No Loli-Gagging - The Floor Is Now Lava (2011)

Enough
Bandcamp
Lastfm

7.4

/Plunderphonics, Sound collage, Cut and paste, Breaks, Crossover, Freeformfreakout/

Comment: this album includes 15 (mostly) short-running notches which have been moulded by using cut and paste technique and approach, more concretely, mixing up a huge array of beats or so-called rhythm-based cores with shibuya-kei/J-pop vocal expressionism. On the other side it casts up good taste and more slicker attitudes. Indeed, at times it seems to be way too bulimic due to its high frequency at changing the sound pads and moods or just using very contrasty examples. I guess nobody is not ready to count the total result of samples exploited on the album. In a word, the floor is lava now.

Spuntic - Out Of Step (2011)

Enough
Bandcamp
Lastfm

8.9

/Dubstep, Ambient dub, Experimental electronica, Glitchtronica, Dark ambient, Dystopbient, Illbient, Crossover/

Comment: this project originates from Tehran, the Islamic Republic of Iran providing a 6-piece issue which will be finished off at the length of almost 23 minutes. However, it is a remarkable effort taking on dystopic, formidable compositions which used to appear like the margins of a black hole only infrequently emitting the rays of light and more lighter tonalities bailing out from within the centre of the abyss. In conclusion, there can be said that the ideological point of the release is determined at the crossroads of ominous dubstep sequences, threatening ambient/illbient panoramas, and ghastly silence-near appearences, and glitch-fringed shimmer passim. Yet, a track called Emerging Space seems to have been managed in a way to get into a more spacey, kosmische inquiry as if it were the sonic description of a trajectory of a space shuttle.

Open Work Stocking - Guanine (2009)

Enough
Lastfm

9.4

/IDM, Organic electronica, Glo-fi, Glitch ambient, Chillwave, Modern classical, Electronic pop, Poptronica, Crossover/

Comment: OWS is a producer from Saint Petersbourg/Sankt Peterburg, Russia who fuses IDM, glo-fi/chillwave, glitch ambient, and modern classical-loaded tendencies into an uplifting whole. These 6 compositions used to run along the lush paths and uplifting curves, and on the other side, being melancholic at times. Now and then the ditties chime like the orchestrations which seem to get inspired by the chirps of grasshoppers. Yet, there are a pair of outstanding tracks amongst the pearls. Forgotten Feelings uses an unforgettable motif, and the title song which is an amazingly intense noise-drenched modern classical looming. Feel it, love it!

Edgeist - Landscapes (2011)

Enough
Lastfm

9.5

/Power electronics, Ambient noise, Rhythmic noise, Experimental, Ritual noise, Avant-garde, Industrial techno/

Comment: Edgeist is an industrial/noise solo project started off in 2005 in Lyon, France. He has issued a shitloads of releases (mainly EPs) under various labels (Clinical Archives; Amduscias Records; Picomedia) where you can perceive compelling rhythmic noise, piercing power electronica, and oddly undulating ambient noise above it. More concretely, by listening to Edgeist`s brand new one, indeed, it chimes very danceable on its own. Like a sort of techno music thought for proponents of black metal or something like that. This 5-piece publication is highly charming and inspiring indeed. As if the shamans were traded their drums to electronic devices in order to make the music of their own in the 21th century.

Amitron_7 - Try For Next Stage Free (2011)

EnoughRecords
Lastfm

9.3

/Ambient dub, Cinematic, Avant-garde, Dubtronica, Cosmic fusion, Electronic pop, Organic electronica, Sampledelic, Sound collage, Progressive, Crossover, Experimental rock, Experimental electronica/

Comment: no doubt, Amitron_7`s The Anton Phase Electro Clockwork Menagerie was one of the top notches in 2009. More profoundly, ultramodern prog meets space rock meets atmospherical dub paces. The Englishman continues his way in a similar mode - the crunchy bits of mostly slowed down electronica is obtained by floating through dub filters, which is embellished with the layers of overdriving cinematic electronica, on the other side, the elements of progressive rock are more subdued, yet, at times appearing like the solar rays amongst the highly concentrated mist. Furthermore, Amitron_7 used to employ lots of spoken word pieces to colour it with clockwork, twisting sonic effects in the background, thus making up somehow sampledelic touch for the listener. Even (open content) folk glimpses can be seen at times (Everything Is Orange Now). However, this 12-track album is excellent and challenging at the same time.

