Szubrawy Kot - Sun & Some Funerals (2013)

Lastfm

• Kraut
• Nu jazz
• Acid jazz
• Deep house
• Sampledelic
• Chilltronica
• Acid jazz
• Breaks
• Mood music

Outstanding tracks:

Dance, My Asymptote!

Little Particles Sex

Above Sunshine Bakery

Ivan Čkonjević - NUŠ (2011)

NoEcho

9.0

/Chamber music, Ambient, Electro-acoustic, Minimalism, Post-rock, Experimental rock/

Comment: Ivan Čkonjević is a sound manipulator from Subotica, Serbia whose set of 3 lengthy compositions results in a subtle sound processing of minimally evolving, fluttering guitar-based orchestrations which do sound like the murky slices conjured up with the assistance of cello strings. Furthermore, Čkonjević`s oeuvre used to include repetitive elements thereby having a hypnotic impact on the listener. On the other side, his soundscape is barely audible having a relentless drift between the sound, hisses and silence. However, those silentful yet a little tensioned spins and restrained grooves coming out within the ending track EXP Za granicom remind of GY!BE`s aesthetics at Lift Your Skinny Fists Like Antennas To Heaven (2000, Kranky). A nice listening.

The Brainhole - 2332 (2012)

NoEcho

9.1

/Synth rock, Abstract, Hip-hop, Avant-electronica, Alternative, Experimentalism, Techno rock, Industrial rock, Electro rock, EBM/

Comment: Krzysztof Kłubo, and Dawid Portasz do mix together noisy electro(nica)/EBM with more or less rigid and hirsute industrial/techno/synth rock templates. Sometimes the listener can perceive slight nu-metal and demented hip-hop appearances at the maze of beats and synthesized layers (Liquid Spice, and Scorch, respectively). However, this 12-track album will be ended up in the vein of abstract, repetition-heavy hisstronica (Spectre of Albion). Indeed, this galvanized, undulating notch is produced radically otherwise in regard to the ideology of the release (except The Reverend Ascends which is a fascinating dub and electronica blended monster). This stylistically provoking album is issued on an experimental label, called NoEcho Records.

B.R.O - Analog People In A Digital World (2010)

NoEcho

9.4

/Nu jazz, Avant-jazz, Experimentalism, Crossover, Ambient, Modern classical, Chamber music, Improvised music/

Comment: this 8-track publication is a follow-up to the Polish experimental jazz duo B.R.O.`s debut issue Etudes EP (2008) which was an astonishing blend of old and modern, being a melting pot for conciliating cool jazz and nu jazz, frenetic electronic explorations and restraint downbeat-esque undercurrents. However, the brothers Zamojski will continue running on the same path, offering additionally to the improvisation-soaked and hook-laden territory also such sort of music which outreaches the borders of jazz in very apparent way. Stylus, for instance, is an oddball which gets into ambient and classical-induced sort of desire thus reminding more of Dead Can Dance. Or Take-up Reel which provides some spacey glimpses of the outer space within the mixed realm of spoken word and chamber/cabaret-alike milieu. Indeed, B.D.O. does mean a quality sign on its own.

Philippe Nore - Additif EP (2011)

NoEcho

9.0

/Experimental electronica, Noise, IDM, Abstract, Experimental techno, Avant-electronica/

Comment: this is a boisterous but intelligent machine/machinery-induced vision by a classically educated French musician who used to mix up noiseful signals and bleeps with more restraint, undulant pads of electronica which are embellished with symphony-relied samples sometimes. Intriguing and intricate indeed. Needs more listening times than just one time.

Stendek - Blouf (2010)

NoEcho

9.2

/Experimental electronica, Psychedelic dance, Techno, IDM, Dubstep/

Comment: Stendek comes out from Poland. He offers a set of different kind of beats mixed up with atmospherical vistas and psychedelic clouds set farctately around it. At times it reminds of the outputs by the Estonian electronic music composer Sven Grünberg. A lucid revelation indeed.

pous - case study of a drone (2011)

NoEcho

9.3

/Hip-hop, Leftfield, Avant-garde, Experimentalism, No-hop, Noise-hop/

Comment: Welcome to the future, motherfuckers... . It is a frenzied instance of leftfield/avant-garde hip-hop which is crumpled with noise-filled undercurrents or ripping explosions, off-kilter electronics/cacophonic/near-glitch minimalism, in any cases, with seemingly all of that which seems to be out of the slippery middle points and central focuses. Omnipotently destructive madman alongside with re-constructive impression - this would be a slogan for that issue. Altogether, this is a genuine example of radical hip-hop (if something would sound really radical in this post shit era of the post-modernism).

