
Etched Traumas
- Experimentalism
- Acid jazz
- Spoken word
- Ambient
- Organic electronica
- Electronic music
- Avant-garde
- Sound poetry
- Nu jazz
Venetsueellase Alejandro Betancourt'i (AB) kahelooline (kokku 12 ja pool minutit kestev) taies Etched Trauma-nimelise netiplaadifirma all on igati tore vaade ämbientmuusikale (ise ma teda selles nii väga ei kahtlustakski, ent autor ise väidab, et on tugevalt mõjutatud nimetatud stiilist). Kui Brian Eno nägi mainitud stiili kokku sobitumas korteri interjööriga, siis AB sellise väljavaatega ilmselgelt ei nõustu -- kui kuulata neid lugusid, siis iroonilist pealkirja kandva sissejuhatava nimiloo happeelektronjätsuga - kuigi album algab hispaania keeles õhkava meesterahva jutustusega vee tilkumise saatel kusagil fantaasiamaailma lunastavates koobastes (siinkirjutajale meenub neid helisid kuuldes jutustus amfiibinimesest; teisalt ka paar aastat tagasi Buh-nimelise plaadifirma all välja antud Venetsueela elektronmuusiku Oksana Linde 80ndatel produtseeritud muusika pealkirjaga "Aquatic and Other Worlds") - liigutakse sundimatult väikeste muutuste saatel üha eksperimentaalsemate keerdudega platoodele. Jätsupõhine kainus ning külgetõmbejõud liiguvad ringiga tagasi alguse sulnidusse; lõpuloos "Pepe" antakse roheline tuli ühelt poolt sõnapõhistele manipulatsioonidele ning teisalt tollestsinatsest sõnalisest osast hakkab koorduma kajadest ja heli kaldenurgast moondunud helikänkar, mis evib nii avarat ruumi kui avalat eksperimenteerimist. Igati lõbus kuulamine, mille eelduslikult võimalikele produtseerimise jämedatele visanditele vaatamata ei kaota ei orgaanilisust ega loomupära. Ju siis nii peab olema, et ämbientmuusika ilmutab siin heliliste krutskite vahendusel; teiste stiilide ämmaemandana -- ikka mänguliselt kaudselt ja teravmeelselt. 8.5 (8.0-9.0)