Out-Or -- Virtualfresh (1999/2020)

Trash Can Dance

• Jungle
• Acid techno
• Electronic music
• Alternative dance
• Sampledelic
• Drum and bass
• Breakbeat
• Acid electro

Oh jaa, kuulates seda kaugenekest aastast 1999 - Trash Can Dance`i poolt uuesti välja antud 5 aastat tagasi kasseti kujul, siis mõtlen sellele, et 90ndate indi- ja elektroonikaartistid Maarjamaal armastasid sämplimisega oma visandit avardada. Tegid seda paganama hästi! Valisid häid sämpleid, oskasid esteetilise elitaarsusega uusi järgijaid leida! Out-Or oli elektroonikaartist, kelle muusika ilmselt tagantjärele hinnateski on kompromissitu, kellel justkui ühest otsast varrukas hargnes, ent teise käega ladus tulevikku (pea pidi olema ka ettepoole suunatud -- või vähemalt anonüümselt mikserpultide, süntesaatorite ja helikaartide nähtamatu osa ehk masinate mikrokiipide rohendava maailma katedraali eksinud -- kes muusikat teinud, see teab näiteks sämpleri vastupandamatu universumi kutset). Marko Sula (MS) eeliseks oligi tema püsimatus -- tee-seda-ise esteetika varjus juba etableeruma hakanud trummi ja bassi triksterlikult nügimas, seda formalismist vabaks raputamas. Ütleme siis otse, et ärksamatele pintsaklipslastele mõeldud klanitud muusikastiil pidi väärtuslikuks elulemiseks jõudma tagasi väljaveninud pusade ja lottis teksade manu - ehk siis breikbiidi ja jungle'i vakku. Ega ikka ei jõudnud, vaid maandus eikuhugi. Teisalt kargab MS loomingust välja põrgulikult lõbus funkilik elektro- ning tehnokratt, millega võinuks ka laineid lüüa 90ndate ja nullindate alguse Michigan'i osariigi päälinnas. Aeg-ajalt tungib õlitatult funktsioneerivasse masinavärki roostet ja kõdu, kuid just sellised (ootamatud) hälbed muudavad kuulaja tundlikuks, mõistmaks "Virtualfresh`i" tekstuuride ja rütmide väärtuslikkust. Murdunud kividest ja pudedatest tellistest ehitatud helimaastik, mille taga on ei-miski-küla resident. Ühelt pool seetõttu, et omal ajal Eesti põrandaaluses liikumises oli ta ka veidi eraklik, ajades oma rida (sellal kui sealsed käilakujud soovitasid keskenduda rütmidele, mitte veidratele helidele ja veiderdavale kosmosele) ning teisalt eelpoolmainitud tagasipöörde - et edasiminekuks korraks juurtest jõudu ammutada - ebaõnnestumisest laial skaalal. Aga just nõnda legendid sünnivad -- kes oma ajastu tingimusele ja keskkonnale vastukarva keeras rütmi "valeks" ning moonutas tollast mikrokogukondlikku kommunikatsiooni. Nõnda kaduv muutubki surematuks. Vahel on juba tunne, et mu kassetika helipea hakkab üles sulama ning lint välja venima. Klassika. 9.5 (9.0-10)

Drexciya -- Neptune`s Lair (1999/2025)

Tresor

• Tech-electro 
• Experimental electro 
• Funk electro 
• Post-disco 
• Avant-electro 
• Electro pop

Käesolevast 21-loolisest kirjutan seetõttu, et sain virtuaalse promopaki Detroit`i legendite albumiga, kuivõrd plaadifirma Tresor annab selle esmakordselt (sic!) vinüülil välja. On mida kuulata, on mida mäletada, on mida kaasa võtta! Siin on kõiksugu elektromuusika spektrid esindatud -- naiivsest tuututamistest (ärge mõiske valesti - see on väga hea kraam!) tantsulisemaks funk`iks muutuvast mutantelektrost ja tehno-elektro hübriidist kuni eksperimentaalsemate lõigeteni välja. Tõsi on ka, et kõik need elemendid võivad ühes ja samas loos juhtuda. Ning loomulikult tulnukatest isandatele ehk Kraftwerk`ile makstakse loos "Polymono Plexusgel" nende robotiloo motiiviga otseselt andamit. Nagu Saksa legendite puhulgi, ei laiene nende muusika "laiendatud miksiks" -- või kui, siis see meenutab pigem ansambli Neu! albumit "Neu 2", millel tandem Rother-Dinger ohverdab oma muusikat mehaanilisel altaril -- sõltumata sellest, kas keegi peab seda teotuseks või geniaalseks lükkeks. On kostnud hädaldamist, et Drexciya ametlikult esimene üllitis kõlab helgemalt ja ehk ka pealiskaudsemalt kui mahukas antoloogia "The Quest"; see peaks ju olema igati heakskiidetav, kui Drexciya "valge" ja "must" album on valikus. Tegelikult käesolev on väga mängulise muusika presenteerimine, millelt kostub nii kaasahaaravaid rütmimustreid kui vaaruvaid süntekaid ja sündiarpedžosid -- kohati see kõlab kui alternatiivajalugu diskojärgsele muusikale; kui võimalus, kuidas asi võinuks natuke teistsuguste rõhuasetuste korral tulevikus esile tõusta; see tähendab seda, et selles on nii italo- kui geidisko DNA-d mängulisteks algoritmideks teisendatult. Tegelikult on see kõik väga delikaatne värk -- vaadates tähti näeme sealt tegelikult minevikku tagasi peegelduvat. Teisisõnu -- näeme seda, mida võib-olla enam ei eksisteerigi; Drexciya-tähe valgus jõudis uues formaadis igatahes kohale. 8.5 (8.0-9.0)

