- Alternative rock
- Americana
- Indie rock
- Slowcore
- Psychedelic
- Dream pop
Holy Motors'i debüütalbumi "Slow Sundown" ja äsjailmunud järje vahele jääb peaaegu kolm aastat. Liiga palju aega on möödunud tänapäeva muusikatööstuse- ja produtseerimise loogikat silmas pidades. Saan aru, et 90ndate keskel-teises pooles hilistiinekana sai Britpop-ansamblite albumeid oodatud sellele intervalliloogikale toetudes. Midagi see viivitus tähendab, kuid mida, seda võib vaid aimata (tuuritamine, motivatsioonipuudus, ideede kogumine, vormistamise "rõõm"). Naljatlemisi võib väita, erinevus esimese ja teise üllitise vahel seisneb selles, et sama arvu lugude man on "Horse" sekundi võrra pikem. (Positiivsem) hinnang käesolevale kaheksaloolisele albumile sõltub mingil määral sellest, kas debüütalbumit on enne seda kuulatud või mitte. Ütlen, et esimene üllitis oli/on hea. Ka käesolev album on peaasjalikult ühtlane – ühtlaselt hea –, aga erinevalt "Aeglasest Päikeseloojangust" ei kuma sellest lummavalt seestunud hetki (teisisõnu, mille seesmine põleng tahab iseenda piiridest väljapoole tungida, omi piire kõrvetada, aga mitte maha põletada. Näiteks "Silently For Me", "Signs"). Eranditeks on pigem paar šabloonset (st negatiivset) näidet, mis kõlavad kas üks-ühele Lee Hazlewood'i pooside ja muusikaga – mis originaalautori kehastuses oli igati OK – või paistab sellest mõneti lihtsustatud produtseerimine välja. Olgu, "Midnight Cowboy" on veenev aeglasest kulust ja Eliann Tulve sugereerivast laulmisest kiirguva resoneeruva nihke tekkega. Mõnes loos on kuulda, et orelitega on püütud kidraakorde võimendada, aga... . Esimene album oli/on ehedam, aga heli võiks enam "tuksi" keerata – lisada julgemalt müra ja kaja, millel on küllalt potentsiaali kontrasteeruda lauljatari ja aeglase rütmiga. Vallutada uusi alasid. Vastasel juhul liigutaks või jäädaks eimidagiütlevale alale, mis on igav, isikupäratu ja tüütu. Näituseks leida käesolevale esteetikale ja käekirjale innustust Glenn Branca, Jim O'Rourke'i ja Low-suguste eksperimentaatorite loogikast ja kaemusest. Loomulikult tuleks kõige selle juures säilitada oma lummuslik iseäralik tuum, aga selle loomine ja hoidmine muutumises ongi neetult raske ja samas tänuväärne ülesanne. Muusiku ülesanne on inspireerida ennast ja kuulajaid. No kes siis veel! Väljaandjaks on USA leibel Wharf Cat.