Wladysław Komendarek - Chronowizor (2011)

NoEcho

9.8

/Progressive, Kosmische Musik, Synth music, Astral dance, Progressive rock, Electronica, Improvised music, Chillout, Fusion, Easy listening/

Comment: Władysław Komendarek (born 1948) can be named as the Polish Edgar Froese (I really hope he does not mind about my statement), who started off as the keyboard player in the line-up of Polish symphonic rock/progressive rock combo Exodus for almost four decades ago. Upon the termination of the group`s activities in 1983, however he has frequently been referred as one of the leading Polish electronic musicians thereafter. On some pictures, he looks out like a crazy hippie behind the wide board of the analogue equipment (Moog synths). Though, not only his outlook used to be welcome - his attitude toward the music is integral, lush and ravishing. Lots of uplifting cosmic synth overthrows, electro/synth rock gears, progressive rock, astral dance music (somewhat similar to deep house, for instance), electronic fusion, near-soundtrack appearances. Regarding his professionalism, this whole of 9 tracks ( most of the tracks are long-running ones) is craftily arranged which in a more concrete sense thought does have a clear-cut vision and complete accomplishment. I think for everyone coming from the Soviet block, indeed such kind of soundscape does conjure up many hazy but good memories stemmed mainly from the sci-fi and youth films. Yet, first of all, it is a gem by the standards of progressive music/krautrock/fusion.

pous- VPLE (2011)

Noecho

/Indie-hop, Experimental hip-hop, Avant-garde, Noise-hop, Sampledelica, Rap/

9.0

Comment: pous is an experimental hip-hop guy from London, UK crossing it with indie aesthetics, cinematic sampledelica and digitally inflected hiss and noise outbursts and different overthrows. Very dense and obsessive indeed. Visiting his site at Lastfm I mentioned such tag as der beste rapper der welt (the best rapper in the world). In any cases, those 7 tracks make hugely sense.

pous - VPLE (2011)

Noecho

8.7

/Hip-hop, Noise, Crossover, Avant-garde, Psychedelic, Experimental, Avant-hop, Noise-hop/

Comment: This is a crossover issue of psych-out hip-hop, digitally crackling and droning-beaming noise, though, lots of other sounds are adhered with them here as well (cut and paste aesthetics, warped ambient, off-kilter psychedelia). Indeed, all the stuff is built upon rough and bleak sonic skeletons. It is the other sort of hip-hop having no similar intentions with mainstream/gangsta music/rap. It is guite similar to such acts as Dälek, Techno Animal, and Kid 606.

the_maaaigs Scrilent (2010)

Noecho
lastfm

10/9

/Post-rock, Crossover, EBM, Industrial, Post-metal, Avant-garde, Poptronica, Experimental rock, Electronic, Spoken word/

Dmitriy Rodionov Experience - Invisible Parts of Absurd Images (Noecho)

Since 1999 the Russian guitarist Dmitriy Rodionov has recorded lots of albums, having revealed his sympathies on diverse record techniques and sound collages. His recent, 3-track album (initially recorded in 1999) kicks off proceeding with mystical poem snippets and dense electrified drone (in fact, the issue will be finished off in the same vein). In between it is fulfilled with the effects of reverse guitars, another kind of spoken word, dark ambient shreds, unclassified sonic dust, and cock-eyed guitar jams. A solid cutting edge work, reminding of some Muhmood`s (guitar and spoken word) work and the two collaboration results made out by Alexei Rafiev & Alexei Borisov (mysterious spoken word/poetry).

Listen to it here

9.2

Factory Kids Get Gone EP (Noecho)

New Weird- ja psych-tont käib mööda Euroopa avarusi ringi... . Nali naljaks ja liialdused liialdusteks, kuid Šoti duo Factory Kids ehk Christina Marie (The Modern Hour/Audn) ja Tom Chaplin (Luminous) on seesugune bänd, mis meie kontinendi konservatiivsesse indie-muusikasse ja popavangardi on viimase 2-3 aasta jooksul uusi mõjujooni ja erksust pillanud. Muidugi, Euroopa muusikaajaloost võib leida palju näiteid ekstsentrilistest ansamblitest, kuid need on tähelepanu leidnud hilisematel aegadel.

