Kuvatud on postitused sildiga Soul. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Soul. Kuva kõik postitused
1/23/2011
Metawon & The Dirty Samples Toothface Swaggerfoot (Neferiu)
Who has previously had some experiences with Neferiu Records, a label from Calgary, Canada, this must know what kind of warped hip-hop turnabouts and urban trash could be expected for. A sort of hip-hop music which does evaluate more its sonic backdrops rather than manifesting vocal parts. Moreover, Toothface Swaggerfoot is in principle more for you if you have never cared of the different kind of rap music, for example, especially of gangsta rap which is used to talk to you in speech of women, guns, cars and tough guys. If the gangstas` message is used to just letting you shrugging your shoulders and their sonic backgrounds are obviously turned out to be colourless on its own.
Metawon and The Dirty Samples, the previously themselves proved gearheads, do make up a split which consists of 28 basically short hip-hop blasts, having suffused shuffling cadences with really cinematic samples in the first place. Secondly, the musicians are deeply involved in the realm of funk, jazz/downbeat, brass-orchestrated stabbings and soulful suggestions. On the third side, here can be hearded more weird turns at times, for instance, the space age pop samples reminiscent of Mort Garson, a cult Canuck from the 70s. All in all, a superb accomplishment representing a refreshing hip-hop approach.
Listen to it here
9.7
Sildid:
Avant-hop,
Cinematic,
Crossover,
Experimentalism,
Hip-hop,
Neferiu,
Sampledelic,
Soul,
Sound collage
1/20/2011
The Womb Purity Test (23 Seconds)
The Englishman Alan Driscoll embarked on in 1998, at the time when the 90`s Britpop movement started to getting to its closure. From the aforementioned year off to this day he has released approximately 10 albums, including one publication named as Britpop as well. Thereby regarding all those facts and the main characteristic of the recent issue, indeed, for all of those people who had grew up within the glamorous touch by Pulp, Suede, Auteurs and the others acts Purity Test should be meaningful enough. Moreover, by being demonstrated an Ultrasound`s vinyl record on the coverprint, how could it have a reference somehow otherwise?
Purity Test is a double album, or at least an album with shitloads of bonus songs (all in total 10+10). First of all, it is a case of whimsical lyrics with hints at escapism, womanizers, and even a kind of obsession. By the background it is full of great synth-based thrills and orchestral progressions, catchy soulful disco tunes, synthetic pop arrangements, diverse rhythm roundabouts and outstanding song performances with eccentric postures. Despite of all those diversities, however, all seems so evidently sounding under the Britpop regime yet. My favorite notches are some dark-hued, even a bit creeping introspections being not sporadically represented here. Rosanna Woolett, Junalyn Corre, Chloë Reeves and Simon Gray are up here to offer their important collaboration over to the release.
Listen to it here
9.5
1/01/2011
12/30/2010
12/19/2010
12/12/2010
Phaseone Thanks But No Thanks (Lefse)
The St Louis-native Phaseone is a producer having in an excellent way remixed Animal Collective, Radiohead, Banjo Or Freakout, Fool`s Gold among others. Previously I smacked my mood up listening to his second issue White Collar Crime, basically created of the abovementioned artists` tracks/remixes. Thanks But No Thanks is his debut album (of 13 tracks) demonstrating his idiosyncratic approach to music compiled mainly of hip-hop cadences, scintillating soul/r`n`b vocal examples, trip-hop/downtempo-alike cinematic approach, digital funk-drenched shreds, delicious microscopic electro-touched synth buzzes, sometimes embellished with murky or stomping bass sounds, having even a bit of a lo-fi/DIY-esque odour at times. The second half of the album, however, is accomplished out in a more astral-like and futuristic way. Moreover, in the wake of his indie-propensity and regarding the musical situation at the beginning of the 21th century this album has much more stylistic potential than it is possible to catch with the first listenings, yet. For instance, sometimes it is getting close upon a level strongly reminiscent of the touch of chillwave music. Indeed, Phaseone`s music does have an experimental soul/funk/hip-hop backbone, the kind of de/reconstructing strongly the core of urban music at the moment. More concretely, his approach can be compared with the likes of Flying Lotus, The Gaslamp Killer, Outasight, Teebs, Yuk and others. An astonishing accomplishment, indeed.
