Jamendo/Bandcamp
- Chillwave
- Dream pop
- Glo-fi
- Indie pop
- Hip-hop
- Electronic
- Shoegazing
- Alternative pop
- Hypnagogic pop
- Breaks
- Ambient pop
See 21-minutiline üllitis USA projektilt kannab väga tabavat pealkirja - saab minna ajas tagasi aastasse 2018 - kui (ka) siin Eestis pärast jaanipäeva püsis ilm ilma sademete ning tulisena üle kuu aja. Korteris tõusis temperatuur 29 kraadini, temperatuur öösiti langes harva allapoole 20 pügalat. Kogesin üht veidraimat kogemust, kui pärast pikka põuaperioodi hakkas tugevalt sadama sellal, kui just rattaga metsas paarutasin. Kõva sahmaka järel sõit metsas muutus ringiks hiiglaslikus kasvuhoones. Troopiline niiskus, jätkuvalt kõrge temperatuur. Kui metsast välja pääsesin, siis avaramas kohas paar kraadi jahedamas kohas vappusin külmast. Käesoleval säherdusi vapustusi ei ole, kuivõrd päike ei lase oma haaret lõdvemaks -- algusest lõpuni samasugune päikesepaistepop (siiski muutumata päikesepistepopiks). Hästi tehtud, ühelt poolt 90ndate - kingapõrnitsemise ja unenäopopi - mõjutustega ning teisalt nullindate lõpu ja kümnendate alguse chillwave'i ning hüpnagoogilise popi vormistusega. Ning sinna sisse, kõrvale ja vahele ka Kevin Parker'i rammestavat indi produktsiooni, mõjutatuna 60ndate keskpaiga ja lõpu psühhedeeliast. See on õrnustest täidetud miksteip, see on kindlasti imetlusväärne -- venimata liiga pikaks ning säilitades vastupandamatut veetlust avasekundite vinüülikrõbinast lõpu omadeni välja. Seda enam, et inimesed kipuvad kire või kiusatuse raskuse all eksima. Kuivõrd siin ei anta kiusatustele järele, siis see näikse sobivat igasse suveperioodi -- isegi mitte üksnes nii päikesest rammestavasse nagu oli seda 2018. aasta. 9.0 (8.5-9.5)
