[Artists] Serifs

Serifs/Bandcamp
Asthmatic Kitty
Lastfm
Alfred Brown
John Valenti

[Compilation] Totokoko Christmas Compilation (Totokoko)

Here is a compilation of 19 tracks from Japan, though, more concretely, if to check out for the names, not all the artists are the Japanese heritage by their roots. For instance, Ryan Cohen, who offers opportunity to Ron Sexsmith`s Maybe This Christmas. This is a compilation which is dedicated to the Christmas (as the Christmas present with music, drawings/illustrations/photos and one video by the Totokoko label) showcasing a vast array of diverse indie spheres, veering from restrained keyboards-driven indie pop and folktronica/fingepicked guitar pop wrapped in by glockenspiel chords and accidental concrete music sounds to more shibuya-kei-touched dynamic outputs, chamber-alike infused progressions, lo-fi-inflected sonic backbones, creeping, capella-near notches and some instrumental, piano-relied "interludes". The only exception is the closure track Wallpaper of the Soul by Kraffa which is used to be a 100 percent-electronic one being deep(ly) techno(-)reflected and even slightly dubstep-hued. The favorites of mine are [.que]`s Silver Light, Wool Strings`s Sleep Green, and AMERICAN GREEN`s The Clock Tower And The Fountain, and Ibuki Yushi`s Noel Readying Experience.

All in all, in fact, it may be seem at times that the compilation is not pretended to be upon the highest aesthetical level because of the natural restriction of conceptual thing on its own, on the other side, it is filled with heartful touches for the biggest red-letter day and quiet times.

Listen to it here

[Artists] Cody England

Cody England/Bandcamp
Rack& Ruin Records
Myspace
Lastfm

Plantae Pinguin (Qulture Production)

Plantae comes from Izhevsk, the Udmurtian Republic, the Russian Federation, having previously released the albums Feld, and Distance under the likes of Datenbits, and 8081, respectively. Pinguin does offer 7 tracks within 35 minutes. On the site of Qulture Production, on the record site, the album is being described as "minimal toy techno", "acoustic", and "IDM". No, doubt, any kind of experiments with toytronica, with its mellow sense of fluctuant harmonic crests has been quite popular in those days, giving some different touches and angles of views to our weary listening experiences to be changed, at least a little. In addition to it, however, it can be mentioned to have a cute cartoon-esque coverprint and all the track names are titled in German (Wanderung; Entspannung, Schwimmen; Niedergang etc). However, regarding penguins (or pinguins as a kind therefore showing up its deviation in reference to the IDM-based conceptions), such an infantile soundscape, and folktronic-infused album, it is impossible not to see a connection between Plantae`s recent issue and the minimal approach of Penguin Cafe Orchestra (Pinguin is used to express itself especially on this mode in the beginning of the album). No doubt, all of those samples of unconventional instruments imbued with synthetic cadences do construct an organic whole here. A solid work indeed.

Listen to it here

9.0

Friendship Home (Friendship)

The easiest way to describe the Australian Nic Brown`s release would be to put it into a mould being set up somewhere between Panda Bear`s (Noah Lennox) solo works and chillwave-ish point of view. (By the way, one track, being one of the most mellow ones is named Noah_Frienship and Friendship Bands). 11 tracks are tensely fulfilled by pitched or reversed vocals, repeated chords, programmed glockenspiels, half-loaded orchestrations, synth effects, fingerpicked guitar echoes, and epic harmonies as well. On the other side, its methodology is sometimes used to be based upon loose and primitivistic approach which can be admitted as its best at Sexy Bones, or idiosyncratically brassy soulful tunes (Hip). Obviously Optim 2 is a quintessential example of having respectively built up on lo-fi and nicely tuned harmonies. This album might have been a top notch if the balance had more keened to involve more melodies and harmonies into its whole. Lethargically characterized sonic patterns are not for to be the best case for Brown`s music, though.

