Blogiarhiiv

Kuvatud on postitused sildiga Brass pop. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Brass pop. Kuva kõik postitused

2/03/2011

[Old but important] Retrigger Jeanie & Caroline Album (Psicotropicodelia)


This album of 15 tracks sounds as a maelstrom of styles and sounds, veering from electro-rock, psychedelia, samplecore and fusion to creepy chiptune/8-bit shreds, joyous brass music and library music/space age pop samples. Indeed, it might be seemed as a kind of weird compilation compiled by diverse artists from here and there. Yet, Jeanie & Caroline Album is a brainchild by the one and only musician Raul Costa from Brazil who firstly released it under the title Jeanie & Caroline at Ego Twister in 2007. Now it is empowered by three more tracks including the huge LIVE at neverland (MixSetBonus). More concretely, on this publication Costa is intended to convey heavy guitar riffs, bubblegum-pumped big-beat paces, sublime doo wop, trashing surf pop, caustic synth glimpses and catchy brass fields, sometimes reminding of the Saint Petersbourg`s combo Messer Chups by its slightly mocking manner regarding the attitude against pop cliches or the French combo Juanitos by its stabbing blend of psychedelia, surf pop and brass attacks. On the other side, paying a tribute to the early electro pop experiments by The Silver Apples as well. Sometimes the tracks glide into the easiness of chillout pop, exploiting in half-transparent way some well-known pop motives (for example, Edward Grieg`s Peer Gynt). Indeed, the whole is a bulimic attack yet it is a sort of refreshing sonic binge first of all.

Listen to it here

12/28/2010

Spagetti Bolonnaise Disco1 (42 Records/Bandcamp)


Behind this cheesy name can be found a delicious whole of 6 notches, of psychedelic oriented songs obviously compiled of 60`s British music influences, on the first side, running on the more pop-oriented currents (The Beatles, The Byrds), and on the other side, on fusion/jazz rock-relied blasts (the Canterbury scene), and on the third side, chillout moods. However, an Italian quintet consisting of Elia Domeneghetti, Guido Bianchini, Andrea Mancin, Paolo Michelazzi, and Oliviero Farneti who sang in English, play up their "disco" concept in an excellent mode, operating with quasi march-like rhythms, colourful brass sections, smooth jazz parts, vibraphone-played shreds, vibrating electric organ snippets or overpouringly grooving, acid-filled synths (for instance, the ending track Dedicated to Wyatt but Wyatt Wasn`t Listening). In a nutshell, it can be said, indeed, the Italians do it better (it is a cliche, of course, having some pieces of truth inside it, though).

Listen to it here

9.1

6/10/2010

The State Lottery When The Night Comes (If You Make It/Salinas Records)


6-liikmeline ning multigeograafiline TSL viljeles debüütalbumil "Cities We're Not From" (2008, Salinas Records) poppi, mille asukoht võib asuda kusagil USA loodepiirkonnas. Nende helipilti ilmestasid elemendid pop punk`ist, college rock`ist, grunge`st ning natuke alternatiivpopist ning southern rock`ist. Kolledžitüüpide elurõõmus pop. Ontlik pop, mille turvalisuses võis 101 protsenti kindel olla - kui mõnes loos (vt allapoole) juhtuski, et saundist hakkasid "teravused" esiplaanile nihkuma, keerati varsti rajalt maha. Tüütavalt lihtsakoelised salmi-refrääni kordused, kusjuures refrääni sisenemised olid juba eemalt aimatavad. Sellest hoolimata oli nende debüütalbumil paar silmapaistvat träkki (Kindergarten Class; Ridgewood).

Kuigi uue üllitisega ei kaasne veel ohhoo-efekti, võib siiski märgatavatest muudatustest rääkida. Esiteks on kaugenetud college rock-numbritest: eitatakse lamedaid refrääne (v.a Fourth Street), lauldakse tihti kooris (sh naisvokaal), mis kokkuvõttes omandab heatahtlikult muigamaajava jauramise mõõtme, teisalt brass-instrumentide ja klahvpillide kasutamine, mis kohati lubab psühhedeelial julgelt õilmitseda ning läheneda ska-punk`ile/pogo punk`ile (Geysers). Southern rock`i allhoovused on obligatoorsed. On hõikumisi ja rõkkeid, on tihedamalt muutusi nootides ja väldetes. Samuti rõõmuküllasust ja naeru on rohkem - kuigi täiskasvanulikumas võtmes, mis konkreetsel juhul on kindlasti plussmärgiline. Last but not the least - kas 8-minutilise lõpuloo Spring, 2008, Detroit. massiivsed ja psühhedeelsed americana-refräänid näitavad rohelist tuld bändi art-otsingutele edaspidiseks? Tahaks küll väga loota. Album on tugev ning veelgi enam süstib lootust tulevikuks.

Kuula albumit siit

8.4

3/24/2010

Rei Teytum Viajeros (Jamendo)


Oli see vist paar aastat tagasi, kui La Plata`s resideeruv kümneliikmeline Rei Teytum oma 13-loolise demo Jamendo all üllitas. 2006. aastal tegevust alustanud Argentina kombo on ühtlasi eelpoolmainitud versioonile ehitanud oma esimese reliisi "Viajeros". Tõsi, lugusid on kahe võrra vähemaks jäänud, teisalt jälle master rokib märksa paremini.

Tõepoolest, reliis väärib oma nime, koverprinti ja tähendust ("reisijad", "seiklejad", "ringiuitajad"). Seigeldakse erinevate stiilide vahel - siin on funk`i, country-peerude suupillimängu, etnotrummeldamist, orelite ja flöödi psühhedeelset paitust ning kaunihingelist- ja kõlalist popliuglemist (hea näide viimasest on Para Qué?). Ei ole ka ära põlatud loodushelide segamist helipilti. Näituseks loos Recuerdos. Mainitet lugu hiilgab üldse oma mitmekesisusega - psühhedeelsed flöödipassaažid on vaheldumas rokkiva kitarri, keldi folgilõikude ning jazz funk`iga. Träkk Caleteras otsib tuge soul`ist ning smooth jazz`ist. Nada Existe rokib lopsakate brass-seadete peal, omandades kunstilise estraadipopi mõõtmed. Kui kõik eelpoolkirjutatu kõrvale jätta, siis ülejäänud osas domineerib fusion/jazz rock - ripsutades tiiba kord 70ndate musta fusion`i, kord big band-seadetega. Kirkad saksofoni- ja trompetisoolod jäävad kindlasti plusspoole peale. Laia amplituudiga vokaal on reeglina soul`i ja funk`i-segune ning üksnes hispaaniakeelne. Arvata võib, et laivis rokivad need kümme argentiinlast täiel rindel.

"Viajeros" pakub nii sügavamat esteetilist naudingut kui ka sobib lihtsalt muzak`iks.

Kuula albumit siit

8.6