- Post-rock
- Experimental rock
- Electronic
- Post-psychedelic
- Avant-rock
- Abstract
- Chamber rock
- Drone rock
- Post-classical
- Musique concrète
- Micronoise
- Ambient rock
Üheksakümnendate lõpus alustanud Mehdi Ameziane`i (ehk TwinSisterMoon'i) ja Solange Gularte`i (ehk Isengrind'i) tandemprojekti võib arvata Prantsuse (eksperimentaal)(rokk)muusika koorekihti kuuluvaks. Praeguseks hetkeks on nad saavutanud kultusstaatuse üleilmselt. Näiteks kriitiliste muusika- ja filmisnoobide keskkonnas nagu Rate Your Music ulatub nende jälgijaskond 14 260 isikuni (see näitaja on suurem kui Suede'il, Travis'el, Seefeel'il, The Orb'il, Bastille'il, M People'il, Orbital'il, Curve'il jpt. Kõiksugu edetabelite - sh järgijaskonnaga - tipus troonival Radiohead'il on sääl 164 933 järgijat). Samas keskkonnas ulatub nende plaatide keskmine hinne reeglina üle 3.5, mis selle kasutajate pirtsakust arvestades on keskmisest kõrgem näitaja (erinevalt nt Discogs'ist, kus keskmised hinded kipuvad märksa kõrgemad olema). Käesolev topeltplaat - mille eest üks tüüp oli nõus välja käima 800 dollarit Discogs'is - hõlmab 25 lugu, mille baasiks on kitarrimuusika, ent mille pealisehituses figureerivad kõiksugu huvitavad helindid. Kitarridega reguleeritakse tingimusi, milles transgressiivsed tegurid siin-seal ilmnevad. Erinevalt traditsioonilisest rokkmuusikast ei määra kitarrid siin transgressiivset olemust. Efektiblokid, pärishelide moonutamine, simulatsioonide loomine, võib-olla ka teadlik negatsioon rokkmuusikast annavad helipildile baasi eeldustest erineva olemuse. Tavainimese teadmus traditsioonilisest rokkmuusikast ei lange kindlasti selle megaalbumiga ühte. Nende nohiklik renomee ning esinemislaad ei toeta samuti eelpoolmainitud traditsiooni. Käesolevat taiest kuulates helisevad mu kõrvus nende hilisemad taiesed, ennekõike isiklikuks lemmikuks kujunenud megaüllitised "Alpha Centauri" (2010, Vulpiano) ning "Aldebaran" (2016, Vulpiano). Hoolimata tohutust pikkusest pakkusid nood imetabast ja müstilist kuulamiselamust algusest lõpuni. Tõepoolest, plaadi lõppedes oli kuulaja unistustes jõudnud neile tähtedele. Kuigi "Winter Ray" saab mu meeltes ja analüüsikeskmes natuke madalamad punktid, siis tõsi on, et see album kronoloogiliselt oli väga hea asendus puhkusele läinud Godspeed You! Black Emperor'ile (kelle kaks aastat varasemale albumile "Yanqui U.X.O." torkavad Solange ja Mehdi nii esteetiliselt kui emotiivselt päkad silma). See andis ka aimu, mida GY!BE hakkas tegema pausilt naastes. Hea plaadi tunnuseks võib olla ka paar hitti. Siin on selleks "Bloody Snow", millel Solange laulab inimpõlglikult ja eneseirooniliselt: /This motherfucker gets out alive of this hole/
/With all these killers around/
/All these motherfuckers got out alive of this hole/
/With all these motherfuckers all around/
/There are tracks on the bloody snow/
/And they are surely mine/. Võimas! Stiilselt võimas! 9.0 (8.0-9.5)
