Pueblo Nuevo
- Acousmatic music
- Avant-electronica
- Spoken word
- Abstract
- Avant-garde
- Electro-acoustic
- Sound collage
- Experimentalism
- Musique concrète
- EAI
- Experimental electronica
- Glitchtronica
- Ambient
- Micronoise
See 10-looline on ühelt poolt Tšiili muusiku kokkuvõte 25 aasta loomingulisest teest, mida iseloomustab nii esteetika muutumine kui ka sotsiaalne hoolivus; teisalt -- kuivõrd JMC on juba enne eelpool mainitud riigi netiplaadifirma all üllitanud viis taiest, millest igaühte iseloomustab iseäralik tsüklilisus, siis jah, siin esitletud on "väljaheidetud", mis võib-olla ise - justnimelt selle tõttu - moodustavad omaette tsükli. Teoste pikkus varieerub kolmest minutist peaaegu kolmeteistkümne minutini, peegeldades spektraalteisenduste, granulatsiooni jms tehnikate katsetusi. Kuna lõunaameeriklastele on alati olnud väga olulised sotsiaalse ja ajaloolise õigluse teemad, siis ei ole üllatav, et ta üks vrajasemaid teoseid "Bajan gritando ellos" on pühendatud maputšedele. Sellest teosest väljaspool on ta Ladina-Ameerika kultuurimälu hoidvalt ksutanud enamgi rahvamuusika elemente ja kirjanduslikke tsitaate: Lola Kiepja - viimase Selk'nami šamaani - nutulaulu ning Pablo Neruda luulet. Aga need on JMC emapiima tekitatud loomuldasa plekid ta helindites, milledes on nii loovust kui uuendusmeelsust, nii hillitsetust kui plahvatuslikkust, nii hüperesteetikat kui primitivismi, nii lopsakust kui kidumist. Kuulates lugu "Umbral" ja "Lejos de Nuestros Cantos (a Raúl Minsburg)" vastavalt viie ja üheksa aasta tagusest ajast tuleb möönda, kuivõrd taandatud see muusika nii emotiivselt kui heliliselt on. Esimeses kompositsioonis on roostes helikillukestele antud päästerõngas vaikselt ligineva droonheliga -- nojah, see kõlab pigem elektriliselt laetud väljana heliprügi kohal. Teise loo helind seevastu meenutab kergelt heeliumist täidetud maastikul mitte hõlpsat elulemist. Seevastu juba enne maputšedele osutatud taies vägagi õitseb, vokaalosa taga on turmlemas helikeel, milles on nii lopsakust, justkui Patagoonia mägedest pealevalguv helilaine ühtaegu jahutab ja paitab; kehastades sealseid külmi tuuli, liustikujärvede sinavat põhjatust ning mäetippude kiiskavust. Kompositsioonide, millede pealkiri vihjab tantsule, intrigeerivus seisneb selles, et järsult tõmmatakse vahesein tantsimise ja muusika vahele. Artist möönab, et neid kahte olulist kultuurifenomeni võib omavahel (õmblusteta) kokku traageldada, aga samas ei peaks seda ka iseenesestmõistetavaks pidama. 8.5 (8.0-9.5)
