Blogiarhiiv

4/06/2024

King Gizzard & the Lizard Wizard – Polygodwanaland (2017)



Jamendo

Psychedelic rock Progressive rock Space rock Progressive electronic Acid rock Indie rock Neo-psychedelia Art rock Alternative rock Psychedelic folk Heavy psych Experimental rock Avant-rock

Üliproduktiivse Austraalia ansambli taies õitseb ja õilmitseb algusest lõpuni -- siin on palju huvitavaid helindeid ning pöördeid-põikeid siia-sinna, minevikku-olevikku ehk ka tulevikku (seda saame hiljem tagantjärele targana väita). Kui rääkida Austraaliast ning kuulates seda albumit siis tahes-tahtmata mõtted liiguvad Inglismaale Canterbury skeene manu -- ühte viljakaimasse progeroki kantsi, mille asutajaliikmeks oli Austraalia hipi Daevid Allen ning tema põhjatusse psühhedeelia, kosmilise roki ning ruumielektroonika tühjusesse jõllitanud rühmitus Gong. Ka ajalooliselt ei unustata ära, et kust see kõik alguse sai ehk siis folgist -- täpsemalt selle psühhedeelsest osast kuuekümnendate teisel poolel. Trallitav ja pillerkaaritav kuulamine on see ühelt poolt pidevas äratundmises, kuid teisalt esteetilise pinge ülalhoidmisega ergutab ansambel kuulajaid visuaalselt fantaseerima -- kujutama ette, kuidas kitarride, klahvpillide ning trummide intensiivses küttes sõidetakse maalilistest mägedest üles-alla, paremale-vasakule. Ühes loos soleerib sundimatult flööt -- huh, lausa mõnujudinad jooksevad mööda seljarootsu -- see on kaif. Huvitav on ka mõelda muusikaajalooliselt -- tänapäeval kategoriseeritakse seda muusika indiroki sahtlisse; seevastu 50 aastat tagasi olnuks punt kindlalt progeroki ruumilisse sektsiooni asetatud. Kui taas meenutada noore Nestori intervjuud Tõnis Kahuga, milles muusikateoreetik väitis, et tänapäeval muusikaalbumi ilmumine ei ole enam sündmus, kuivõrd kõik on ühes tohutus olevikus koos -- sama võib väita muusika siseelu kohta. 10-looline taies on ilmekaks näiteks, et erinevad stiilid võivad hunnitult ühtida ühe albumi piirides; kõike seda saab lopsakalt ja elegantselt lavastada ühe üllitise piires. Tõsi, teisalt on see kümneloolise nõrkus, kuivõrd nad näikse matkivat muusikat kui bioloogilise tehisintellekti tehtuna -- kuklatunne hoiatab alatihti, et selle taga ei pruugi olla inimesed. Šokivangistatud avangardrokk. 

NB! Lähitulevikus kuulajad muutuvad paranoiliseks, kuivõrd muutub oluliseks eristada masinat inimesest -- eelkõige neile, kes eelistavad inimese tehtut masinale, ent hakkavad iga taiest kahtlustama.