Blogiarhiiv

Kuvatud on postitused sildiga Post-punk. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Post-punk. Kuva kõik postitused

1/31/2011

The KVB Beko_73 (Beko DSL)


Behind The KVB is a man named as Klaus Von Barrel who comes from Southampton, England. He is previously known as a guitarist in the line-up of the gothic/post-punk band Suicide Party. His 3-track EP under Beko DSL is essentially rock and roll music even by nowadays variety and omnipotence. Imagine a kind of New Order which is line-upped with Ian Curtis and his murky seethings and introspective wraiths. Or like Bauhaus with a more synthetic approach. In a more concrete way, the concept is focused upon an impressive mix of throbbing synthezised rhythms, drilling acid-filled sonic coats, dark-hued synth clouds, impassive sense of vocal manner, rattle and brusque guitar massives, and whistling feedback which purposefully come forth to flutter again and again.The whole is here to be destroyed by itself and thereafter to be re-created for itself. A forceful destroyer and reminder simultaneously, indeed.

Listen to it here

9.7

12/10/2010

[Artists] Silver Rocket




Silver Rocket
Af-Music
Myspace

Lasfm

Fur Devastate The Details (Mine All Mine)


The US band Fur is back with its sophomore release, and the 6-track offspring does sound rousing and refreshing. Do you guess the quartet is coming from? Of course, from Detroit, from the motor city. And their music is quite comparable with the acceleration and chase of vehicles, and mesmerizing gazing of the go-by of route bollards and grey-green-esque mixed panoramas. Their majestic rock pose is digged deeply into an eloquent incarnation of shoegaze, grunge, post-punk, gothic and alternative rock shades. Overrolling guitar hooks and overdrives do pinball around epic and abrasive area, creating vital pop conceptions, being compiled of the shoegaze-influenced Smashing Pumpkins from the 90`s, the Interpol`s murky pop rock sheen, Joy Division-esque ennui screen, the Lycia-alike overhead hovering sombre shapes, and of course Break Me, My Love having a kind of pattern as if Kurt Cobain has made his feature for the Devastate The Details. However, my very fondness is moulded into title track, with the natural-born-breakbeat-paid-for rhythm section, penetrating riffs, and atmospheric synths, being wrapped in by a lot of key changes; and Houston played out via the meeting of a bittersweet verse-chorus and shape-changing guitar appearances. The rock music in its honesty.

Listen to it here

9.1

12/07/2010

[Old but important] The Transmitters Count Your Blessings (You Are Not Stealing Music)


I can not even hesitate for some seconds that the British-rooted post-punk movement has probably offered one of the most impressive moments during the overall pop course, spawning a lot of bands with different point of views, from mocking dadaistic pop ideas to artistical endeavor for creating new exhilarating near-pop conceptions. More concretely, from industrial music-driven vanguard conceptions (This Heat) to danceable krautrock-influenced experimental punk occurences (The Magazine; Public Image Limited; Gang Of Four) were only some ways to illustrate this wave of new offsprings. There were also an array consisting of The Fall, The Mekons, Echo & The Bunnymen, The Cure, The Slits, Swell Maps, The Pop Group among others. This is music I like to consider a kind of punk music instead of so-called punk music I am used to really despise for its empty twitch (Public Image Limited pisses off Sex Pistols for sure).

Undoubtedly The Transmitters has been among the best examples of the kind of. They released three albums all in all from which the last one Count Your Blessings (1987/1989) was reissued under the Portugese label You Are Not Stealing Music in 2006. The album of 8 tracks reveals psychedelic spaced-out avant-rock environments, even the elements of world music are up here to be infused into a vibrant universe of funk rock guitars, hysteric singing/manifesting manner and detail-riched drummings, remembering the albums of CAN by the second half of 70`s. Especially outstanding number is Radio Studente, mixing burning psychedelia (of caustic synths and abrasively repeating space fusion-alike guitars) and sufi music into an exhilarating whole. However, after the hiatus of The Transmitters, the members of the band continued to make up their cult position in the line-up of Transglobal Underground, and Loop Guru.

