läinud paremini, kuna üksnes “Electric Cafe” olevat olnud vanamoodne ilmumise ajal. Baradit ongi nimetet ansamblite ristand-uuendus, hoides samaaegselt kosmilisust ja rütmilisust-tantsulisust oskuslikult tasakaalus. Palju noodivahetusi, palju käike, palju tämbrilist mitmekesisust; teisalt ka minimalismi pesukausis veetakse näpuga mööda äärt. Klassikaline laulukirjutamise struktuur on kõrvale heidetud – pompöössete refräänide asemel aretatakse-arendatakse üksikut nooti või käiku, mis on kohalviibiv(ad) konkreetse kompositsiooni vältel. Omaette küsimus on, et kuidas selle vältel kuulajad aega tajuvad, ent – kuivõrd on oluline teada aega kosmoseraketis? Muusika on loodud peamiselt monofoonilise elektronklahvka Korg Monologue`iga; ruumilised helid on välja võlutud Arturia Solina emulaatorist ning rütmika taga on legendaarsed Roland`i rütmimasinad. 

8.5 (7.5-9.0)

Gozne – MCMLXX (2021)

Pueblo Nuevo

• Ambient 
• Modern classical 
• Post-rock 
• Space music 
• Ambient techno 
• Art music 
• Post-classical 

Kahtlemata peenetundeline album, milles põimuvad kesktemporütmid ämbientsete arengutega kõrgemates sfäärides. Tundub, et isegi kitarrikajad on mitmekesistamas struktuure ja laiendamas panoraame. Ning elektroonilised piiksatused valgussähvatustena hiiglaslikus avaruses. Sellel albumil on dünaamika ja staatika harukordselt põimunud – peaasjalikult väljendub see teatud elementide väljajoonistamises keset voogavaid-pulseerivaid hoovusi. Ning võimendades seeläbi üksteist. Muidugi oleme seesugust muusikat varemgi kuulnud-kuulanud – alates Brian Eno'st ja Max Richter'ist ning lõpetades Nils Frahm'i ja Labradford'iga –, aga see veedetud aeg on elav ja tervendav. Kummastaval moel kuuldub siinkirjutaja peas varane Kraftwerk ning kolmanda albumi aegne Neu! (nt lugu "Isi") - järelikult nimetet artistide loomingus oli midagi sfäärilist ja teisalt vaevutabatavat motoorset gruuvi. Aga see midagi on pigem mainitet helitahkude põkkumine ning eraldumine üksteisest. Ning sellest johtuv eruterve pinge. Mida kõike me ei ole siis varem kuulnud-kuulanud? Ning teisalt Herakleitost järgides tuleb nentida, et ühte ja samasse jõkke ei ole võimalik kaks korda astuda. See vool, see jõgi on imetabane ja ülendav. See tunne ei hääbu, see tunne ei valeta. Tšiillase Eduardo Yáñez Torres`e  neljaloolise meistriteose on üllitanud tema kodumaa leibel Pueblo Nuevo.

9.0 (8.0-9.5)

Pablo Gómez Bate – Construcción Social (2021)

Pueblo Nuevo

Archive.org

• IDM 
• Deep house 
• Sampledelic 
• Electronic music 
• Experimental techno 
• Sound collage 
• Ambient techno 
• Experimental electro

 

Pueblo Nuevo-nimelise Tšiili plaadifirma resident konstrueerib ja dekonstrueerib, varieerudes rütme ja manipuleerides sämpleid. Meenuvad kahtlemata Aphex Twin'i heliteosed (milledes on helilist primitivismi ja näputäis provokatiivsust), kuigi heliline palett on märksa avaram – lisaks tehnomuusika pehme- ja kõvatuumale liigutakse kuhugi Mouse On Mars'ile mingitel perioodidel meeltmööda olnud delikaatse krautroki ja postroki puudutuse nimbusesse; liikudes edasi pakutakse kuulajale pealtnäha meelevaldseid helikollaaže vinüülplaadimängijaga manipuleerimisel. Albumi lõpp on konventsionaalsema muusika – haussmuusika päralt (nt "Jajause" on kaunis deep house-sillerdis). "FM10" albumit lõpetava loona loob eelmisega kontrasti - suht madalsageduslik eksperimentaalelektro, mille esiotsa dementset rütmistruktuuri tasakaalustab sensuaalne – et mitte öelda seksuaalne – naishääl; hiljem kompositsioon omandab tavapärasema struktuuri ja vaibi. Kokkuvõtvalt – normaalne moodustis.

