Piyama Party - Michael Esta Vivo (2010)

Delhotel

Bandcamp

/Electro-rock, Alternative rock, Hip-hop, Synth rock, Crossover, Country, Indietronica/

Comment: the Mexican project`s Piyama Party`s issue reflects substantially to the nature of ideology of their home label Delhotel Records (also from Mexico). Their music is a sort of crossover concept where low toned guitars/garage-y hirsute electric guitars are tightly mixed up with electronic rhythms, magniloquent synths and other stylistic side jumps (for instance, Historias Feas is drawing upon the country rhythm/guitar strumming, and Rapera (featuring Pipe Llorens) is a simplistic hip-hop bastard). There are brought forth 7 tracks coming to the end at a length of 17 minutes only. Ultimately it can be admitted it is a solid release with different shifts and ingredients.       

Delhotel Records: Club Comfort Remezclado (2009)

Delhotel

Lastfm

• Indietronica
• Alternative pop
• Leftfield
• Remixes
• Electro pop
• Alternative dance
• Robot pop
• Electronic pop
• Chillwave

Comment: this set of 10 tracks involves both original and remixed ones and some reworks, however, all thoroughly rotating around Roberto Polo and Sergio Treviño aka Dj Queco`s collaborative project Club Comfort. Club Comfort`s original sound is based upon gritty indie electronic, volatile chillwave tuning, and electro pop progressions, however, remix makers will make it amenable to more diverse electro pop and stroboscope-lighted and autotuned robot pop touch. The remixers on it are the collective`s label mates like Mersey Hot Springs, DJ Golonsh, Sr. Amable, White Ninja, and Mockingbird. The issue includes enough of highlights to be deemed a top notch. The godfather of the release is an excellent Mexican experimental pop/rock label, Delhotel Records.         

Los Re# - Yo Lo Voy Solo (2008)

Delhotel

Lastfm

• Alternative pop
• Folk indie
• Indie folk
• Alt-folk
• Singer-songwriter 
• DIY

Album Quantization Proclamation (Delhotel)

Album on Monterrey`st pärit kvartett, mis on tegutsenud 2002. aastast saati ning jõudnud selle aja jooksul välja anda üle kümne albumi. Bänd on olnud Mehhiko kriitikute lemmiklaps ning leidnud ka USA`s vastukaja – New York Times kirjeldas nende üht laivi kui “toniseerivat hilisõhtust laengut, mis koosnes sumisevatest elektroonilistest loop`idest ning vihasest garaažirokkreivist”. Tõepoolest, Album on algusest saati indie`t ristanud electro`ga, ning laulnud hispaania keeles. Tõsi, erinevused albumite vahel on jäänud üsna kosmeetilisele tasemele. Samuti ei kostu albumitelt eelpoolmainitud “vihast garaažirokkreivi”. Kui kostubki, siis ainult pooles vinnas ning vähe. Mehhiko neliku puhul on üksikosade summa suurem tervikmuljest – lugudes kombineeritakse huvitavate heliefektide ning taustadega, neis on sentimenti. Kaasaegne laiaskaalaline elektropoprokk.

Uue, viieloolise albumi kõik lood on tasemel. Avaloo No Diga Eso electro-vitsadega piitsutamine, orkestreeritud taustad ning pseudošamanistlik joodeldamine tekitavad huvitava kontrasti. Jesus Quantizo Mi Beatbox on autotuunitud vokaali ning LSD Soundsystem`i rütmidega lugu. Nimilugu hiilgab eriilmelise struktuuriga – korraliku draiviga õrnalt lainetavad kitarriliinid vahelduvad happeliste sündipannoode ning pekslevate rütmidega. Viimane lugu Adivanar on harmooniate ning meloodiate seisukohalt kindlasti väljapaistvaim - catchy`d kitarrid on selles kõiges süüdi.

Kui soovitada mõnd Albumi albumit, siis kindlasti osutaksin sellele. Siin on rohkem sädet, vürtsi ning vähem laialilagunemist. Samast geograafilisest piirkonnast ning sarnaste suundumustega bändidest väärivad kindlasti kuulamist ka Mercey Hot Springs ning Fuck Her, or the Terrorists Win.

Kuula albumit siit

7.8