Blogiarhiiv

Kuvatud on postitused sildiga Indie soul. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Indie soul. Kuva kõik postitused

1/20/2011

The Womb Purity Test (23 Seconds)


The Englishman Alan Driscoll embarked on in 1998, at the time when the 90`s Britpop movement started to getting to its closure. From the aforementioned year off to this day he has released approximately 10 albums, including one publication named as Britpop as well. Thereby regarding all those facts and the main characteristic of the recent issue, indeed, for all of those people who had grew up within the glamorous touch by Pulp, Suede, Auteurs and the others acts Purity Test should be meaningful enough. Moreover, by being demonstrated an Ultrasound`s vinyl record on the coverprint, how could it have a reference somehow otherwise?

Purity Test is a double album, or at least an album with shitloads of bonus songs (all in total 10+10). First of all, it is a case of whimsical lyrics with hints at escapism, womanizers, and even a kind of obsession. By the background it is full of great synth-based thrills and orchestral progressions, catchy soulful disco tunes, synthetic pop arrangements, diverse rhythm roundabouts and outstanding song performances with eccentric postures. Despite of all those diversities, however, all seems so evidently sounding under the Britpop regime yet. My favorite notches are some dark-hued, even a bit creeping introspections being not sporadically represented here. Rosanna Woolett, Junalyn Corre, Chloë Reeves and Simon Gray are up here to offer their important collaboration over to the release.

Listen to it here

9.5

4/15/2010

[Vana ning oluline] Volumina This Is Our Home, Please Come In! (Peppermill)


Vaatasin mehhiklase Benjamin Z alias Volumina myspace`i lehte - rubriiki Sounds Like kaunistavad sekventseri/rekorderi ja süntesaatorite pildid. Muie kiskus sundimatult näole - kangastusid Maarjamaa indie-ikoonide Dallas`e (ühe albumi ümbrisel 90ndate lõpus) ja Pia Fraus`i (ühes videos) paljakstiritud sünteka-fetiš pluss saate Nestor & Morna lehte kaunistav klahvpillipilt R2 kodukal. Ümberpositsioneerimine - rokipeerud versus indiemehed, kitarrid versus süntesaatorid. Vanade ettekujutuste ümberkultiveerimine rock-kehandis. Või on see mäss? Rock-muusika mallide järgi ikkagi.

Tõsi, Volumina muusika on märka rohkem süntesaatorikeskne kui eelpoolmainitet auväärsetel Eesti puntidel, mistõttu klahvpillide kujutamine mõjub kindlasti transitiivsemalt. 8 lugu, mis üllitati eelmisel aastal Kanada leibli Peppermill Records`i poolt, tekitasid siinkirjutajas vastupandamatut soovi laulda kiidulaulu guadalajarase debüütalbumile. Tüüp demonstreerib imeteldavat oskust leida indie-muusikast üles eikellegimaa konarused ja vaikelu. Siin on nullindate alguse elektroonilist rock`i a la Simian/või siis 80ndate alguse pulbitsevat kosmilist elektrodiskorock`i a la lõunanaabrite Zodiac (The Rock & Roll Space Band), lo-fi`likke teatraalseid tembutusi-keerutusi (Twist), eksperimentaalset Moog-klahvkade sulnidust (Hide and Seek) a la High Llamas ja Stereolab. Träkid Love ja Study For A Pop Band on ühtaegu ekspressiivsed ja intiimsed, demonstreerides mehhiklase tervet ja elurõõmsat poptunnetust. Old Family Photo Album oma õrnalt riivavate meloodiate ja harmooniatel surfimise kaudu toob meelde Wild Honey ja Space`i - mäletate ehk veel seda suurepärast popansamblit 90ndatest? Loo lõpuosa kriibib justkui Kevin Shields löö(nu)ks kaasa konkreetses loos. Lõpetav Turn On The Music on sarnane albumi avaloole My Best Friend - umpa-umpalikult janditav šedööver, milles on ka psühhedeeliat ning indie soul`i elemente. Kahtlemata meenutab träkk (eriti selle algusosa) Blur`i The Debt Collector`it. Kui ma vaatan Benjamin Z`i suurimaid eeskujusid - biitlid, Queen, Bowie, Radiohead, Björk -, on lõplikult selge, kust tüüp on oma loomingulise koherentsuse üles korjanud.

Geniaalne debüütalbum geeniuselt. Kui vaid saaks seesugust tautoloogiliselt tüütut tõdemust rohkemate puntide puhul kasutada!

Kuula albumit siit

2/24/2010

Clinker Open See EP (Opera Dog Productions)


Euroopa seisab silmitsi immigratsioonitondiga. Kolmandast Maailmast, peamiselt Aafrikast, on üha enam inimesi siia tulvamas. Eurooplastel ei ole jäänud midagi muud üle kui poolte valimine - kas olla poolt või vastu. Väljendada viha või siis empaatiat uute tulnute vastu. Teisalt tuleb arvesse võtta seda, et Läänemaailma heaolu on niikuinii põhinenud kolonialistlikul-ekspansionalistlikul välispoliitikal, koos kõigi kaasnevate "hüvedega" - (endiste) asumaariikide majanduse ruineerimine, looduskeskkonna sandistamine, lokaalsete sõdade pidamine huvisfääride (ümber)jagamiseks, "võõraste" esmavajaduste allasurumine "omade" sekundaarsete või suisa põhjendamatute soovide ees - asi, millest Euroopa (ultra)parempoolsed ei armasta rääkida, jättes uutest tulijatest mulje vaat et peaaegu tulnukatest. Ka mantrana ketratud jutud inimõigustest ning demokraatia eksportimisest on üksnes instrument oma vajaduste (sekundaarsete vajaduste- soovide), oma ego rahuldamise teenistuses. Uhkem maja, võimsam auto, uus lits. Kuulake JMKE lugu Organiseeritud elu, mis puudutab seda ego-temaatikat ülimalt kainelt ning tabavalt. Inimese egoistliku alge eitamine on esimene samm tõest eemaldumisel; selle valguses vajab mõiste "humanism" ning sellega külgnevad mõisted tõsiselt revideerimist. Ühesõnaga, karmaratas on eurooplaste peale langemas - põhjuse-tagajärje kausaalne seos on endiselt vääramatult toimimas.

Peter Jordan & Co on samuti valiku langetanud - kindlalt empaatia kasuks. Õieti enamus tänapäeva Clinker`i koosseisust on samuti mitteeuropiidset päritolu. "Open See" EP on inspireeritud Jim Goldberg`i samanimelisest fotonäitusest, mille eesmärk oli peegeldada asüülitaotlejate läbielamisi ning tundmusi. Clinker kasutab lüürikas koguni fraase-tsitaate kannatajate suust. Võrreldes londonlaste varasema loominguga on suurenenud keel- ja puhkpillide ning taustavokaalide osakaal, teisalt on vähenenud süntesaatorite-elektroonika roll. Tõepoolest, 4-looline üllitis on täis minoorse alatooniga indie soul/soft rock`i, eepilist kammerpoppi, kaotamata seejuures on nurgelist indieiseloomu. Clinker on alati hiilanud suurte numbrite kirjutamisega - käesolevalt lisanduvad nimistusse One Hell to Another ning Will This Never End (Ood Song).

Kuula albumit siit

9.2