Blogiarhiiv

Kuvatud on postitused sildiga Repetitronica. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Repetitronica. Kuva kõik postitused

2/09/2011

AnalogNoiseMaster The Aural Enthusiast (Parafago)


AnalogNoiseMaster`s aesthetics and ideology seems overtly to hark back to those days when full-electronic scoped krautrockers kicked off proceedings on repetitive sonic patterns and developments of their inner spaces in the mid of 70`s, for instance, if to come over to the workouts by Conrad Schnitzler and Cluster. The 9-track set is relied mainly upon propulsive and abrasive sounds, sometimes lopsided by having subtle swayings from one channel to another or sheer proto-industrial/old school industrial music alchemical experiments or producing slightly dream-alike fabric layers above those hard cored lookouts. Beside krautrock it can be considered minimal music as well, more detailly, if to consider the austere supplements of analogue/modular synth-based whimsical chords and overthrows. At times it will be exploded into noise-infused rhythms and brown noise-backed examples (noise techno?!). For sure, the ANM`s recent brainchild is ebullient, playful, and fruitful, all in all, full of aural fun. Check it out the other issues under Parafago Records as well, however, this Italian label has developed into one of the most solid experimental music records nowadays already.

Listen to it here

9.5

11/22/2010

[Compilation] Artificios 3 (Sincro)


The Argentinian label/experimental electronic music platform Sincro is back after for a while. It is their third compilation consisting of musicians coming from Argentina, Peru, and Spain (Catalonia). Asolaar, GUM, Ivliss, Juan Dub Silva, Mezzo, and Omar Lavalle are the names up there to get set up with an excellent smorgasboard of industrial/noise-infused repetitive cadences, the abstract abysses of noir-esque soundscapes, microtonal/monotonal manipulations, rough audio processing, and the blaze-framed pavements of pulsating glitchtronics. Although you can hear some similarities with the nihilistic approach of the 70/80`s industrial music, the borealic senseless of Pan Sonic, or the frightening neuroticness of Suicide, it is an universe regulated by its own rules. In fact, while it is an impressive compilation, you shall have to listen to its two precedessors as well.

Listen to it here

3/01/2010

fantômes fantômes (pitu pitu recordz)


Fantômes (demonszy + Kuku Smigun) viljeleb minimalistlikku hüpnotroonikat, kusjuures nende "hüpno" ilmneb otsingulisuse kaudu. Tõsi küll, siin puudub eksperimentaalne elektronmuusika - rütmika tõstetakse esile repetiivsuse kaudu. Repetiivsus täpsemalt kehastub õhkõrnas elektroakustilises struktuuris, (prantsuskeelsete) vokaalsilpide monotoonses rütmilisuses ning pinnapealses vinelikus virvenduses. Teisisõnu, struktuurist saab (repetiivne) rütmikehand. Kord on rõhuasetus rohkem silpidel, kord naturaalpillide (löök-, klahv- ja keelpillid) kordustel. Samuti on albumit läbivaks elemendiks tagurpidi rulluvad helid. "Fantômes" on konkreetselt lahterdatud introks ning nimeliselt ja numbriliselt üheksaks episoodiks, mis konkreetsel juhul viitab teatud järjepidevuse, läbiva koherentse seose taotlusele. Tõepoolest, teose lõppedes on tunne, justkui kuulanuks üksnes ühte (pikka) lugu. Ainsaks erandiks on lõpulugu episode 9 outro, mis lisab tempot ning dünaamikat, pürgides niimoodi Penguin Cafe Orchestra või Daniel Figgis`e mängumaadele. Nagu vihjatud, ainult korraks, kuivõrd lähimaks sugulaseks pean Soome projekti Thuoom - ühelt poolt hoomamatu eksperimentaalse vaimsuse, samas tasakaalustatuse, ning teisalt instrumentaalse-tehnilise lähenemise (elektroakustilised seaded, improvisatsioon, repetitroonika) kaudu. Hämmastavaks muudab üllitise tõik, et see on salvestatud koduse laivsessiooni käigus, vältides seejuures kõiksugu helitöötlemisprotseduure. Ühesõnaga, loomulik on ilus ning vähe on palju. Klišee või mitte, kuid konkreetsel juhul peab ta paika.

Kuula albumit siit

9.1