5-looline EP räägib mõistatuste ja küsimärkide keeles. Vihjed, vihjed... . Kontrastid, kontrastid... . Tagurpidi rulluvad efektid, heliline robustsus, kummituslikud kajatoad-vokaalvarjundid, kordustele rajatud minimaalelektroonika, "vigasuse" presenteerimine, digitaalsed helikarkassid, varjulise ambient-muusika eepiline mõõde. See ei ole kindlasti helikeel, mis jagaks koodid ja mõjujooned esimeste kuulamiskordadega välja. Glasgow duo juured peituvad vana kooli industrial-muusika nihilismis ja neurootilises staatilisuses, no wave`i elektroonilise punkkõlaga mässulisuses, krautrock`i repetiivsuses, kuid kindlasti eeldab see ka helikunsti vaimsuse ja võttestiku tajumist. Suicide, Throbbing Gristle, Brian Eno, Einstuerzende Neubauten, Cabaret Voltaire, Laurie Anderson, Big City Orchestra. Vajab kuulamist ning kaasamõtlemist. 21. sajandi punkmuusika. Ning lõpulugu Tale Of Never on ambient-muusika ideaalkuju uuestiloomine.

Kuula albumit siit

9.4

[Artistid] Children Egoism

Noecho Records
Myspace
Lastfm

Paradigm Girders Under A Steel Sky (Noecho)

2001. aastal kokku saanud, kuid alles 2006. aastal salvestama hakanud London`i duo Paradigm (Dante Knoxx & Zakk Altair) reliisis oma esimese albumi “Textured Sound” 2008. aastal, mis aasta hiljem üllitati Noecho Records`i all. Albumil domineerisid külmad, samas emotiivsed kitarripõhised drone-hingused, abstraktne sfääride muusika, musique concrete/found sound/field recording-sulandused (vareste kraaksatused, jutuvada, linnamüra, kahinad-sahinad), taamaorkestratsioonid, helieksperimendid, avatud ruumi salvestused/elektroakustika, sound-art. Vaikus-valjenemine, põlemine-kustumine. Meistriteos (9.8). Sarnasusi helides ning metoodikas võib leida Robin Rimbaud`i/Scanner`i, Boy Swung Tunnel`i ulmeliste hetkede ning Eluder`iga (album “Drift”). Muusika, mis ei tunne (žanri) piire. Õieti küll tunneb - selleks, et neid ületada. Ekspansiivne helind. Duo lähtekohaks on “tõelisuse heli” (true sound) loomine. See tunnusmärgistab “seesugust heli, mida inimesed tahavad kuulda, et tajuda maailma meie ümber”. Tõsine muusika.

Millele osutab üllitise tiitel “Kandetalad terastaeva all”? Taevakatuse metalset kilinat võib siin küll tajuda (Homeless Frequency), aga enamuse ajast ollakse siiski väljaspool taeva alust ruumi. Või on`s see mikrokosmos, mis on ehitatud karkassidesse? Mikroorganismide elu selle sees? Avaloos Clocking In sämplitakse linnamüra sisse mehe-naise deklareerivat jutuvada, ning meeshäält hakatakse moonutama. Hea, et seesugune träkk on albumi alguses, muidu viiks see küll katuse (kergelt) minema. Diggers muudab kardinaalselt suunda - eelmise loo maine sci-fi-hullus asendatakse räpakate ning agressiivsete 8bitilise muusika rütmidega. Chipbreak. Mäletate ehk Lode Runner`it - telekamängu 90ndatest? Ka seal kaevas peategelane teda tagaajavatele kollidele auke-surmalõkse. Alates loost Depth of Field muutub kõik - ulmesõidukid võtavad kursi kosmosesse. Sisenetakse Tühja Välja, üksindus materialiseerub ning hakkab lainetama, mootorite surin valgub Lõpmatusse. Jäine hingus on kuklasse hingamas. Eepiline. Kuni looni Relic Bay, mis kõlab nagu (80ndate) Tangerine Dream. New age`ilik alasurvestatud pseudonaturalistlik atmosfäär ning seest õõnsad kilava saundiga süntekarütmid. Kuigi selles peituv kitšilik element on täiesti omal kohal, langetab veidi albumi üldmuljet füüsiliselt ebameeldiv rütmi kõrgsageduslikkus. The Soil Void teeb käände kurjaendelistesse ämbientvoogudesse. Green Moss on an Ocean Tower liigub minimalistlikel helimaastikel, mida on palistatud linnulauluga. Lõpulugu Gerald's Brew “jutustab” sellest, kuidas mingi suva jorss köögis(?) kolistab ning veega mässab ning kõrvalruumis keegi sünti profaanlikult klimberdab. Tõepoolest, Briti duo on suurepäraselt realiseerinud oma lahkkõlalisuse kontseptsiooni - helipilt on vastuokslik, süüdimatult erinevatesse suundadesse laiali, kuid mis peamine - väljapeetud ning imponeeriv. Võrdluses esimese albumiga on siin vabavormilist freakout-miljööd tunda. Egas ma muidu seda albumit lastfm`is tägides ei saanuks rekordilised 67 ühikut (mis loomulikult ei olnud eesmärk omaette).