Listen to it here

12/01/2010

Vincent Lillis The Singularity (Rack & Ruin)


The last album of the Rack & Ruin being overviewed on this blog was Teacups` Song about Yarn, an off-kilter blend of magnificient chamber pop/baroque pop and abrasive chiptune beats. Thereafter my spot has drifted away from the doings of the label involuntarily and unfortunately. Now it is time to come back again, and hopefully having no possibilities for further apologizes anymore.

The irishman Vincent Lillis is an extraordinary young musician, having released his third album in two years already. His previous albums Purple Magpie, and Neb Nub offered a off-the-wall blend of artistic guitar music with a kind of alternative dance appeal. You could hear The Fall-esque skidding bass strokes, Ian Brown`s electronic touch, kinds of inbalanced and unfixed somber backdrops, even some world music elements which altogether was being perceived a bit arty-farty in some sense. In any cases, it did need quite much attention to hold up your concentration to be fixed upon this.

The Singularity seems to be his most mature release (read it: purposefully channelized one) to date. The opening Mind Your Mind is a loud cacophonous track with heavy drum breakbeats, gorgeous bass pulsatings, and a funny sunbeam-named looping synth effect, all in all it recalls Primal Scream`s the 90`s second half/00`s beginning (albums Vanishing Point; Xtrmntr). However, the following tracks continue to drive on similar way in principle, besides it recruiting tabla drums, dynamic bass lines, spacey vocal chants, programmed beats, also finding the support from the 70`s post-punk movement as well. The tightness of ambience under and around the conception is an interesting matter to follow, for instance, discovering some underpressure-overpressure fluctuations at times. Consequently the result underlying spiderwebbing mesh work seems to function per excellence. Indeed, an solid alternative dance/madchester/baggy set evoking pleasant memories of good old times. A nostalgic slap, in fact.

Listen to it here

9.3

Dark Souls Day X-Lives (Af-Music/Jamendo)


I have listened to the Thessalonikian (Greek) band Dark Souls Day`s debut album X-Lives for a while having really been enjoying it. On the first place, because of being stilistically categorized as gothic/dark rock its topics and characteristics are inevitably common to the abovementioned genres consisting of dark-sided lyrics, low-key guitar chords and extended riffs, exhilarating combinations of post-punk-esque rigid bass and full-packed drum cadences, and dark-shrouded synth figures. Besides it, Nikos`s lead vocal (reminiscent of Peter Steele) is thoroughly resignated but not only driving on monotonous gears and wheels though, offering enough key changes and dark-spirited variations. Secondly, when the roles will be inverted for the sake of Pepi`s singing times then the accents will be getting up otherwise, finding out closeness to hardcore-alike indie/alternative rock (The Breeders, The Pixies, Dinosaur Jr etc). No doubt, you can hear a watershed having drawn alongside the borders of post-punk and alternative rock, the 70`s ending/80`s beginning and the 80`s second half/90`s beginning. Yet, it has no disturbing effects. Outspoken in advance, the album is fulfilled with great numbers, though, the special favorite of mine is epic Electrify, one of the best songs of 2010 on an album being one of the finest examples in the gothic/post-punk area during last years.

Listen to it here

9.3

11/23/2010

[Compilation] Beko DSL Beko_Fla (Beko DSL)


In fact, there is not much time passed by when I reviewed Bekos DSL`s compilation box_3 being dedicated to witch house/drag/haunted house/screwgaze/crunk shoegaze. It is another compilation, however, also subnamed as A Beko/Free Loving Anarchists Collab concerning profoundly on shoegaze, lo-fi, fuzz pop, dream pop, and post punk-influenced sound from one area/scene (Houston, Texas). Indeed, this miscellany can be dealt with as a fine indie stuff for nowadays people being seriously annoyed by the mediocrity and unvariedness of ordinary music examples. 8 tracks by projects like Rape Faction, Lois Magic, Pink Playground, Young Henry, The KVB, Virgo Rising, Wicked Crafts, Sacred Place do draft solid harmonies and catchy pace notches. The favorite numbers of mine are The KVB`s Into The Night which is an experimental drive on the level of DIY via pulsating trance-alike synth drones, and Joy Division-esque coolness; and Virgo Rising`s To Deal Without It based upon reminiscence of a track by My Bloody Valentine (find it yourself out, I guess) through a memorable synth repetition and spaced-out milieu.

