Dinastia -- Visuales (2012)

Cabaña Discos

• Synth-punk 
• Avant-rock 
• Minimal synth 
• Easy listening 
• Zolo 
• Art rock 
• New Wave
• DIY

Juhul kui albumi pealkiri vihjab otse nägemisaistingule, siis võiks ju eeldada, et helikeel püüab visuaalsust teatud efektide ja struktuuridega imiteerida. Sõnal "visuaalne" on siin kandev roll -- rütmimasinate subliimsed muutused ja heliefektide rohke kasutus viivad kuulaja elektroonilisest pungist avangardistliku elektrorokini ning veelgi kaugemale. Argentiina pundi muusika on oma eeldustelt küll suhteliselt minimalistlik, ent kasvatab karkassi ümber üllatavalt jõulise kihi. Näiteks loos "A San Martin" rõhutavad seda kontrasti kaunikõlalised, justkui poognaga tõmmatud kitarrid kriipivate sündialgoritmide kohal. Lugusid läbides võib kuulaja tajudes muutuda ka albumi žanriline fookus: kuulates pala „Catering“, torkab silma pungiliku energia lahustumine peaaegu et meeleolumuusikaks. Järgnev „Goonies“ kinnitab seda suunda veelgi, jõudes oma kõlalt suisa exotica- ja tiki-muusikani (ning seeläbi lähenedes kõveraid teid pidi hüpnagoogilise popi veerele). Teose meloodiatest tõuseb kõige teravamalt esile juba eelpoolmainitud lugu „A San Martín“, kus meloodiaregistrites pendeldamisega manipuleeritakse enim kuulajat -- tajudes seda kas madalaima või siis hoopis popmuusikalise apoteoosina. Pungiliku energia lahustumine lounge- või tiki-tundlikkuseks on käesoleva puhul eriti põnev nihe. See tekitab kerget troopilist mahajahtumist ehk kerget psühhedeelset peapööritust efektidest küllastatud süntesaatoripungis: agressiivne minimal synth ei jää kinni külma keldri-esteetikasse, vaid nihkub Lõuna-Ameerika puntidele omasesse, veidi iroonilisse ja ebamaisesse retrofuturismi. Vabalt võiks Dinastia ja selle liikmed luua kestva dünastia. Või on nad osa sellest loomingulisest puhangust, mis algas ansambliga The Stranglers -- kes ei olnud kunagi punk, ent lõi paralleelselt punkliikumisega agressiivselt sütitava energia. 8.5 (8.5-9.0)

Distopia – Visuales (2012)

CABAÑA DISCOS

• Indie pop/rock 
• Dance rock 
• Electro-indie 
• Lo-fi 
• DIY 
• Organcore 
• Alternative pop 
• Drone pop 
• Psych-pop/rock 
• Chillwave 
• Alternative dance

Comment: my first thought about this short-running, 7-track issue was it is an example of the post-genesis of post-punk. In fact, this was my only opinion. However, the more I would have listened to it I got convinced it is a good example in term of the so-called retro music. An example of inferior retro music is something which just roughly copies elements from it and providing no further developments and so on. At Visuales which is an album by an Argentine-based artist Federico Maqui used to progress into a session of juggling of the contemporary chillwave and psych-rock scene while keeping up an intellectual and historic bound with the style. As we knew many post-punk bands´ first releases were downright experimental but later they into more dance-appealed areas and psychedelic music. For sure, the primary and secondary enterprises were influenced by krautrock and post-punk artists liked to dance. Visuales is a permanently fluid release veering away from crisp psych-pop/rock and dance rock numbers to chillwave-ish and drone pop excursions. Yet it is a wander-in-rags chillwave concept because the artist`s intention is not to provide a stairway to heaven or at least a slot into a roseate past. More credibility is added by another outstanding Argentine-based artist Transvorder (Mariano Peccineti) who mastered the issue (under CABAÑA DISCOS).