Airplanemusic – Elements (2018)

Tranzmitter

Bandcamp

• IDM 
• Electronic music 
• Indietronica 
• Ambient 
• Musique concrète 
• Organic electronica 
• Experimental techno 
• Post-rock 

Airplanemusic'u 9-looline album kätkeb endas väga erinevat stilistilist paletti, ning ka abstraktset balletti. Abstraktne ballett ei saa olla midagi muud kui elektrooniline, väljendatuna sugereerivate rütmitippude ja kaasahaaravate korduste kaudu. Ent on see siis abstraktne üleüldse? Mõistus eitab, ent intuitsioon jaatab. Mis on selle muusika algosakesed? Elektroonika, rokk, ämbient, konkreethelid. Eksperimentaaltehno, milles on nii funkilikku vunki ja ämbientset lumma, nii Autechre't kui Detroit'i; nii Montréal'i boreaalset kaemust rokilikus ja ämbientmuusika võtmes. Selles on Seefeel'i ja Slowdive'i idealistlikku progressiivsust indimuusika võtmes, kellede roll on ajapikku tõusmas ajaloolisele autroonile. Bändid, kes defineerisid või ennetasid muusikaliselt paljut, samas olles järgijate keskpärasusest mitu korrust kõrgemal. Airplanemusic võtab kusagilt sealt servast kinni, luues oma klaaspärlimängu tandri ja taktika, reeglid ja mänguvaimu. See on igati lustlik pulseerimine erinevates stiilides ja nende vahel; sellist rõõmu on meile vahendanud Tranzmitter.

Awake In The Dew – Sounds To Ascension (2018)

Tranzmitter

Tranzmitter

• Electronic music 
• Chilltronica 
• Ambient 
• Alternative 
• Kosmische Musik

Comment: undoubtedly this 7-track issue is masterfully produced full of sultry synthesised and spacious progressions as if an interface to bring together heaven and Earth. Awake In The Dew is a project by the Brazilian musician Diego Henrique. He has divided the project`s music into multiple categories: the first of them was 2007 to 2011 drawing more on lo-fi and post-rock ground, and the second started in 2012 and it is obviously electronic. Electronic music may be bottomless, and there it is – as mentioned above the listener can hear a bound between mundane and heavenly, however, the sounds represented over there are very diverse – from profound gentle layers-infused ambient and blissful panoramas to noisy synthesised facets, signal-alike sharp effects and abrasive electro-acoustic reverberations and sheer delays and steep rhythmic patterns. It reminds a bit of Tangerine Dream in the middle of the 70s particularly with such issues as Rubicon, and Ricochet. These astounding 36 minutes are a part of the discography of Tranzmitter.

Bmind Uncommon Things EP (Tranzmitter)

Jätkame muusikaga Brasiiliast. 23-aastase Jaime de Almeida Simões`i aka Bmind`i aasta alul ilmunud 3-looline (ning 35-minutiline) EP on siinkirjutajat juba pikemat aega irriteerinud kui üsna hoomamatu taies. Iga kuulamisega on üha enam ilmnenud, et see on prog-muusika tänapäevaste mallide järgi. Ei, mitte ses mõttes, nagu oleks sel stilistiliselt pistmist neoprogega, vaid see sätestab ise omad reeglid, olles tugevalt mõjutatud 70ndate aastate intellektuaalsest kitarrimuusikast (a la Adrian Smith, Randy Rhoads, Jake E Lee, David Gilmour). Kaks esimest, pikka - umbes 15-minutilist lugu - kätkevad elemente kesktempolikust trance`st/bubblegum techno`st, millesse on integreeritud keelpilli- ja etnotrummide sämplid, mulksuv psühhedeelne elektroonika, dub`ilik kaja ning loova produktsiooni ja tämbriga vokaliis pluss tõnupedarilik manifesteeriv mana (ah jaa, teises loos lööb kaasa leiblikaaslane Holocaos). Erinevad kihid on kenasti üheks sulatatud, üksteise suhtes nihkuma pandud, võimaldades sünergiavektoril esile liikuda. Emotiivses plaanis on helindid hillitsetud, pigem mängides vastaspooluse võimalikkusega. Lõpulugu (ühtlasi nimilugu) on akustiline, peegeldades noormehe kitarrioskusi - omandatud muusikakoolist nullindate alul -, sisenduslikku vokaalmaneeri ning portugalikeelse laulu kaunikõlalisust.

Kuula albumit siit

8.6