Listen to it here

8/21/2010

The Victory Park False Silence (Radio Hand)


Moskva trio neljalooline debüütreliis peegeldab sarnaseid mõju(tus)jooni ilmakuulsustest Franz Ferdinand`i ja Interpol`i omadele, kuigi siinkirjutajale imponeerib noorte venelaste kontseptsioon palju enam. Olen The Victory Park`i viimaste päevade jooksul palju kuulanud, endiselt tüdimata neist. Nende muusikas puudub kalkuleeritus, tänapäeva popmuusika tippudele nii omane tüütu stuudioseinte hermeetilisus, ma-tean-mis-on-õige produtsentide puudumine ning sügavamate-süngemate meeleolude ignoreerimine. Nad ei ole fucking hipsterid a la keevitame ootustele vastavat saundi ning leiame oma turuniši. Pigem on see personaalne äng ja pessimism, mis muusikuid tegudele kannustab. 70ndate lõpu ja 80ndate alguse süngeilmelise post-punk`i ja proto-indie mõjud on nähtaval (Joy Division, The Cure, The Chameleons, Durutti Column). Ka sõnalise poole pealt kumab läbi obskuurne elufilosoofia ning morbiidsed meeleolud. Vaatamata süngusele on kitarriakordid varjamatult varjulist helki täis ning overdrive-kitarririfid kestavad, paiskudes kohati shoegaze-muusika territooriumitele (a la Swervedrier); neurootilised trummiliinid ning näputäis elektroonikat lisavad obligatoorset sugestiivsust. Äramärkimist leidnud album paljudes riikides.

Kuula albumit siit

9.3

8/05/2010

[Kogumik] Nene Records: La Compilacion 07 (Nene/FMA)


Monterrey kultuslabel`i Nene Records`i järjekorras 7 kogumik (nagu ka varasemad) peegeldab mingilgi määral Mehhiko (post-) punk`i ja kompromissidest mittelugupidava roki hingeelu hetkeseisu. 19 lugu, mis pärinevad aastatest 2005-2007, pakuvad stilistiliselt meeliülendavat kompotti. Siin on käredat kidrakraapimist, algusaegade rock`n`roll`i, blues`i ja rockabilly`i hõivamisega esiletõstetud kontrasti-nihet, elektriorelitest seestunud boogie-woogie`t, sonicyouthilikku piirjoonteta ängi, samuti The Pixies`e ja Dinosaur Jr stiilis laia viipega rokki ning loomulikult punk-muusika nihilistlikku irvet ja soppa näkku. Teisisõnu, 64 minuti jooksul säilib põnevus ja pinge. Personaalsed lemmikud on mõlemad Mockinpott`i träkid - teravat punk-kontseptsiooni happeliste süntesaatoritega segav Japon 4 ning Kim Gordon`i laulumaneeris hulpiv Hotel Roosevelt; samuti Mou (RBMK100) rohmakalt kolksuvate trummidega abrassiivne ruumipsühhedeelia, Los Margaritose´e (Mentes Programadas) pohhuistlik mäugumine ning Taladro Supremo (Naranja) vaikust lõhestav toores psühhroki eksplosioon (kus võib taaskord neliku Ranaldo-Moore-Shelley-Gordon vaikuse-, müra- ja selle vahepeale jääva ala piire märgata).

Kuula albumit siit

7/28/2010

Two Lane Phonebooth Empire (Shows About Water)


Kuigi TLP on 2 aasta jooksul üllitanud 7 albumit-EP´d omaenda label`i Shows About Water Records alt, ei ole võimalik leida mingisugust taustainfot selle projekti kohta. Puudub myspace`i ja bandcamp`i lehekülg. Mis iganes, music talks, ning see koosneb väga erinevatest elementidest, hõlmates peamiselt metal`li ja grunge`i, post-punk`i, tumedat electro`t ja elektroonikat. Albumiti on rõhuasetused muidugi erinevad.