Kuula albumit siit

9.1

Muhmood 6200 Miles Of Silence (Noecho)

Olen tagasi Aleksei Birjukov`i aka Muhmood`i muusika juures. Üleeile tutvustasin tema koostööd poeet Viktor Ivaniv`iga (“Rùt”).

“6200 Miles Of Silence” on tema 4 album ning ka koosneb 4 pikast kompositsioonist kogupikkusega 68 minutit. Pöördusin barnaullase enda poole, et saada rohkem selgust albumi köögipoolest. Ta selgitas, et idee kõrgpingeliinide salvestamistest tiirles tal peas umbes aasta, kuigi väljas salvestamine, selekteerimine ning heli töötlemine võttis kõigest kuu aega. See, kuidas elektronid läbivad meeletutel kiirustel suuri vahemaid (ligi 10 000 kilomeetrit!) traate pidi, ületades seejuures metalli takistust, oli tema põhilähtekohaks. Ta tunnistas, et ainuüksi massiivsetest rauast elektripostidest oleks tema inspireerimiseks piisanud. Kõik see haakub siberlase muusikalise kontseptsiooniga, eeldusega, et helide abil on võimalik väljendada kõike seda, mis jääb silma horisondilt välja ning sõnadesse ei ole võimalik vormida. Kokku kogunes ta 6 tundi salvestusi, millest kolmandikku kasutas ta albumi tegemiseks. Kui hangite albumi tema koduleheküljelt www.muhmood.net, siis saate kaasa pildigalerii kohtadest, kus Muhmood oma heliülesvõtted tegi.

Album “6200 Miles Of Silence” koosneb aineosakeste voost, kaootilisest voost. Brown`i liikumisest. Sellel on esitletud kaose fraktaale, millest on korrapära vormumas. Tänapäeval on stiihia niikuinii institualiseeritud – kaos on vormi valatud. Kaost ning müra(muusikat) esitatakse tänapäeval sageli kontsertsaalides. Ning eksperimentaalse elektronmuusika kaudu, kus on kaosele kõige sagedamini piirid antud, on kaootilised helistruktuurid üha enam popmuusikasse kandumas. Uurige kasvõi Animal Collective`i muusikat, mis ongi tänapäeva popmuusika iseloomulikumaid näiteid, s.t olemata millegi varasema stimulatsioon (erinevalt näituseks The Strokes`ist). See on tõepoolest võimas, kuidas Birjukov`i soundscape kõlab - heledakõlaline hillitsetus on vaheldumas veelgi kõrgemate helisageduste ning madalsageduslike müraplahvatuste-lainetustega . Kuigi akustiliselt abstraktne, on album veidral kombel emotsioone lakke pumpav. Täiesti võrreldav Pan Sonic`u esteetikaga. Idee, tulemuse ning vaeva eest väärib Muhmood üksnes maksimumpunkte. Kindlasti ka kuulake läänesiberlase ülejäänut loomingut. Kohustuslik neile melomaanidele, kes sügavast ning müstilisest helikeelest lugu peavad.

Siin on katked Muhmood`i enda läkitusest:

//Если говорить о технической стороне - обработка и сведение полевых записей - на это ушел примерно месяц , а вот сама идея витала в воздухе и формировалась в моей голове около года, потом было много не очень удачных попыток "записать провода" - электрический звук высоковольтных линий. В итоге набралось около 6 часов материала который я использовал только на треть.Трудно сказать откуда приходит вдохновение - я просто очень люблю звук - это отдельное измерение с помощью которого можно выразить ощущения или "показать" места которые не увидишь глазами и не опишешь словами. Как раз это я и попытался сделать в этом альбоме - вообразить путешествие электрического тока по проводам и как это можно передать в звуке - то как электороны испытывают сопротивление металла когда несутся на бешеной скорости по аллюминевой проволоке как она нагревается... Сами по себе огромные железные столбы ЛЭП уже являются огромным вдохновением...//

//Hа моем сайте www.muhmood.net можно скачать в качестве 320kbps а также в архиве прилагается арт - фото серия тех мест которые меня вдохновляли и где собственно делались записи...//

Kuula albumit siit

10.0