.crk - Informal Definition (2011)

Enough
Lastfm

9.0

/Industrial techno, Jungle, Bhangra, Crossover, Breakbeat, Neoclassical, Avant-garde/

Comment: In principle, lots of elaborated breaks (jungle, breakbeat) are relentlessly floating over you offered by a Lisbon-based one-man project - at times mixed up with rotten bhangra sounds or variegated with stammering sonic effects, hashed spoken word lines or ghastily sounding elements popped out from murky industrial landscapes. Moreover, some tracks are embellished with otherworldly ringing (neoclassical) orchestrations which used to keep their way hence getting somehow quite close to avant-prog appearances. An off-kilter shit which is not thought for dance stages for sure.

Ostin - Delirium (2011)

Enough
Lastfm

8.0

/Darkwave, Experimental electronica, Darkbeat, Dark ambient, Avant-garde, Neoclassical/

Comment: Delirium starts out with sultry slo-mo beats which are densely surrounded by dark-hued ambiences and moaning electronic undercurrents. In principle, it continues running in similar way up to the ninth track, to the end, however, adding and abandoning rough electronic effects, glitch-frayed tangents, orchestrated snippets and less or more audible drilling forays in favor of diversifying the general picture of the concept. Laid-back magnetic wind blows off sometimes. For the majority of the time Ostin (a project from Russia) used to succeed in its doings (at times it seems to be way too stuttering either). The favorite of mine is a track, called as Sear.

Frame - Visions (2009)

Enough Records
Lastfm

8.6

/Psyambient, Electronic pop, Big beat, Crossover, Goa trance, Chillout, IDM/

Comment: Although the album kicks off with dark-hued, spaced-out electronics, it later develops into mainly chill-y mid-tempo electronic pop, which is embellished with glossy IDM and brooding psybient/Goa trance and thudding big beat-relied rhythm characteristics or containing the elements of all of them at once. A solid set of 10 tracks from Portugal.

The Easton Ellises - EP One (2011)

Enough Records
Lastfm

9.0

/Nu rave, Alternative dance, Alternative rock, Indie dance, Electro-rock, Synth rock/

Comment: Alexandre Dionne aka Alex D and Simon Roy, a couple of residents from Montrèal, Quebec, were previously known as The Stereomovers (2000-2010) mixing up rock music with danceable beats. Moreover, beyond of it, before or in the meantime of the group`s activities they have practised sonic enterprises based on punk rock, trance beats and house music. Whatsoever, as a proof to their huge experience-based past the duo continues with their amalgamative manipulations on rock and very seesawing rhythms. Indeed, this 5-track issue is a crafty blend of sequencer-backed beats and hooks, high-energized nu rave aspirations and intoxicating harmonies. E-rock, as Alex & Simon have themselves described their sound. Although I am not used to be an idle proponent of the nowadays dance music, EP One makes really hugely sense. Good job, dudes.

Genox - Hourglass (2011)

Enoughrecords
Archive.org

7.6

/Downtempo, IDM, Electronic pop, Breakbeat, New age, Trance, Dub-tech/

Comment: The recent case is a groundplan based upon diverse faced beats infiltrated and interfering with each other. Indeed, breaking off the ground from electronic pop-based drumming and trance-like brooding to more technical and near-abstract IDM cadences. In the higher layers of the concept can be found out decent atmospheric shimmerings and dusty dubbed-out channelizations. However, it is hard to map the average, cross-sectional area regarding all of this enterprise.