14-looline "Empire" demonstreerib projekti küpsust - avalugu Great Hot Invasion Army on industrial`i ja post-punk`i avangardistlik hübriid - tundmustest tühjaks põlenud vokaali all hingitsevad-pulbitsevad diibid kahinad-sahinad, millele sekundeerib vaikselt tukslev rütmimasin. Ülejäänud träkid jätkavad põhiliselt post-punk`i traditsioonis liueldes - mida kroomib vokaalist miilav metalne gootilikkus - , mida kohati kõditab meisterlik pomp-esteetika ning teatraalsed sündikäigud-interlüüdid. Kuulates "Empire"-i korduvalt algusest lõpuni, tuleb nentida, et voog on homogeenne ja professionaalne - midagi sarnast The Jesus & Mary Chain`i ketaste kuulamisele. Siiski mõned erandid kerkivad selgelt esile - Takeover`i ja Blood Lightning`i puhul võiks arvata, et lood on Ariel Pink`i produtseeritud - sametised saundskeibid tuvastamatutest kümnenditest ning sooja hingusena paitav vokaal on meistriklass! Ka The Event Manager`s Voicemail on väga-väga-väga ilusate harmooniate ning käikudega rada! Sama kehtib ka Wheelhouse`i kohta. I Heard That Too Somewhere peegeldab ühelt poolt pehmemat palet, teisalt lööb ülierksate ning kergete üleminekute-muundumistega. Väga catchy! Või siis Computer Article`i masinlikud sündiefektid-bassid - lihtne ja sirgjooneline, kuid lööv - sitaks hea, nagu öeldakse. Mõnes mõttes on traagiline, et "Empire" ei ilmunud aastal 1984 või varem, mistõttu rokiklassikasse kinnistumise aeg on alles ees ootamas. Võib-olla.

Kuula albumit siit

9.6

7/06/2010

[Kogumikud] beko_cs01 (Beko DSL)


Beko DSL on jõudnud oma esimese, 21-loolise kogumikuni, et nädalate pärast sellele järg üllitada. Enamik kogumikul esindatud artiste on pärit USA`st, olles kantud tänapäeva ängidest - traditsioonilise muusikatööstuse lagunemisprotsessist-uute suundade seadmisest ning varemetes tööturust, teisisõnu - ebamäärasest (lähi)tulevikust. Raskekahurväest on kogumikul kohal The Bilinda Butchers, Eternal Summers, Nude Beach, Tan Dollar, The Procedure Club, Jamie Long. Üllatavaim esindaja on 90ndate alul tegutsenud Briti nelik The Electric Sugar Children, kes on tõsise ambitsiooniga tagasi. Kogumik peegeldab tendentse, mis eeldatult kuuluvad 21. sajandisse (chillwave/glo-fi/stargaze, shitgaze, elektrooniline lo-fi), kuid teisalt taaselustab 80ndate post-punk`i, indie`i ning isegi 70ndate disco ja 80ndate klubi-electro traditsiooni. Beko DSL müristab jätkuvalt - kuulake, veenduge ja nautige.

Kuula albumit siit

6/18/2010

Royal Hideouts Pine Sharks (Royal Hideouts)


