Just Plain Sounds
- Hip-hop
- Sampledelic
- Cinematic
- Rap
- Urban music
Räpi puhul on oluline sünergia, mis tuleneb lausumisviisist ning helitaustadest. Sõnaline pool - teemade valik reeglina on vaimuvaene ja tüütu - raske eeldada, et võiks sealt leida platonlikku või hegellikku mõttetarkust. Aga ka hölderlinlikku või alliksaarelikku sügavust on sealt suht mõttetu otsida, kuna tänavavärk on pealiskaudsem, vajaduste rahuldamisest inspireeritud ning robustsem. Muidugi võib öelda, et räpparid paljastavad oma hingeseisundit, ent sageli selle taga ei ole eriti midagi. Võib olla seetõttu, et patukahetsus jääb võltsiks või ollakse selles kehvakesed. Ning kesse muusikas ikka vajab vingumist ja moraalitsemist -- mida ma kuulajana sellest ikka võin saada!. Teise olendi ajukeemia võib osutuda mürgiseks, mistõttu lähemalt suhestuda sellega võib lõppeda halvasti. Teiseks hiphopi loomuldasa miinuseks on, et sõnad luules niikuinii on kontingentsed, mistõttu riimimine kriitikavabalt sageli muutub lapsikuks. (Eriti veel siis, kui "suured poisid" võtavad endid tõsiselt). Sageli ka räppimise stiil on tüütult sarnane ja monotoonne, mistõttu lõpptulemuse positiivne mõjusus taandub sellele, et kas artist suudab helitaustaga tõsta kuulajat kõrgemale, st eemale triviaalsustest. See võiks tähendada positiivset plaani, st eemale hoides pakutaks midagi mäletamisväärset. Joey Ripps pakub nende 16 loo väitel piisavalt vaibi ja meeleolukat kulgemist. Sämplid on sageli päikeseküllased ja funky'd, mis käivitab ajus väiksemaid ja suuremaid tantsupidusid. Sunshine rap ‐- ütlen ma teile! Näiteks lugu "Take A Shot" hiilgab suurepärase rütmimustri, kõrgete häälutuste ning palavikulise deklameerimisega, jättes kuulaja igatsema järgmisi kuulamiskordi. Teine teisest dimensioonist kompositsioon on "A Sign Of What's To Come", milles happeline horisont ilmestab kergelt seestunud räppimist ning lugu lõpetavat footwork-kappamist -- tõepoolest, justkui oleks saadud ilmutus tulevikust! 8.0 (7.0-9.0)
