Delia Derbyshire/Elsa Stansfield -- Circle of Light (1972/2016)

Trunk/Bandcamp

• Musique concrète 
• Experimental electronica 
• Organic electronica 
• Found sound 
• Avant-electronica 
• Abstract

Elektroonilise muusika pioneeride Delia Derbyshire’i ning Elsa Stansfieldi kahest pikast kompositsioonist koosnev teos on kontseptuaalne (heli)pikendus Briti fotograafi Pamela Bone'i pooletunnisele slaidisessioonile. Piltnik väidab, et ta tahab ületada fotograafiast tulenevat piiratust pigem tundmuste kui mõistuse abil. Käesolev heliteos koosneb lõviosas loodushelidest, milles on nii autentsust kui ka selle töötlust. Eks siin sugestiooni korras on kordust meetodina rakendatud ning teisalt muutus on sellesse muusikasse sisse planeeritud. Pidev kordus, mida luuakse ja hoitakse alal väikeste struktuursete muudatustega. Igati tollast ajastuvaimu tabav - kosmoseprogrammid ja lootuste pillerkaar - ning veelgi rohkem lõi teos ruumi muusikasse, saamaks üldisest kätte uut ja veel tundmatut. Autorite tegemistes ilmneb ilmselgelt puhas rõõm ja vabadus (Delia Derbyshire ehitas ise instrumente, mistõttu ootused singulaarsusele tulenesid ainuüksi sellest tõigast). Tuleb nentida, et teost kuulates peab looduslikus keskkonnas viibimisel aknad-uksed sulgema, kuna teosest kostuvad helid (toksiv rähn, kluugutavad kured, öökulli huikamine, ritsikate siristamine jne) võivad hetkel loomuldasa seguneda kevadise miljööga. Teisalt mehaaniline tahk - kontrastiks elavatele olenditele - jagavad artistid teose identiteeti, pakkudes omalt poolt elektroonilisi helisid koos masinate omadega (autod ja vedurid identiteedi kolmanda tahuna). Ei teagi, kas lõppkomponentide summa ongi kokkuvõtvalt suurem, kuivõrd siin on suur rõhk iga heli rõhutamisel ning teineteisele järgnevusel. Pigem tähtis on nende helide positsioneerimine, mitte nende kompositsioneerimine. Tahaks hüpnoosi, unustamist ning kuhugi vajumist -- elik dünaamikat tunda sisenemise ja väljumise mängus. Mis kahtlemata tekitab siin liikumist, on vajumine ja väljumine letargiast - ehk isegi unenäovallast -, mis näib ennustavat subjektile tulevikuilma, samas olnut rekonstrueerituna uues konfiguratsioonis. Oluliseks tugipunktiks selle juures kerkib küsimus: kas suudame ümbritsevat, st võimalikke segavaid faktoreid iseseisvate fenomenide piiritlemisel endast isoleerida? On midagi, mis varase elektroonilise muusika puhul on vastupandamatult meeldiv -- amfiibheli, tuletades meelde aega, kui miljardeid aastaid tagasi tekkis elu ürgookeanis, ning sihiga sellest välja hiilida. 8.5 (8.0-9.0)

Tangerine Dream -- Zeit (1972)

Ohr

• Kosmische Musik 
• Progressive electronic 
• Dark ambient 
• Space music 
• Ambient 
• Krautrock 
• Post-classical 
• Ambient drone 
• Cosmic synth 
• Minimalism