[Artists] rngmnn

rngmnn
1798
Enoughrecords
Supersupersuper
Grundruck
Lastfm

[Artistid] Open Work Stocking

Enough Records
Fluttery Records
Myspace
Lastfm

Punktieren True Colours (Enough)

"Punktieren" tähistab saksa keelest eesti keelde tõlgituna "punkteerimist" või "täpistamist". Täppidest jadade-radade-trajektooride-teede loomist. Peterburi duol Dmitri Krotevitš-Ilja Belorukov on sellele ilmselt praktilist laadi põhjendus olemas. Nad kasutavad suhteliselt uut - umbes viieaastast - elektroonilist instrumenti tenori-on, mida aktiveeritakse käsitsi punkthaaval ning mis tööprotsessis näeb välja kui vilkuv tahvlike.

Duo debüütalbum "True Colours" peegeldabki autentseid värvikiiri -ja gammasid adekvaatses lainepikkuses. Kohtuvad minimalistlikult tukslev abstraktne tehno ja tracker-muusika. Teisisõnu - arvutimuusika algusaastad ja tänapäev. Tuleb möönda, et ei ole eelpoolmainitud sümbioosi varem kohanud nii ehedal ja väljapeetud kujul. Näituseks kohe avalugu Copy/Paste - autechre`likud geomeetrilised helijooned tungimas läbi kileda chiptune-trilli. Järgnevas (Twice Around) hakkavad bassid kestvamalt puurima ja põrnitsema, pruunjad prääksuvad-prõksuvad-krudisevad rütmisämplid siginevad helipilti. Glitch-motoorsus laieneb ning järjekordne metalne rütmimetafüüsika ongi sündinud. Tõsi, vahetevahel ruum avardub - hetkeks - pelgalt uute võimalikkuste paista laskmiseks. Teelahkmed - flashback. Chinatown Rush kõlab kui tekno-transs tulnuklaeva masinaruumist või juhtimiskabiinist. Float(Outro) iva peitub taamal kõlavates layerites, mis lihtsalt paitavad aju. Ideaalselt kõlav lõpuosa - kui Leyland Kirby oleks Autechre`i liige, siis võiks sealt säherdust imesaundi oodata.

Kuula albumit siit

9.6

Bashed Nursling Every Sunday Morning Kills Us (Enough Records)

Eile arvustatud ning maksimumpunktid saanud Boston`i duo Magic Man pakkus hulgi ekstaatilisi hetki, kuivõrd sugereerivad harmoonia/meloodiaelemendid olid ühte köidetud ning teravaks tipuks suunatud. Popmuusika ülesanne ei olegi midagi peegeldada - selle ülesanne on kuulajas võimalikult palju serotoniini kupli alla pumbata, temas õnnetunnet tekitada. Olla kõigest neurokeemiliseks instrumendiks. Vastuvõtja nõjatub vastu toolituge ning jääb ootama, muusikat ning omi mõtteid vaatama. Kui mõtted ei liigu ning tuju langeb, siis helide kombinatsioonid on ebaõnnestunud - lihtne ja efektiivne indikaator annab asjale reeglina kiire hinnangu. Müramuusikal on sotsiaalselt seevastu täita teistsugune roll - ebaharilikust formaadist tulenevalt - kõikidest (sotsiaalsetest) tsentritest eemal - paistab see igal juhul silma ning võidab tähelepanu ka siis, kui see hiljem võrdluses teiste samasugustega peaks esteetiliselt tähelepanu mitte väärima. Helide intensiivsusse, üleminemisse ja üksteisest läbikasvamisse on veetlevalt kurioosne element sisse kätketud. Küllap see on seotud inimese tavapärase konditsiooniga, inimolendi iskliku ja sotsiaalse hulluse projitseerimise-selle tagasisidestamise funktsiooniga, toimides seeläbi omamoodi maandajana. (Heast) müramuusikast tulenev ekstaas sunnib kuulajat kainusele - s.t kaose pealtvaatamise kaudu.