Listen to it here

8.4

Monokle & Galun In Frame (12rec)

Vladislav Kudryatsev & Aleksandr Kumach aka the Arkhangelsk-based combo Monokle`s third album Tesaurus (under Id.eology) was one of the best albums of 2009. Now Kumach has left the band and Kudryatsev is joined by a former beatboxnik and otherwise versatile artist Sergey Galunenko aka Galun and the result does seem even in better way to be sound. 12 tracks give testimony of prominent examples of songwriting, balancing between post-rock, poptronica, chillout, downtempo, indie rock. It is used to be continually dense, and warm, and mostly it is so intensely loaded with dreams that the soundscape does seem a bit lazy in the good manner sounding up very nostalgic and relaxing to my ears, conjuring up gratifying listening memories from the past by approximately 10-12 years ago. The tracks like Crossed Fingers, and Means are reminiscent of the manner by Brendan Perry, and the beatific times when I spent the most of my time in the bibliothek of the Tartu University for listening to Dead Can Dance among others. Regarding the next track (Justalite) I shall have to ask you do you remember Louis Armstrong`s great track We Have all the Time in the World for one of the James Bond-related soundtrack? (It was also covered by My Bloody Valentine). Regarding the motive of this track you can see really close similarity with it. Get At Will remembers one of the toughest work, being grew up from the Estonian underground scene Bizarre`s sophomore album Cafe de Flor (1996, Forwards), especially the track Airs Of Arabia with otherworldly chanting female voice and shoegazers` atmospheric guitar swayings. In a nutshell, one of the best works of the 2010.

Listen to it here

9.8

Ballpen The dreams trilogy (La bèl)

In recent years, among others, I am used to get deeply involved in music of some Italian labels having stylistically been offering different yet conceptually cutting-edge outputs. More specifically, every release under Barbie Noja, Chew-Z, Kill Mommy, Zymogen, and La bèl is an unexpected one and really worth to give a try. In fact, concerning specifically on in Italy residing projects I have discovered such ones like The Last Meredina, Nicola Ratti, con_cetta, Christian Alati, Barbagallo, The Japanese Gum, Menion, Elisa Luu, Difondo. By the side, speaking about the music from the Apennine Peninsula in a more general way, it would be a kind of crime not to mention the likes of Hox Vox, Ornitology, Les Dix-Huit Secondes, The reason is clear - because all of these aforementioned bands have put on their very own mentality to some Anglo-American influences. However, it seems so that there are two geographical peripheries in Europe which are really rich by their innovative music - Finland (their powerful avant-garde folk experimentations, so-called forest folk) and Italy. In the context, no chance to get over by Kraftwerk - Eleganz und Dekadenz Europa endlos

Actually the array will be completed with adding of Ballpen, the project of Alessandro Coronas, conjuring up really interesting and intimate dream-alike soundscapes. (And other billions of strange and funny combinations of the puzzle-pieces of my life - as he says himself) 11 tracks do search for their place and borders hovering between folk music, cowbell indie, sub-IDM beats, chamber music, dream pop, child music, even the classical approach of minimal, sometimes really minimal sonic palette (which is not suprising because of Coronas` conservatory-related background). Of course, the easiest way to chart the whole it would be tagged as "folktronic music", and indeed, this is correct on its own - at least partly. For example, fabulous tracks Anna Lisa goes to bed, and The magazine dream. On the other hand, all of those slowly progressing chamber music lines built up to half-evolved crescendos, intimate sonic insights and introspections, a lot of key changes, subtle minimal electronic and glitch-y ghosts-infused undercurrents are up for to eliminate stylistic walls around its concept and allowing to bring forth a lot of transcendental feelings for a subject. Listening to this I can remember (or it is remembered by) for some soul mates - Oscar Hallbert (Sweden), and Thuoom (Finland). Altogether, a great composition indeed.

Listen to it here

9.7

Multi-Panel Train Times For Sway (No-Source)

Utrecht`ist pärit Ludo Maas läheneb 2004. aastal salvestatud, kuid muusikatööstuse radaritele nähtamatuks jäänud albumil folkmuusikale tervistavalt nihestatud ülekandega, andes nimetet žanrile uue mõõtme ja vitaalsuse. Tõsi see on, et noore hollandlase muusikat iseloomustab tabavalt multipaneelsuse mõiste, andes seeläbi võimaluse kokkupuutepunktidele ning ohtratele vihjetele.

