Watch Pineapple Press/Archive
- Ambient rock
- World music
- Post-rock
- World music
- Experimental rock
- Ambient
- Avant-rock
- Improvised music
Ölü Körpē on Achmad Luthfi sooloprojekt, sedasi esitledes kolme instrumentaalpala, mis vabalt võinuks olla üllitatud legendaarse Montréali plaadifirma Consellation Recordsi all. Lugude pealkirjad „The Day the Axiom Left the Earth“, „Qalam“ ning „Life After Sarajevo“ toimivad vihjetena, suunates kuulajat tõlgendusi ja seoseid looma. Näiteks loo „Life After Sarajevo“ ilmselt toob meelde Jugoslaavia lagunemise järel tekkinud ühiskondlikud mullistused, aga ennekõike inimlikud kannatused sh Srebrenica tapatalgud. Seos Kanada plaadifirmaga tekib just seetõttu, et ühelt poolt on tegu kitarrimuusikaga - eksperimentaalse ning oma nägu otsivaga -, ent teisalt kostuvad sellest läbi ka lähisidalikud motiivid, mida muuseas kipume seostama maailmamuusikaga. Lapates läbi osutatu plaadifirma kataloogi leiab otsija ka vastavasisulisi teoseid. Eksperimentaalsust muusikas seostan muusiku võimetusega loobuda naudingust, mida nad lapsepõlves mängides said. Mõnes mõttes on see nõrkuse märk, mõnes mõttes on see kompromissituse tee valimine. Vahetades elus ühe asja teise vastu ning seeläbi loobudes seosest reaalsete objektidega, kus mängimise asemel subjekt sageli pelgalt fantaseerib. Mingisuguse tegevuse imiteerimine ning suutmatus viia fantaasias kujutletut tegelikkuses ellu võib tekitada psüühilisi pingeid. Kunst ja muusika pakuvad siin omamoodi väljundit, võimaldades inimesel omi fantaasiaid teostada ning ühtlasi ületada iseenda piire. Vajame piksevardaid -- ning palju! Muidugi on kidramuusikat kõiksugu vormides tohutult mängitud ja produtseeritud, ent jah, ei ole midagi laiduväärset selles, kui album kõlab hästi ning teisalt osutab igati õnnestunud muusikale minevikus. Kõiksugu muusikat tuleks mõista mitte hierarhiliselt - (kaugest) minevikust pärinevad rokkmuusikasaurused, vaid liikuva punktina ajateljel, mis haarab midagi juurde, hülgab ning konfigureerib, muutudes ning teisenedes millekski muuks. Siin on huvitavaid kitarrimustreid, mis saavad tuge ruumiavarusest ning kajadest; ning teisalt on siin-seal elektroonika kitarride osakaalu vähendamas. Tungimas rokkmuusikalistesse vormidesse ja (tava)mõistmise ulmadesse, et seda õõnestada, lõhkuda ning moonutada. Ent meeleoluliselt on see enesessesüüviv ja kurblik; ent ka kontrapunktuaalne ning isegi vastandlik vormilist avarust kompivate ilmingutega. 8.5 (8.0-9.0)