Listen to it here
9.7
Sildid:
Cinematic,
Downtempo,
Experimental electronic music,
Hip-hop,
Lefse,
R`n`B,
Soul,
Trip-hop,
Urban music
9/24/2010
Luke Ob Funk For Fighters (Perfidny Plan)
Olin alul suht kimbatuses, et kuidas tuleks Lucek Oblatywacz`i uut väljaannet käsitleda - on see album, mix-up, DJ set või mashup? Pigem kaldub sisetunne nüüd viimaste poole (kuivõrd nimetet žanritele ei ole kusagil vihjatud, siis võib sellest jääda mulje kui LP`st). Ise nimetaksin siiski seda manipulatiivseks rekonstruktsiooniks. Poolakas pühib tolmu vinüülidelt (ja-jah, räägime klišeede keeles), kraabib kokku sämplid lemmikute - kelledeks on valdavas enamuses 70ndate Ameerika musta kultuuri suurnimed - radadelt, konstrueerides neist uued taiesed. Kuldaja disco, funk, soul ning afrofuturism - muusika, millest õhkus mustade inimeste lootusrikkust ja vabanemistunnet järk-järgult taandunud segregatsioonipoliitika ängistavatest ja alandavatest köidikutest. Kosmoseajastu jätk, Kraftwerk`i ja robotite vaimustus. Kosmiline muusika kaunis tähesäras. (Ka tänapäeval jätkuvalt futuristlikuna kõlav). Ei taha ega jõua ka lahata orginaalloomingu(te) ja miksi suhestatust, originaalloomingu geniaalsuse ja Oblatywacz`i leidlikkuse vahekorda, mistõttu lihtsalt nendin vaimustava 12-loolise komplekti olemasolu.
Kuula albumit siit
9.4
Sildid:
Afrofuturism,
Disco,
Funk,
Mash-up,
Mix-up,
Perfidny Plan,
Soul
8/27/2010
Outasight Never Say Never (LRG)
New York`i (Yonkers`i) hiphoppari Richard Andrew aka Outasight`i album/miksteip on soliidne ketas, mis põhiosas on produtseeritud kaasvõitleja 6th Sense`i (Notherground Music) ning west coast-produtsendi Cook Classics`i abil (pluss legendaarne Sa-Ra Creative Partners, Table For 6 ning Mike Cash). Külalistena osalevad albumil Freddie Gibbs, Avriel Epps ning XV. 14-looline üllitis demonstreerib stilistiliselt sama rida, mille poolest 27-aastane muusik jäi esmakordselt siinkirjutajale meelde eelmisel aastal ilmunud reliisiga "From There To Here". Tugev kiindumus soul-elementide/emsii vastu, nutikad sämplid, hoogsad seaded ning kruttivad harmooniad andsid märku sellest, miks suurkorporatsioon Warner - täpsemalt Asylum Records`i kaubamärgi all - mehe oma artistide nimekirja värbas (märtsis reliisitud "Further" EP-le lisaks on käesoleval aastal veel selle alt kauamängiv ilmumas). Kuid "Never Say Never" demonstreerib uut kvaliteeti, olles ühelt poolt lõbus, samas teisalt ka mõtlik (vananemise ja armastuse teema kordumas). Rohkem kui varem on see popmuusika, kus brass-seaded, downbeat, funk,"filtrimuusika"/elektroonika, r`n`b, keelpillid, orkestratsioonid looduvad haavamatuks tervikuks. Loomulikult on selle kõige keskmes pöörane Andrew ise, tulistades järjepanu tämbritega ning jagades ennast MC-rolli ja laulmise vahel. Tõepoolest, ühtegi nõrka träkki siit ei leia, samas ligi pooled neist on lihtsalt outstanding (Dizzy, Believe, Near The End, Be Alright, Twenty Something, Understand).
Kuula albumit siit
9.5
7/31/2010
Kämmerer Rhodes to Wisdom (Jamendo)
Rootsi muusik Kämmerer on jõudnud oma teise albumini (kuigi varasemast ajast on ta seotud ka projektidega Cliffhanger, GroovydracuLinda ning Alphadog). Tema 3 kuud tagasi ilmunud "Sir Agent Chill", senini Jamendo´s suurt populaarsust nautiv debüütalbum, paitas kõrva happeliste ja atmosfääriliste süntesaatorihelidega - millest immitses nii downbeat-ideoloogiat kui 70ndate lõpu-80ndate elektroonilist jazz funk- ja quiet storm-esteetikat -, mida üldises plaanis võib kirjeldada lounge-muusikana. Nimetatud suundumused-ideoloogilised jooned on kooskõlas tõigaga, et göteborglane peab oma suurimateks eeskujudeks Nightmare On Wax`i, dZihan & Kamien`i ja Nuspirit Helsinki`t.
40-minutilist ning 10-loolist järge kuulates jääb tõdeda, et old school`i konservatiivsus ja musta muusika jooned tulevad üha eksaktsemalt nähtavale. On toimunud suunamuutus ning seda peegeldab ka instrumentaalset laadi vahetus - happeküllased süntesaatorid on asendatud elektriklaveri Rhodes sametiste akordidega. Funk`ilikud rütmipulsid, r`n`b-konsistents ning soul-unelus on "Rhodes To Wisdom"-i arhailist päritolu märksõnad, millega põimuvad klubirütmid. Kahtlemata positiivsed märksõnad, kuivõrd tsenter on selgemalt välja joonistunud. Kokkuvõtvalt võib nentida, et kellele sümpatiseerib meeleolukas nu jazz/acid jazz (läbipõimununa smooth jazz`ilike ja downtempo elementidega), sellele see mõeldud on.
------------------------------------------------------
Rhodes to Wisdom is the sophomore album of Kämmerer, a musician from Gothenburg, Sweden. In fact, he is earlier used to get involved in other acts as well (Cliffhanger; GroovydracuLinda; Alphadog). Sir Agent Chill, his debut release, which was issued 3 months ago under Jamendo, was played on exhilarating atmospheric and caustic synth lines, having an assuasive effect, being describable as "chillout" or "lounge".
