Siltbreeze/Discogs
- Drone
- Avant-garde
- Experimentalism
- Psychedelic
- Improvised music
- Post-minimalism
- Ethnic music
- Trance music
- Ritual ambient
Ei meeldi reeglina arvustada lemmikplaate, ent teen siin erandi. Austusest Angus MacLise'i (AM) kui inimese, kui vaimu, kui loojanatuuri vastu; aga ka seetõttu, et mees väärib palju enam austust kui siiani on saanud (muidugi iseasi on - kõike järgnevat arvesse võttes -, et kui palju AM ise oleks kiidulaulu tolereerinud). Sündisin ka samal aastal - viis kuud pärast helidruiidi lahkumist - mistõttu tema elujoon, muusika ning tegemised on kahtlemata isiklikus plaanis vägagi inspireerinud. Ta oli seotud Nepaali ja Indiaga kui oluliste budismi kantsidega. AM muusika on ajendanud helisid looma ning mõtlema muusikast kui millestki palju enamast -- ehk isegi kui meediumist maise ja igaviku vahel; kui harmoonilisest kaarikust, mis veab inimese taas kõrgustesse. Ilmselt tõusis ta laiemasse teadvusesse tänu avaldatud kompositsioonile eksperimentaalmuusikaajakirja The Wire helikandjal - Tapper'il - aastatuhande vahetusel. Kompromissitut hinge õpiti tundma Velvet Underground'i asutajaliikmena ning esimese trummariga, kelle arusaam bänditegemisest läks vastuollu Lou Reed'i omaga (kes oli ju paras sitapea, kuna sõi pundist välja John Cale'i, kes sarnaselt AM-ga oli olnud La Monte Young'i avangardgrupi Theatre of Eternal Music liige). Ma andsin käesolevale 61 minutile - mis loodud ajavahemikus 1968-1972 - kõhklemata täispunktid terviklikkuse, ebamaisuse, julguse, uuenduslikkuse eest; kui kompromissitus ning trots tõrjuda kõiksugu konventsionaalsust loomuldasa ning konstruktiivselt -- siis on see lisapunkti väärt. Muusikaliselt käesolev 5-looline taies opereerib peaasjalikult mitmikrütmide, pikkade heliakordide lummas, ent see ei tähenda, et ei oleks avatud portaale mujale. Ka ennustab AM ette paljusid stiile. Kahtlemata läbivad tema muusikat eelpoolmainitud riikide vibratsioonid ja mõjud, mida artist ristab läänemaailma tehnikatega. Muusikalise tähenduse ja helitämbri edastamiseks mängib ta samuti eksootilisi instrumente, mida mängib ta kas ise või siis teevad seda kaasmuusikud, sealhulgas ta abikaasa Hetty Maclise (1931-2011). Või siis mängides konventsionaalsemaid läänelikke instrumente, ent tehes seda ebakonventsionaalselt. Ka hääle kasutamine häälutusena, hõigetena ja karjetena liigitub viimase hulka. 39-minutilist improvisatoorset nimilugu - mis on laivesituses üles võetud - kuulates kaigub üle kujuteldava ruumi sügav ja tsipa tume psühhedeelia, mis ennetab nii Gong'i, Tangerine Dream'i, Coil'i, Muslimgauze'i -- tõsi, nagu paljude teiste stiilide puhul - näiteks rituaalse ämbiendi, industriaalmuusika, elektronmuusika või ruumiroki mõjud ei ole ilmsed -- need on kaudsemat liiki, peegeldades AM erilist loojaloomust. Ühelt poolt võib seda määratleda minimalistliku muusikana, ent on tunda, et AM ei taha selle struktuurikütkeisse jäämisega rahuldada. Artisti muusika võib kõlada isegi paganlikuna, ent see ei moodusta duaalsust millegi "kõrgemaga", vaid autarkilist meelsust kandes liigub veelgi sügavamale arhailisusse, veelgi lähemale juurte manu. Radikaalne. Võttes loo "Shortwave-India" - nagu pealkirigi teavitab - on keskendutud lühilaineraadio sageduste kruttimisele, mis seitsmekümnendatel sai eksperimentaalmuusika vahendiks ja väljendusviisiks. 10.0 (9.5-10)
