Gagi Petrovic -- Music for Dance and Theatre 2011-2024 (2025)

Moving Furniture

• Art music 
• Experimentalism 
• IDM 
• Avant-techno 
• Experimental electronica 
• Conceptual 
• Micronoise 
• Abstract 
• Avant-electronica 
• Glitchtronica 
• Sound art

Gagi Petrovići uus kogumik, mis hõlmab 13 aasta jooksul loodud muusikat teatrile ja tantsuetendustele, on mitmekihiline ja piire kompav. Tema stiili on keeruline üheselt määratleda, mistõttu selle plaadi puhul võib rääkida helimaailmade kogumikust, mis ulatuvad abstraktsest elektroonikast kuni elektroakustiliste tekstuurideni, põimides endasse nii popmuusika struktuure kui ka postindustriaalseid ängistusi. Petrović mängib tasakaalu ja kaose piiril. Ühest küljest on siin tuttavlikke rütme, mis võivad meelde tuletada IDM'i ja tehno struktuure, teisalt on siin lammutamist ootamatu müra või glitch-elementidega, muutes muusika justkui omaenda dekonstruktsiooniks. Ta ei karda ka meloodiat, kuid see ilmub pigem hetkeks -- kui kuulaja võiks oodata mingit maandust, kas hääbub või rändab kõledale elektroakustilisele maastikule, abstraktsiooni ning postindustriaalsesse ängi. Huvitavamad hetked kogumikul on need, kus inimhääled tõusevad esile. Need pole klassikalised vokaalpartiid, vaid väljendusrikkad häälitsused, mis kõiguvad ekstaasi ja valu piiril. Need hääled, sageli moonutatuna või "helivigadest" ussitatuna, võimendavad teose intensiivsust ja emotsionaalset laetust veelgi; võimendades tundeskaalat veelgi, muutes mõned palad peaaegu füüsiliselt tajutavaks. Plaadil leidub ka loodushelisid, mis ilmuvad justkui vastandina linlikule kõledusele, pakkudes kuulajale hetkelist rahu. Ometi ei ole need loodushelid kuigi idüllilised, vaid pigem hallutsinatoorsed -- justkui mälestused loodusest, mitte loodus ise. Negatiivse poole pealt tooksin välja, et helisündmused, mis siin aset leiavad, on liiga lineaarses järjestuses (justkui museaalidena) esitletud; teisisõnu, samaaegseid sündmusi, mis võiks luua uusi helikombinatsioone ja sünergiat, ei ole siin kuigi palju. 7.5 (6.5-8.5)

Jumar -- That distinctive light beyond the walls, or that’s what I thought it to be (2025)

pan y rosas discos/Bandcamp

• Microtonal 
• Experimental electronica 
• Post-industrial 
• Avant-garde 
• Abstract 
• Musique concrète 
• Glitchtronica
• Experimentalism 
• Drone 
• Avant-electronica 
• Sound art

Jumar'i albumi pealkiri osutab platonistlikule püsiva ja kaduva, tõelise ja näiva, pärisideede ja maiste asjade dualismile. Kahesus, millel on suund ja allikas -- luues eeldused ihalemiseks, liikumiseks ning muutuseks. Sellist eelhäälestust luues sukeldub kuulaja kahte ulatuslikku kompositsiooni, mis kokku kestavad ligi 55 minutit. Esimene, 35-minutiline "Disconcertingly Ordinary", on oma nimele vaatamata kõike muud kui tavaline. Lugu rullub lahti abstraktse, mehaanilistest kordustest koosneva ülesehitusega, mis tasapisi omandab selgemaid piire, ehkki jääb alati abstraktse vormi piirimaile. Siin leidub sõmerjaid helisid, mis justkui edastaksid looduslikke protsesse maha keeratud kujul läbi mikroskoobi läätsede. Kuulaja tunneb end olevat keset helikeerist, mis paisub ja muundub, kaasates droonmuusika kihte, modulaarsüntesaatorite tekstuure ning maavärinalaadselt nihkuvaid heliplatoosid. Mingis universumis võib-olla kirjeldatakse seesugust muusikat psühhedeelsena. See on keerukas, kuid hästi tasakaalustatud kompositsioon, mille eksperimentaalsus ei muutu ahistavaks, aga samas ei jää ka lahjaks, vaid kutsub uurima ja avastama. Teine pala, 19-minutiline nimilugu, on esmapilgul kergemini haaratav -- siin domineerib ämbientlik kulgemine, mis voolab rahulikult, peaaegu meditatiivselt. Kuid loo teises pooles hakkab maastik muutuma: ilmuvad esile kriipiva mikromüra osakesed, mis aegamööda tihenevad, ka lisanduvad konkreetheli elemendid; kuni viimased kolm minutit muutuvad sisuliselt düstoopiliseks helifantaasiaks. Inimhäälte kostumine vaevu läbi selle tiheda rägastiku võimendab veelgi seda tundmust. Mõistuspäraselt erutav ja ärritav. See viimane lõik heidab justkui pilgu tagasi avapala eksperimentaalsele jõulisusele. Kokkuvõttes on "The Time Is Out Of Joint" oskuslikult tasakaalustatud album, kus eksperimentaalne helide avastamine kohtub ämbientmuusika rahustava tekstuuriga. Jumar ei sunni kuulajat tingimata kaosele alistuma, vaid pigem kutsub teda aeglaselt muutuvasse helimaailma sukelduma, kus iga nihkumine ja moonutus peab paradoksaalselt olema läbimõeldud ja vajalik. 8.0 (7.5-8.5)

Pierre Gerard -- Full Yellow Cylinder (2025)

Moving Furniture

• Reductionism 
• Sound art 
• Experimentalism 
• Abstract 
• Micronoise 
• Avant-garde 
• Drone 
• Microsound 
• Spoken word

Pierre Gerard'i kaheloolist taiest (kumbki kompositsioon kestab täpselt 20 minutit, st kokku 40 minutit) kuulama asudes tabas mind...õigupoolest ei taibanud ma midagi -- abstraktsed mahasurutud surinad-mürinad-sahinad, mis pigem näisid pärinevat mitte niivõrd sagedusgeneraatoritest, kuivõrd tehnilise pargi vigasusest. Näituseks ülepingest tulenev surin, mis viitas ühenduste või juhtmete defektsusele. Pigem füüsiline kõrvalmõju kui otsene esteetiline taotlus. Ent jätkates kuulamist avardus heliline horisont, kuigi jah, helide iseloom jäi jätkuvalt taandatuks ja lakooniliseks. Tõsi, vahele lükiti ka sõnalist poolt, aga selle mõju jäi kolmandajärguliseks. Oluline on, et algul paistnud mehaaniline heli pehmendus ja muutus meeldivaks podinaks -- justkui ennast häbenev masin kusagil nurgas vaikselt nurrumas või lainetavalt droonimas; ning sinna peale kootud monotoonsed piiksud kontekstuaalses üheülbalisuses võimendumas ja teisenemas. Korrates ja pidevalt võõrandades end, seeläbi nihestades ja murendades enda algtuuma. Kui masina võrdkuju, mis abilisena on ära kodustatud ja pereliikmeks võetud omaniku tajus. Üllitis on välja antud Hollandi plaadifirma Moving Furniture'i alt, olles pärit sellest sektsioonist, mis on pühendatud legendaarse Prantsuse eksperimentaatori Eliane Radigue'i pärandile ja mõjule. 8.0/10

Geiger von Müller - Alien Fig Yogurt Incident