Covolux -- Respect the Dead (2026)

8 ravens/Archive

• Lobit 
• Avant-garde 
• Experimentalism 
• Lo-fi 
• Electronic music 
• Ambient 
• DIY
• Dreamwave 
• Progressive electronic

Tõepoolest, 13 lugu, mis lõppude lõpuks mahub 32 minutisse. Ilmselt see ütleb seda, et artistil on palju ideid, aga need on vähekandvad. Olgu-olgu, naljatlen; samas on arusaadav, et ideid ei peagi pikalt arendama, kui on olemas arusaam, mida tahad öelda; ning kui sa tõepoolest suudad väljendada paari minuti või isegi lühema aja jooksul, siis on ju kõik vägagi hästi. Teisalt tuleb arvestada, et tegu on lobit-taiesega kogenud artistilt, kes lisaks on tuntud ka valenimede Kai Nobuko, Astro Nooti ning Toxic Chickeni all. Artist, kellele madala resolutsiooniga muusika on olnud määrav; kes on seda üllitanud kõigi neile kirjeldustele vastavate netiplaadifirmade all. Ei hakka neid eraldi välja tooma -- võib otsida viiteid ja vihjeid varasematest arvustustest. Isiklikult olen rohkem lummatud säherduse helipildi fenomenoloogilisest küljest -- kuidas käesolev konkreetselt ühildub laiemasse, heakskiidu omandanud heliloomesse. Homme algab kalendriline sügis, mis muuseas tähendab seda, et visuaalselt ja mentaalselt hakkab nii mõndagi meie ümber ähmastuma. Tegelikult juba paar viimast nädalat on asi ses osas aina süvenenud. Ähmastumine muuseas ei tähenda mitte ainult puudulikke toone ja katkendlikke kontuure, vaid ka värvide teineteisega kattumist või teineteisesse sulandumist, aga ka liigsatureerimist. (Tõepoolest, päikeseprille kandes on võimalik omandada parem fookus). Seda mainides tuleb siiski möönda Covoluxi muusikas esimese, ahtama tahu domineerimist -- võib vist julgelt mainida, et kandva, positiivse osa albumil moodustab progressiivne elektroonika; ent valemisse samavõrd kuulub ka uneluslainemuusika, mis siin kui ka muidu on väljendatav pigem negatsiooni peegeldava suhtena. Konkreetselt hüpnagoogilise ja chillwave-muusika inertsina -- käik on nullasendisse lükatud ning kordama on jäetud midagi mälestuste, valemälestuste, soovmõtlemise ning kauniideelisust peegeldava segust. Või kujutab see ette - samuti ebaselgete piiridega - Toonelat, Valhallat, mille asukatele pealkirjas austust avaldatakse. Aga kõike seda siin saadab roostekarva, kohati suisa sakiline helitämber ning hallikarva toon, lisades taiesesse veelgi ühe lisadimensiooni. 8.5 (8.5-9.0)

^_^ – 愛 (2019)

8 ravens

Archive.org
 

• Lobit 
• Avant-garde 
• Abstract 
• Electronic music 
• Experimentalism 
• Improvised music 
• Non-music

Comment: it is a soundtrack based on the running of nimble crackles and hollow rattling, it is a tribute to sonic elements which usually are removed from a track and an issue as sonic errors. It might be one can hear such sound if the head of her tape recorder is severely screamed or loosely bound to the tape player. Maybe it is the way this 8-track outing is recorded in fact. I tagged it as improvised music although I am not sure is it either improvised or is it music at all. Maybe it is an indecipherable conversation between the trees and plants or aliens giving no heck for the human beings about their future to be foreseen. These aliens can freely be singular artificial intelligence devices who play out their intruding plans on the rough sounds. The outing is a part of the discography of 8 ravens.