Brighton`ist (Massachusetts`i osariik, USA) pärit ansambli 4-loolisest EP`st ei ole eriti midagi välja tuua. Valdavalt instrumentaalne loksumine on verevaene, demolik ning erinevaid kontekste arvestades mittemidagiütlev. Võiks suisa öelda, et kohatu, s.t ilma kohata muusika. Seda on raske kusagile, ka vahele, paigutada - mitte et midagi vägisi lahterdama peaks. Avaloos Barney Rubble, Steve McQueen on postpungi märgid ja hoog õhus, kuigi kolmandas ešelonis. Seevastu ülejäänutes puudub seegi dünaamika ja inerts. Kid Brother (Gaucho)-s ning Deaf Sister-is on jangle pop`i varje võimalik tajuda, tekitades ebamäärase tunde, teisalt soovitaks aja otstarbeka kasutamise, meelte erksuse ning esteetilise naudingu nimel eelistada kaasaegsetest näiteks Bishop Morocco loomingut. Kindel puks. Tõepoolest, albumi nimetus (männipuust haikalad) väärib oma hambulisele ohutusele osutavat tiitlit. Torgata käsi puumonstrumi lõugade vahele, kompida seal ning tajuda midagi ebamäärast ja mõttetut. Suht absurdne, on ju? Mis iganes, Pitchfork pidas oma Forkcast`is vajalikuks ühte nende lugu ära märkida - võimalik, et siinkirjutaja ei ole veel aru saanud nende puutest.

Kuula albumit siit

5.6

6/03/2010

[Laivsessioon] The Dreams Live at WFMU on Brian Turner's show, 5/4/2010


Prantsuse duo/armastajapaar Nafi aka Scott Serpent ja Armelle aka Bisoubisou jäid selle aasta esimesel poolel silma suurepärase singlikimbuga Beko DSL`i alt (kuigi see ei olnud nende esimene reliis). Tandemi segu avant-punk`ist ja no wave`ist jättis kustumatu mulje oma kummastavalt ekstaatilises miljöös.

36-minutiline sett 9 looga pakub helinäiteid post-punk`ist ning no wave`ist kuni dub`i, reggae ning maailmamuusikani välja, kuhu vahele mahub monotoonset šamanismi (Intro / Reggae 1 / Rising Son), primitivistlikult programmeeritud süntekaid-elektroonikat, psühhedeelset kihistust ning müraseinu. Mis olulisim - nad suudavad oma kontseptuaalsed visandid realiseerida, ideed reaalseks apoteoosiks vormida (nt Reggae 2; Tropique du Cancer). Nihilistlikud nihked - mille kõrvalt ei puudu konstruktiivsus - ning kompromissitus on instrumendid selleks. Bändis valitseb demokraatia - kord laulab Nafi, kord Armelle, kord läbisegi. Legenditest meenuvad varane PIL, The Slits, The Screamers, Sonic Youth, ehk isegi Elastica, tänapäevast Gang Gang Dance. Kuid kordagi ei teki tunnet, et The Dreams võiks olla üks neist - üks nende derivaatidest. Suurepärane sess. Kuulake ja nautige - ning vajadusel ka õppige, kuidas tuleks punkmuusikale efektiivselt-adekvaatselt läheneda.

Kuula albumit siit

5/22/2010

EDH Beko 44 (Beko DSL)


EDH ehk Emmanuelle de Héricourt pluss 2 abilist on üllitanud 4-loolise reliisi Beko DSL`i alt. Kes on tutvust teinud pariisitari hiigelteosega "New York tracks 2001- 2002", neid need neli träkki ei üllata. Kuigi mingi erinevus on siiski täheldatav. Lo-fi ja primitivistlik sentiment on jätkuvalt täheldatav, kuigi enam mitte nii alasti - näituseks second hand-süntesaatorite provokatiivselt hõredad rütmiliinid on siit eemaldatud. Teisisõnu, eksperimenteerimise faas on lõppenud ja EDH on jõudnud korralike poplahendusteni - näituseks avangus Stereotrop on nakkavad bassikäigud, plekine sündisaund ning Emmanuelle`i kõrgustesse rihtivad ja muretult hõiskavad vokaalliinid. Elektrokäigud on olulised, kuid ka indiesuhtumine pole väheoluline. Või siis erinevaid helisid-stiile segipaiskav Paradise. Piisavalt sophisticated, piisavalt iepäine. Tõepoolest, see muusika kõnetab jätkuvalt oma post-punk- ja avangard/no wave`i lapsepõlve kaudu, mistõttu pidada seda järjekordseks hipster-hollallaaks oleks räigelt vale. Dark Age otsib toetust David Sylvian`i ja Joy Division`i tumepoolsetest maailmadest. Tahab, otsib ja leiab.