13-looline album on täidetud meloodikalaadsetest progressioonidest, drone-liinidest, shoegaze`i mikroskoopilistest fookustest, strummivatest akustilistest kitarridest, minimalistlikust elektroonikast ja IDM-rütmikast, lehmakellaindie`st ning lo-fi-laadsest koendist. Vahetevahel paisuvad osad mini- ja kvaasisümfooniateks, teinekord sumbub helijoon kestvasse hillitsetusse (kuigi see on kaunis sumbumine). Eriliselt märkimisväärt on modernklassika ja ambient`i vahele paigutuvad sünkjalt tüüned osised. Omaette väärtus on Maas`i värelev ja varjuküllane vokaalmaneer, kaasates vahetevahel ka amsterdamlanna Pien Feith`i (sooloEP "The Wilderness Sound" aastast 2007, samuti osaline ansamblites The Very Sexuals ning Neonbelle) - kelle vokaal justkui pärineks tänapäeva Põhja-Ameerika eksperimentaalfolgi traditsioonist -, pakkudes suuri momente. Keskmise inditroonilise muusika anonüümsusest kontrastselt eeskujulikum üllitis.

Kuula albumit siit

9.3

[Vana ning oluline] 7oi Lost under a pile (7oi)

Kas teile meeldib Islandi muusika? Juhtumisi meeldib. Nimetet saare muusikaga on olnud nõndamoodi, et nende tuntuimad popsaadikud on teinud kõrgkunstilist popmuusikat, mis paradoksaalsel kombel leidis laialdast vastukaja paljudes sootsiumites üle ilma. Kas põhjus oli nende kunstiline üleolek teiste maade artistidest? Üks tegur oli kahtlemata Björk - tuntuim ning ilmselt ka meisterlikeim neist kõigist -, teine aspekt võis kurioosumi aktsepteeritavuses peituda. Isepäise muusika mudeli vaikimisi jaatamine ning testimine popmuusika jäigas ning staatilises maailmas (enne Interneti iseenesestmõistetavat kohalolu). Kolmandaks eksootilisuse otsimine turvalisest kohast - läänemaailmast. Praeguseks hetkeks on palju muutunud ning üleilmses globaalkülas on Islandi artistid pelgalt ühed teiste seas. Palju kaugemate maade eksootilisus ning ka tavapärasus on saanud meie elu sagedaseks kaasnähuks.

7oi ei ole kindlasti tuntud artist, kuigi tegutsenud juba kümme aastat ning üllitanud omal käel 6-7 albumit (arv oleneb sellest, kas otsustaja arvestab (nullinda) albumi nimega "0" sisse või mitte). Käesolev album oli salvestatud 2004. aastal suveonnis, mängitud sisse looduslikus eraldatuses paari nädala jooksul. See on ka seletus sellele, miks "Lost under a pile" kõlab ehk veidi naturaalsemalt ja naturalistlikumalt kui islandlase eelnev (islandikeelset tiitlit kandev) üllitis. (Tõsi, täitsa esiotsa muusika oli märksa selgemalt mõjutatud Aphex Twin`i ja Autechre`i loomingust). Venitatud helielemendid, miniorkestratsioonid, orgaaniline elektroonika, nukilised rütmikäigud, manipuleeritud vokaalsämplid, instrumentaalmuusika, kellamäng, introspektiivne kitarritinistamine - nagu ikka seesugune muusika, mida kirjeldatakse žanrimõistete "folktroonika" ja "inditroonika" kaudu. Ometi suudab 7oi end märksa rohkem välja sirutada. Kuigi kummastavate efektidega täidetud sulnis meloodikaelektroonika siin-seal läheneb mùm`i loomingule, suudab 7oi omapära säilitada. Eripära on põhjamaine - siit miilab palju õhku, tüünust ning suvist kargust. That`s a Wrong Opinion ja The Outlines Of The Distant Hills Are Clearly Discernable eristuvad teistest vastavalt agressiivsemate rütmide ja kriipivate sündisaundidega, ning robopopefektidega - luues üleva kontrastefekti. Ning loomulikult ka It’s OK, I Didn’t Feel Like Eating That Anyway võimsa viipega haldjaorkestratsioonid. Väga broo kuulamine.