Ungarlane Ashtif on teinud muusikat 4 aastat ning üllitanud 2 albumit. Oma ametlikul kodulehel väidab ta muuseas, et Bashed Nursling on müra, mis on sihitud igasuguse kunsti vastu. 2008. aastal ilmus Eating Thorax, mis ristas industriaalmüra ning tantsurütme. Korralik 5-looline üllitis, mille muutis eriti huvitavaks lugu nimega A Bowl Of Poisoned Muffinz.

"Every Sunday Morning Kills Us" laksab samamoodi nagu debüüdikal, kuigi kestvust on juurde tulnud pluss erandid. Tõsti, neid on üpris palju. Näituseks nimilugu, mis segab omavahel tihket müratärinat ja drum and bass-rütme ning loos I Am Chaos omandab rütmitihedus gabber-muusika gabariidid. Decaying Mental Theories paiskab välja halli ja pruuni segust saasta -12 intensiivset minutit üles-alla võimendamist. Ejaculation Of Zepar on madjari võimalik et rõhutatuima rütmijoonisega lugu üleüldse. Dawn Is Coming (remastered) - lubab oletada, et mõnel Banshed Nursling`i tulevikualbumil võib nõelateravik liikuda hoopis reivimuusika peale. Tegelikult madjar segab hoolikalt jälgi - lõpetav Last Five Pulse demonstreerib Ashtif`i hillitsetud poolust, mis on üles ehitatud üksiku elektrikitarri ning efektiploki koosmängule. Tulemuseks on eemaldumine rhythm industrial- kõlekojast ning liikumine kitarrieksperimentalism/eksperimentaalroki manu. Nagu Weekend Guitar Trio oleks üllitise lõpuossa ära eksinud.

Kuula albumit siit

8.7

[Artistid] Bashed Nursling

Bashed Nursling
Bashed Nursling
Lastfm

[Artistid] adamned.age

adamned.age
Myspace

Виктор Iванiв & Muhmood Rùt (enoughrecords)

Viktor Ivaniv on futupoeet Novosibirskist ning Aleksei Birjukov aka Muhmood on eksperimentaalmuusik Barnaulist. Teineteisega kohtuti 2007. aastal poeedi raamatu presentatsioonil ning sealt arenes välja koostöö idee.

"Rùt" koosneb 3 poeemist ning 1 proosateosest. Nagu Muhmood oma blogis vihjab, on EP tegelikult eelsoojendus nende varsti ilmuvale täispikale albumile. Selle aasta märtsis reliisisid Aleksei Borissov ja Aleksei Rafijev sarnase intentsiooniga albumi "Знамение Пресвятой Богородицы" (Clinical Archives). Sarnase taotlusega eepilisuse, intensiivsuse ning meeleheite püüdlust on tunda ka albumil “Rùt”. Niipalju kui ma vene keelest aru saan, valitsevad siin morbiidsed, kohati lausa apokalüptilised nägemused. Ning muusika toetab seda – sünget helimassiivi uuristav digitaalne krõbin, musique concrete (rongirataste motoorne kõmin nimiloos, taamal mööduva mootorratta mürin avaloos), eksperimendid heliefektide ning tempodega. Kuid kesksel kohal on ikkagi Viktor Ivaniv`i laulumana. Enamasti Vene õigeusu vaimulikus maneeris esitatud, omandab tema lähenemine suisa obsessiivse aura. Järjekordselt veendun, et vene keeles on olemas rütmikõla, mingi eriline iseloom, mis laseb kuulajal unustada konkreetse subjekti olemasolu laulu esitamise taga. Mõtted viisid tahtmatult Blixa Bargeld`i ning Einstürzende Neubauten`i manu. Analoogia ning erinevuse mõttes. Sakslase teutoonlikus laulus-posimises on alati subjekti taga tunda, mis enamasti on üsna häiriv. Teisalt tundub mulle, et käesoleval albumil esineb kerge dissonants laulu ning muusika vahel, mida näituseks Borissovi- Rafijevi albumil ei olnud ning võimaldas ülesande püstituse enam-vähem täiuslikult realiseerida. Äkki on see tumedate helipannoode ning digitaalse hõreduse vaheldumisest johtuv alakaalu-kaalutuse tunne? Olen äraootaval seisukohal – täispikk album annaks vastused minu kõhklustele.

