[Compilation] Music Beyond No Borders Vol. 1 (Yes No Wave)

It could hardly be argued against a fact the compilations are the best stances reflecting upon the faces of labels, in principle. This is a way how to get informed about the general aesthetical intentions of a record quickly and efficiently. Yes No Wave is an Indonesia-based label, which apparently deserves its name, though, tossing even in a more wide approach regarding punk-funk/dance punk/post-punk/punk/proto-indie rather than the classical US-based movement of 70`s which is not surprising at all.

This compilation saying sincerely "yes" to borders is comprised of 10 tracks (and artists, respectively), starting out by Dubyouth offering bhangra-inflected dub, a crossover form the kind of the most of us having obviously made their first acquiantance after the surfacing of Asian Dub Foundation in the second half of 90`s. In fact, it is a bit more keen to reggaeton shuffles. The following Hengky Strawberry does seamlessly interlocking lo-fi aesthetics with baggy beats into a magnificient whole. Denda Omnivora & The White Liar are up here to shooting out their psychotic torrent via growl`n`electro rock, Coffin Cadillac sparks turmoiling blues hooks to be integrated them into a jacking hi-hat-fuelled punk shape. Zoo reveals perhaps the most dislocated conception firstly taking on splintering into dadaistic vocal approach and ethnic punk propelling further to be billowed together again. My favorite is BondiNedHansel`s F.M.A, a vanguard sort of world music-drenched electro-fusion, more concretely, being stuck in hypnotically repeated "whoomanizer, whoomanizer" and a static guitar abrasion.

In a nutshell, Music Beyond No Borders Vol. 1 is a completed and exciting excursion showcasing the necessity of borders (through which things become to exist in such a way they are predicted to be).

Listen to it here

Vincent Lillis The Singularity (Rack & Ruin)

The last album of the Rack & Ruin being overviewed on this blog was Teacups` Song about Yarn, an off-kilter blend of magnificient chamber pop/baroque pop and abrasive chiptune beats. Thereafter my spot has drifted away from the doings of the label involuntarily and unfortunately. Now it is time to come back again, and hopefully having no possibilities for further apologizes anymore.

The irishman Vincent Lillis is an extraordinary young musician, having released his third album in two years already. His previous albums Purple Magpie, and Neb Nub offered a off-the-wall blend of artistic guitar music with a kind of alternative dance appeal. You could hear The Fall-esque skidding bass strokes, Ian Brown`s electronic touch, kinds of inbalanced and unfixed somber backdrops, even some world music elements which altogether was being perceived a bit arty-farty in some sense. In any cases, it did need quite much attention to hold up your concentration to be fixed upon this.

The Singularity seems to be his most mature release (read it: purposefully channelized one) to date. The opening Mind Your Mind is a loud cacophonous track with heavy drum breakbeats, gorgeous bass pulsatings, and a funny sunbeam-named looping synth effect, all in all it recalls Primal Scream`s the 90`s second half/00`s beginning (albums Vanishing Point; Xtrmntr). However, the following tracks continue to drive on similar way in principle, besides it recruiting tabla drums, dynamic bass lines, spacey vocal chants, programmed beats, also finding the support from the 70`s post-punk movement as well. The tightness of ambience under and around the conception is an interesting matter to follow, for instance, discovering some underpressure-overpressure fluctuations at times. Consequently the result underlying spiderwebbing mesh work seems to function per excellence. Indeed, an solid alternative dance/madchester/baggy set evoking pleasant memories of good old times. A nostalgic slap, in fact.

Listen to it here

9.3

The Big Sleep In Search Of Hades Ethos (23 Seconds/Jamendo)

Selle uhke ning müstilise nimega muusikaprojekti album on massiivne, eepiline ja ergas. Ning mõnes mõttes ka eriline. Samuti plaadifirmale 23 Seconds on nimetet ansambli lisamine oma rosterisse samm avardumise poole. Madridlase Abel`i alias Martin Anilom`i järg debüütalbumile "Ownland" (2008, Jamendo) ning kahele EP`le põhineb kolmel suurel vaalal - (post-)metal`il, shoegaze`il ning tantsumuusikal. Vähemusse jäävasse elementaariumisse kuuluvad gooti ja neoklassitsistlikud mõjud, dream pop, fuzz pop, space rock, ambient (rock), new age, progressiivmuusika, krautrock (bändi nimi muideks pärineb Tangerine Dream`i samanimelisest träkist albumil "Stratosfear" (1976)). Stratosfäärilisi, düstoopseid ning romantistliku alatooniga hirmule viitavaid elemente ja kombinatsioone on siin tõepoolest mitmeid. Drum and bass`i rütme võib vett "segamas" kuulda. Ei ole ju ilmas kuigi palju neid ansambleid, kes kasutavad ühel ja samal üllitisel kõrvuti doom metal`i (kitarre) ja tantsumuusika mustreid.Kuigi mõningaid sarnasusi võib tajuda seesuguste legenditega nagu Tangerine Dream, M83, Mars Volta, Smashing Pumpkins, ei ole Anilom`i muusika allutatud ühelegi (naglale) faksiimile. Sarnaselt helikeelele on üllitis temaatiliselt liigendatud, jaotudes neljaks osaks: faith takes control, prelude of global disasters, corruption, hope>wish. (Need osutused ilmselt ei vaja lahtirääkimist). Ka plaadiümbris väärib tunnustamist, meenutades veidi slept.`i omanimelist EP`d (2009, Test Tube). Siinkirjutaja lemmikträkid on Oceans of mistake ning Bagdag/System - kui esimene neist on kingapõrnitsemisest seestunud ekstravertne tantsumalakas, siis teine kaldub unistuslikkuses juba chillwave/hypnagogic pop`i poole. Ah jaa, lugudesse on sämplitud praeguse paavsti Benedictus XVI laulu (ilmselt veel tema kardinaliks oleku ajast) ning Barack Obama ja Martin Luther King`i kõnesid. Kokkuvõttes tuleb nentida võimsa reliisi olemasolu.

