Slowdive -- Pygmalion (1995)

Creation

• Shoegazing 
• Dream pop 
• Post-rock 
• Art rock 
• Experimental rock 
• Avant-rock 
• Neo-psychedelia 
• Ambient rock 
• Modern classical

Slowdive oli 90ndatel suur ansambel; kingapõrnitsemise tekkeloos ning skeenes oli Neil Halstead'i juhitud punt kahtlemata hiiglane. Mis ei tähendanud ainult konkreetse žanri piires (heli)vundamendi panemist ning (heli)seinte püstitamist, vaid ka väljapoole - mitte ainult mujale rokkmuusikasse - kiirgunud siirete tõttu. Kaasaegse roki kontekstis on see väga oluline taies seetõttu, et ühelt poolt sümboliseerides b(r)ändi märkimisväärset kunstilist edasiminekut. See juhtus ajal, kui Britpop oli tõusnud populaarsuselt tippu, mis - üllatus-üllatus! - kulmineerus Oasis`e ja Blur`i vastasseisuna. Kõige sellega külgnevalt liikus ringi kõlakas nagu Noel Gallagher isiklikult olla nõudnud Alan McGee'lt Slowdive'i Creation Records'i alt välja heitmist. Oli see siis tõde või mitte, ent punt oli ära pööranud nende teisele, fundamentaalseimaks peetavale taiesele "Souvlaki" järgnenud "5 EP-ga"-- irdudes elektroonilisse unelemispoppi ning sünteetilisse ämbientpoppi (seesuguseid tendentse võis jälle tajuda bändi 2023. aasta albumil). Mõned halvustajad on ette heitnud, justkui taies olevat Neil Halstead'i sooloprojekt -- mis ju kokkuvõttes ei ütle mitte midagi, kuivõrd hinnatakse ikkagi lõpptulemust. Tõsi ta on, et masinate - sekventserite, efektide, luuperite, sämplerite jms - esilekerkimine ning osakaal loomeprotsessis on märgatav. Teine oluline tahk on bändi trajektoori sattumine samale mõju- ja trajektoorijoonele, kus ansambel Talk Talk kahe viimase, kunstiliselt sidusa albumiga loometee 1991. aastal lõpetas. Ma ei ole Talk Talk'i - sh nende kahe viimase albumi - väga suur fänn - hindan kõrgeimalt nende kolmandat, üleminekutaiest "The Colour Of Spring". Kahtlemata mõistan Mark Hollis'e taotlust liikuda üha edasi ja sügavamale vaikusesse, ent sellesuunaline teostus jäi natuke aneemiliseks -- paraku midagi jäi selgelt vajaka. Sellel 9-loolisel on Talk Talk`i pürgimused ja kunstilised ambitsioonid täide viidud. Üheks tõendiks on kasvõi lööklaulude - Crazy For You" ning "Blue Skied An´ Clear" - olemasolu (erinevalt Talk Talk'i kahest viimasest albumist). "Pygmalion'i" puhul on räägitud nii ämbienttehno kui nurgelise elektroonika mõjust -- kahtlemata need mõjud on siin olemas, aga mõjud ei ilmne otseselt. Kõik see tuleb esile märksa kaudsemalt -- siin-seal on kitarrid "takerdunud" helisilmustesse, samuti vokaalid; iga kordusega haarates mõne millisekundi juurde kaja ja viivituse pikendamiseks, mis kohati mikromüraks muutudes kriipima hakkab. Selle kõige taamal aegruum väändub-veeldub nagu Salvador Dali maalitud kellad üle laua ääre tilkumas. Teisalt jälle kõik on niivõrd loomuldasa parlanksis, et lausa kõhe hakkab... . Muusikaajalooliselt on taies oluline nii postroki, uue laine kingapõrnitsemise (nu gaze) kui ka ämbientmuusika seisukohalt. Kui mõelda faktile, et peaasjalikult elektroonilise muusika artistid (tõsi, kellest ilmselt paljud nooruses olid The Smiths'i ning hiljem My Bloody Valentine'i ja Slowdive'i fännid) tõlgendasid Morr Music-nimelise plaadifirma all Slowdive'i lugusid ("Blue Skied An´ Clear", 2002). Ning tegid austavalt, st nad tegid põnevalt! 9.5 (9.0-10)

MOMUS – Timelord (1993)

Ubuweb

• Singer-songwriter 
• Alternative pop 
• Synth-pop 
• Alternative dance
• Art pop

Comment: as we know very well Nick Currie aka Momus shares his six albums (1987-1993) with us via Ubuweb being once released on a famous indie imprint, Creation Records, being also home for such seminal innovative indie rock luminaries as My Bloody Valentine, and Slowdive. Later on, it got home for Oasis but that's a different story (and not so crucial by the impact). In hindsight, Ubuweb is definitely a proper place for his churned-up oeuvre. In principle, Momus goes around like an ominous, academic version of Pet Shop Boys on one side dissecting borderline themes (or at least these ones the politically correct West is ridiculously supposed to have no talk about darker, seedy sides of the human being), sarcastic lyrics yet full of embarrasing sincerity, and on the other side being backed up by witty orchestrations and poignant synth-backed rhythmic treatments. The background of the issue was related to his relationship with a young woman of Bangladesh descent, Shazna Nessa. Obviously by the case the issue sounds to be more doleful, yearning and plunged in incantations of looking backwards and then forward. Given that as his swansong on Creation, it also fits to the thoughtful mood. Moz once sang /Life tends to come and go/That's okay/As long as you know/. Great.

Momus – Voyager (1992)

Ubuweb

• Synth-pop 
• Alternative pop 
• Art pop 
• Singer-songwriter 
• Electronic pop 
• House pop 
• Alternative dance

Comment: Nick Currie aka Momus had released six long players in the while of 1987-1993 for Creation Records and some decades later decided to upload them at Ubuweb for free download. I can remember for listening to a Creation Records compilation of two discs and I could not find out any tracks from the three most important artists from the roster – My Bloody Valentine, Slowdive, and Momus. At least the first two ones have proven to be historically the most influential (the impact and reverence to them), their albums are not being articles in second hand shops like the albums of a poor man's Beatles as it strikingly happened after the mass hysteria had been calmed down in 1997. Nick Currie was way too sophisticated and ironic and contemplative to be somehow a mainstream pop icon. Especially if his music could be compared with Pet Shop Boys as if reflecting it through a twisted mirror and on other hand because Momus' sound was more profound, catchy and providing more credibility. In a word, the ideal appearance of PSB. Furthermore, Nick Currie can be considered one of the most honest and prophetic artists at all. Voyager was the penultimate within the discography by offering glimpses into different topics like virtual reality and digital revolution, mirthless life situations and expectations and impending apocalypse. Implications of diving into simulacra, and alienation and silly escape on drugs and frantic behaviour are still relevant and will be more desperate in the future. Great (pop) work.

Momus - Poison Boyfriend (1987)

Ubuweb

• Art pop
• Alternative pop
• Indie pop
• Singer-songwriter
• Baroque pop
• Chamber pop
• Soul funk
• Leftfield
• Electronic pop