Kuula albumit siit

7.6

Amitron_7 The Anton Phase Electro Clockwork Menagerie (Enough Records)

Infoajastu...infoühiskond... Niipalju kui tänapäeval keegi endast välja paista laseb, nõnda palju ta ka olemas on. Sotsiaalse loomana võrgustikes osaledes peab inimene enamasti tegema ohverdusi, ennast müüma ning loobuma millegi nimel, et teda võimalikult palju märgataks. Painduma millegi järgi või millelegi alla. Muidugi, tänane päev on paksult täis sotsiaalset idiotismi, st seesuguste inimeste käitumise kehastuses, kes seda eelpoolmainitud erinevust ei taju, kaotavad seeläbi iseenda, tehes end lihtsalt naerualuseks; või siis vastupidi, on eeskujuks teistele, tootes veelgi enam mainitud kretinismi.

Underground-ringkondades on õnneks info rohkuse või vähesusega võimalik mängida rohkemal määral. Nt muusikutel myspace`i või lastfm`i liikmelisuse kaudu. Enne internetiajastut oli eelduslik paratamatus see, et mõnest ansamblist sai kultusbänd tänu sellele, et infot nende kohta liikus äärmiselt vähe ning grupp, kes selle ümber kujunes, sai olla väike. Eeldused info liikumiseks olid piiratud. Tänapäeval on see situatsioon liikunud diametraalselt teisse äärmusesse - vastupidi, infot tuleb ise ohjata. Kultusega on kaasnenud ka haipelement - mis omakorda on saanud võimalikuks tänu info suurele voole, ning mis sageli muudab ka ansambli staatust - kultus asendub laiema populaarsusega. Näiteks Animal Collective ning Devendra Banhart on kindlad näited sellesuunalisest triivist.

Amitron_7 kohta ei ole teada muud infot peale selle, et ta on pärit kusagilt Loode-Britanniast ning üllitanud kaks albumit. Kuigi olles kõikvõimsa maispeisi liige, on ta jätkuvalt suutnud oma anonüümsust hoida. Mikspärast? Küllap tahtes lihtsalt olla keegi, kes teeb MUUSIKAT. Mõlemad tema albumid - "Karma 08/01 EP" ning "Anton Phase Electro Clockwork Menagerie" - on üllitatud Portugalis resideeruva eksperimentaalmuusikaleibli Enough Records/enoughrecords`i all.

"Anton Phase Electro Clockwork Menagerie" konkretiseerib, süvendab ning ka laiendab seda rada, kus "Karma 08/01 EP" pooleli jäi. Jätkab sealt, kus ambient dub koos aeg-ajalt sisse tungivate vokaalsämplitega äärmiselt atmosfäärilisi kombinatsioone kujundanud oli. Tõsi, uuel albumil on glitch-rütmid asendunud jatsulike rütmisektsioonidega ning vokaalsämplite asemel figureerivad vaimukalt sürreaalsed tekstikatked. Tõepoolest, üldisemas suunitluses on Amitron_7 muutunud uuel albumil ultramodernseks progeks kätte. Kujutage ette seesugust soundtrack`i, millel kohtuvad Air`i "Premiers Symptomes"`i plinkivad neoontuled, Gong`ilik kosmiline fusion, kus aegruum näib kitsaks jäävat allakukkuvate gruuvide mahutamiseks. Suudate te meenutada, millal te viimati kuulsite midagi seesugust, kus downtempo on segatud atmosfäärilise dub`i allhoovustega ning asetatud jazzrock`ilikku konteksti? Weather Report meets Air meets Gong meets The Orb.

Kuula albumit siit

9.0