A Short Apnea – A Short Apnea (2011)

Neon Paralleli

Archive.org

/Noise, Experimental rock, Drone rock, Avant-rock. Leftfield, Spoken word, Experimental indie/

Comment: Neon Paralleli is an Italian label whose discography involves many avant-garde gems being relevant today and will obviously be relevant tomorrow either. A Short Apnea`s eponymous release is one of such albums (initially it was recorded in 1999 on Beware! and Wallace Records). More profoundly, the 10-track issue is built upon humming drones, different noises, pulsating electronics, some spoken word snippets in Italian and reverb drenched guitar chords which are there to conjure up different patterns from relatively clear-cut guitar progressions to more mysterious ambiances and neurotic studies ready to sustain thought-provoking feel and tickling suspense. In a word, it is a sophisticated one for your brain and soul.  

Vonsuck - Enne Und (1999)

Bandcamp

• Experimental electronica
• Ulmetronica
• Downtempo
• Mood music
• Sampledelic
• IDM
• Alternative dance
• Electro house
• World music

Comment: Vonsuck was Taavi Laatsit`s first project before he started his next (and the last hitherto) solo project Galaktlan (he is also known to be involved in such groups as Kismabande, Kulgurid, UNI, Galaktlan Group). However, Enne Und (before the sleep) is a wondrous issue of dreamy synth layers and crunchy rhythms (having hints at the vibes of IDM, downbeat/tempo electronica, electro house, deep/minimal techno, and even Hindustani`s nouveau dance music), however, predicting seamless collaboration with Henrik Luuk (UNI – the duo`s masterpiece Kosmikud would be released at the end of 1999). This 14-track issue is obviously inspired by motion pictures (for instance, taking samples from a children/cult movie, Arabella mereröövli tütar) dreams, sleeping, a bit hyper-realistic/vividly cloudless skies, and tenderness. In a word, it is a bit more than just an essential album regarding the contemporary Estonian electronic scene.            

Uni - Kosmikud II (2007)

Bandcamp

9.5

/Electronic pop, Glo-fi, Alternative, Cosmic electronica, Indietronica, Experimental electronica, Chilltronica, Easy listening/

Comment: Uni (or "Dream","Sleep" in translation) was an Estonian duo comprising such musicians and producers as Taavi Laatsit (Von Suck, Galaktlan, Galaktlan Group), and Henrik Luuk (Popidiot). I can remember for this issue firstly issued in tape format and packaged in foil in the end of 90s hanging somewhere in a shop in Tartu (and my friend bought it). This 11-track issue does include mostly laidback, outer space-related (or "ulme" in Estonian the word which is not translatable, though) and more or less ominous blissed-out electronic propulsions, however, having sometimes hints at robot pop (those vocal warped experiments), Soviet Sputnik electronica and sci-fi films and melodica-tinged endeavours. It might be thought the last track Kohvipaus reveals more the duo`s indie influences. It is a highly nostalgic and classic issue regarding the tendencies of the Estonian electronic scene. And even in the recent context it sound previously in a superb, affluent way.

Bardo Pond Live at Metro Cafe on 1999-12-09 (1999)

Archive.org

9.2

/Doom rock, Post-metal, Doomgaze, Shoegaze, Experimental rock, Post-rock, Stoner rock, Crossover, Psychedelic rock, Drone rock, Avant-rock, Live session, Improvised music/

Comment: Bardo Pond is a musical collective which obviously needs not to be introduced for the fans of experimental rock at all. Throughout the last 2 decades this Philly-based experimental juggernaut does have explored the realms of psychedelic and drone rock, doom and stoner rock through the eyes of demented shoegazers. Along with Jessamine, The Dylan Group, Labradford, and Tortoise the quintet redefined the term "rock" in the US-based underground scene in the 90s. More concretely, additionally to the abovementioned styles the listener can detect post-metal elements on this 8-piece gig, which are fringed below and on the lateral sides with thick psychedelic grooves and bold hooks and epic riffs. All these long (or very long) progressions can be reduced to the model of cyclic, psychedelic rock revs. Really hope they will sometime come to the Northern part of Europe either.