The recent album within 40 minutes and 10 tracks have entrenched into the Black music tradition showing up the undercurrents of funk, rhythm and blues, and soul as much as it is possible to talk of introducing of new directions. By a technical side, shimmering acid synth sequences are sit in for the velvet-alike sounds of the Rhodes (electric piano). However, Rhodes to Wisdom is a modern record, chatting up with club rhythms, eventually reminiscent of nu jazz/acid jazz, and downtempo tunes.
Kuula albumit siit
8.4
Sildid:
Acid jazz,
Chill out,
Downtempo,
Jamendo,
Jazz funk,
Nu jazz,
Quiet storm,
Smooth fusion,
Soul,
Soul Funk
3/24/2010
Rei Teytum Viajeros (Jamendo)
Oli see vist paar aastat tagasi, kui La Plata`s resideeruv kümneliikmeline Rei Teytum oma 13-loolise demo Jamendo all üllitas. 2006. aastal tegevust alustanud Argentina kombo on ühtlasi eelpoolmainitud versioonile ehitanud oma esimese reliisi "Viajeros". Tõsi, lugusid on kahe võrra vähemaks jäänud, teisalt jälle master rokib märksa paremini.
Tõepoolest, reliis väärib oma nime, koverprinti ja tähendust ("reisijad", "seiklejad", "ringiuitajad"). Seigeldakse erinevate stiilide vahel - siin on funk`i, country-peerude suupillimängu, etnotrummeldamist, orelite ja flöödi psühhedeelset paitust ning kaunihingelist- ja kõlalist popliuglemist (hea näide viimasest on Para Qué?). Ei ole ka ära põlatud loodushelide segamist helipilti. Näituseks loos Recuerdos. Mainitet lugu hiilgab üldse oma mitmekesisusega - psühhedeelsed flöödipassaažid on vaheldumas rokkiva kitarri, keldi folgilõikude ning jazz funk`iga. Träkk Caleteras otsib tuge soul`ist ning smooth jazz`ist. Nada Existe rokib lopsakate brass-seadete peal, omandades kunstilise estraadipopi mõõtmed. Kui kõik eelpoolkirjutatu kõrvale jätta, siis ülejäänud osas domineerib fusion/jazz rock - ripsutades tiiba kord 70ndate musta fusion`i, kord big band-seadetega. Kirkad saksofoni- ja trompetisoolod jäävad kindlasti plusspoole peale. Laia amplituudiga vokaal on reeglina soul`i ja funk`i-segune ning üksnes hispaaniakeelne. Arvata võib, et laivis rokivad need kümme argentiinlast täiel rindel.
"Viajeros" pakub nii sügavamat esteetilist naudingut kui ka sobib lihtsalt muzak`iks.
Kuula albumit siit
8.6
Sildid:
Brass pop,
Celtic folk,
Crossover,
Ethnic fusion,
Fusion,
Jamendo,
Jazz,
Mood music,
Psychedelic,
Soul,
Soul Funk
3/23/2010
[Artistid] Pretty Lights
Sildid:
Chill out,
Cinematic,
Cut and paste,
Digital soul,
Downtempo,
Funk,
Hip-hop,
Nu jazz,
Samplecore,
Self-released,
Soul,
Soul Funk,
Urban music
1/30/2010
1/28/2010
Prinss Mind, Body & Soul: 200% (Jamendo)
“Mind, Body & Soul: 200%” on Mehhikost Monterrey`st pärit viieliikmelise kollektiivi debüütalbum. Kümme lugu, mis on täidetud tänapäevase elektroonilise linnasaundiga, rõhuasetusega digifunkelektro- ja r`n`b-seadetel. Vähemal määral on siin soul`i ja hip-hop`i. Korralikud arranžeeringud - helipilt varieerub, avarad elektroonilised orkestratsioonid, modernseks tuunitud sündiliinid, läbi filtrite mängitud helisid, vokaalots on daamide käes, ning lauldakse hispaania ja inglise keeles (ka ühes ja samas loos). Uurisin mehhiklaste muusikalisi eeskujusid - Michael Jackson, Keri Hilson, Alicia Keys, Chris Brown. Ka pärineb kolmelt viimatinimetatutelt see element, mis mind üllitisel häirib - vokaali(de) kohal võinuks vahetevahel autotune-nuppu mitte lülida. Prinss on selle äärmusesse kallutanud. Robotlik vokaal on keskpaigani okei, kuid hiljem muutub see üsna tüütavaks. Sellele vaatamata veab album välja võiduka lõpuni. Siinkirjutaja lemmiklugudeks on kangesti Kraftwerk`i meenutava sämpli ja prõgisevate saundidega NO Es FaCiL ft AD ning avarahingeline Necesito De Ti.
Kuula albumit siit
8.3
Sildid:
Autotune,
Digifunk,
Electronic pop,
Hip-hop,
Jamendo,
Soul,
Urban music
Tellimine:
Postitused (Atom)