Leopard Meat -- Dah Dah (2008)

Borrowdeer

• Lo-fi 
• DIY 
• Folk indie 
• Singer-songwriter 
• New Weird America 
• Psychedelic 
• Freak folk 
• Psych-folk 
• Free folk 
• Dream folk 
• Sound poetry 
• Noise pop 
• Indie folk

Käesolev taies pärineb sest ajast, kui muusikailmas valitses igati tervitatav anoomiline, üleminekufaasis protsess; milles oli demokratiseerumise tõttu palju värskust õhus. Uusveider liikumine indist, folgist, aga ka laiemalt eksperimentaalsest vallast mõtte- ja vaimujõudu ammutav liikumine kandis vooluna kaasa eriilmelisi projekte -- ühed, kes üsna pea ilmutasid tahet liikuda keskpõrandale (Animal Collective; Devendra Banhart); teised, kes tegid edasi puhtast entusiasmist ning rebides maha repressiivse käitumise maske, sealhulgas hakates vastu muusikatööstuse ja plaadifirmade huiamisele (sh n-ö indiplaadifirmadele. (Sellega seoses soovitan üles otsida paarikümnevaasta tagune Aimar Ventseli artikkel Postimehes). See ennekõike tähendas valikute langetamise küsimust, kuidas oma elu elada. See muusikaline žest ütles, et võime sobituda ühiskonda ka ilma sunduseta, samas järgimata peavoolunarratiive nii ühiskonnaelus kui muusikas ja kultuuris. Teisiti inimene võib olla ühiskonna standardite järgi täiesti „moraalne“, olles samal ajal hingeliselt ja vaimselt surnud. Kuulates seda vägevat kodus salvestatud 12-loolist tuleb möönda, et tulem meenutab viisi, kuidas minimaal-optimaalsetest eeldustest ammutatakse 107 protsenti. See võtab hästi kokku DIY-esteetika tuuma, luues samas ka ühenduse 80ndate isehakanud kassetikultuuriga: piirangud pole mitte takistus, vaid katalüsaator. Väärtustades toorust ja ideelist vabadust, on see ka vabanduseks. Clifton Von Smeltzer'i apalatšlik bandžoplõnnimine vaheldumas digitaalse revolutsiooni ilmingute ning sünteetiliste masinate madinatega, vokaalselt väljendatud "ürgmina" kandumas aegade hämarusest tänapäeva, et seejärel laskuda kaasaegse "mina" sügavustesse, lootuses leidmaks sealt veel segamata vett. Analoogne minevik ja masinlik olevik kohtuvad pärssimata ühes ruumis. Säherduste äärmuste kohtumine ei ole lihtsalt efekt, vaid loob pingevälja, kus “ürgmina” ja kaasaegne identiteet kohtuvad nibg vokaalne väljendus vanima instrumendina nende vahel lisaks liimina toimib ja katalüsaatorina millegi arhailise ja alateadliku esiletoomiseks. Kompromissituse tõttu sobituda õigega ei pea saja aasta pärast juurdlema selle üle, et kas see on ajaproovile vastu pidanud või mitte. See oli sümptom millelegi ebatäiuslikule, ent ausale. Ilmselt ei ole vaja märkida, et sellise viljaka baasil ei hakka siin hetkekski igav. Dah-dah-dahhahhaa! 9.0 (8.0-10)

Cemetery Cemetery – Cemetery Cemetery

Lastfm

/Fuzz pop, Indie pop, Jangle pop, Dream pop, Shoegaze, Lo-fi, Alternative pop/

Comment: the first experience of mine with Santa Barbara, California, US-based quartet was being at the end of the 00s while I was avidly discovering the netaudio-based music (mostly at lastfm and later through Archive.org). Probably I came into contact with them thanks to the Borrowdeer Records related compilation which involves many artists representing diverse attitudes and persuasions (mostly alternative folk, free folk and electronic/indie fuelled starting points). The collective has been active in the first half of the 00s and this short-running, 7-tracks issue was issued in the meantime then (I was not able to find out the exact year of it). However, musically it is a charming chapter due to Tim Meyer`s soft vocal delivery and jangly guitar chords with DIY attitude which quite much resemble the aesthetics and opinions of artists related to Slumberland Records, an imprint from the same state, for instance. The release embraces catchy songs (for instance, I`ll See Your Key where Tim Meyer`s dreamy vocal is backed up by slightly murky keyboard chords and uplifting refrain; Thousands And Thousands involves many fab dodges and twists on the harmony and melody level due to sparkly guitar work, Meyer`s daydreamy vocal flow and slight keyboard vamp). Thanks to the issue I can rediscover myself to be an ardent classic indie pop fan. Ina word, it is a great and rare issue indeed.

[Kogumikud] 1st Borrowdeer Records compilation (Borrowdeer)

Portlandis resideeruva väikese indie-plaadifirma esimene ja seni viimane kogumik (2008) peegeldab paari aasta tagust muusikalist situatsiooni. Innovaatilisust hindavas (folk)muusikailmas oli/on DIY-mentaliteet/kodus salvestamine tipul ning Animal Collective oli/on (tookord) kaheldamatu autoriteet, mis nihestas arusaamu ning mille mõju ulatus kaugele, kaasa arvatud käesolevale, 20-loolisele kogumikule. Rõõm on mainida, et üksnes Khemo Rabbit mängib varjamatult - kuigi väga hästi - AC`i mõjudega, ülejäänud püüavad oma rida sünteesida, pendeldades erinevate žanrite, peamiselt eelpoolvihjatud friikfolgi, psühhroki, jangle pop`i ja lo-fi vahel, vahele jääb ka kiledamat tsellofaansaundi (Cemetery Cemetery), musklis(ema)t rokki (Diacon-Panthers) ja hoogsalt gruuvivat orelipsühhedeeliat (Queen College Organs). Ka on kurioosumeid - Accordion + Tetris esitleb primitivistlikus võtmes - läbi 8-bitiste vööndite - balkani gruuvi. Üldjoontes tuleb nentida, et ka kohtab sugulust USA kultuslabel`i Slumberland Records`i puntidega. Tuntumatest artistidest on siin esindatud eelpoolmainitud QCO, Chauchat ja Deek Hoi. Ilusaid hetki on palju - vastupandamatud on Happy Veterans Day jangle-jämm you don't hold back my rv, Chauchat`i eepiline (marsirütmid ja puha!) old smuggler ning Courtney Short`i resigneerunud noir-number the stars are ugly. Ka Animauled`i nothing without los lobos pühitseb lo-fi ja eepika imekaunist allianssi. Teisalt - Forsa ja Samo träkid on lihtsalt suvapopp. Kompilatsiooni lõpetab Workhorse Industries`i singalong-pala don`t turn around. Väärt läbilõige.

Kuula albumit siit