![](https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhqTBAajCShjui3z25jEMdrLiCiqySv8xzjcbU5i-5C-8QdhvsOEyrbYdxrcR08ZyJAwx_M522Z5R8KtQq3p9MW6AK0bXvwRV9xPawyPKpZ1vRLVsFprnjhboXKXu9u-ab9Er5uLR3TPLyW/s320-rw/cover_art.jpg)
Olin alul suht kimbatuses, et kuidas tuleks Lucek Oblatywacz`i uut väljaannet käsitleda - on see album, mix-up, DJ set või mashup? Pigem kaldub sisetunne nüüd viimaste poole (kuivõrd nimetet žanritele ei ole kusagil vihjatud, siis võib sellest jääda mulje kui LP`st). Ise nimetaksin siiski seda manipulatiivseks rekonstruktsiooniks. Poolakas pühib tolmu vinüülidelt (ja-jah, räägime klišeede keeles), kraabib kokku sämplid lemmikute - kelledeks on valdavas enamuses 70ndate Ameerika musta kultuuri suurnimed - radadelt, konstrueerides neist uued taiesed. Kuldaja disco, funk, soul ning afrofuturism - muusika, millest õhkus mustade inimeste lootusrikkust ja vabanemistunnet järk-järgult taandunud segregatsioonipoliitika ängistavatest ja alandavatest köidikutest. Kosmoseajastu jätk, Kraftwerk`i ja robotite vaimustus. Kosmiline muusika kaunis tähesäras. (Ka tänapäeval jätkuvalt futuristlikuna kõlav). Ei taha ega jõua ka lahata orginaalloomingu(te) ja miksi suhestatust, originaalloomingu geniaalsuse ja Oblatywacz`i leidlikkuse vahekorda, mistõttu lihtsalt nendin vaimustava 12-loolise komplekti olemasolu.
Kuula albumit siit
9.4