Kuula albumit siit

9.0

4/08/2010

Evil Men Have No Songs Evil Men Have No Songs EP (Bandcamp)


Budapest`ist pärit ühemehebänd EMHNS andis sellel nädalal välja kaheloolise singli Beko DSL`i all. Tulemus oli meeldivalt üllatav - eriti nauditav oli subtiilsete orkestratsioonidega shoegaze-träkk Home Tonight. Üks kaunemaid lugusid aastast 2010. Teine lugu Standstill on esindatud ka käesoleva 4-loolise EP peal. Tõsi, puhtakujulist kingapõrnitsemist sellelt üllitiselt ei kuule, küll aga meeldivalt mällusööbivat indie rock`i. No You No Me on mõnus singalong-jauramine - pretensioonitu, samas piisavalt enesest lugupidav. Ka ei imestaks, kui see lugu on kirjutatud naistele. Gigolopoosi on selles piisavalt. Stand By surfab Briti 80ndate post-punk- ja jangle pop-harjal. Lihtsad meloodiad-harmooniad, tempokas rütm. Ka lugude pikkus jääb 2-3-minuti vahele. Muidugi, tänapäeval võitleb seesugune muusika juba esimeste kohtade pärast edetabelites. Teisalt - oleks seesugused lood Eurovisioonil, viitsiks teleka MUTE-režiimilt vabastada ning R2 vaiksemaks keerata. Eelpoolmainitud Superstill jõllitab ängistatud stoner-pilguga läbi karvase shoegaze- ja post-punk-kaleidoskoobi. Tegelikult on ka see väga hea lugu, lihtsalt singliüllitisel jäi veidi Home Tonight`i varju. Ma ei imesta, miks madjar nimetab oma muusikat shoe-wop`iks. Vastus on lihtne - doo wop`ilik avarakõlaline ja sugestiivne laulumaneer agiteerib üllitisele järjepanu plusspunkte. Syd the Beat kõlab kui Home Tonight`i B-poole versioon, mis tähendab, et lugu on korralik. Nagu 10-minutiline reliiski kokkuvõttes.

Kuula albumit siit

8.4

3/22/2010

[Vana ning oluline] Darkjet EZ Listening For Suicides (Bandcamp/Self-released)


Mul on blogis olnud rõõm aeg-ajalt tutvustada nii mõndagi legendit - Big City Orchestra`t, Brian Borcherdt`it, Richard Green`i (The Heavens`i liidrina) ning nüüd ka Ian North`i alias Darkjet`i.

Ülehomme 58-aastaseks saav härrasmees on olnud USA ja Briti post-punk/glam pop/new wave/synth pop-liikumist edendanud tegelane. Paljud hilisemad-tänased dance-punk/rock- bändid võlgnevad newyorklasele tegelikult palju. Asutanud seesugused ansamblid nagu Milk `N` Cookies, Radio ning Neo (kuhu on kuulunud ka (hilisemad) Sparks`i, Ultravox`i, Magazine`i liikmed), olnud The Fast`i koosseisus ning käinud soolokarjääri. Armastanud glamuuri, poose, läiknahkset riietust ning loomulikult süntesaatoreid ja monotoonselt taguvaid rütmimasinaid.

Eelmisel aastal üllitatud 13-looline “EZ Listening For Suicides” tõestab, et vanameistril on samasugune vunk sees nagu oli seda kolme dekaadi eest. Sünteetilised struktuurid, tumedate-heledamate varjundite koosmäng, autotuunitud ning uusromantilised vokaalmaneerid, tumemeelne lüürika (kust kumab läbi pettumus ja tüdimus, popstaari elu mõttetus, eskapism, videvikutunnid, surm, teisalt jälle lootuse, surematuse ja armastuse temaatika). Kuigi reaalselt tänapäevas viibiv, kuulub "EZ Listening For Suicides" pigem Japan`i ning varase Talk Talk`i manu.

//lets be gods/ and live forever/ take my hand/ we’ll fly to heaven//

On ju igati tore, et sellised pässid viibivad meie keskel.

Kuula albumit siit