Kuula albumit siit

8.7

[Artistid] Ella tiene dos androides

Ella tiene dos androides
Myspace
Lastfm

[Artistid] Cambridge

Radio Hand
Myspace
Lastfm

The Electric Sugar Children beko_52 (Beko DSL)

Kas varsti on oodata klassikalise jangle pop`i, twee pop`i ja baggy-rütmide tagasitulekut (praegusel tagasitulekute ajastul)? Väga hea meelega ootaks, kuivõrd teistest revival`itest on neetult villand saanud (pungi ja postpungi tagasivaated). Näiteks Bishop Morocco ja Raw Thrills juba ajavad seesugust rida. The Electric Sugar Children on üks omapärane Šoti nelik, kes tegutses lühikest aega 90ndate alul, mistõttu neist ei saa päriselt rääkida kui simulaakrumist - kui millestki, mis on ilma jäetud oma algupärast, sotsiaalsetest juurtest, eskapismiideaalidest ja materiaalsest raskusest ning mille fassaad oleks kuidagi kaunistatud virtuaalse peapöörituse taotluse kui normaliseeritud nähuga. 3 loos on soikumus vaheldumas hoogsate käikudega. Vokaal on mõnusalt veniv ja unistuslik, kohati ükskõikne, kohati osavõtlik - kusagil baggy-meeste ja lad-rokkarite pohhuismi vahepeal. Nagu happest toituva inimese ajus on tujukarussel keerlemas. Meenuvad inspiralcarpets`likud Farfisa orelid ning wordsmiths`ilikud biidikarkassid. Teisisõnu, jangle pop madchester´i konnotatiivsusega. Väärt vaheldus tänapäeva ning kindlasti ootaks neilt nüüd täispikka albumit.

Kuula albumit siit

8.6

Album Quantization Proclamation (Delhotel)

Album on Monterrey`st pärit kvartett, mis on tegutsenud 2002. aastast saati ning jõudnud selle aja jooksul välja anda üle kümne albumi. Bänd on olnud Mehhiko kriitikute lemmiklaps ning leidnud ka USA`s vastukaja – New York Times kirjeldas nende üht laivi kui “toniseerivat hilisõhtust laengut, mis koosnes sumisevatest elektroonilistest loop`idest ning vihasest garaažirokkreivist”. Tõepoolest, Album on algusest saati indie`t ristanud electro`ga, ning laulnud hispaania keeles. Tõsi, erinevused albumite vahel on jäänud üsna kosmeetilisele tasemele. Samuti ei kostu albumitelt eelpoolmainitud “vihast garaažirokkreivi”. Kui kostubki, siis ainult pooles vinnas ning vähe. Mehhiko neliku puhul on üksikosade summa suurem tervikmuljest – lugudes kombineeritakse huvitavate heliefektide ning taustadega, neis on sentimenti. Kaasaegne laiaskaalaline elektropoprokk.

Uue, viieloolise albumi kõik lood on tasemel. Avaloo No Diga Eso electro-vitsadega piitsutamine, orkestreeritud taustad ning pseudošamanistlik joodeldamine tekitavad huvitava kontrasti. Jesus Quantizo Mi Beatbox on autotuunitud vokaali ning LSD Soundsystem`i rütmidega lugu. Nimilugu hiilgab eriilmelise struktuuriga – korraliku draiviga õrnalt lainetavad kitarriliinid vahelduvad happeliste sündipannoode ning pekslevate rütmidega. Viimane lugu Adivanar on harmooniate ning meloodiate seisukohalt kindlasti väljapaistvaim - catchy`d kitarrid on selles kõiges süüdi.

Kui soovitada mõnd Albumi albumit, siis kindlasti osutaksin sellele. Siin on rohkem sädet, vürtsi ning vähem laialilagunemist. Samast geograafilisest piirkonnast ning sarnaste suundumustega bändidest väärivad kindlasti kuulamist ka Mercey Hot Springs ning Fuck Her, or the Terrorists Win.

Kuula albumit siit

7.8