- Drone
- Microtonal
- Post-rock
- Electro-acoustic
- Experimentalism
- Acousmatic music
- Guitar ambient
- Avant-rock
- Sound art
- Micronoise
- Avant-garde
- Art music
Kuidas see ütelus oligi – kõige vaiksematel on kõige valjemad mõtted. Kujutage ette, et müra on esindet mikroskoopilisel kujul – kaks võimalust on seda mõista; kas väheste väljajagatud bittide jagu või siis summutatud viisil. Vermontlane Henry Birdsey summutab-võimendab havai kitarri (lap steel), prepareerib pilli keeli, kasutab erinevaid salvestusviise, kasutab metallobjekte (mis objekte?; mis metalle?), distantseerub teadlikult instrumendi subjektiks olnud žanritest ja laseb kuulmisvalendikku veerandvinnas-poolvinnas-kolmveerandvinnas-täisvinnas droonhelid, milles pulbitseb energia, kaemuslikkus, tapjainstinkt, mis iganes. Kohati see droon omandab Siberi kõrihäälikute intonatsiooni. Antakse veel takka, et kuulake seda täiel helivõimsusel kusagil väljas metsas. Kas teised loomad mõistaksid seda? Mõned loomad kuuleksid seesuguseid helisid, mida inimkõrv kinni ei võta. Peaks neid tegelikult kadestama seesuguse puritaanliku muusika tajumisel eeldusel, et hulluks ei aja. Sarviline seda kindlasti teab – äkki ilmub metsast vägagi kutsumata külalisi välja, kellele ei hakka ei ussi- ega püssirohi. Ameeriklased peaksid väga ettevaatlikud olema, kuna Vermont ei asu Uus-Inglismaast kuigi kaugel. Soomeugrilastel erinevalt germaanlastest ei ole midagi karta – mets on oma. On küll esteetiliselt väljakutsuv ja šamanistlikult transsiviiv see neljalooline album, muideks, mille produtsendiks on tuntud helipoeet Charles Amirkhanian. Plaadifirmaks on Other Minds Records.