Edgar Froese (EF) juhitud Tangerine Dream'i järjekorras kolmas stuudioalbum, millel EF jätkuvalt ei mängi süntesaatoreid (heligeneraator pluss kitarr). Elektrooniliste helide eest hoolitsevad pikkadest kompositsioonidest - "Birth Of Liquid Plejades", "Nebulous Dawn", "Origin of Supernatural Probabilities" ning "Zeit" - koosneval taiesel Christopher Franke, Peter Baumann (orelid pluss VCS3-süntesaator). Lisaks mängib külalisena avaloos Moog-süntesaatoril Popol Vuh'i ninamees Florian Fricke. Neljast loost - mille kogupikkus küünib 75 minutini - kannab ainsana saksakeelset pealkirja albumi nimilugu "Zeit", mis teatavasti tähendab aega ning millest koostatud liitsõna "Zeitgeist" on Anglo-Ameerika kultuuriruumis üks enim kasutatavaid teutoonikeelseid sõnu. Aeg teatavasti on pelk psühholoogiline fenomen, mis eksisteerib üksnes inimeste peades. Ajalisuse dimensioonide - mineviku, oleviku ning tuleviku - tekitamine on revolutsiooniliselt muutnud ühiskondi, mille halvimaks osaks on lineaarse fragmenteerituse tekitamine. Varasemates ühiskondades mõeldi tsükliliselt, aastaajad naasesid, sündmused naasesid, sinna sekka tuli ka haruldasi ootamatusi -- nagu plaadiümbrisel kujutatud päikesevarjutus. Ometi tsüklilisusesse on inimene paratamatult sisse heidetud. Sellest ei pääse ei mööda ega välja. Lineaarsuse narratiiv progressi ideega kahtlemata ei olnud läbinisti halb, kuigi tekitades loomuldasa skisoidsust -- ootusi progressile, ootusi millelegi paremale ees ootavale, mis mingil hetkel muutub kõverpeeglist paistva masina atribuudiks ning inimesest eraldunud entiteediks (isegi kui seda näidatakse olevat inimeste huvides). Ei ole halba ilma heata. Halb kahtlemata on inimese äratõusmine ning Loojast eraldumine. Eks Saksa krautrokki oli rajatud arenguideele ja moodsale tehnoloogiale, mis "tootis" vaid mingi aja. Oleks tootnud pikemalt, kui jääduks algseid ideid tsükliliselt läbi käima ning täiendama. Ka Slavoj Žižek'i idee revolutsioonist kui juba olnud protsessi-sündmuse alguspunkti juurde naasmisest ning sellele lihtsalt teistsugusest vaatenurgast lähenemisest sobitub hästi tsüklilisuse ideega. Progressi tulem on vaid mõningane kohustuste ja energia ümberkantimine -- asjade ja protsesside kiiremini lahendamisele tuleb omakorda lõivu maksta, mistõttu võit on lõppkokkuvõttes näiline. Albumi "Zeit" väärtus seisneb paradoksaalselt pigem lintide sahisemises kosmilistes helides, mis muidu võinuks jääda pigem igavaks pulseerimiseks. Hiljem tehnoloogia arenedes suudeti sellest "veast" lahti saada. Ajaloolises plaanis on see Eno-eelne ämbientmuusika üllitis, milles on tuntav klassikalise muusika segment sees (sellel soleerivad neli tšellot). 8.0 (7.0-8.5)

Art Boys Collection - Stoned Wall (1972/2011)

Golden Pavilion
Free Music Archive

9.2

/Art rock, Acid rock, Psychedelic rock, Psych-folk, Soul rock, Progressive rock, Proto disco/

Comment: Art Boys Collection was an Austrian (1969-1975) sextet who offers a delicious set of the blend of psych-folk, art rock, psychedelic rock, and progressive rock. Walter Holz`s organ-driven vibes are on the ball, variegating a bunch of (at times heavily jamming) guitars and sublime vocal mannerism round it. The chords and moods are craftily fixed there, resulting in as a spectacular whole. This 12-track issue reminds of the Canterbury scene, and 60`s angelic introspective folk ensembles a la Dulcimer. But not such obscure artists only. It takes on The Beatles, Queen, and even Motown`s proto-disco vibes as well. In a foreign country, and Jesus said had big potential to blow off the charts. This amazing album was initially recorded in 1972.