Pueblo Nuevo
- Post-rock
- Electronic
- Art rock
- Cinematic
- Ambient rock
- Progressive rock
- Progressive electronic
Tšiili duo loodud 8-loolise instrumentaaltaiese pealkiri viitab künnisele. Künnis ehk lävi osutab vahe-peal olemisele -- miski, mis on liikunud oma (endiselt) kohalt, ent viibib veel teel, olles üle-minevalt uueks seisundiks muutumas. Kitarride, trummide, elektrooniliste klahvpillide ning klarnetiga mängitud 41-minutiline üllitis põhineb valdavalt lummavatel kordustel, milles ometi on piisavalt pikkust ja ruumi motiiviarenguteks -- seda teed läbides domineerib ekstaatiline kõrgustesse püüdlev kitarr. Marco Avilez'e (kitarri)mäng on tõsiselt võluv -- mis vaatamata suurejoonelisusele väljendub heli ulatuse ja suuruse eredates muutustes: parim näide on "Glaciares", milles kitarridega samaväärset rolli etendavad José Tomás Molina mängitud süntesaatorid Berliini koolkonna parimate traditsioonide vääriliselt. Sellel kõigel on filmilinalik kvaliteet man; seades end tahtmatult imetluse objektiks, kuidas lihtsalt instrumentaalmuusika sugestiivse jõu abil võib maailma (st inimeste mõtteruume) vallutada. Kitarristi mäng evib samaaegselt nii ambientseid tekstuure ja pastelsust kui ka kõrvetavaid, agressiivseid ning aeg-ajalt dissonantseid helisid, mis metatasandil ometi üheks sulniks dünaamiliseks tervikuks sulandub. Justnimelt vastandite olemasolu -- nende vastasmõju ning läbipõimumine annavad kitarridele sügavuse ning taiesele sisu. See ei ole pelk kõrvutamine; see on süntees, mis loob ainulaadse ja sidusa helimaastiku. Künnise mõiste osutab ka pingele ning selle vabastamisele -- tšiillaste taies õitseb pinge ja vabanemise, korra ja kaose, valu ja ilu üleminekute väljadel. See vastandlike jõudude pidev koosmõju annab nende muusikale keerukuse, emotsionaalse resonantsi ja kestva mõju. 8.5 (8.0-9.5)
