10/15/2010
Dan Score This Too Shall Pass (Dramacore)
Britt Dan Score on napisõnaline, öeldes, et ta armastab breakcore`i ning talle meeldib didgeridoo`d mängida. 10-looline album on vähem kui 25 minutit pikk, ometi tuleb sellelt ohtralt käändeid, pöördeid, viiteid ning stiiliristandeid. See mõjub kui ähvardav klubiguerilla-tõbras keset tantsupõrandat, irve näol, vehkimas ootamatult ja laia kaarega. Breakcore-kolin ja -huligaansus, jutusämplite kontekstualiseeri(ma)tus-ootamatuse efekt, kurjaloomulised ning raskelt täispikitud jungle-rütmid (mis kõlab kohati kui Ed Rush`i & Optical`i muusika), nuklik sämpledeelsus, paljutestitud plunderphonics-esteetika, 8-bitiste rütmide lõikavus ning vana kooli sõjamängude madalabitine täristamine. Looomulikult kõige selle juures ei tohi sarkastilist momenti kõrvale heita.
Kuula albumit siit
8.4
10/13/2010
Highpersonic Whomen Critical Moments (Ektoplazm)
Soome muusikas on palju legende, kuigi suurnimed pärinevad peaasjalikult underground`ist (eeldusel, et need on maailmas omas nišis tunnustatud tipud). Pan Sonic, Jimi Tenor, Jori Hulkkonen, Vladislav Delay, Paavoharju, Kemialliset Ystävät, Lackluster, Islaja, Haltya ning Highpersonic Whomen. 2001. aastal Jürgen Sachau ja Tommy Sirkiä loodud jätk (tuntud ka kui Frank Further & Jason Space) projektile Haltya võitis kiiresti tähelepanu, kuivõrd nende debüütalbumit "Alternative Energysource" (Thirteen Productions) peeti trance-muusika ringkondades üheks 2002. aasta parimaks reliisiks. Hiljem Sachau lahkus ning asemele tuli Sirkiä võitluskaaslane Markku Luohio projektist Headphonics.
Käesolev album sisaldab 4 träkki, millest üks, Space Elevator, tuleb algusaegadest pärinevalt 12 tolliselt singlilt "Clone Collective". Ülejäänud osised, sh miksvariant loost Critical Moments, olid seni avaldamata. Hüpnootika, psühhedeelia, ämbientsus on allutatud trance`i rütmikale, muusikale, mida tuntakse progressive trance`i, psytrance`i, aga ka psyambient`i nime all. Loomulikult on nimetatute vahel žanrilised erinevused olemas, kuid Highpersonic Whomen teeb seda stiiliüleselt, inkorporeerides ka klubimuusikaga (house, techno, tekno) külgnevaid mõjusid. Samuti ei pääse mööda dub-kihistustest. Siinkirjutaja lemmik on ülejäänud tervikust eristuv lõpulugu Homegrown Human, milles ambient dub`ilikud allhoovused toovad meelde algusaegade The Orb`i, kuigi loo kese kahtlemata koondub meeleolukalt hüplevate meloodikasämplite ümber. Väärt teos.
Kuula albumit siit
8.8
Jacques de Villiers More Wind For Lonely Suburbs EP (2010, Jacques de Villiers)
Jacques de Villiers on käesoleval aastal oma teise üllitisega tagasi. Muusik, kelle helikeelt võib võrrelda Tim Hecker`i digitaalkrabinatest seestunud boreaalkosmosega aastaid 6-8 tagasi. Sarnaselt Montrèal`ile puhuvad ka Kaplinnas külmad tuuled ning sajab palju lund. Lisaks elavad seal läheduses ka pingviinid. 24-aastase aafriklase aasta alul ilmunud "Sleepsongs"-i (hinne: 8.9) hõllandustele on lisandunud uued dimensioonid, asi on käändunud veelgi rohkem ebamaiseks ning unistuslikuks. Žanriliselt tähendab see keskendumist üksikute piaanoakordide ruumis laialihajumisele ja sulni mikromüra süvahoovustele; kadunud on drone- ja shoegaze-varjundid, lihtsalt kinemaatiline ja emotiivselt plahvatuslik helipilt on lahti rullumas. Teisisõnu, seda võib vaadelda ka kui harmooniate ja müra piiride seiklemist, segunemist ja hägustumist. Aga jah, siin on kõigest 3 lugu: Oceanic Preamble, Written For You After You Left Us ning Wednesday, 18 July 1945 (A Perfect Winter's Day).
Kuula albumit siit
9.6
10/12/2010
Joxfield ProjeX Smorgasbord - Oddities and Rarities 2005-2010 (Clinical Archives)
Oax ja Yan on tagasi - kaks pöörast Rootsi vanameest on tagasi. Ning reeglina mind ei huvita, mida vanad muusikud teevad: mind ei huvita, mida teevad Robert Fripp ja Holger Czukay, isegi Morrissey, Brett Anderson`i ja Jarvis Cocker`i tegemiste vastu ei tunne enam huvi. Kuid nende kahe 60ndates aastates pässi toimetamiste vastu küll huvi ei rauge. Nad on vana kooli esindajad, sündinud mõned aastad pärast II Maailmasõda, aga teevad paljudele tänapäeva muusikutele silmad haledalt ette. Mehed on vinged tegijad, sest nendega on viimasel aastal kampa löönud King Crimson`i Pat Mastoletto ja tunnustatud küberpunkar Kenji Siratori (viimane on ka käesoleval albumil esindatud).
"Smorgasboard" on kahtlemata selle aasta oodatuim reliis siinkirjutaja jaoks. Ning taaskord ootusi ei peteta, purustades kuulajate parimadki ettekujutused sellest. 12 träkki aastatest 2005-2010, mis keskenduvad "rariteetidele ja veidrustele". Tõsi, see lisandus on suht tautoloogiline, kui olla duo varasema loominguga kursis. Taaskord balanseerimine ruumilise ekspansiivsuse, krautrock`i-kosmische music`i psühhedeelse lõpmatusemärgi ning hüpnootilise elektroonilise voolu vahel ja peale. Ning kui räägime lõpmatusest, siis mina olen seejuures väga maine. Ei ole mõtet kompositsioone eraldi esile tõsta, hoolimata tõigast, et need erinevad üksteisest oluliselt - nii elementaarselt kui emotsionaalse nurga alt. Lihtsalt see saund on lõpmatult, kosmiliselt hea. Ma ei tea täpselt, mida võib tähendada "kosmiliselt hea", aga selle albumi põhjal arvan seda aimavat, kuivõrd saund on autarkiline ning transtsendentaalne. Tuleb lihtsalt aeg maha võtta ning lasta helidel emotsioone ning vaimu laadida. Ning kui vaadata plaadiümbrist ning plaadifirma Clinical Archives`i diskograafianumbrit (402), siis tundub asi veelgi ulmelisem. Your inner space is our outer space.
Kuula albumit siit
10.0
Tellimine:
Postitused (Atom)