Kuula albumit siit

Teacups - Songs about Yarn (Rack & Ruin)

Rack & Ruin Records on kahtlemata üks neist plaadifirmadest, mis suudab kuulajat üpris tihti rabada. Teacup`i 16-looline reliis kätkeb eneses huvitavaid suundumusi - ühelt poolt on see sugulane hingeülendavale kammerpopile a la Beirut, Sufjan Stevens ja Bark Cat Bark, teisalt ka selle kaaneümbrise stiil ei juhata melomaani valele teele - siin on 8-bit/chiptune`i naivistlikku ja primitiivkõlalist kulgemist. Tõepoolest, kõige muu kõrval on ka kasutatud Nintendo mängukonsoole SNES ja N64. Üks kiht orkestreeritud viiulikätkeid on jäetud põhjale luupima, teistes kihtides on modifitseeritud oktaave, hoolitsetud sedaviisi motiivide ja temaatilise arengu paisutamise eest. Kuigi träkid on reeglina lühikesed, moodustavad need koherentse terviku. Samuti on muusika instrumentaalne, v.a ühe erandiga. Knitting for your Resume (SNES) on kaunis indie-number, mis võiks vabalt aasta poplugude edetabelis figureerida. Ka oleks patt jätta märkimata albumi keskne ning pikim rada Songs About Yarn in B-flat, mis kandub edasi filmimuusikaliku kerguse ja muretusega. Kuigi projekti vedav Richie mainib korra ka KKHS Symphonic Band`i, näib see siiski fiktiivne üksus olevat - mille kaudu oma sümfoonilisi-orkestraalseid ambitsioone "õigustada". Hoolimata erinevatest ning pealtnäha sobimatutest tahkudest resoneerub üllitis õmblusjälgedeta tervikuks. Väga väärt kuulamine igatahes - nii kvaliteedilt kui eripäralt.

Kuula albumit siit

9.4

Flood Feelings Sparkling Space (ukrainian/torn music)

5-loolise üllitise obskuurset sissejuhatust lugedes jäid meelde märgusõnad nagu "kurbus", "kahetsus", "hirm", "andestamine", "kadumine", "viimased lapsed". Kõlab ennustuse moodi, justkui inimkond tõmbaks oma tegudega Jumala või tulevaste generatsioonide viha enda peale. Helides väljendub see emotiivse keelena, kus riffidel edasikanduvad elektrikitarrid, elektroonika ja heliefektid, piaano kurblik tinklemine, akustilise kitarri saated, paar minutit vaikust ning hingestatud ukrainakeelne manalaul tekitavad artikuleeritud kontseptsioonina uusi kujutelmi. Sedasorti spirituaalne müstilis-religioosne kontseptsioon - sõnalise ja elektroonilise helikeele ühtepõimumisena - ei tule slaavlaste puhul üllatusena, kuivõrd seda on varem esindanud tandemid Aleksei Borissov-Aleksei Rafijev ja Aleksei Birjukov(Muhmood)-Viktor Ivaniv. Kaunis ja intiimne.

Kuula albumit siit

8.6

[Artistid] Menion

La bèl
Myspace
Lastfm

[Artistid] Open Work Stocking

Enough Records
Fluttery Records
Myspace
Lastfm

Jilk Fractured Fulfillment (Bit-Phalanx)

Bristol`i projekti kolmas EP on reliisitud London`i plaadifirma Bit-Phalanx`i all, mis muuseas on tihedalt seotud legendaarse indie label`iga One Little Indian. 6 träkki - mis keskenduvad une- ja teadvusetuseseisunditele - on igati väärt seesuguste seoste kaunistamiseks. Helikontseptsioon, kus kitarrid on sämpliteks lammutatud ning elektroonilistele manipulatsioonidele allutatud, provotseerides kuulajat vastandelementidega silmitsiseismise ning seejärel rahustades orgaaniliseks tervikuks vaibumise kaudu - nurgelised glitch-troonika mustrid ning mürarohkuse genereerimine sulandub sulnite orkestratsioonide ning elektroonikaga, kuhu on meisterlikult põimitud elemente nii musique concrete´ist kui nüüdismuusikast. Artist, kelle lähisugulasteks on nii mùm kui Four Tet, kuigi hetkel teeb Jilk mõlemale kindlalt silmad ette. Enesekindel- ja teadlik oopus.

