Kuvatud on postitused sildiga Ambient noise. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Ambient noise. Kuva kõik postitused
12/02/2010
[Old but important] Etrethn EP (Tavern Eightieth)
By concerning on for listening to music this very purpose is not only related to wholly hedonistic consideration to be enjoyed. Its side task is to discover small music communities and movements within the vast music business circuit, acknowledge them and integrate them into a broader system of the music community. Nowadays, because of the expansive popularity of different virtual social environments (Facebook, Twitter etc) it is not only the task and straining of the music critics anymore.
Maybe you can remember for I had overviewed such a Leeds-based vanguard dream folk musician as Michael Waters aka Model Warships recently, who is known by his uncountable collaborations and side projects and his constructive relationship with certain labels like Tavern Eightieth and BeatIsMurder as well.
One of such cooperations by Waters is Shi Toys with Edward Trethowan (also the British) whose doings are concerned on the likes of Anva, An Insection, and Etrethn (yet obviously misunderstood by myself how to spell it, though). Trethowan`s action with Etrethn can be viewed on the one issue only. However, merely named as EP (of 6 tracks within 29 minutes) it is really worth to pay much attention for it. As the basic processing peak, a fine and calculated interplay between noise, kinds of pulsations and psycho-acoustic ambiences, and throbbing industrial-alike rhythms can be detected here. By my opinion, as a speculative exercise the EP might be divided into two sections, correspondingly, consisting of first five tracks, and the last (and the most extended) one Shackracing.7, which is an omnipotent case of magnificient, epic ambient noise/cadencic space rock/ambient techno monstrum.
Listen to it here
11/29/2010
11/27/2010
7/03/2010
woodworkings we sit on floors we stand on chairs (futurerecordings)
Woodworkings on Kyle Woodworth, keda abistab keelpillidel Gordon Withers. Samuti on Baltimore`i muusik tuntud post-rock-ansamblist We All Inherit the Moon. Woodworth`i järjekorras 8 üllitise 8 rada annavad aimu geniaalsusest. Kummastav ilu ilmneb läbi minimalistliku heliprogressiooni - hillitsetud, digitaalse krõbinaga vürtsitatud kriipivad kitarrid, üksildased piaanoklinked, tasahilju kerkivad modern classical/ambient-orkestratsioonid, post-rockilik majesteetlikkus, andmata seejuures järele kiusatusele langeda crescendo-klišeedesse, kuigi ma ei kahtle tema sellesuunalises võimekuses. Ning pooltõusud on ka siin olemas. Albumi nimilugu demonstreerib ilmekalt, et helide eepilisusel puuduvad piirid. Jänki võttestikust annab parimat aimu albumi käredaim träkk former daughters of the american revolution, kus äng ja raev on kunstilisest kanaliseeritusest tasahilju väljapoole miilamas. Kokkuvõttes võib nentida, et tegu on hoolikalt läbikomponeeritud instrumentaalteosega, kus igasse helisse on süstitud impressiivne emotiivne laeng, kus fraktaalid on asetatud teineteise suhtes nii (lähedale), et kaootilisus, selginemine ning lõppstruktuur/eesmärk ise on kenasti ühel pildil. Sugulushingedest meenuvad EdPorth, The Tumbled Sea, M.Pyres, Circadian Eyes, Luggage, Foxes In Fiction, We All Inherit the Moon, aga ka Spiritualized ning allhoovustesse pidama jäänud Mercury Rev. Mees nagu orkester, kes kuulub samasse ritta seesuguste geeniuste-avangardromantikutega nagu Jason Pierce, Matthew Sage, Warren Hildebrand. Uskuge mind, kui Johann Sebastian Bach elaks tänapäeval, teeks ta seesugust muusikat. Üks aasta meistriteostest. Aitäh, Kyle.
Kuula albumit siit
10.0
Sildid:
Ambient,
Ambient drone,
Ambient noise,
Avant-rock,
Bandcamp,
Epic,
Experimental electronic music,
Futurerecordings,
Guitar ambient,
Instrumental rock,
Minimal,
Modern classical,
Post-rock
6/20/2010
[Artistid] Laiila
Sildid:
Ambient noise,
Amduscias,
Avant-garde,
Avant-industrial,
Bypass,
Crossover,
Cut and paste,
Dark wave,
Far From Showbiz,
Freeformfreakout,
illbient,
non music. Psycho-acoustic,
very nice noise
4/09/2010
Les Dix-Huit Secondes Les Cahiers Des Improvisations - Cinquième Volume (Bandcamp)
