
Morr/Bandcamp
- Art pop
- Indietronica
- Ork-pop
- Chamber pop
- Folktronica
- Ambient pop
- New Weird Iceland
- Electronic
- Baroque pop
Viimati üllitas stuudiokraami kunagine Islandi muusikaline ime 12 aastat tagasi -- pikem paus eelnevalt palju üllitanud artistidele tuleb reeglina kasuks. Esiteks kuulajad saavad eelmiste albumite osas hinnangulisi korrigeerimisi teha (jõuavad uuesti üle kuulata) ning teisalt artistid suudavad distantseeruda eelnevalt loodust; kolmandaks uute ideede kogumiseks on see samuti paras aeg. Mingil aastal põikasid ka Eestisse Leigo järvemuusika festarile. Mis on vaikus? Kas vaikuse kestmise pikkuseks on 4 minutit ja 33 sekundit? Või on vaikus hoopis nähtamatu vestlus -- nagu sisendas kuulajatele CAN`i esimesel plaadil Malcolm Mooney. Nad on ju pärit Islandilt -- seal väidetavalt võib isegi teatud kohtades tajuda absoluutset vaikust. Kuidas vaikus suhestub tühjusega? Kui jah, siis milles peitub nende ühisosa? Vaikus kaasaja kontekstis on suhteline fenomen, mille ilmnemine pigem tuleneb suhestatusest ümbritsevasse mürra. Helid, mis oma korrastatuses summutavad ja minimeerivad tolle kaootilisust, toorust ning häirivust. Olles funktsionaalselt puhvriks ning kõrvatroppideks. Aga Múm on vahepeal õppinud ära mõned trikid -- õppinud kasutama ühelt poolt vokoodrit (loos "Only Songbirds Have A Sweet Tooth", st mitte labastama sellega muusikat) ning teisalt esmapilgul kaugenenud elektroonilisest muusikast klassikalisema ja ämbientsema helikeele poole. Ent see kõik on petlik -- mille järele ei olegi õieti vajadust küsida. Nende 33 minuti jooksul tuleb esile erineva reljeefiga valendikke, milles on nii elektroonilist igikeltsa kui kammerlikku viirgamist. Näiteks avalugu "Miss You Dance" ulatab juhtniidid hästi kätte -- orkestreeritud helide all pulseerivad kodusaare tektoonilised rütmid -- ent põtkides peenetundeliselt, mitte kogu maastikku ümber pöörates. Sinna sekka lisatakse pahupidi pööratud heiastusi nii helis kui vokaalselt, mis tekitavad positiivset kummastust. Võiks ju kergema vastupanu teed minnes sõnada, et ülejäänud seitse lugu (peen)häälestavad ning kombineerivad mainitud elementidega; ent nõnda lihtne ka asi ei ole. Liigutakse vaikses melanhoolias; isegi kui mõtiskluse žestid tunduvad küllaltki lihtsatena, siis see on lihtsus, mis sünnib arvustuse algul vihjatud kunstilise pagasi tunnetuslikust analüütilisusest. 8.5 (7.5-9.0)