Blogiarhiiv

Kuvatud on postitused sildiga RVNG Intl.. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga RVNG Intl.. Kuva kõik postitused

9/17/2026

Lucrecia Dalt -- ¡Ay! (2022)




RVNG Intl.

  • Art pop 
  • Electronic 
  • Latin music 
  • Cinematic 
  • Folktronica 
  • Avant-pop
  • Film noir 
  • Cool jazz 
  • Experimental pop 
  • Singer-songwriter 
  • Electro-acoustic

Käesolev 10-looline taies kajastab maagilisust ühe Saksamaal elava Kolumbia naise muusikas, mida tema päritoluriik kajastab. Piiridest ja piiritusest, seaduslikkusest ja seadusetusest tulenevat dünaamikat, mis kahtlemata lisab elule vürtsi. Kolumbia on riik, milles on mitu riiki riigis. Seda nii võimu poolest, majanduslikult kui rassiliselt. Lucrecia Dalt (LD) on muusikat produtseerinud 15 aastat, mis iseenesest ei olegi väga pikk aeg olnud. Üks tema esimesi muusikalisi taieseid - mäletan - oli "Cuatro Covers" koostöös F.S.Blummiga La Bèl-nimelise Itaalia netiplaadifirma all 2011. aastal; sealt 11 aastat edasi ning käesolev 34-minutiline taies valiti juhtiva eksperimentaalmuusikaajakirja The Wire'i aasta albumiks. Suur tunnustus igatahes, milles eksperimentaalne helikude - elektroonika, vaba- ja jahejäts, improvisatoorne muusika ning elektroakustiline segment on rakendatud latiinomuusika teenistusse. Või siis -- cha-cha-cha, bolero, mambo, meringue, salsa sulanduvad loomuldasa eelpoolmainitud söaka muusika elementidega, samas laskmata ladinalikul emotsioonil väga paisuda; pigem seda kammitsedes või andes sellele hillitsetud, isegi tumefilmiliku varjundi. Kõige selle keskmes opereerib LD oma hääle ning hispaaniakeelse lüürikaga. Nagu eelnevast jutust võib aimata, on selles nii filmilinalikku sujuvust kui ka jõnkslikku närvilisust, mis üksnes pühitsevad kolumblanna muusikat. Kohati üllitis näikse olevat allutatud õhurõhule ning teistele klimaatilistele teguritele, muutes helivoo elegantselt ebastabiilseks ning vabisevaks. 8.0 (7.0-9.0)

9/12/2025

Lucrecia Dalt -- A Danger To Ourselves (2025)




RVNG Intl./Bandcamp

  • Avant-pop 
  • Singer-songwriter 
  • Art pop 
  • Electronic 
  • Experimental pop 
  • Indietronica 
  • Chamber pop

Kolumbiast pärit muusiku Lucrecia Dalt'i (LD) üheksas stuudioalbum ((kui arvestada patta ka esimesed kaks (soolo)albumit, mille ta salvestas Lucrecia nime all)). Käesoleva üllitise produtsendiks on kunstpopi ikoon David Sylvian (DS), keda ses osas on pädev võrrelda nii Scott Walker'i kui Mark Hollis'ega. Sellele albumile lähenemist võrdleksin rusutud meeleolus olemisega, kui esimest sammu on raske teha -- ent kui see on astutud, siis asi hakkab vähehaaval avanema ning protsessid käivituma. Kuivõrd helitegu on inspireeritud berliinlanna eraelust ning isikliku rolli mõtestamisega suhestatuses, oma minapildi kokkupanemisega, siis on mõistlik eeldada, et mingisugust pillerkaaritamist siit ei leia -- LD ei kirjelda ei ühemõtteliselt ega selgelt; kasutades sümboleid, vihjeid ja reegleid, et siduda erinevate stiilide fraktaalid ja katked omanäoliseks tervikuks. Nende 44 minuti vältel esineb ohtralt mõtisklemist ja kaemust, ent kui letargiaahelatest suudetakse vabaks murda, siis tekitatakse elegantseid ja tähenduslikke seoseid; mida igati tugevdab emotiivne energia (ennekõike lugu "hasta el final" sugereeriva lõõritamise ja ruumilise orkestreeringuga). Tõsi, seesuguseid hetki ei ole kuigi palju -- album jääb liiga lakooniliseks; on näha, et artist tegeleb enesedistsipliiniga; püüab hoida end eemal välisilma kaosest ja vulgaarsusest, püüeldes puhta mõtte ja vaimuelu poole. Mulle kuulajana hakkab sellest vähe külge. Rääkimine hõbe, vaikimine kuld -- paraku sellest muusikas ei piisa. Jääb mulje, et ülesandepüstitus jääb artistile lõppkokkuvõttes lahendamatuks. Korralik Harju keskmine, ent tähesära on vähevõitu. 7.0 (6.0-8.0)