Kuula albumit siit

9.6

Paulo Chagas Centopeia (Modisti)

Brasiilia päritolu, kuid hetkel Portugalis resideeruv Paulo Chagas on jõudnud järjekorras teise üllitiseni. Omal ajal noore mehena autoritaarses Brasiilias vangistatuna poliittegevuse eest, on ta vahepeal olnud muusikaprofessor California`s, keskendudes muusikateooriale ja- semiootikale ning uurinud multimeedia ja elektroakustilise muusika loome- ja esitamisprotsessi.

Debüütreliis "Sodoma", mis keskendus nüüdisklassika, rütmimuusika ja elektroonika seostele, oli väljutatud legendaarse avangard(elektroonika)leibli Sub Rosa alt 17 aastat tagasi. 4-loolise "Centopeia" keskmes on elektroakustilised keskkonnad, pärishelide väljad ning improvisatsiooniline sidesaine. Pluss (neo)klassistsistlikud elemendid ning minimalistlikult pulbitsev elektroonika. Instrumentaalne improvisatsioon põhineb puupuhkpillidel, milledest domineerivad flöödid ning fagoti majesteetlikult tumedad (bassi)foonid. Kaheldamatult kostab teosest läbi akadeemilisus - rangus ülesehituses, progressioonis ning vormistuses. Helipilt on hägune, mistõttu ka taiese ning kuulajat ümbritsevate helide piir jääb nähtamatuks - kust alates jookseb kunst ning kust elu, jäägu kuulaja enda välja peilida.

Kuula albumit siit

9.2

[Vana ning oluline] The Papertiger Sound Tiny Robot Love (The Papertiger Sound)

2006. aasta suvel pani Dan Gelder aluse The Papertiger Sound`ile, mis oli mõeldud lingina tema noorukiea lemmikute - My Bloody Valentine`i, Slowdive`i ja New Order`i juurde. 2006. aastal liitus temaga Kerstin Wilson aka ker, kes oma sooloprojektis etendab hoopis teistsugust, eksperimentaalfolgi tunnusjoontega muusikat.

4 aasta jooksul on välja antud posu kauamängivaid ja EP`sid, mis on üksteisega sarnased. Siinkirjutaja lemmikuks on kujunenud eelmisest aastast pärit "Tiny Robot Love", mille 5 lugu illustreerivad kõrgkvaliteedilist elektroonilise indie puudet. Samas oleks kindlasti vale rääkida kanadalaste muusikast kui indietronica`st - võrdluses keskeurooplaste sarnase muusikaga on selles märksa rohkem lopsakust ja sära - meloodiaid-harmooniaid, sügavust ning klassikalist popmuusikakirjutamisoskust. Selles on küll võrdlemisi palju elektroonilist sentimenti ja hoogu, kuid glitch-rütmide dominantsus on kõrvale jäetud. Kas peakski üldse nendega võrdlema - see on ennekõike kaunikõlalise retro kaasus, kus harmooniline tänapäeva inimene vaatab tagasi heldimusega minevikku - nagu Neil Halstead-Rachel Goswell ühinenuks taaskord unelevat universumit kujundama. Mind hämmastab enim tõik, kui erinevatesse muusikalistesse rollidesse suudab Kerstin Wilson kehastuda.

Kuula albumit siit

[Vana ning oluline] Myrakaru Tammetõru (Sutemos)

Hiljutisest ajast jäi meelde uudis, et Mart Juur kirjutas raamatu Eesti popmuusikast ning olulisematest albumitest viimase 35 aasta jooksul. Ise ei ole veel jõudnud seda lehitseda - huvitav oleks teada, missugused hetked Eesti hilisemast (eksperimentaalsest) elektroonikast - mis teatavasti on samuti popmuusika osa - seda kaunistavad. Sihin selle poole, et Eesti nullindate elektroonikast on siinkirjutaja jaoks selgelt esile settinud 4 reliisi - Galaktlan`i "Sinine Platoo" (2000), Wochtzchèe "Diktüoneemakilt" (2006), Kulgurite "Reisimuusika" (2009) ja Myrakaru "Tammetõru" (2004/2008).