7.5 (7.0-8.5)

Hola Papá – Too Far with my Crazy Loser girl (2020)

Pueblo Nuevo

Bandcamp

• IDM 
• Electronic music 
• Experimentalism 
• Sampledelic 
• Avant-garde 
• Spoken word 
• Electro 
• Micronoise 
• Synth-pop 
• Digital hardcore 
• Glitchtronica 

Segased inimesed on muusikas alati teretulnud. Ja eriti teretulnud on nad siis, kui nad on seda teinud poliitikasse suundumise asemel. Hola Papá viielooline reliis kõlab justkui otsustamatu muusik ei ole osanud või ei ole olnud kindel valimaks üht kindlat suunda ning toppinud kõik ühte suurte patta. Süntpopp, intelligentne tantsumuusika, digitaalne (kõva)tuum, mikro- ja makroskoopiline müra, elektro ja eksperimentaalelektroonilised tendentsid. Vabas vormis friikimine/positiivne kõrvalekaldumine, säilitades ühelt poolt perifeerse, teisalt kindla suhte popmuusikaga (nagu kunagi Throbbing Gristle, Cabaret Voltaire, Clock DVA). Piire žanrite vahele ei olegi võimalik tõmmata, kuna stiilid on üksteisesse sulandunud või muutuvad märkamatult. See on teretulnud transgressiivsus või teisisõnu elektrooniline aktselereeritus eesmärgiga tõestada eimidagi. Ja seeläbi aktselereeritus kui kulturoloogiline hüpotees hääbub ja järele jääb puhas muusika. Hääbub ideoloogia kui mürgine mõttestik ja tõuseb esile vibroakustiline efekt, mis läbib füüsiliselt keha. Ideaal peaks olema muusika funktsionaalsus puhtal kujul – šamanistlik muusika. Vähem sõnavahtu, rohkem akustilist vaibi – nagu ütles vanarahvas sajandite eest. Kõik oli hoopis teisiti, kuid õõnsaks võttis seest, onju. Üllitise on väljutanud Tšiili leibel Pueblo Nuevo. Eks väljutab ka kuulaja, kui ei suuda sellega hakkama saada. Loodetavasti ikka suudab, kuna siin on küllalt huvitavaid momente.

Pablo Gómez Bate – Conflicto Bélico (2020)

Pueblo Nuevo

• Electronic music 
• Avant-jazz 
• Drone 
• Electro-acoustic 
• Ambient drone 
• Experimental techno 
• Ambient techno

The Chilean imprint Pueblo Nuevo used to release intriguing crossover issues of different genres and Pablo Gómez Bate's 6-notch one has been managed to run across disparate landscapes like IDM, jazz (in-between cool-Miles, and fusion-Miles), electro-acoustic morasses, (ambient) droning, elaborated vowels amplified into abstract noises, simplistic toytronic fantasies, and every kind of sonic trash can dance which used to loop alone and constitute colourful kaleidoscopic patterns with one another. Something comes in, something goes out, something staying in place, something disappears, something goes wrong, something transforms into a chimera, something...never mind. All is truly possible in a dreamy state of mind, all will then be cancelled in the non-existent state of mind. The highlight of the issue is dynamically progressing Pachita, the aforementioned state between differently played trumpets of Miles Davis.

Ethernet Orchestra – Oceans between Sounds (2020)

Pueblo Nuevo

Archive.org

• Improvised music 
• Avant-rock 
• Avant-garde 
• Free jazz 
• Modal jazz 
• Cool jazz 
• Trance music 
• Experimental rock

Comment: it is asserted at their home site Ethernet Orchestra is an Internet-based musical ensemble that explores intercultural improvisation through networked musical performances on the web. These 132 minutes are executed by such artists as guitarist Chris Vine, trumpeter Roger Mills, Hervé Perez (saxophones, laptop, shakuhachi), piano player Holger Deuter, Moorin Khuur player and throat singer Bukhchuluun Ganburged, and in one track by deceased Richard Lainhart (1953-2011) who was being renowned due to experimentation on modular synthesisers and implementation on extended performance techniques. Additionally to the aforementioned names there are involved more musicians, in fact (look at the credits of each composition). More profoundly, this set of 16 tracks being formally embedded on 2 discs is a realization of a telematic real-time collaboration in different locations across the Globe. It is based on sessions during a span between 2014-2019. Musically it is an irresistible take on different modalities of jazz, a variety of (trance/space/progressive) rock-related things and improvised music in general. It is like a meditative exercise, effortless steps forward to find out peace from within oneself and then invoke benevolent ghosts to come out and provide the human kind with external enlightenment. In symbolist meaning, this enormous act in terms of time and technical fulfillment allows one to move down the bank of imaginary river which will ultimately end at the confluence with Styx, the river for dead ones (I guess it could be located somewhere in Southeastern Asia). In other words, it is a purgative trip toward the Meaning, toward the Threshold. The riveting outing is a part of the discography of Pueblo Nuevo, a Chilean imprint.