No nii, Carlo Barbagallo ja Lucia Urgese on juba jõudnud viienda koostööalbumini. 13. september 2009 on välja toodud käesoleva laivsessiooni sünnihetkena. Taaskord tõestab 25-aastane sitsiillane end Euroopa ja maailma ühe andekaima ja silmapaistvaima eksperimentaalmuusikuna kaasajal. 7 lugu 55 minuti sees. Võib nentida, et ühelt poolt on "Les Cahiers Des Improvisations - Cinquième Volume" enim lähenenud Barbagallo omanimelise projekti mõnele reliisile - monotoonselt ajjuraiuvad psych-(folk)-improvisatsioonid (Specchi), teisalt pakutakse uusi ja unustamatuid nägemusi. Näituseks lõpulugu Farfalla segab turbulentsidena turmlevat müra spoken word`i, psych-freakout`i ja avant-prog`i elementidega. Helilise hulluse uus kvaliteet! Tõepoolest, mitte mingisugune tavajorsside andetult masinate abil käiatav kräpp, vaid ülim level. Avalugu Poisson sammub monotoonse loomuga improvisatoorse pingestatuse ning math- ja post-rock`ilike elementide vahel. Tõepoolest, psühh-muusika on käesoleva üllitise märksõna. Sogno jätkub kompromissitus avangardistlikus vaimus - erandiks on, et elektroakustiline valgus valgub helimonstrumite peale. Kuulake, kuidas träkk tasapisi areneb vapustavaks industriaalseks õuduseks ekstaatilise kisa abil ja saatel. Oo jee! Oo jee! Järgnevas - M == N - puhutakse terasest torupille, lisatakse ängist tõusvat mana ning kilksuv metalne sämplijupp saadab kokku kupatust. Üha enam meenub siinkuulajale legendaarse CAN`i legendaarne "Tago Mago" - kaherealisele makile salvestatud tulevasi generatsioone valgustanud-valgustav album. Näituseks ka Tout Le Monde - irminschmidtilik süntesaatoritel põhinev psühhedeelne kammerlikkus saavutab apoteoosi - kaikuv, kriipiv, lõõgastav, ärritav - teisisõnu, äärmusi kompiv. Pikim lugu Gigia evib enim lõõgastavat elementi - kuigi algab põrnitsevate vokaalsämplitega, areneb sellest hillitsi õhulisi (post-)rock-struktuure esilekandev eepiline kaunidus - lähenedes ilmselgelt GY!BE eepilisusele -, kuigi rütmis on (ette)hoiatavat metalset moolokit - tõepoolest, loo lõpp sumbubki industriaalseks kaoseks. Ütlus, et kaos on korra ema, peab antud juhul kenasti paika.
Suurepärane teos, mis oma ideelt, teostuselt - järelikult ka vormilt - väärib üksnes maksimumpunkte. Perkele küll, tooge see mees Jazzkaare`le!
Kuula albumit siit
10.0
Sildid:
Ambient noise,
Avant-garde,
Avant-industrial,
Bandcamp,
electro-acoustic,
Freeformfreakout,
Improvisation,
Minimalism,
non music,
Post-rock,
Psych-music,
Psychedelia,
Self-released,
spoken word
3/01/2010
Lengua Mortuoria I (B.P.M Front)
Legua Mortuoria taga on keegi Hristo. Täpsemat informatsiooni tema kohta ei ole võimalik netiavarustest leida. Ka ei ole argentiinlane soetanud endale muusikute tänapäevast (neti)passporti Myspace`is. Teisalt, kuulates tema muusikat, tundub üsna loomulik, et tal seda ei ole. Raske on ette kujutada, et keegi võiks talle sõbrakutseid saata ning tema neid aktsepteerida.
LM muusikat on koduleibli B.P.M Front leheküljel tunnusmärgitsetud kui funeral drone doom. Kurb meeleolu on 3-loolist albumit teisest loost alates läbimas. Teisalt on selle helipilt toores ning tahumatu, kuivõrd dissonants on helidesse sisse kätketud. Doom-kitarride põrge on vaheldumas süntesaatorite õhulise passaaži ja digitaalelektroonilise õõnsa ulgumisega. Õõnsuses ning tühjuses peitubki tema tugevus. Üksikud klaveriakordid toovad küll sisse vaheldust, samas ka lahjendades helipilti. "I" üldine iluviga peitub siiski liiga intensiivses digitaalses hingamises, s.t teatud programmifunktsioonide varjamatus ekspluateerimises, ennekõige elektroonilisemas osas. Oleksin eelistanud autonoomsemat kõla. Kaaneümbris on igatahes muljetavaldav.
Kuula albumit siit
7.5
2/15/2010
Jacques de Villiers sleepsongs (Jacques de Villiers)
Kaplinnas (Lõuna-Aafrika Vabariigis) resideeruv Jacques de Villiers on tundmatu suurus (ambient-)muusika maailmas, kuigi tema pakutav heliline avarus on võrreldav Hea Lootuse neemelt avaneva vaatega ookeanile. Debüütalbumi “sleepsongs” 5 lugu järgivad eksperimentaalambient`i rida - põimides tavapärasestesse hõllandstruktuuridesse drone-, shoegaze- ning noise-esteetikat. Õieti küll on need mõjud vaevu aimatavad. Näituseks loo Moon Ballad/Improvisation for Trevor/Shine a Light on Every Room (part 2) algust on füüsiliselt valus kõrvaklappidest kuulata. Poole pealt lugu nihestub kergelt, liituvad meloodilised kihid ning piaanoklinked, ja eepilised parameetrid settivadki paika. Lõpulugu The Dying Song/Mon Ami viskleb lahkhelides - ühelt poolt ragisevad, et mitte öelda räpakad bassisaundid, teisalt tundmatutest kaugustest kostuvad helindid looduvad muljetavaldavaks väljundiks. See saund on “rikutud” - järelikult olemata aneemiline. Samas eepiline - võrreldav pildiga näha kaugustes mõnd laeva hääletult uppumas. Ilusad unenäod (millel ei ole õnnelikku lõppu).
Kuula albumit siit
8.9
Sildid:
Ambient,
Ambient drone,
Ambient noise,
Drone,
Epic,
Minimal,
Self-released,
Shoegaze,
Soundscape
2/02/2010
Tellimine:
Postitused (Atom)