Myrakaru ehk Indrek Tamm ja Joel Tammik olid bändikaaslased juba legendaarse drum and bass-rühmituse Lu:k aegu. Ei paralleeli seda niisama, kuivõrd ka "Tammetõru" peal on kuulda Lu:k`i sametisi rütmimustreid ja ümaraid nurki. Mis omakorda meenutab Sven Grünberg`i emotiivselt helklevat-põrklevat elektroonikat, mis samas ei ole ka ime, kuivõrd Grünberg on alati olnud Eesti elektroonikute peamisi kumiire. Sulnilt naiivsed rütmimustrid ja harmoonilised sündiliinid toovad meelde kasvõi "Naksitrallide" multifilmid, mida oma lapsega viimastel aegadel tihti koos vaadatud. Imetabane, turvaline - soojalt eestipärane -, väljapeetud ning samas ka kaasaegne. Sellel peegeldub nii valgusrohke alusmets, kuupaistes sillerdav järvevesi kui ka linnapimeduses plinkivate reklaamtulukeste virvarr. IDM-muusika, mille eripärane emotiivne tahk suudab pakkuda kõrgemat ja teravamat lendu kui Ulrich Schnauss ja Arovane kokku. Näituseks. "Tammetõru" moodustab orgaanilise terviku, teisalt, mille iga lugu võiks vabalt eraldiseisvaks täheks arvata. Ka välismaalastel on selle kohta head lausuda - paljud on seda perfektseks muusikaks nimetanud.

Kuula albumit siit

[Artistid] The Papertiger Sound

The Papertiger Sound
Myspace
Lastfm

[Artistid] Pequeña Fiera!

Error! Lo-Fi
Rain Music
AEIOU

fantômes fantômes (pitu pitu recordz)

Fantômes (demonszy + Kuku Smigun) viljeleb minimalistlikku hüpnotroonikat, kusjuures nende "hüpno" ilmneb otsingulisuse kaudu. Tõsi küll, siin puudub eksperimentaalne elektronmuusika - rütmika tõstetakse esile repetiivsuse kaudu. Repetiivsus täpsemalt kehastub õhkõrnas elektroakustilises struktuuris, (prantsuskeelsete) vokaalsilpide monotoonses rütmilisuses ning pinnapealses vinelikus virvenduses. Teisisõnu, struktuurist saab (repetiivne) rütmikehand. Kord on rõhuasetus rohkem silpidel, kord naturaalpillide (löök-, klahv- ja keelpillid) kordustel. Samuti on albumit läbivaks elemendiks tagurpidi rulluvad helid. "Fantômes" on konkreetselt lahterdatud introks ning nimeliselt ja numbriliselt üheksaks episoodiks, mis konkreetsel juhul viitab teatud järjepidevuse, läbiva koherentse seose taotlusele. Tõepoolest, teose lõppedes on tunne, justkui kuulanuks üksnes ühte (pikka) lugu. Ainsaks erandiks on lõpulugu episode 9 outro, mis lisab tempot ning dünaamikat, pürgides niimoodi Penguin Cafe Orchestra või Daniel Figgis`e mängumaadele. Nagu vihjatud, ainult korraks, kuivõrd lähimaks sugulaseks pean Soome projekti Thuoom - ühelt poolt hoomamatu eksperimentaalse vaimsuse, samas tasakaalustatuse, ning teisalt instrumentaalse-tehnilise lähenemise (elektroakustilised seaded, improvisatsioon, repetitroonika) kaudu. Hämmastavaks muudab üllitise tõik, et see on salvestatud koduse laivsessiooni käigus, vältides seejuures kõiksugu helitöötlemisprotseduure. Ühesõnaga, loomulik on ilus ning vähe on palju. Klišee või mitte, kuid konkreetsel juhul peab ta paika.

Kuula albumit siit

9.1