
Sub Pop/Bandcamp
- Indie rock
- Experimental rock
- Americana
- Slowcore
- Psychedelic
- Alternative rock
- Avant-rock
- Drone rock
- Art rock
- Psychedelic
See on Duluth'i legendite kaheksas stuudioalbum. Kuigi Alan Sparkhawk ja Mimi Parker laulavad rahust (viidates biitlite ja rollingute sõjakirve mahamatmisele), järeleandmisest, pühaduse esiletõstmisest, siis muusikaliselt asi päris nii ei ole. Ühe loo pealkirjaks on "Sandinista", missugust pealkirja teatavasti kandis ka Clash'i muutusi markeerinud album. Suure Järvistu suurima järve tormistelt kallastelt pärit mormoonidest abielupaari muusika kolksub ja koliseb, kuigi jah, seda võib pidada eelsoojenduseks nende 2018. aastal ilmunud üllitisele "Double Negative", mis kõlas kui mõnes apokrüüfis kirjeldatud Jumala viha ilmingud. Ühesõnaga, jätkuvalt ollakse hillitsetud, ent pealispinna all toimub tugev tormlemine. Rütmidesse on sugenenud hetktõrkelist nurgelisust ning sealt pudenenud tolmust on voolitud hüpnootilisi rütmijadasid. Eks tempo ole jätkuvalt aeglane ning laulmine - mis kohati muutub vägagi soulilikuks - on rahutute impulsside kontrapunktiks. Võrdleksin teost Yo La Tengo albumiga "I Can Hear the Heart Beating as One" (1997), mida samuti iseloomustas rahutuse ning settimise pinge eksperimentaalse helikeele vahendusel. Näiteks orelitele, mis kohati võimsalt üürgavad, on antud minimalismi traditsiooni etendav roll. Terry Riley'st ja Steve Reich'st Velvet Underground'i ja Stereolab'ini välja. 8.5 (7.5-9.0)